docstxt/14786936718399.txt
Mumps Parotitis epidemica Kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna. Haigestumusnäitajad Eestis 2003-2007 2003.a. registreeriti 35 haiget. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Haigestunutest suurem osa olid vaktsineeritud (20 inimest) 2005.a. registreeriti 29 haiget, 2004.a. 132 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 72,4%. 44,8% haigetest olid lapsed vanuses 5-14a. 2006.a. registreeriti 17 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 76,5%. 47,0% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. 2007.a. registreeriti 18 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 77,8%. 61,1% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Haigustekitaja: Paramüksoviirus Levib piisknakkusena hingamisteede kaudu Viirus eritub nakatunu sülge mõni päev enne sümptomeid ja
Gripp (Influenza) Eliis Pints 9b Kadrioru Saksa Gümnaasium Levik Levib piisknakkusena: köhides, aevastades või süljepiiskadega saastunud esemete kaudu Kindel levimispiirkond puudub Sümptomid Äkilinekõrge palavikuteke Peavalu Külmavärinad Kuiv köha Lihasvalud Silmade valguskartlikkus Ennetamine Võimalik vaktsineerida Haige tuleks isoleerida Haigetest eemale hoidmine Tervislik eluviis Ravi Kasutatakse viirusevastased ained Palaviku alandamiseks kasutatakse paratsetamooli Rohkelt tuleks juua vedelikke Tagajärjed Omandatud immuunsus Võivad tekkida tüsistused Harva surm Erandid: kopsupõletik, Reye sündroom Seagripp Liikidevaheline edasikandumine Sea-, linnu- ja inimese gripi geenid Sümptomid: palavik, peavalu, lihasvalu, nohu, köha, kõhulahtisus Linnugripp Kutsutakse ka lindude katkuks Ohtlik ka inimesele
Klinefelteri sündroom Gert Tali Tunnused ● 2 X ja 1 Y kromosoom ● Loode sünnib normaalselt ● Põdejatel pikad jäsemed ja suur keskmine pikkus ● Rindade kasv esineb 5% haigetest ● Rasva kogunemine puusadel ja kehal Tunnused ● Meessuguelundid arenevad välja ● Karvakasv on normaalne ● Väiksed ning väljaarenemata munandid ● Suguvõime tihti normaalne ● Põdejatel azoospermia Tekkimine ● Meioosi 1. Profaasis rekombineerub DNA puudulikult ● Jagunemisel anafaasis liigub kromosoomipaar samale poolusele Sagedus ● Üks kõige sagedasemaid kromosoommutatsioone ● 1:500 - 1:1000 ● Vanem ema suurendab riski Ravi ja ennetus
lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Tüüpilised viiruse levitajad on rebane, koer, kass, kährikkoer, nahkhiir. Haigus esineb suuremal osal maakeral. Inimine haigestub peale kontakti haige looma süljega, näiteks hammustusega. Otsene kontakt (haige looma süljega) - hammustus - kriimustus - lakkumine Esineb 50%-l haigetest, kestab prodroom ehk erutusstaadum 2-10 päeva. Viirus levib kesknärvisüsteemi ja edasi mööda neuroneid kogu organismi. Võivad esineda järgmised sümptomid: - peavalu - palavik - nõrkus - väsimus - iiveldus - oksendamine - hüperrefleksia - suurenenud sülje produktsioon samaaegse januga - valud hammustuse kohal - agressiivsus Hingamis neelamis ja vahel ka halvatus võivad esineda tingitud marutaudist. Kuna marutõbi kuulub vaktsiin-välditavate nakkushaiguste hulka, on Eesti
tõvestavad bakterid(eritavad baktertoksiini-mürki, mis põhjustab haigusi ja vahel ka surma. Bakterid satuvad organismi:1)sissehingatava õhuga-tuberkuloos 2)toidu ja joogiga- düsenteeria 3)läbi vigastatud naha-teetanus 4)läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega-süüfilis 4)siirutajate vahendusel-entsefaliit. Kui tahad vältida nakatumist nakkushaigustesse, siis pese tihti käsi, lase ennast regulaarselt vaktsineerida, hoidu haigetest inimestest kaugemale, söö kasulikke vitamiine(nt c-vitamiin) ning ära lase mustusel haava sisse sattuda.
samaaegselt nelja-viie erineva ravimiga • Kaks kuni kolm kuud vältava ravi järel vähendab arst igapäevaselt võetavate ravimite hulka kahele-kolmele ravimile. •Kõik tuberkuloosiravimid on haigele ravikindlustuse olemasolust sõltumata tasuta. Kuidas tuberkuloosi eest kaitsta? • Vaktsineerimine ei kaitse tuberkuloosi nakatumise eest • Akende avamise ja tuulutamisega saab oluliselt vähendada võimalikku nakatumist. • Hoiduda kaugemale haigetest Tuberkuloosi levik • Tuberkuloosibakteriga on nakatunud 1/3 maailma elanikkonnast • Igal aastal haigestub neist tuberkuloosi kaheksa kuni kümme miljonit inimest ja selle haiguse tõttu sureb kaks kuni kolm •miljonit inimest aastas • Eestis haigestub tuberkuloosi umbes 550 inimest AITÄH KUULAMAST!
samaaegselt nelja-viie erineva ravimiga • Kaks kuni kolm kuud vältava ravi järel vähendab arst igapäevaselt võetavate ravimite hulka kahele-kolmele ravimile. •Kõik tuberkuloosiravimid on haigele ravikindlustuse olemasolust sõltumata tasuta. Kuidas tuberkuloosi eest kaitsta? • Vaktsineerimine ei kaitse tuberkuloosi nakatumise eest • Akende avamise ja tuulutamisega saab oluliselt vähendada võimalikku nakatumist. • Hoiduda kaugemale haigetest Tuberkuloosi levik • Tuberkuloosibakteriga on nakatunud 1/3 maailma elanikkonnast • Igal aastal haigestub neist tuberkuloosi kaheksa kuni kümme miljonit inimest ja selle haiguse tõttu sureb kaks kuni kolm •miljonit inimest aastas • Eestis haigestub tuberkuloosi umbes 550 inimest AITÄH KUULAMAST!
