Mumps (0)

Mumps
                                                                     
                                                                     
                                                                     
                                                                     
                Parotitis epidemica 
 
 
Kergesti nakkav viirushaigus, 
mis avaldub  palaviku 
ja süljenäärme põletikuna. 
 
 
 
 
Haigestumusnäitajad Eestis 2003-2007
      2003.a.  registreeriti  35  haiget.  Rühmaviisilisi  haigestumisi  ei 
esinenud.  Haigestunutest  suurem  osa  olid  vaktsineeritud  (20 
inimest) 
      2005.a.  registreeriti  29  haiget,  2004.a.  132  haiget. 
Haigestunutest oli    vaktsineeritud 72,4%.
44,8% haigetest olid lapsed vanuses 5-14a.
    2006.a.  registreeriti  17  haiget.   Haigestunutest  oli 
vaktsineeritud  76,5%.
47,0% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a.
    2007.a.  registreeriti  18  haiget.   Haigestunutest  oli 
vaktsineeritud 77,8%.
61,1% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a.
 
 
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
   Haigustekitaja :  Paramüksoviirus
 
  Levib piisknakkusena hingamisteede kaudu
   Viirus  eritub nakatunu sülge mõni päev enne sümptomeid ja 
uriini paari nädala vältel nakatumisest 
  Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse, milleks 
võib olla süljenääre, ajukelmed , munandid, kõhunääre või süda 
  Inkubatsiooniaeg nakatumisest sümptomite ilmnemiseni       
16-18 päeva, vahel kuni 3 nädalat. 
 
 
Kliiniline pilt
  Palavik , mis võib esimestel päevadel olla 
kõrge (39-40C)
 Kõrvasüljenäärmete valulikkus ja  turse  
ehk parotiit, mis võib olla ühe- või 
mõlemapoolne
 Valulikkus neelamisel
 Haigus kestab tavaliselt 3-10 ööpäeva
 
 
Kõrvasüljenäärmete turse 
(parotiit)
 
 
Tüs
T
istused
 Munandipõletik ehk  orhiit  postpuberteediealistel 
noorukitel (ca 25% patsientidest), võib põhjustada 
sigimatust
  Meningoentsefaliit  ehk  peaaju  kestade põletik (5-20% 
patsientidest)
 Entsefaliit ehk peaaju põletik (0,1-0,01% patsientidest)
 Raseduse esimesel kolmandikul põetud haigus võib 
põhjustada abordi või lootekahjustuse. 
 
 
Tüs
T
istused
 Kõhunäärme-, 
 kilpnäärme-, 
 piimanäärme-, 
 munasarja-, 
 südamelihasepõletik.
 Kuulmiskahjustus.
 
 
          Diagnoosimine
  Kliinilise pildi alusel
   Seroloogiline uuring (kaitsekehad veres)
 
 
Ravimine
 Spetsiifiline ravi puudub 
 Sümptomaatiline ravi  valuvaigistite ja palavikku 
alandavate  ravimitega ( ibuprofeen , paracetamol)             
                           
  Voodireziim , eriti palaviku ajal, 
 Tursunud süljenäärmete piirkonda hoida  soojas .        
 Rohkesti juua, aga mitte hapusid  jooke  (suurendavad 
süljeeritust)                                                                       
 Mumps  paraneb  iseeneslikult nädala või paariga, pärast 
põdemist tekib eluaegne  immuunsus .
 
 
  Profülaktika
   Vaktsineerimine 12 kuu vanuselt
 
   Revaktsineerimine 13 aasta vanuselt
 
 NB!   Võimalikud kõrvaltoimed: palavik  ja 7-10 päeva pärast      
tekkiv peenetäpiline lööve. Väga harva võib ca 3 nädalat 
pärast vaktsineerimist tekkida mumpsi sarnane 
kõrvasüljenäärme turse. Sel ajal ei ole laps teistele 
nakkusohtlik . 
   Vaktsineerimata inimestel tuleks hoiduda     
kokkupuutest nakatunuga.
 
 
    Allikad:
    Raivio, K., Siimes, M. – toim. (1999).  
Lastehaigused . Tallinn: AS  Medicina  
    Mustajoki, M. Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, 
S., Huttunen, R., Rasimus, M. – toim. (2001). Õe 
käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina
   Mere, E. – koost . (2002). Lapse tervise ABC. 
Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus.
   www.inimene.ee
 
 
Tänan kuulamast! 
Olge  terved ! 
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Tekkepõhjused ja -mehhanismid
• Kliiniline pilt
• Kõrvasüljenäärmete turse (parotiit)
• Tüsistused
• Slide 9
• Diagnoosimine
• Ravimine
• Profülaktika
• Allikad:
• Tänan kuulamast! Olge terved!