Martin Luther Referaat (0)

 
Sissejuhatus 
 
Martin Luther oli üks mõjukam ja vastuolulisem inimene reformatsiooni liikumises. Tema 
tegevus murdis  Rooma  katoliku kiriku uutesse kristluse sektidesse ja lõi käima seal reformi. 
Silmapaistev teoloog , tema soov inimesi panna lähedamalt tundma jumalat viis ta tõlkima 
Piiblit  inimeste keelde, märkimisväärselt muutmas kirikujuhtide ja nende järgijate suhet. 
 
 
 
1.  Martin Lutheri  elulugu 
 
Martin  Luther  sündis  10.  novembril  1483.  aastal  Eislebenis,  Saksamaal.  Tema  vanemad, 
Hans  ja  Margarette  Luther,  olid  küll  talupoegliku  päritoluga,  kuid  isa  Hans  oli  edukas 
kaevurina  ja  maagi  sulatajana.  1484.  aastal  kolis  pere  Mansfeldi,  kus  Hans  pidas 
maagimaardlaid. Hans Luther teadis, et  kaevandus  on
 
ra
  ske ä
  ri ja
   sellepärast t ahtis ta, et
   tema 
paljulubaval pojal oleks parem elu ja et temast saaks  advokaat . 
 
7-aastaselt alustas Martin kooli Mansfeldis. 14-aastaselt läks ta põhja Magdeburgi kooli, kus 
jätkas õpinguid.  1498 . aastal na
  asis ta
   Eislebeni ja
   jätkas sealses
 
 koolis, õppides grammatikat, 
loogikat ja retoorikat (kõnekunst). Hiljem võrdles ta seda kogemust puhastustule ja põrguga. 
 
1501. aastal alustas Martin õpinguid Erfurdi ül
  ikoolis, kus
 
ta
   sai magistrikraadi gra
 
mmatikas, 
loogikas, retoorikas ja metafüüsikas. Sel ajal
 
t undus, et ta
   on teel a
  dvokaadiks saamise
 
 poole. 
Kuigi, 1505. aasta juulis, L
  uther sai
   läbimurdelise kogemuse  osaliseks , mis tõi tema ellu uued 
tuuled.  Toimus  kohutav  äikesetorm, kus  ta   kartis  oma elu pärast, Luther hüüdis St. Anneĺe, 
kaevurite pühakule, et kui ta m
  ehe päästab, siis saab
 
 temast m
  unk.  Torm  va
  ibus ja
   ta pä
  ästeti. 
Enamik ajaloolastest usub, et see ei olnud spontaanne tegu, vaid idee oli juba formulleeritud 
Lutheri  mõtetes.  Otsus  saada  mungaks  oli  raske  ja  selles  pettus  ka  tema  isa,  aga  Martin 
tundis, et peab oma  lubadust  hoidma. Lutheri otsusele aitasid kaasa ka hirm põrgu ja j umala 
viha vastu ja ta tundis, et elu kloostris  aitaks tal leida pääset. ( Biography .com editors  2016 ) 
2 
 
 
 
 2. Vaimne ahastus ja  valgusajastu  
 
Esimesed  aastad  kloostris  olid  Martin  Lutheri  jaoks rasked,  kuna ta  ei leidnud religioosset 
valgustust ,  mida  ta  otsis.   Mentor   ütles  talle,  et  ta  keskenduks  oma  elus  ainult  Kristusele, 
hiljem  varustaks  see  teda  suundadega,  mida  on  otsinud.  27-aastaselt sai  ta  võimaluse olla 
delegaat  kiriku  konverentsil  Roomas. Ta tuli sealt t agasi rohke
 
m pe
  ttununa ja
   väga t õrjununa 
seal  Katoliku  preestrite  hulgas  nähtud  korruptsiooni  ja  ebamoraalsuse  pärast.  Naastes 
Saksamaale, läks ta Witterbergi ülikooli, et m
  aha s
  uruda enda vaimne s
  egadus. Martin pa
  istis 
oma  õpingutega  silma  ning  sai   doktorikraadi ,  millega  sai  temast  seal  ülikoolis  usuteaduse 
professor . 
 
Läbi  tema  piibli  õpingute,  Martin Luther  leidis  lõpuks religioosse valgustatuse. 1513. aasta 
alguses,  kui  Luther  koostas  loenguid,   luges   ta  Pslam  22  esimest  rida,  kus  Kristus  nuttis 
halastust   ristil,   nutt   oli  sarnane  Lutheri  enda  pettumusest  jumalasse  ja  religiooni. 2 aastat 
hiljem, kui ta koostas loengut Pauli kirjast roomlastele, luges ta ’’N
 
ad lihtsalt e
  lavad usust’’. 
Ta  juurdles  seda  seletust  mõnda  aega, kui  lõpuks  ta  mõistis, et  võti  vaimseks päästmiseks 
pole mitte  jumala  kartmine  ega   orjastamine  religioossesse usuõpetusse,  vaid  uskuda , et usk 
üksi  tooks  pääste.  See  periood  märgistas  väga  suure  muutuse  tema  elus  ja  algatas 
reformatsiooni. (Biography.com editors 2016) 
 
 
   