Marutõbi Eestis 2003 aastal tuvastati 814 marutaudi surnud looma metsloomade suukaudse vaktsineerimise programm 2009. aastal registreeriti kolm marutaudi juhtu loomadel ( kolm rebast) 2009 aastal registreeriti 2332 loomahammustust 2008. aastal vajas kaitssüste 577 inimest, kolm neist said lisaks immunoglobuliini 1986. aastal suri 10aastane tüdruk Kliinik 1. Inkubatsiooni periood 14-60 päeva ( 10 päeva - 20 aastat) 2. Prodromaalne periood 50%-l haigetest, kestab 2-10 päeva - peavalu - palavik - nõrkus - väsimus - iiveldus - oksendamine - hüperrefleksia - suurenenud sülje produktsioon samaaegse januga - agressiivsus - valud hammustuse kohal 3. Ägedate neuroloogiliste ilmingute staadium - Entsefaliitiline marutõbi 80% - Paralüütiline marutõbi 20% Entsefaliitiline: 1-7 päeva Segasus Palavik Hallutsinatsioonid Rahutus, ebaadekvaatne käitumine
Tubakat saab suitsetada suitsetatavate tubakatoodetega nagu näiteks sigarettidega, piibuga ja vesipiibuga. Ajalooliselt oli rahupiibu suitsetamine Ameerika põlisrahvaste rituaal. Kanepit suitsetatakse tavaliselt kanepipiibuga. Kopsude kahjustamine Tubaka tarvitamise mõju hingamiselunditele on väga otsene. Peamised probleemid, mida suitsetamine põhjustab, on krooniline bronhiit,kopsupuhitus ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. (KOK) 90% KOKi haigetest on see haigus tingitud suitsetamisest. KOK areneb vähemalt igal viiendal suitsetajal, kes on suitsetanud juba 1520 aastat. KOKi haigel langeb invaliidistavale tasemele kuskil 60. eluaastal, kui mitte suitsetaja on veel täis jõus. Sigaretisuitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid. Sigareti koostised Sigaret sisaldab: Bensiin Atsetoon Formaliin Kaadmium Metopren ja palju muid ohtlikke aineid.
kindlalt tõestatud Parkinsoni tõve põhjust ei ole siiani teada. Eestis on praegu umbes 2 500 Parkinsoni haigust põdevat patsienti, kellest 90% on vanemad kui 60. Samas on täheldatav seaduspärasus, et mida nooremas eas haigestutakse, seda raskemaks haigus kujuneb. Seni on maailma noorim Parkinsoni tõppe haigestunu 17-aastane, Eesti noorim patsient on 34-a. Epidemioloogilisi uuringuid tehes selgus, et 2/3 haigetest moodustavad naised. See ei tähenda siiski, et naistel oleks suurem oht Parkinsoni tõppe jääda, vaid sõltub meeste lühemast elueast. Haiguse kulg on aeglane ja algus hiiliv. See on ka põhjuseks, miks arsti poole pöördutakse enamasti alles 1-3 aastat pärast esimeste haigustunnuste ilmnemist. Esmased sümptomid Neist esimesed on sageli mittespetsiifilised - näiteks jõuetus, kiire väsimine, kurnatus.
Tihtipeale peetakse depresiivsuse all kannatava inimese jõuetust või loidust labaseks laiskuseks. Tugeva meeleoluhäirega inimesele ei tekita miski rõõmu, ta tunneb ennast väärtusetuna ning temas ei tekita mitte miski huvi. Maailma rahva haigus Depressioon on üks levinumaid haigusi, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel põeb 154 miljonit inimest maailmas depressiooni. Hoolimata sellest, et ravi on olemas, jõuab õige diagnoosini väga väike protsent haigetest. Efektiivset ravi takistab koolitatud töötajate puudus, ressursside puudus ning valehäbi seoses vaimsete häiretega. Depressioon võib halvata inimese sooritusvõimet mitmel tasandil, seetõttu on depresioon maailmas töövõimetuse peamine põhjus. Kasutatud kirjandus http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis/ulevaade-vaimse-tervise-probleemidest https://raudsik.com/artiklid/stressist-mitut-moodi/ http://www.apa.org/helpcenter/stress-kinds.aspx https://www.kliinikum
kogu Universumist trellide ja lukustatud ustega eraldatud maailm, kus kehtisid omad reeglid. Aga kui sinna sattus võõrkeha, viis see organismi tasakaalust välja" Enne McMurphy vaimuhaiglasse saabumist oli haigla nagu üks eraldatud, sõltumatu riik. Seal valitses piltlikult türannia, kus peaõde kehtestas vaimuhaigetele seadused ja kindla päevaplaani. Mitte ükski patsient ei astunud nendest reeglitest üle ja mitte hirmu pärast saada karistada, vaid nii oli neile endile mugavam. Mõned haigetest olid haiglas vabatahtlikult, millest järeldasin, et nad ei suuda ühiskonnas ise valikuid teha ja sellepärast elasid nad kellegi teise valikute järgi. Õe reeglid olid välja töötatud väga proffessionaalselt, sest nende täitmise korral ei tekkinud vaimuhaiglas suuremaid probleeme. Ka hästi organiseeritud riigis on võimalik ära hoida suuremaid konflkte. Kindel päevaplaan pani patsiendid tegutsema, see oli nende igapäevaelu
Markus soovitab, et Kati räägiks sellest vanematele ja Juhanile, aga Kati ei julge. Kui üks päev Kati üritab isale rääkida, siis isa hakkab juba ennem põhiteemale jõudmist Katit süüdistama ja Kati jätab selle ikkagi enda teada. Nimelt Kati isa sõber oli surnud narkootikumide üledoosi ja kui ta oleks teada saanud, et Kati on ka teinud, oleks Kati kõvasti pahandada saanud ja ilmselt oleks ka kõva karistuse saanud. Kati sõpruskond ei arva samuti HIVi haigetest hästi juttude põhjal ja seepärast tekivad Katil tekkisid suitsiidimõtted. Ühel päeval ta roniski katusele, kus ta alla hüppas ja suri. Lavakujundus oli etenduses küllaltki lihtne ja ei oldud väga dekoratsioone kasutatud. Esinejate riietus oli ka samasugune terve etenduse vältel. Aga riided olid moodsad ja noortepärased. Muusikast oli esindatud klubimuusikat ja sellist masendavaid meloodiad. Heliteosed olid seotud hetkeolukorraga.
