Taimedes toimub fotosüntees, mille tõttu eralduvad orgaanilised
ained. Neid aineid tarbivad inimesed ja loomad. Neis toimub ainevahetus ning nad ka surevad ja nende laipu ja väljaheiteid
lagundavad bakterid . Bakterid toodavad lagundamisel omakorda
orgaanilisi aineid, mida tarbivad taimed.
Mügarbakterid elavad peamiselt liblikõieliste taimede ja leppade
juurtel ning moodustavad nende taimede juurtel silmaga nähtavaid
mügaraid. Nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele
kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. Toimub sümbioos e.
Vastastikune kasulik kooselu.
Bakterite kiiret ainevahetust kasutab inimene reovete puhastamisel.
Baktereid kasutatakse ka toiduainete
valmistamiseks( piimhappebakterite abil), ravimitööstustes,
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ave999
Õppematerjali autor
seedekulgla viiruslik maksapõletik, viiruslik kõhulahtisus Limakapsel katab baktereid väljast. Lima aitab säilitada niiskust või siduda üksikuid rakud kolooniaks. Spoor erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Anaeroob elavad hapnikuvabas keskkonnas ja hapnik mõjub hukatavalt. Aeroob elab hapnikuga keskkonnas ja kasutab hapniku toitainete lagundamisel. · Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. · Bakterid elavad väga erinevates keskkondades: mullas, vees, õhus, teistes organismides. · Bakteritel puudub tuum nad on eeltuumsed organismid. · Võrreldes päristuumse rakuga on bakteriraku ehitus tunduvalt lihtsam ja mõõtmed palju väiksemad. · Bakterid paljunevad pooldudes.
Vaktsiin aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavatest haigustekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgendatud. Viiruseid jaotatakse bakteri-, seene-, taime- ja loomaviirusteks vastavalt sellele, millist organismi nad nakatavad. Bakterid kõige väiksemad üherakulised organismid, millel on kõik elu tunnused. Neid võib leida loodusest peaaegu kõikjalt. Nende levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid on vastupidavad paljude väliskeskkonna mõjude suhtes, see võimaldab neid elada väga erinevates tingimustes. Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad nt mineraalainetest või teistest elusorganismidest. Bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas seega kutsutakse neid ka eeltuumseteks. Paljusid baktereid katab väljast limakapsel, mis aitab säilitada niiskust või siduda üksikud rakud kolooniaks
gripp, nohu (piisknakkus) hingamisteed leetrid, tuulerõuged (otsene kontakt) nahk salmonelloos (toidu ja joogiveega) HIV (vere või teiste kehavedelike kaudu) ensefaliit, marutõbi (siirutajad) Miks vaktsineeritakse inimesi viirushaiguste vastu? Et organism hakkaks tootma antikehi ja ei haigestuks vastavasse haigusesse. Anti hoiatus, et võib puhkeda gripiepideemia. Nimeta kaks viisi, kuidas kaitsed end nakatumise eest. Bakterid bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismis, kellel on kõik elu tunnused bakterid elavad väga erinevates keskkondades: mullas, vees, õhus, teistes organismides. bakteritel puudub tuum – nad on eeltuumsed võrreldes päristuumse rakuga on bakteriraku ehitus tunduvalt lihtsam ja mõõtmetelt palju väiksemadbakterid paljunevad pooldudes bakterite paljunemise kiirus sõltub niiskusest, toitainete olemasolust, soodsast temperatuurist,
Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus BAKTERID Viimastel aastatel on meedias üha sagedamini kajastamist leidnud bakterite hirmuteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad nende puhastamiseks üha uuemaid ja kangemaid puhastusvahendeid. Ajalehtedest võib lugeda ka superbakteritest, kes paari päevaga inimese “ära söövad”. Sellest hirmust võidavad ainult ärimehed, kes müüvad maha järjest rohkem antibakteriaalseid
see kehaõõnde, kus algab seedimine. Joonis: Meriroosi kõrverakud kala halvamas. --- 47 Lisa Paljud putukad toituvad põhiliselt taimedest kas kogu elu või ainult vastsena, nt ritsikad mäluvad lehti, üraskid ja termiidid puitu. Taimede rakukestad sisaldavad tselluloosi, mida on võimelised seedima vaid osa putukaid. Suur osa aga ei saa seda ise seedida ja neil elavad sooles tselluloosi lagundavad algloomad ja bakterid. Termiitidel on neid kümneid liike. Termiidid kasvatavad ka oma pesas toiduks seeni. Allaneelatud seentes sisalduvad ained aitavad samuti tselluloosi lõhustada. Pilt: Termiidipesa ja puidust toituvad termiidid. Enamikul loomadel on kahe avaga seedesüsteem Keerukamad loomad seedivad toidu torutaolises seedesüsteemis. Toit siseneb kehasse suu kaudu ja seedumata toiduosad väljuvad päraku kaudu. Ühesuunaline seedesüsteem on omane ümar- ja rõngussidele, limustele, lülijalgsetele,
TALLINNA TEENINDUSKOOL Agnes Ott Rühm T11KO BAKTERID Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2009 1 Agnes Ott Bakterid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. BAKTERITE ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................4 2. BAKTERITE EHITUS...........................................................
Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. M. W. Beijerinck (1851—1931) isoleeris ja avastas mügarbakterid. A. Fleming (1881—1955) – avastas penitsiliini. Friedrich Branell – avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Voldemar Gutman – Tartu Ülikooli professor, võttis kasutusele tuberkuliini. Valmistatud tuberkuloosi bakterite abil. 2. Mikroorganismide taksonoomia.
Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete ainete toimel. Alkoholi käärimist kutsuvad esile pärmseened. Pärmseened ja piimhappebakterid suudavad elada ja paljuneda anaeroobses õhkkonnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid