Haiguste levik ja sellega seotud probleemid maailmas (1)

Haiguste levik ja sellega seotud probleemid maailmas.
Nakkushaigused
Nakkushaigus on haigus, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi ja levib või mille puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele otseselt või kaudselt .
Tänapäeval on levinud erinevad troopilised nakkushaigused, näiteks malaaria , kollapalavik, dengue viiruspalavik, koolera , düsenteeria, salmonella jt. Malaariast on ohustatud umbes 40 % maakera elanikest. Selle levik inimestele toimub nakatanud emaste sääskede kaudu, kes toituvad inimeste verest ja seda põeb 2 või 3 miljardit inimest mis omakorda põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal ning iga päev sureb 3000 alla 5-aastast last, mis tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Enim on ohustatud inimesed, kes elavad piirkonnas või reisivad piirkondadesse, kus esineb malaariat. See kehtib eriti rasedate naiste ja alla 5- aastaste laste puhul. Malaaria on levinud troopilistes piirkondades ja seda esineb enam kui 100 riigis: Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Indias, Kagu-Aasias ning viimasel aastakümnel on malaaria levinud eriti ka põhjapoolkeral.
Kollapalavik on raskekujuline äge viirusinfektsioon, mis kuulub eriti ohtlike nakkushaiguste hulka. Tänapäeval on kollapalaviku vastane vaktsineerimine ainukene, mis võib Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhendi alusel olla kohustuslikus korras riiki sisenevalt inimeselt nõuda. Kollapalavikku esineb ulatuslikult troopilises Lõuna-Ameerikas (Boliivias, Brasiilias, Venezuelas, Peruus , Kariibi riikides) ja Aafrikas Sahara kõrbest lõunapool. Troopiline viirus kandub inimese verre sääsehammustuse kaudu ning paljuneb organismis, tekitades haigusilminguid. Ennetamiseks tuleb kollapalaviku vastu tegema tõhusa ja turvalise vaktsiini ja oluline on sääsehammustuse vältimist ohtlikes piirkondades.
Dengue viiruspalavik on kiire levikuga viirus maailmas, mis põhjustab üle 100 miljoni nakkuse igal aastal. Seda haigust esineb rohkeb kui 100 troopilises ja subtroopilises riigis Aasias, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Aafrikas ja Vaikse ookeani lääneosas maades. Seda viiruspalavikku on kirjeldatud juba ka antiikaegses kirjanduses ja esimene epideemia oli Manilas 1953. aastal. Epideemiad on tavaliselt linnades või ülerahvastatud linnaosades. Kirde-Aasias on dengue palavik üks kõige sagedasem hospitaliseerimise ja surma põhjus lastel.
Koolerabakter levib vee ja toidu kaudu ning kokkupuutel nakatunud väljaheidetega. Nakatutakse joogivee või toiduks ette nähtud mereandide (austrite, kalade jm) kaudu. Kooleratekitajad toodavad tugeva toimega mürkainet ehk toksiini, mis põhjustab väga rasket kõhulahtisust. Inimene kaotab organismist palju vett, mis õigeaegse ravi puudumisel võib viia eluohtliku seisundini. Koolerabakterist on näiteks ohustatud Venemaa, Hiina, Aafrika kesk- ja lõunaosa, Lõuna-Ameerika (Brasiilia, Venezuela , Peruu jt), Mehhiko . Tavaliselt tehakse vaksineerimine enne reisi maadesse, kus võib esineda koolerat, et ära hoida haiguse teket.
Düsenteeria ehk verine kõhutõbi on äge soolenakkus , mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega. See on tüüpiline troopika ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Riikides, kus veehügeeni tase on kõrge, düsenteeria tavaliselt levima ei hakka ja see on ainus peremeesorganism, kus loomade nakatumist avastatud ei ole.
Salmonella ja kõhutüüfus on soolenakkused , millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid , mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgituse tagajärg. Kõhutüüfus on aga nakkushaigus, millesse adekvaatse ravi mittesaamisel sureb kuni 30% haigestunuist. See levib peamiselt arengumaades, enam levinud kõigis ebapiisavate hügeenitingimustega piirkondades, näiteks Aafrikas, Kaug-Ida ja India subkontinedi ning Lõuna-Ameerika riikides (välja arvatud Lääne-Euroopa, Ameerika Ühendriigid, Kanada , Austraalia ja Jaapan).
Haruldasemad ja mitte nii sagedased, kuid ohtlikud nakkused on siberi katk ehk antraks , difteeria ja meningiit . Vaktsineerimistega on nende haiguste levik maailmas küll peatatud, kuid ikkagi esineb üksikuid juhtumeid siin ja mujal. Samuti on Lääne-Aafrika maades tuntud ka Laasa palavik, mis on äge hemorraagiline viiruspalavik, mis võib viia raske verejooksuni. Hospitaliseeritud raske haigusvormiga haigetest sureb 15-20% inimestest. Tavaliselt on lassa viiruse kandjateks rotid, kes eritavad viirust uriini ja väljaheidetega väliskeskkonda ja inimesele on nakkusallikaks tavaliselt nakatunud või juba haige inimene.
Nakkushaigustega kaasnevad erinevad probleemid. Näiteks väheneb elanike arv tunduvalt, kuna osade nakkuste puhul (näiteks malaaria, dengue viiruspalavik, kõhutüüfus) kaasnevad surmajuhtumid. Haiguste levikut saab peatada õigeaegse ravi ja vaksineerimistega.