koos aega veeta või tegeleda millegagi, mis on südamelähedane. Kuna Eesti noorte seas on facebook ülipopulaarne meelelahutuskoht, julgen arvata, et ka poiss, kes kakskümmend tundi päevas internetis veedab, on facebookiga tuttav. Trendid liiguvad sinnapoole, et sõpradega koos olemise asemel passivad noored tundide kaupa facebookis. Sellepärast tahangi tähelepanu pöörata piltidele, mis seal ringlevad.Tihti näeme me oma facebooki seinal pilte haigetest inimestest või inimestest, kes on mingil põhjusel haigeks jäänud ja pildi alla on kirjutatud, ,,Jaga pilti ja aitad teda 1 dollariga". Kas see tõesti on nii? Tavaliselt mitte. Näiteks paar nädalat tagasi liikus facebookis ringi ühe väikese lapse pilt, kelle keha oli 80% ulatuses kaetud põletusarmidega, pildi alla oli kirjutatud ,,jaga ja aitad teda 3 dollariga". Aga
Ta rääkis: ,,Must süda kardab valge südame verd" see oli tüdruku põhjuseks, miks ta ennast lõikus. Ta oli väga üksik, ema tal töötas kruiisilaeval ning seepärast oli tihti ära kodust. Isa asemel oli Tanjal kasuisa. Teose lõpus tuli aga välja, et Tanja poiss abiellus just. Arvan, et see oligi kõige mõjuvamaks põhjuseks, miks tüdruk hullumajja pandi, sest inimene, keda ta armastas abiellus. Johanna tema oli ka üks ,,haigetest", keda dr Paapuu ravis. Ka tema oli sattunud hullumajja oma armuloo pärast. Ta süda oli röövitud ta kolleegi (intstituudis õpetaja) Franki poolt, kes oli jällegi abielus. Ka Frankile meeldis Johanna, kuna ta pööras talle rohkem tähelepanu kui teistele ja kõik need puudutused ja suudlused, kuid see kestis ainult seni, kuni Frank oma naisega jälle ära leppis. Johanna aga ei suutnud sellega leppida ja üritas teha enesetappu hüpates alla kõrge maja katuselt. Kuid võibolla oli see
Liigeselähedased koed on samuti kahjustatud ja ei suuda enam hoida liigest õiges asendis. Liiges hakkab "loksuma" (muutub ebastabiilseks) ning tekivad moonded Sagedased on ka liigesekaplsi rebendid Diagnoosimine Vereanalüüsid: Põletikunäitajad osutavad organismis esinevale põletikule või koekahjustusele, kuid ei selgita selle iseloomu. Reumatoidfaktor (RF) on antikeha (immuunsüsteemi poolt toodetud valgumolekul), mis reumatoidartriidi puhul esineb 75 - 80%-l haigetest. Röntgen: Tavaliselt tehakse RA puhul röntgenipilt labakätest ja jalgadest, kuid iseloomulikud liigesemuutused ilmnevad kuni poole aasta jooksul peale liigesepõletiku teket. Reumatoidartriidi ja juveniilse reumatoidartriidi 14 esmajuhud 20052010 59 1014 1519 2024 2534 3544 4554 5564 6574
Kanada, Austraalia ja Jaapan). Haruldasemad ja mitte nii sagedased, kuid ohtlikud nakkused on siberi katk ehk antraks, difteeria ja meningiit. Vaktsineerimistega on nende haiguste levik maailmas küll peatatud, kuid ikkagi esineb üksikuid juhtumeid siin ja mujal. Samuti on Lääne-Aafrika maades tuntud ka Laasa palavik, mis on äge hemorraagiline viiruspalavik, mis võib viia raske verejooksuni. Hospitaliseeritud raske haigusvormiga haigetest sureb 15-20% inimestest. Tavaliselt on lassa viiruse kandjateks rotid, kes eritavad viirust uriini ja väljaheidetega väliskeskkonda ja inimesele on nakkusallikaks tavaliselt nakatunud või juba haige inimene. Nakkushaigustega kaasnevad erinevad probleemid. Näiteks väheneb elanike arv tunduvalt, kuna osade nakkuste puhul (näiteks malaaria, dengue viiruspalavik, kõhutüüfus) kaasnevad surmajuhtumid. Haiguste levikut saab peatada õigeaegse ravi ja vaksineerimistega.
vanemaealised inimesed, eriti naised. Küllaltki sageli eelneb inkontinentsuskaebusi ka vanemaealistel meestel. Vanust peetaksegi tähtsamaks inkontinentsuse esinemisi suurendavaks teguriks. Eestis esineb uriinipidamatust umbes 100 000 inimesel. 65-aastaste ja vanemate inimeste puhul esineb see probleem umbes igal kümnendal inimesel, (7-20% vanuritest). Vanadekodudes ja geriaatrilistes kliinikutes kannatavad uriinipidamatuse all ligikaudu 80% haigetest. Saksamaal teostatud uuringule andmetel esines 70%-l vanadekodus elavatel naistel ja 30%-l meestel uriinipidamatus. Tihti on uriinipidamatus ka põhjuseks, miks vanurit üldse tahetakse vanadekodusse paigutada. Vanurite uriiniipidamatust soodustavad dementsus, südame-ja veresoonkonna haigused ning halvenenud liikumisvõime. Probleemi tegeliku ulatuse mõistmist raskendab asjaolu, et paljud häbenevad oma haigust või arvatakse,
Siis on tunnusteks nõrkus, palavik, isutus, iiveldus, kõhupuhitus, hellus parema roidekaare all, vahel ka lihas- ja liigesvalud. Kui sapp satub verre ja sealt edasi uriini, siis tüüpilisel juhul muutub perioodi lõpus uriin tumedaks, väljaheide heledaks. Silmavalged omandavad kollaka värvuse. Haiguse eelnähtudele järgneb ikteruse ehk kollatõve faas, mis võib kesta 48 nädalat. Sel ajal süveneb naha ja limaskestade ikteerilisus ehk kollasus, mis esineb siiski vaid veerandil haigetest ja püsib mõne nädala. Tingituna sapphapete tõusust veres võib esineda naha sügelust. Paranemisperiood kestab tavaliselt 26 kuud. On juhtumeid, kus B-hepatiit põhjustab ka kroonilist maksapõletikku. Täiskasvanuist võivad jääda krooniliseks viirusekandjaks 5% haigetest, kaks kolmandikku neist võivad haigestuda kroonilisse aktiivsesse hepatiiti. Kuidas levivad teised hepatiidi tüübid? C-hepatiit levib samuti vere ja sekreetide kaudu nagu B-hepatiit. Kõige enam on viirust veres
