Reumaoidartriit (0)

Reumatoidartrii
t  Karolin  Karbus
Tal
T linna Tervi
T
shoiu Kõrgkool
optomeetria  õppetool I  kursus
Tal
T linn 2012
 Kogu Euroopas põeb kroonilist 
liigesepõletikku või muud liigesehaigust 
üle 100 miljoni eri vanuses inimese – 
see on suurim krooniliste haiguste käes 
kannatavate inimeste rühm ühiskonnas. 
 Reumaatiliste haiguste põdejad 
kannatavad pideva valu käes, mis 
häirib igapäevaseid tegevusi ning avaldab 
mõju nende töövõimele.
Haiguse olemus
  Reumatoidartriit  (RA) on põletikuline 
autoimmuunhaigus – polüartriit e. 
hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad 
paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid . 
Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased 
koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased.
 RA korral tekib autoimmuunne põletik 
liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult 
ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta 
põletikku nimetatakse sünoviidiks.
 RA ei ole vanainimeste liigeshaigus, võib  alata  
varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini 
30-40ndates eluaastates. 
 5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. eluaastani), 
sel puhul nimetatakse haigust juveniilseks 
reumatoidartriidiks või juv. idiopaatiliseks 
artriidiks. 
 RA võib kahjustada kõiki  liigeseid . Tüüpiline on 
liigeste  haigestumine sümmeetriliselt – mõlemal 
kehapoolel (sõrmede ja  varvaste  tüviliigesed, 
randmed, sageli põlve- ja õlaliigesed) Kaua kestnud 
haigus võib kahjustada ka lülisammast, enamasti 
kaelaosas.
 Kõhre- ja luumuutuste tõttu  kaotavad  
liigesepinnad oma  esialgse  kuju ja vormi. 
Liigeselähedased koed on samuti kahjustatud 
ja ei suuda enam hoida  liigest õiges asendis. 
Liiges  hakkab ” loksuma ” (muutub 
ebastabiilseks) ning tekivad moonded
 Sagedased on ka liigesekaplsi rebendid
Diagnoosimine
 Vereanalüüsid: 
Põletikunäitajad osutavad organismis esinevale 
põletikule või koekahjustusele, kuid ei selgita selle 
iseloomu.
Reumatoidfaktor (RF) on  antikeha  (immuunsüsteemi 
poolt toodetud valgumolekul), mis reumatoidartriidi 
puhul esineb 75 - 80%-l haigetest.
 Röntgen: 
Tavaliselt tehakse RA puhul röntgenipilt labakätest ja –
jalgadest, kuid iseloomulikud liigesemuutused 
ilmnevad kuni poole aasta jooksul peale 
liigesepõletiku teket.
Reumatoidartriidi ja 
juveniilse reumatoidartriidi 
esmajuhud 2005­2010
1–4
5–9
10–14
15–19
20–24
25–34
35–44
45–54
55–64
65–74
3
2
9
34
65
170
244
448
426
316
35
45
94
114
27
9
4
4
1
1
2
8
13
57
54
172
256
533
464
352
64
88
130
138
16
8
9
2
1
2
0
4
11
45
52
119
219
381
424
306
48
53
91
117
14
12
5
5
13
3
1
4
11
34
54
157
203
442
445
356
53
85
149
140
22
10
7
5
7
3
0
1
6
16
41
100
202
340
384
303
44
73
133
125
32
14
2
1
0
1
0
1
7
24
52
104
226
398
468
322
59
79
130
117
14
13
16
21
16
3
Haiguse kulg
 RA on krooniline, pikaajaline haigus. Kulg on 
tavaliselt perioodiline ja pidevalt progresseeruv e. 
edasiarenev.
 Mõnedel inimestel kulgeb haigus aastaid olulisi 
deformatsioone  tekitamata  ja haaratud on võrdlemisi 
vähe liigeseid.
 Kiire kulu puhul on liigesepõletik pidevalt aktiivne, 
deformatsioonid võivad tekkida juba mõne aastaga 
ning liigesekahjustus on ulatuslik. 
 Naistel kaldub RA põhjustama tõsist 
liigesekahjustust kiiremini kui meestel.
  Kõrvalhaigused: 
-  Osteoporoos  
- Amüloidoos
- silmapõletik ja suukuivus
-  Aneemia ,
- suurenenud südame ja 
veresoonkonnahaiguste risk 
Ravi
 RA ravi on kompleksne : kindel koht on nii erinevatel 
ravimitel, füsioteraapial, tegevusteraapial kui ka 
kirurgial. Liigesekahjustust tõkestab peamiselt 
medikamentoosne  ravi. Kuna RA on krooniline 
haigus, mida praegu pole võimalik täiesti välja 
ravida, on ravi pikaajaline, isegi eluaegne.
 Reumatoidartriidi  ravis  on murrangulise tähtsusega 
glükokortikosteroidravi kasutuselevõtt 1950. aastatel.
RA kirurgias kasutatakse palju erinevaid 
operatsioone, siin on ära toodud enimlevinud 
meetodid.
 Sünovektoomia - liigesekapsel
 Tenosünovektoomia –kõõlusetupp
 Artrodees – jäigastamine
 Endoproteesimine – protees.
 Osteotoomia - plaatide/ kruvidega 
korrigeerimise
Kokkuvõtteks
 Haigus on eluaaegne ka juveniilse
ehk laste vormi puhul ning 
kahjustunud  liiges  dikteerib  terve elu 
- Pika maa  jooksmine /kõndimine, haigele 
kohale  toetamine  ning temperatuuri muutused 
põhjustavad tihti valu või ebamugavustunnet
- Vale asend või hooletu liikumise tagajärjel 
võib liiges valu saatel loksuda või oma õige 
koha pealt nihkuda (liigesekaplsi  rebend -kips)
Kasutatud 
 k
R i
.Bir r
ke j
nfe a
ldt n
, L.P d
äi
u
, T.H s
aviko.  Reumatoloogia . 1995.
 C. Pruunsild . Juveniilne idiopaatiline  artriit  – sage 
mitmepalgeline haigus. 2010. 
http://reumaliit.ee/sites/default/files/imce/documents/reumafooru
m_2010_chris_pruunsild.pdf (10.03.2012)
 P.Tuvik. 
http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/Reumatoidartriit .
pdf (24.03.2012)
 P.Tuvik.  http://www.liiges.ee/index.php?id=21  (24.03.2012)
  http://www.inimene.ee/?disease=r&sisu=disease&did=422 
(22.03.2012)
Tänan 
kuulamast!
Küsimusi?

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17