Viirushaigused (0)

Viirushaigused
Referaat
Tallinn 2010
Viirushaigused
Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem.
Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem.
Nakatmise viisid:

• Piisknakkus( aerosoolid )- gripp ja nohu ,mis levivad läbi õhu.
  
• Kontaktnakkus- herpes ,tulerõuged, leetrid .
  
• Kehavedelikud ( veri )-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid.
  
• Siirutajad-puuk( puukentsefaliit ), imetajad (marutõbi).
  
• Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit ).
  
• Emalt lootele -punetised.
  

Inimese organid ja neid kahjustavad viirused :

• Nahk- papiloom (soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes.
  
• Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus, viiruslik meningiit.
  
• Hingamisteed -nohu,gripp,paragripp, adenoviirused .
  
• Lihased, veresooned -sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviirus( veritsus ),kollapalavik
  

(veritsus).

• Siseelundid-hepatiit(maks), enteroviirused (seedekulgla).
  
• Sugelundid -herpes.
  
• Imuunsüsteem-HIV.
  

Organismi kaitse viirshaiguste eest:

• Biobarjäärid-terve nahk ja limaskestad .
  
• Antikehad.
  

a)saadakse emalt-rinnapiimaga
b)tekivad haigestmise korral(nt tuuklerõuged)
c)vajktsineerimine

• Õgirakkud.
  

HI- viirus

Inimese Immuunpuudulikkuse Viirus  ehk HIV on viirus, mis põhjustab Omandatud Immuunpuudulikkuse Sündroomi (AIDS). HIV ründab inimese immuunsüsteemi, põhjustades kroonilise ning progresseeruva haiguse ja muutes inimese vastuvõtlikuks nakkushaigustele ning vähile.
HI-viiruse saamisel tavaliselt kohesed haigusnähud puuduvad. Paari nädala pärast võivad ilmneda viirushaigusele iseloomulikud tunnused: palavik , kurguvalu , väsimus, lümfisõlmede suurenemine, lihas- ja liigesevalud. Nähud mööduvad iseenesest, mis lubab inimesel arvata, et tegemist oli gripiga.
Sellele järgnevad HIV- nakkuse eeltunnused: põhjuseta suur kaalukaotus, pidev väsimustunne, füüsilise jõudluse langus, palavik, mis kestab mitu nädalat, öine higistamine , kõhulahtisus hoogudena või pidevalt, kuiv köha, suurenenud lümfisõlmed kaelal , kubeme piirkonnas, kaenlaalustes. Nahal või suu limaskestal võivad tekkida sinikasarnased plekid .
Kuigi mõned inimesed võivad jääda kaebusteta paljudeks aastateks, hakkab HI-viirus samal ajal hävitama inimest nakkuste eest kaitsvat immuunsüsteemi. Nõrgestatud immuunsüsteemi korral kujuneb välja omandatud immuunpuudulikkuse sündroom - AIDS.