Järgneva paari tunni jooksul suureneb see pidevaks pulseerivaks valuks, mis haarab ühe või mõlema pea pooled. Valu suurendab pea liigutamine, sigarettide lõhn, igasugune heli. Puudub isu, patsient tahab täielikku rahu. Enamikul kaasneb valule iiveldus ja oksendamine, osal kõhulahtisus ja polüuuria (suurenenud uriinieritus). Hoog kestab tavaliselt mõned tunnid kuni ööpäev, mille ajal paljud on töövõimetud. Osal haigetest eelnevad mõne tunni kestel tavalise migreeni hoole iseloomulikud psüühilised ja emotsionaalsed muutused: meeleolu langus, aktiivsuse langus või tõus, emotsionaalne tuimus või eufooria. Lisaks võivad migreenile eelneda tajuhäired e. aurad, milleks on kõige sagedamini nägemishäired - vaatevälja värisemine, siksakiline nägemine või valgusesähvatused. Migreenivalule võivad eelneda ka ühepoolne tundlikkusehäire, ühepoolne jõuetus ja kõnehäired. 3
vaktsineeritud. B-hepatiidi viiruse esimesed haigussümptomid ilmnevad 2-6 nädala möödumisel nakatumisest: palavik, iiveldus, väsimus, peavalud, kogu keha sügelus, kollased silmavalged, tume uriin, hele väljaheide, kõhuvalu. Ligi kolmandik nakatunutest põeb B-hepatiidi läbi peaaegu ilma sümptomiteta. Lühema või pikema põdemise järel paraneb 90% haigetest ning nad saavutavad eluaegse immuunsuse, ülejäänud 10%-l muutub haigus krooniliseks. Väikesel osal kroonilise B-hepatiidiga patsientidel võib välja kujuneda maksatsirroos või maksavähk. Hepatiit B-d on võimalik vältida vaktsineerimisega. Hepatiit C viirus levib vere kaudu. Sugulisel teel ja olme kaudu levib nakkus harva, umbes 510% juhtudel. Imik võib nakkuse saada siis, kui ema on nakatunud raseduse viimases kolmandikus. Haigus
(Peets 2004) Fibromüalgia tekkemehhanismid Fibromüalgia põhjust ei teata. Ilmsesti võivad sellel haigusel olla erinevad põhjused. Häire algust on seostatud trauma või nakkusega. Mõnel on üliliikuvad liigesed (hüpermobiilsuse sündroom), teisel sotsiaalsed või psühholoogilised põhjused. Siiski on oluline rõhutada, et fibromüalgia põdejatel ei ole leitud psüühilisi häireid sagedamini kui elanikkonnal keskmiselt. Märkimisväärsel osal haigetest on fibromüalgia põhjuseks ilmselt valutaju häire, nii et tavalisest nõrgemat ärritajat tuntakse valuna. See võib olla tingitud halvast unest. Sügava une vältel eritab ajuripats kasvuhormooni, millel on anaboolne ehk kudesid tugevdav toime. Kui sügava une faas puudub, kasvuhormooni ei eritata. Fibromüalgia haigetel on täheldatud kasvuhormooni väiksemat sisaldust. On leitud ka teisi kesknärvisüsteemi mõjutavaid
........................ 9 3.2. Nakkavad haigused ja mittenakkavad haigused.......................................................... 9 3.3. Mesilaste kahjurid ja vaenlased.................................................................................. 10 KOKKUVÕTE........................................................................................................................ 12 LISA 1. SUVEKUUDE KESKMISED SADEMED JA TEMPERATUURID.............................. 13 LISA 2. FOTOD HAIGETEST MESILASTEST...................................................................... 14 LISA 3. FOTOD MESILASTE KAHJURITEST....................................................................... 16 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 18 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimustöö käsitleb mesindust mõjutavaid tegureid. Teema valik tulenes
majas. Hotellitoad on valgusküllased ja mugavad. Samuti on kõik toad suitsu- ja allergiavabad. Teie viibimise ajal Sanatoorium Tervises pakume Teile maitsvaid ja tervislike roogasid. Pakume Teile nii kohvipause kui ka lõuna- ning õhtusööki meie õdusas kohvikus kui ka buffet restoranis. Õhtusteks pidulikeks üritusteks pakume Teile suupisteid ja Eesti rahvusmenüüd. 12.juuni õhtusöögiks pakume Teile restorani VIP ruumi. Tsöliaakia haigetest lähtuvalt pani meie peakokk kokku lihtsa eestimaise menüü Meelelahutuseks pakume Teile Pärnu kammerkoori ja ansambel Hero. Golfimängimiseks valisime välja Teile White Beach Golfi, mis asub Valgeranna vahetus läheduses. Täpsemat infot soovikorral leiate siit: http://www.golfpiste.com/whitebeachgolf/ . Teie külastuse viimasel päeval viib giid Teid Pärnu linnaekskursioonile, kus näidatakse Teile nii Tallinna väravaid kui ka