3 
3. Kõrvaleheitmine  Rooma  katoliku kirikust  
 
1517. aastal teatas  paavst  Leo X uue  vooru  patukustutustest, et aidata ehitada Püha Peetruse 
basiilikat. Sama  aasta  31.  oktoobril  lõi vihane Martin Luther 95 väitekirjaga paberi ülikooli 
kabeli  uksele  (sel  samal  päeval   tähistavad   luterlased  usupuhastuspüha).  Kuigi  ta  oli 
kavatsenud,  et  need  oleksid  arutelu  punktid,  ’’95  teesi’’  kuulutasid  välja  patukustutuste 
laastava kriitika, laostades inimeste usku. Luther saatis ka koopia pe
  apiiskop A
  lbertile, et
   too 
lõpetaks  patukustutuste  sedelite  müügi.   Koopiad   95  teesist  levisid  üle  Saksamaa  kahe 
nädalaga ja üle Euroopa kahe  kuuga . 
 
Kirik   oli  lõpuks  nõus  lõpetama  väljakutsete  akti.  1518.  aasta  oktoobris,   kardinal   Thomas 
Cajetani  kohtumisel  Augsburgis,  käsiti  Martin  Lutheril  lahti  ütlema  tema  95  teesist paavsti 
asustuse  poolt.  Luther  ütles,  et ta  ei ole  nõus sellest  enne lahti  ütlema, kui   pühakiri   arvab 
teisiti. Kohtumine lõppes valjude vaidlustega ja algatas Lutheri kogudusest väljaviskamise. 
 
Terve  1519.  aasta  jätkas Martin  Luther  loengute läbiviimiste ja kirjutamisega Wittenbergis. 
1519.  aasta  juunis  ja  juulis  kuulutas  Luther  avalikult,  et   piibel   ei andnud paavstile õigust 
tõlgendada  pühakirja, mis oli otsene rünnak paavstisüsteemile.  1520 . aastal ähvardas paavst 
Lutherit  väljaviskamisega.  10.  detsembril  1520,  Luther  põletas  kirja  avalikult. 
(Biography.com editors 2016) 
 
 
4. Väljaviskamine 
 
1521.  aasta  jaanuaris visati  Martin Luther ametlikult Rooma katoliku kirikust välja. Märtsis 
kutsuti teda  ’’Diet  of  Worms ’’ üldkoosolekule.  Jällegist, Luther keeldus lahti ütlemast oma 
avaldustest,  nõudes  pühakirja,  mis  tema  seisukohta  ümber  lükkaks.  8.  mail  avaldas 
kirikukogu   ’’Edict  of  Worms’’,  keelates  Lutheri  kirjutised  ja   nimetades   teda,  kui 
’’süüdimõistetud ketser’’. See tegi temast süüdi m
  õistetud ja
   tagaotsitud m
  ehe. Sõbrad aitasid
 
 
tal  ennast  varjata  Wartburgi  lossis. Olles üksilduses, tõlkis ta Uue Testamendi saksa keelde, 
et tavainimesed saaksid lugeda jumala sõnu. 
 
Olles  ikka  vahistamise ohus, Martin Luther tuli tagasi  Wittenbergi  lossikirikusse, Eisenachi, 
1522.  aasta  mais.  Imekombel  suutis  ta  vältida  enda kättesaamist  ning  alustas  uue  luterluse 
kiriku organiseerimist. Ta
 
sai
 
pa
  lju j ärgijaid ja
   toetust saksa pri
  ntsidelt. K
  ui  1524 .
 
aastal
 
a
  lgas 
talupoegade mäss, mõistis L
  uther hukka talupojad, ke
  da ta l ootis hoida, et
   tema kirik ka
  svaks, 
ja   suundus   vailtsejate  poolele.  Tuhanded  talupojad   tapeti ,  aga  Lutheri  kirik  kasvas  ikka 
aastatega.  1525.  aastal  abiellus  ta  Katharina  von  Boraga, kes  oli  endine nunn ning  loobus 
4 
nunnakloostrist  ja  leidis  varjupaiga  Wittenbergis.  Nad  said  6  last:   Magdalena ,  Margarete, 
Paul, Elisabeth, Hans, Martin. (Biography.com editors 2016) 
 
 
5. Hilisemad eluaastad 
 
1533.  aastast  kuni  tema  surmani  1546.  aastal,  töötas  ta   teoloogia   dekaanina  Wittenbergi 
ülikoolis. Selle aja
 
j ooksul ka
  nnatas ta
   pajude ha
   iguste  all, sealhulgas a
  rtriit,  südamehaigused , 
seedehäired ning  füüsikaline  valu ja  sotsiaalne  pinge,  mis olid tingitud olles tagaotsitu. See 
kõik  võis  kajastuda  ka  tema  kirjutistes.  Mõned  teosed  sisaldasid  kriiskavaid  ja  solvavaid 
väljendeid  mitmete  ühiskonnakihtide  vastu,  eriti  juutide  ja  vähesel  määral  ka  moslemite, 
sealhulgas Lutheri uuring ’’ Juudid  ja nende valed’’. Reisil tema kodulinna, Eislebeni, s
  uri ta
   
18. veebruaril 1546. aastal, olles 62. (Biography.com editors 2016) 
 
 
 
 
Kasutatud materjalid 
 
Biography.com editors. ​Martin Luther Biography 
http://www.biography.com/people/martin-luther-9389283#synopsis​ 18 . detsember 2016 
5