II maailmasõda (0)

Julm, kuid edasiviiv sõda
Esimene maailmasõda sai alguse 28. juulil 1914 ning lõppes 1918. aasta 11. novembril. See sõda oli esimene, mis kaasas sõjakeerisesse 38 riiki. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Keskriike oli 4. Need olid Saksamaa, Itaalia, Austria- Ungari ning Bulgaaria . Antanti kuulusid ülejäänud 34 riiki.
Esimese maailmasõja põhjused olid peamiselt imperalistlike suurriikide vastuolud, nagu näiteks võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordivõimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Samuti sõda oodati ning romantiseeriti, kuna alahinnati selle tegelikku tähendust ning sellega kaasnevat ohtu. Inimesed uskusid, et puhkevad ainult piirkondlikud konfliktid, mis ei kujune pikaajalisteks ega laastavateks.
Esimese maailmasõja ajendiks oli 28. juunil 1914 korraldatud atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Nii troonipärija, kui ka tema abikaasa mõrvati. See sündmus vallandas Esimese maailmasõja.
Mis tegi Esimesest maailmasõjast väga julma sõja?
Minu arvates on selle peamiseks põhjuseks tohutult palju inimohvreid. Üheski varasemas riikidevahelises konfliktis pole osalenud nii palju sõdureid ning selle tulemusena hukkus Esimese maailmasõja lahingutes umbes 10 miljonit sõdurit. Haavata sai sõjakeerises umbkaudu 20 miljonit sõdurit. See on ligikaudu 15-kordne Eesti rahvaarv, seega väga palju.
Esimese maailmasõja lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. Varem oli sõjas väliselt veidike rüütellikkust, kuid maailmasõja kaevikutes kadus see väga kiiresti. Sõda muutus iga päevaga järjest julmemaks ning halastust , kui sellist ei tuntud. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda enam normaalse eluga. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud ja uusi polnud juba kerge leida. Rahuaegses maailmas oma kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust tagasi ning muutusid järjest passiivsemateks. Sõjas osalenud põlvkonda on nimetatud „kadunud sugupõlveks“. Paljud rindel sõdinud mehed tundsid rahuajal, et riik ei tunnustanud nende ohvrimeelsust piisavalt ning see tõi kaasa pahameele valitsuse ning demokraatliku riigikorralduse vastu.
Milliseid edasiviivaid muutusi tõi endaga kaasa Esimene maailmasõda?
Esimene maailmasõda on tuntud, kui moodsat sõda oma ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise tõttu.
1915. aastal Ypres ’i lahingus võeti kasutusele mürkgaas. 1914. aastal tegi Suurbritannia insenervägede noor ohvitser Ernest Switon ettepaneku luua masin, mis võiks liikuda ilma teedeta maastikul, mida kaitseks kuulide eest soomus ning millest saaks avada lühikese vahemaa tagant avada tule sihtmärgile. Nii loodigi tankid, mida esmakordselt kasutasid inglased Somme’i lahingus sakslaste vastu.
Veel said olulist täiendust kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad ning kauglaskesuurtükid.
Samuti suurenes 1918.-ks aastaks autode levik, mis oli enne Esimest maailmasõda olnud vaid vaatamisväärsus.
Suure eelise Esimeses maailmasõjas tõi ka lennunduse areng. Maailmasõja alguses tegid lennukid vaid luurelende, kuid sõja edenedes muutus lennuvägi järjest tähtsamaks ka lahingutes. Lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega, mis aitas neil maaväge järjest tõhusamalt toetada. Sõja lõpupoole sagenesid õhulahingud ning lennukid muudeti kiiremateks ning manööverdamisvõimelisemateks. Kasutati ka zeppeline.
Saksamaa kasutas palju allveelaevu ning kuulutas välja piiramatu allveesõja. Palju uputati kauba- ja reisilaevu.
Esimese maailmasõja tulemusena toimusid muutused majanduses ja kohati ka ühiskonna korralduses.
Sõda purustas vanad moraalinormid ja tavad. Kasvas naiste iseseisvus ning võrdõigus meestega. Naised võisid nüüdsest teha meeste töid ning töötada näiteks kaevandustes ja tehastes . Naised hakkasid ka aktiivselt osalema ühiskondlikus elus. Muutus naiste mood, mis lubas nüüdsest lühikesi seelikuid ja poisipead ning seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. Muutus ka traditsiooniline peremudel .
Esimese maailmasõja ajal hakkas riik majanduselu reguleerima. See oli vajalik, kuna kulutusi tuli piirata. Riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, mis tõi kaasa väikeettevõtete pankrotistumise, kuna telliti suurfirmadelt. Samuti tõsteti maksukoormust.
Esimese maailmasõja tagajärjed olid ebameeldivad ja kohati katastroofilised. Saksamaa kaotas kõik oma koloonia-, kui ka Euroopa valdused , lagunesid Türgi, Vene ja Austria- Ungari impeeriumid ning Euroopas tekkisid uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia , Ungari ja Jugoslaavia. Haavatute ning kaotatud elude arv oli väga suur. Suured sõjakulutused kurnasid välja enamike suurriikide majanduse. Suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas, mille tulemusena muutusid paljud Euroopa riigid USA võlglasteks. Võitjate ülekohus kaotajate suhtes viis agressiivsuse kasvamisele.
Peale Esimest maailmasõda üritati luua julgeolekusüsteeme, mis tagaksid maailmas rahu.
Pariisi rahukonverentsil koostati palju rahulepinguid erinevate riikide vahel. Loodi ka Rahvasteliit , mis pidi ära hoidma sõdu ja aitama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt lahendada.
Minu arvates oldi liiga ülekohtused kaotajariikide, näiteks Saksamaa suhtes, kes pidi loovutama nii palju maad ja maksma väga kõrgeid reparatsiooni makse. Samuti alahinnati Saksamaa võimeid ning sellest algaski peatselt uus maailmasõda.