Puriinid on lämmastikku sisaldavad looduslikud orgaanilised ained. Inimese organism saab puriine ühelt poolt toiduga ja teiselt poolt tekib organismis eneses rakutuuma ainete lagunemisel. Puriinide lagunemise lõpp-produktiks on kusihape, mida eritatakse uriiniga. Normaalselt on kusihape teke ja tema soolade ehk uraatide eritamine uriiniga tasakaalus. Sümptomid Podagra hoog avaldub ägedas liigesepõletikus. See haarab tavaliselt üht või mitut liigest. Umbes pooltel haigetest algab podagra suurvarba tüviliigesest, mis hakkab valutama ja paistetab üles, tavaliselt öösel. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud. Podagrahood võib olla väga äge, kuid enamasti ons ee üsna kergekujuline. On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigeset. Esimesed hood paranevad täiesti ära
Need ilmingud võivad vahel olla ka esmasteks reumatoidartriidi kaebusteks. Vereanalüüsid Põletikunäitajad: Erütrotsüütide settereaktsioon (ESR), C- reaktiivne valk (CRV) jt. Põletikunäitajad osutavad organismis esinevale põletikule või koekahjustusele, kuid ei selgita selle iseloomu. Reumatoidfaktor (RF) on antikeha (immuunsüsteemi poolt toodetud valgumolekul), mis reumatoidartriidi puhul esineb 75 - 80%-l haigetest. Röntgen Tavaliselt tehakse RA puhul röntgenipilt labakätest ja -jalgadest. RAle iseloomulikud liigesemuutused ilmnevad kuni poole aasta jooksul peale liigesepõletiku teket. 8 4. HAIGUSE KULG RA on krooniline, pikaajaline haigus. Kulg on tavaliselt perioodiline (ägenemised vahelduvad haiguse taandumisega) ja pidevalt progresseeruv e. edasiarenev (liigesekahjustus süveneb)
peanahale ning seda iseloomustab IgA graanulite ladestumine dermaal-epidermaal-liidusesse. Lööve võib esineda nii väikeste villide rühmadena, erütematoossete paapulitena, naastudena kui ka ekskoriatsioonidena ja koorikutena. Sarnaselt tsöliaakiahaigetega esinevad ka herpetiformse dermatiidi haigete veres tsöliaakiale tüüpilised antikehad – gliadiini-, endomüüsiumi- või koe transglutaminaasi antikehad. Ligi 80%-l herpetiformse dermatiidi haigetest on kirjeldatud tsöliaakiale iseloomulikku peensoole limaskesta kahjustust, kuigi enamikul haigetest ei esine tsöliaakiale tüüpilisi haigusnähte – kroonilist kõhulahtisust ja kõhnumist. Herpetiformse dermatiidi ja tsöliaakia puhul on sarnased nii vallandavad tegurid kui ka ravi – gluteenivaba dieedi toimel paraneb sarnaselt tsöliaakiahaigetega ka herpetiformse dermatiidihaigete peensoole limaskest ning taandub ka nahalööve
50% ja 10 aasta pärast püsib kaalulangus 25-30% patsientidest. Bariaatrilisest kirurgiast on küll palju kasu, kuid kaasnevad ka suuremad riskid. Seos suremusega on umbes 0.5%. Operatsioonijärgsed komplikatsioonid on näiteks haavainfektsioon või verejooksud ja need tekivad keskmiselt 5%-l patsientidest. Hilistüsistused (nt armisongade teke, püsiv kõhulahtisus jpm) tekivad 15-20% haigetest ning on reeglina tulemuslikult ravitavad. Üheks riskiks on ka operatsioonijärgne depressioon. ÄRAHOIDMINE: Rasvumise ärahoidmiseks oleks vaja töötada välja efektiivne plaan, milles oleks harivad, käitumuslikud ja keskkondlikud lähenemised, mis aitaksid kontrollida ja ära hoida rasvumist, ning mille koostamisel ühendaksid jõud nii avaliku kui ka erasektorite teadlased, arstid, õpetajad ning põllumajandus- ja toidutööstused. Üheks heaks
Eestis on peale veelindude (pardid, kajakad, pütid, kosklad, lauk) ja kalade (haug, latikas, koger, tuulehaug, ahven, angerjas) leitud kotka toidulaualt sookurge, must-toonekurge, hüüpi, kõrvukrätsu ja mõningaid imetajaid. Samuti on toitumises tähtsal kohal ka veeimetajad ning nende pojad. Kaldaleuhutud hülgeraipeid külastab kuni nende lõpliku hävitamiseni. Ründab ka pinnavetes ujuvaid suuri kalu. Merikotka toitumispiirkonnaks on veekogud. Toitub veelindudest, haigetest ja lõpnud kaladest, on osav veelindude pesarüüstaja. Talvel ründab ka nõrgemaid kitsi, jäneseid ja rebaseid. Toitumisel on küllalt tähtsal kohal raibe, eriti aga randauhutud hülgekorjused. Saagijaht. Merikotkaid võib näha passimas kõrgematel puudel või suurematel kividel nii rannikul kui ka järvede ääres. Sobivat saaklooma märgates lahkub kotkas istumispaigast, lendab-liugleb kiiresti saagini ja üritab seda haarata. Alati see ei õnnestu. Noored linnud
ülikoolid. 1 Haiglad ehitati kõikidesse suurlinnadesse. Peale raviasutuste töötasid haiglad ka apteekide ja uurimisasutustena. Haiglaid ehitati ka vaimuhaigetele. Üks maailma esimesi vaimuhaiglaid ehitati Kairosse. Islamimaailma haiglates olid erinevad tiivad erinevatele haigustele. Seda eelkõige seetõttu, et nakkushaiged teistest haigetest eraldi hoida. Eelkäijatest erinevaks tegi islami haiglad ka nende suurem meditsiinilise eetika standard. Haiglad ravisid kõiki inimesi, hoolimata nende sotsiaalsest, etnilisest ja religioossest taustast. Ka arste oli nendes haiglates erinevatest religioonidest ja vähemusrahvustest, nt palju oli juute ja kristlasi. Moslemi arstidelt eeldati ühesugust suhtumist ka vaeste ja rikaste suhtes, ravida tuli diskrimineerimatult kõiki.