Hepatiit

Hepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida võivad põhjustada erinevad viirused, aga ka toksilised ained ja ravimid . Verega levivatest viiruslikest maksapõletikest on enam levinud B- ja C-hepatiit.
Hepatiit B viirus on levinud kogu maailmas, mis levib vere kaudu ning kõige sagedamini sugulisel teel. Harvadel juhtudel võib viirus levida ka nakatunud esemetega kokku puutudes, sest kuivanud veretilgas võib viirus olla nädalaid nakkusohtlik.
Kui tulevase ema veres on viimasel kolmel raseduskuul B-hepatiidi viirus, võib laps nakkuse saada sünnil. 95% nakatunud vastsündinutest ei jää haigeks kohe, vaid kunagi hiljem. B-hepatiidi haigel emal on viirus ka rinnapiimas. Rinnaga tohib ta toita ainult siis, kui laps on vaktsineeritud.
B-hepatiidi viiruse esimesed haigussümptomid ilmnevad 2-6 nädala möödumisel nakatumisest: palavik, iiveldus , väsimus, peavalud , kogu keha sügelus, kollased silmavalged, tume uriin, hele väljaheide, kõhuvalu. Ligi kolmandik nakatunutest põeb B-hepatiidi läbi peaaegu ilma sümptomiteta.  Lühema või pikema põdemise järel paraneb 90% haigetest ning nad saavutavad eluaegse immuunsuse, ülejäänud 10%-l muutub haigus krooniliseks. Väikesel osal kroonilise B-hepatiidiga patsientidel võib välja kujuneda maksatsirroos või maksavähk. Hepatiit B-d on võimalik vältida vaktsineerimisega.
Hepatiit C viirus levib vere kaudu. Sugulisel teel ja olme kaudu levib nakkus harva, umbes 5–10% juhtudel.
Imik võib nakkuse saada siis, kui ema on nakatunud raseduse viimases kolmandikus. Haigus ei pea avalduma kohe pärast sündi, haigeks võib jääda ka hiljem. Nakatunud ema tohib last imetada, sest rinnapiima viirus ei eritu.
C-hepatiidi viiruse tunnused võivad sarnaneda B-hepatiidi nakkuse tunnustega, kuid enamikul juhtudest on nõrgemini väljendunud või isegi puuduvad. Palavikku esineb C-hepatiidi korral harva, kollaseks läheb 10–20% nakatunutest. Sageli jõuavad haiged arsti juurde ebamääraste kaebustega: väsimus, nõrkus, torked paremal roidekaare all. Rohkem kui pooltel juhtudel muutub nakkus krooniliseks ning võib kaasa tuua tõsiseid maksakahjustusi. C-hepatiidi vastu vaktsiini ei ole.
Gripp
algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga, on eelmistest märksa tõsisem haigus, eriti just vanemate inimeste jaoks, sest võib tüsistusena põhjustada kopsupõletikku, neeruvaagna põletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Seejuures kergemini levib ja ägedamalt kulgeb just A-gripp.
Kõik ülemiste hingamisteede viirushaigused vajavad tüsistuste ärahoidmiseks korralikku arsti järelevalve all ravimist. Gripi raviks on olemas ka spetsiaalne ravim Relenza, mida saab retsepti alusel ja mis aitab nii A- kui ka B-tüvega gripi puhul. Teiste viirusnakkuste raviks see ravim ei sobi.
Igasuguse hingamisteede haiguse korral on soovitav koju jääda, olla voodis ja juua palju sooja jooki , näiteks mustsõstra teed, ja kontakteeruda arstiga.
Tervisekaitseinspektsiooni paljude aastate andmete põhjal on Eestis esimene suurem grippi ja teistesse hingamisteede viirushaigustesse haigestumise laine olnud novembri teisel poolel ja detsembri algul, teine tõusulaine võib järgneda veebruari teisel poolel ja märtsi algul. Kuna tervel inimesel tekib immuunsus 14–21 päeva jooksul pärast vaktsineerimist ja kestab suhteliselt vähe aega, tuleks vaktsineerimisel just neid aegu silmas pidada, kuigi vaktsineerida võib ka siis, kui gripi kõrghooaeg on juba alanud.
Samas tuleb meeles pidada, et gripiviirus ei ole tänavu enam kindlasti samasugune kui mullu . Viiruse antigeenne struktuur muutub pidevalt (vt eespoolt ), tänavu põhjustavad haigestumist juba uue antigeense struktuuriga viirused. Kuna vaktsiinide valmistamine on aeganõudev, kasutatakse nende koostises eelmisel hooajal haigestumist põhjustanud viirustüvesid. Sellest tekkib vastuolu – vaktsiiniviirus on osaliselt vana, kuid viirus täiesti uus, seetõttu ei taga vaktsiin täielikku kaitset grippi nakatumise vastu, gripivaktsiini kaitseefektiivsuseks loetakse keskmiselt 70%.
Kasutatud kirjandus:
https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/23518/viirushaigused-alustavad-runnakut
Silver -Lello Jõks, Tervisekaitseinspektsiooni viroloogia kesklabori juhataja
Agnes Jürgens, Tervisekaitseinspektsiooni nõunik
Tervisekaitseinspektsioon
http://www.verekeskus.ee/?op=body&id=22
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/viirushaigused dianakuusemaa.htm