teada ka paari hullumise juhtumit. 3 Hingelistele piinadele lisandusid peagi füüsilised hädad ja mured. Ei olnud kerge emadel täistuubitud vagunites leida oma väeteile lastele sobivat paika, kogu vaguni sisustus koosnes vaid mõnest laudnarist ja ümmargusest august põrandas ning inimesi oli igas vagunis 25-30 ja rohkemgi. Vagunitesse veeti inimesi imikutes kuni vanadus nõrkadeni. Ei hoolitud ka rasedatest ega haigetest. Olukord oli ka kodust kaasa võetud asjade suhtes halb. Kuna kodust viies ei öeldud igal pool, et mees naistest-lastest lahutatakse, siis pakiti ühiselt ja pakk jäi jaamas kas naise või mehe kätte. Seega pidi üks abielupooltest läbi ajama ainult seljariietega. Küüditamis-rongides olid inimeste toitlustamiseks ette nähtud vagunpoed, kust oli toidu ostmine võimalik. Kuid neist vagun-poodidest ei jätkunud kõikide toitlustamiseks,
kõikumised, keelevõime halvenemine, pikaajalise mälu kaotus ning meelte nõrgenemine, mis tingib patsiendi enesessetõmbumise. Keha funktsioonid nõrgenevad, mis põhjustab lõpuks surma. Konkreetse patsiendi prognoos on keeruline, sest haiguse kestus varieerub. Alzheimeri tõbi kulgeb määramata aja latentselt ning võib aastaid progresseeruda, ilma et seda diagnoosimataks. Pärast diagnoosimist on patsiendil jäänud elada keskmiselt umbes seitse aastat. Alla 3% haigetest elab pärast diagnoosi panemist üle 14 aasta. Alzheimeri tõve põhjus ei ole selge. On näidatud haiguse seost seniilnaastude ehk amüloidnaastude ehk amüloidiladestusega naaste ja neurofibrillaarse tängud| neurofibrillaarsete tänkudega peaajus. Praegu kasutatavatel ravivõtetel on väike sümptomaatiline efekt. Pole olemas haiguse progresseerumist peatavat ega aeglustavat ravi. 2008. aastaks oli tehtud üle 500 kliinilise
sioonid ( > 2 episoodi 12 kuu jooksul) 4.2. Luu üksikplasmatsütoom, luuväline üksikplasmatsütoom ja hulgi üksikplasmotsütoomid. Plasmarakulised kasvajad, mille puhul esineb üksik või mitu luulesiooni või peh- mekoelist massi, mis koosnevad monoklonaalsetest plasmarakkudest 4.2.1. Luu üksikplasmatsütoom Keskmine vanus diagnoosimisel 55 aastat Kahjustab põhiliselt teljelist skeletti, eriti lülisamba lülikehasid Meeste : naiste suhe 2:1 60%-l haigetest esineb diagnoosimisel M-komponent >75%-l haigetest areneb keskmiselt 2-4 aasta jooksul hulgimüeloom 10 aasta elulemus 40-50% -6- Luu üksikplasmatsütoomi diagnostilised kriteeriumid 1) Üksik klonaalsetest plasmarakkude kasvust tingitud luudestruktsiooni kolle 2) Luuüdi tsütoloogilisel ja histoloogilisel uuringul normaalne leid 3) Skeleti röntgenleid (mis hõlmab ka pikad toruluud) väljaspool primaarkollet pato- loogiata
kehaosades. Ebamugavust või ebameeldivustunnet jalgades kirjeldavad inimesed erinevalt: suremine, kihelemine, sipelgajooksmine, võdisemine, tõmblemine, ussiliikumine, vee mulksumine, läbiv elektrivool, sokk jalas, valu, rebimine, tukslemine, kitsikus. Osa RLSiga inimestest (3050%) kurdab ebameeldivustunnet ka õlgades ja kätes ning vajadust neid liigutada, kuid alati on sellest tundest esmaselt ja olulisemalt mõjutatud jalad. Enamik haigetest kirjeldab nii vajadust jalgu liigutada kui ka ebameeldivustunnet, kuid 1020% patsientidest kirjeldab ainult jalgade liigutamise vajadust. · Vajadus liigutada jalgu või ebameeldiv tundmus jalgades algab või süveneb puhkeperioodi või füüsilise tegevusetuse ajal (lamamine või istumine) ning öösiti. Näiteks on nendel haigetel vajadus liigutada jalgu õhtuti televiisori ees istudes, kusjuures enamasti tekib
krambihood ja naine võib langeda koomasse [7]. See vajab kiiret meditsiinilist sekkumist, emale antakse hapniku ja ravimeid, et edaspidiseid krambihooge ära hoida. Tavaliselt on vajalik kiire sünnitus, et saaks ema korralikult ravid [9, lk 254]. HELLP sündroom HELLP-sündroom on üks raske pre-eklampsia ilmingutest, mida iseloomustab hemolüüs, maksaensüümide suurenenud aktiivsus ja väike vereliistakute arv patsiendi veres. Enamikul haigetest esineb ülakõhuvalu, iiveldus, oksendamine, hüpertensioon, proteinuuria. Varajane diagnoos on eriti oluline, kuna HELLP-sündroomi puhul on ema- ja lootepoolsete raskete tüsistuste risk suurenenud [3]. HELLP sündroom esineb koos pre-eklampsiaga, aga kuna selle 5 mõned sümptomid võivad esineda enne pre-eklampsia sümptomeid, siis võib neid eksikombel pidada muu haigusliku seisundi näitajateks
Näide: Osaline trisoomia 9p Esmakordselt kirjeldati osalist trisoomiat 9p 1970. aastal. See on üks sagedasemaid osalisi trisoomiaid, senini kirjeldatud umbes 100 juhtu. Trisoomia 9p sündroomia iseloomustab pikenenud postnataalne kasvuperiood. Sündroomi iseloomustab mongoloidne silmalõige, väikesed, sügaval asetsevad silmad, lai prominentne nina, suured peast eemalehoidvad kõrvad. Raske vaime alaareng esineb 100% juhtudel. Eluiga on lühenenud, kuid ainult 10% haigetest sureb varases lapseeas. Täielikud trisoomiad Inimese autosoomide täielikest trisoomiatest sünnib elusalt ainult 3 vormi: trisoomia 21, 28 ja 13. Kromosoomide 7, 6, 9, 14, 15 ja 22 trisoomiat on üksikutel elusalt sündinutel kirjeldatud peamiselt mosaiikse vormina. Mosaiikse vormiga lastel on kliinilised sümptomid vähem ja nõrgemini väljendunud kui täieliku trisoomia puhul. Kõige levinum kromosoomianomaalia on Downi sündroom
tavaliselt imiku või lapseeas, kuid võib püsida või tekkida ka täiskasvanul (Nahahaigused i.a). Atoopia on pärilik naha ja limaskestade muutunud reaktiivsus väliskeskkonnas leiduvatele ainetele, mis seostub tõusnud IgE antikehade tekkimisega ja/või suurenenud hulgal põletikku vallandavate ainete vabanemisega (Karvonen jt 2010). 2. ETIOLOOGIA Atoopiline dermatiit tekib inimestel, kellel on vastav geneetiline eelsoodumus. Umbes 70% Atoopilise dermatiidi haigetest on allergiahaigusti ka lähisugulastel. Geenilistest faktoritest tingituna on atoopilise dermatiidi haige nahabarjäär ebatäiuslik: suurenenud on transepidermaalne veekaotus ja lipiidide sisalduse langus nahas (Nahahaigused i.a). Pere koosseis: Erinevates uuringutes on leitud, et sünnijärjekord ning laste arv peres võib mõjutada AD teket. Sünnijärjekorra alusel haigestub pigem esimesena perre sündinud laps,
Halvemal juhul võib soolesein isegi rebeneda. Haigus algab palavikuga, mis tõuseb paari päeva jooksul 39-40° C-ni. Palavikuga kaasneb nõrkus, jõuetus, kõhuvalu, isutus. Võib olla ka kõhulahtisust ning iiveldust, harvaoksendamist. Vahel ilmub kõhule ja rinnale lööve punaste laikude näol. Tüsistusteks võivad olla erinevate organite põletikud maksa, ajukelmete, neerude, südamelihase, bronhide, kopsude, liigeste ja süljenäärmete põletikud. Umbes 5% haigetest jääb nakkuskandjaiks. Sellisel juhul jääb Salmonella typhi elutsema inimese sapipõide ja sooleseina. Sealt eritub ta tasapisi roojaga ja võib halva hügieeni korral ligemale aasta jooksul nakatada ka teisi inimesi. Info: http://www.inimene.ee/? disease=k&sisu=disease&did=795&idr=OVz64f1t6V7OKkbi8oms4snflu1 Jersinioos Bakteri Yersinia enterocolitica poolt põhjustatud toidunakkus. Jersinioos levib näriliste ja koduloomade kaudu, inimene nakatub
K. Vahenõmm 2018 aneemia. • Ülitundlikkusreaktsioonid. • Disulfiraami taoline efekt (10-15 %). • Hüponatreemia ja vee mürgistus (neerutorukestes sarnane toime ADHle). • Võivad suurendada suremust kardio-vask. süsteemi haigustesse. • Vastunäidustatud rasedatel ja rinnaga toitmise korral (läbib PB; eritub rinnapiima). Minna üle ravile insuliiniga. • Resistentsuse areng –Kestval kasutamisel toime nõrgeneb. –Igal aastal muutub 5-10% haigetest, kes algul reageerisid ravile, resistentseteks. • Ristuv toime teiste ravimitega –Paljud ravimid tõrjuvad sulfonüüluurea derivaate välja sidumiskohtadelt verevalkudel ja tugevdavad nende toimet MSPVA, alkohol. MAOI, bakterite- ja seentevastased ained (sulfoonamiidid, trimetoprim, klooramfenikool, seentevastased imidasoolid). –Alkohol põhjustab hüpoglükeemiat. –Teised hüpo- või hüperglükeemiat põhjustavad ravimid. - Tiasolidiindioonid (rosiglitasoon, pioglitasoon)
*Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire *Orgaaniline meeleoluhäire somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine *Katatoonne skisofreenia, dissotsiatiivne stuupor, orgaaniline stuupor Bipolaarne häire - I tüüp 0,6-0,9 (1,6)% II tüüp 0,5% Kiiresti vahelduvate episoodidega BH ca 15% BH-ga haigetest Maania meeleolu püsiv kõrgenemine, püsiv ärrituvus, sümptomid üle 1 nädala. Vähemalt 3 järgnevaist: Kõrgenenud enesehinnang, suurusmõtted ; vähenenud unevajadus ; suurenenud jutukus ; mõttekäigu kiirenemine ; tähelepanu hajuvus ; aktiivsuse tõus, rahutus ; liigne rahuldustpakkuvate tegevuste harrastamine Hüpomaania kõrgenenud või ärritunud meeleolu, vähemalt 4 päeva, vähemalt 3 maania tunnust, märgatav muutus
Et reumaatilised haigused vaevavad vaid vanainimesi, on müüt. Järjest rohkem noori kannatab liigesehädade käes. Igal aastal saab sadakond kuni 15aastast diagnoosi "juveniilne artriit" ehk lapseea liigesepõletik. Isegi arstide hulgas on levinud arvamus, nagu oleks reumaatilised haigused vaid eakate probleem. Ometi oli 2002. aastal, kui registreeriti 1978 esmashaigusjuhtu, 60% haigetest alla 45-aastased ja 11% lapsed. Pooled reumatoidartriiti haigestunutest kaotavad esimese 10 aasta jooksul pärast diagnoosi saamist töövõime. Kui haigestub laps, on kõik ta tulevikuplaanid ohus. Kui laps saab õigeaegselt diagnoosi, kui leitakse õige ravim, kui haiguse alatüüp allub ravile, kui tablette võtta korralikult ning laps saab kvaliteetset ja järjepidevat taastusravi, siis täiskasvanueaks paraneb kuni 75% täielikult. Ka ülejäänutel ei teki liigeste
14.sajandil ja ka praegu, paneb kriisiolukord ja hirm käituma inimesed täiesti ebatavaliselt. Katku tõttu levib masendus ja ükskõiksus. Inimesed ei aidanud enam isegi oma lähedasi ja sugulasi, esimesel võimalusel põgeneti. Alguses tulid veel surnu majja kokku naissoost sugulased ja naabrid, et kadunu lähedastega koos itkeda. Kuid ajapikku kadus see komme. Daamid olid lõbusas tujus ja naljatlesid, nad unustasid naiseliku kaastunde, et ainult oma tervist säilitada. Taheti eemale hoida haigetest ja nende asjadest, nii toimides loodeti terveks jääda. Surmahirmus hakkasid inimesed erinevalt käituma. Mõned arvasid, et kaine eluviis ja hoidumine liialdustest aitab tõhusalt kurjale vastu panna. Nad koondusid väikestesse gruppidesse, elasid teistest inimestest lahus, varjasid end lukustatud majades, kus polnud haigeid ja oli mugav elada. Nad tarvitasid kõike mõõdukusega ning vältisid liialdusi. Samas olid teised inimesed vastupidisel arvamusel
Kemoteraapaia iseseisva ravimeetodina ei suuda garanteerida terevenemist, kuid võib eluiga oluliselt pikendada ning taandab asvajast tingitud ebameeldivaid sümptomeid. Väikeserakulise kopsuvähi ravi erineb oluliselt mitteväikserakulisest kopsuvähi ravist, kuna väikeserakulisel kopsuvähil on võime organismis kiirelt levida ning on tundlik keemiaravi suhtes. Kirurgiline ravi on tervendaval eesmärgil teostatav vaid umbes 5 % -l väikeserakulise kopsuvähiga haigetest. Põhiliseks ravimeetodiks on antud juhul kemoteraapia. Kiiritusravi rakendatakse väikeserakulise kopsuvähi ravis siis, kui on tegemist lokaliseerunud haigusekoldega, mis ei ole allutatav kirurgilisele ravile (Labotkin 2004). RINNAVÄHK Rinnanäärmevähk on Eestis naistel sagedasimaks avastatud vähitüübiks, moodustades pea viiendiku kõikidest naistel esinevatest vähkidest. Meestel esineb aastas üksikuid selle vähi juhte
Raviks kasutatakse harva kirurgilist sekkumist, sest selle meetodi kasulikkus ei ole leidnud tõestust. Närvi vabastulõiget kasutatakse harva, vaid halvasti paraneva näohalvatuse raviks. Enam kasutatakse glükokortikoidhormoone. Ravi alustatakse üldjuhul 24-48 tundi peale haiguse algust ning ravi vältab 1-2 nädalat. Ravist ei ole kasu, kui sellega alustatakse hiljem kui 10 päeva peale haiguse algust. Enamikel juhtudel on paranemine spontaanne ning 90%-l juhtudest täielik. Osadele haigetest jääb püsiv nõrkus või näospasmi kalduvus (Juva jt 1999:949). Ravi on tulemuslikum, kui alustatakse kuni kolmandal päeval peale haiguse puhkemist. Haigestumus on umbes 15-30 juhtu 100 000 elaniku kohta. Haigust esineb võrdselt nii meestel kui naistel. Haigus võib tabada igas vanuses inimest, enam on ohustatud diabeetikud ja rasedad. 63%-l juhtumitest on tegemist parempoolse näonärvi kahjustusega. Tõenäosus haigestuda suureneb vanusega. Üldiselt on haigusel soodne prognoos.
Epilepsia pole eluaegne haigus. Epileptiline kolle kaotab oma aktiivsuse aastatega iseenesest ja seega lakkavad iseenesest kunagi ka epileptilised hood .See ajavahemik on inimestel väga erinev ja ootamisaja pikkust ühel haigel ennustada on võimatu. Haigestunutest rohkem kui pooltel lakkavad hood umbes kümne aasta jooksul. Paarikümnel protsendil võtab see siiski rohkem aega ja vaid väikesel osal haigetest jääb kolle aktiivsena alles. Epilepsia algab sagedamini lapsepõlves või noorukieas, aga ka hiljem.Kui haigus on ravimitega kontrolli alla saadud, kui puuduvad teised puuded, siis haige õppimis- ja töövõime on täpselt samasugune kui teistel. Epilepsia ei ole põhjuseks, et epilepsiaga inimene ei võiks olla andekas. Epilepsiaga inimene on tavaline inimene, kes haigushoo korral vajab kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist
üldtunnustatud riskiteguritega. Rinnavähk Riskitegurid: •neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest puuduvad teadaolevad üldlevinud riskifaktorid. •olla naine (naissuguhormoonide mõju) •perekondlik eelsoodumus (pärilik rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga) •vanus üle 50 eluaasta (risk suureneb juba alates 40a. kasvades vanuse suurenemisega) Kaasnevad komplikatsioonid: Vähivalu esinemissagedus 50%-l haigetest on valu diagnoosi panemise hetkel 80-90% kaugelearenenud kasvajaga haigetest on valu KUNI 90%-L VÄHIHAIGETEST ON VALU ERINEVAS HAIGUSE ETAPIS •VALU SEOTUD KASVAJA ENDAGA (70%) näit luumetastaasid, närvi kompressioon või infiltratsioon jne. •VALU SEOTUD RAVIGA (25%) operatsiooni- vôi kemoteraapia vôi kiiritusravi järgne •VALU POLE SEOTUD KASVAJAGA (10%) Valu Valu on ebameeldiv tunnetuslik ja emotsionaalne kogemus, mis seondub ägeda või kestva koekahjustusega¹
Kaebusteks on rahutu uni, hommikune peavalu ja päevane unisus. Võib esineda hingamisteede põletikke. Diagnoosimise aluseks on kliiniline leid, lisaks kasutatakse polüsomnograafiat. Esmane ravi on eluviisi muutmine, lisaks kasutatakse une ajal CPAP maski, mille kaudu antakse positiivne vasturõhk, mis hoiab mehhaaniliselt hingamisteed lahti. Kirurgilise ravi eesmärgiks on hingamisteede avardamine neelu ja nina projektsioonis. Enamusel uneapnoe-haigetest ülemäärane päevane unisus on seotud rahutu ja katkendliku unega (seega tegelikult sekundaarne insomnia) ning peale selle võib enamasti esineda: 1) öiseid hingamispeetusi, 2) tüüpiline intermiteeruv norskamine, 3) ülekaalulisus, 6 4) hüpertoonia, 5) impotents, 6) kognitiivne kahjustus, 7) rahutu magamine, 8) ülemäärane motoorne aktiivsus ja profuusne higistamine, 9) hommikused peavalud ja
· Negatiivne kronotroopne (löögisagedus ) · Negatiivne dromotroopne (erutusjuhtivus ) · Positiivne batmotroopne (erutatavus ja automatism ) · Vähendab südamekoormust vere ümberjaotumise tõttu, parandab südame verevarustust · Diureetiline toime · Südame hapnikutarbimine ei suurene Digoksiini kõrvaltoimed · Terapeutiline ja toksiline kontsentratsioon kattuvad (<1.5ng/ml terapeutiline, >2.5 tox) · Kõrvatoimeid esineb 5-20% haigetsest, raskemaid 1-4% haigetest Kardiaalsed ~50% · Ventrikulaarsed arütmiad, atriaalne tahhükardia, AV blokaad Gastroinestinaalsed ~25% · Isutus, iiveldus, oksendamine KNS jt organid · Nägemishäired, peavalu, nõrkustunne, pearinglus... Digoksiini üleannustamine · LD50 10-15mg · Ventrikulaarsed ekstrasüstolid, alluvad lidokaiinile või fenütoiinile · Surma põhjuseks vatsakeste virvendus või AV blokaadist asüstoolia, manustatakse atropiini · Raviks K+ (v.a
Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja kohanemishäire (ülemäärase stressi tõttu suureneb kompensatoorselt unevajadus) (1). Parasomniad Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: Uneapnoe Uneapnoe. Enamusel uneapnoe-haigetest ülemäärane päevane unisus on seotud rahutu ja katkendliku unega (seega tegelikult sekundaarne insomnia) ning peale selle võib enamasti esineda: · öiseid hingamispeetusi, · tüüpiline intermiteeruv norskamine, · ülekaalulisus, · hüpertoonia, · impotents, · kognitiivne kahjustus, · rahutu magamine, · ülemäärane motoorne aktiivsus ja profuusne higistamine,
annaabi.ee 
