Hepatiidi erinevad vormid, kirjeldused, levikud erinevatel vormidel (0)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Hepatiidi erinevad vormid, kirjeldused, levikud
erinevatel vormidel
Riiko Kojoni
Juhendaja : Reet Parik
2017
Hepatiidid , Mis on Hepatiit ?
Hepatiit on maksapõletik. Maks on elutähtis organ, mis muu hulgas osaleb ainevahetuses, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning aitab organismil vabaneda jääkainetest. Maksapõletiku tõttu võivad need funktsioonid kahjustuda. Hepatiiti võivad põhjustada mitmesugused viirused , alkohol, uimastid , ravimid ja muud tegurid. Seda võib põhjustada ka mitu tegurit korraga. Selles voldikus räägime viiruste põhjustatud hepatiitidest ehk viirushepatiitidest. Tänapäeval tuntakse mitut viirushepatiitide tekitajat, millest kõige tuntumad on A-, B- ja C-hepatiidi viirus . A-hepatiidi viirus levib pesemata käte, saastunud toidu ja vee kaudu. B-hepatiidi viirus levib eelkõige seksuaalvahekorra ajal. C-hepatiidi viirus levib peamiselt kokkupuutel verega.
Mitu päeva pärast nende haigusnähtude tekkimist võivad nahk ja silmad kollakaks muutuda. Uriin muutub tumedaks nagu seisnud tee ning väljaheide väga heledaks, nagu pahtel . Sümptomid võivad püsida paarist nädalast mitme kuuni. Isegi pärast nende kadumist võib haige olla veel mitu kuud väsinud. Üheksal inimesel kümnest kaob viirus iseenesest. Ühel inimesel kümnest B-hepatiit aga ei kao ning tal kujuneb välja krooniline B-hepatiit. Need inimesed on nakkusohtlikud. Krooniline B-hepatiit võib põhjustada maksa kärbumise ja maks ei tööta enam korralikult. Samuti võib lõpuks areneda välja maksavähk. Teistel haigestunutel võib viirus organismi alles jääda, kuid püsida soikeseisundis. Tavaliselt neil haigusnähte ei ilmne, kuid nad on viirusekandjad ja seega nakkusohtlikud. B-hepatiiti diagnoosib arst vereanalüüside ja haigusnähtude põhjal. Arst võib teha ka lisaanalüüse, et määrata kindlaks maksakahjustuse ulatus. B-hepatiidi diagnoosi kinnitavad ja haiguse raviga tegelevad gastroenteroloogid ja infektsionistid (nakkushaiguste ainult sümptomeid. Kroonilise B-hepatiidi ravis kasutatakse viirusevastaseid ravimeid ning ravi eesmärk on vähendada maksapõletiku või –kahjustuse ulatust. B-hepatiidi vastu saab lasta end vaktsineerida .
Organismi immuunsüsteemil on C-hepatiidist tunduvalt raskem vabaneda kui A- ja B-hepatiidist. Seetõttu areneb üle 80 protsendil inimestel, kes on nakatunud C-hepatiidi viirusega, välja krooniline C-hepatiit. Nende maksakude kahjustub ning haiguse lõppstaadiumis võib tekkida maksapuudulikkus või isegi maksavähk. See kõik toimub tavaliselt väga pika aja jooksul. C-hepatiiti põdevate inimeste maksa seisund halveneb väga erineva kiirusega ning seda ei ole võimalik täpselt prognoosida. Mõnel haigestunul ilmnevad 20 või isegi 30 aasta jooksul vähesed muutused, samal ajal kui teisel võib maksakahjustus tekkida juba kümne aasta või veel lühema aja jooksul. Ainus viis C-hepatiiti diagnoosida on teha vereanalüüs. Kroonilise C-hepatiidi diagnoosi kinnitavad ja haiguse raviga tegelevad gastroenteroloogid ja infektsionistid. C-hepatiiti ei ole alati võimalik välja ravida, kuid iga kroonilist C-hepatiiti põdev inimene võib ravist abi saada. Kui ravi on näidustatud, on oluline alustada seda nii vara kui võimalik, sest ravi aitab vältida maksakahjustust ning suurendab tervenemise võimalusi. Raviks kasutatakse mitmesuguseid viirusevastaseid preparaate ning ravi kestab tavaliselt 6–12 kuud. C-hepatiiti nakatumise vastu ei saa end lasta vaktsineerida.
Hepatiiti saab ravida! Ravi on vastav: Ägeda A-hepatiidi puhul on ravi sümptomipõhine. Aktiivse B-hepatiidi ja kroonilise C-hepatiidi puhul määrab viirusevastase ravi gastroenteroloog või infektsionist.
Vaktsineerida on võimalik A- ja B-hepatiidi vastu. Vastavalt laste riiklikule immuniseerimiskavale vaktsineeritakse B-hepatiidi vastu vastsündinuid 1. elupäeval, 1. ja 6. elukuu lõpul. Samuti vaktsineeritakse täiskasvanuid, kellel on tööga seoses oht nakatuda B-hepatiiti. A-hepatiidi vastu vaktsineeritakse lapsi ja täiskasvanuid, kellel on oht nakatuda. On olemas ka kombineeritud vaktsiin lastele ja täiskasvanutele, mis kaitseb nii A- kui ka B-hepatiidi vastu.
A-Hepatiit
A-hepatiidi viirus (HAV) eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. Inimesed nakatuvad A-hepatiiti eelkõige lõunamaareisidel, seepärast ei ole neis piirkondades soovitatav juua keetmata vett ja jääga jahutatud jooke või süüa tooreid puuja juurvilju ning mereande. A-hepatiit võib levida ka seksuaalvahekorra, eelkõige päraku- ja suuseksi ajal. Haigusnähud tekivad kuni poolteise kuu jooksul pärast nakatumist. Nendeks on väsimus , palavik ja oksendamine ; nahk võib muutuda kollakaks (siit ka viiruse rahvapärane nimetus kollatõbi) ja sügeleda, uriin võib muutuda tumedaks ja väljaheide heledaks. Sümptomid kestavad tavaliselt alla kahe kuu, kuid mõni nakatunu võib haige olla ka kuni kuus kuud. Üldjuhul kulgeb haigus soodsalt . Läbipõdemisega saab inimene eluaegse immuunsuse ning erinevalt B- ja C-hepatiidist ei muutu A-hepatiit krooniliseks. A-hepatiiti diagnoosib arst vereanalüüside ja haigusnähtude põhjal. Ravi on sümptomaatiline: puhkus, piisavas koguses toidu ja vedeliku tarbimine. A-hepatiidi vastu saab lasta end vaktsineerida.
B-Hepatiit
B-hepatiiti põhjustav viirus (HBV) on nakkusohtlikum kui A- ja C-hepatiidi viirus. HBV levib eelkõige kaitsmata seksuaalvahekorra ajal sperma ja tupevedeliku kaudu, aga ka otsesel kontaktil nakatunud verega (saastunud süstalde kasutamisel või tätoveerimisel). Rase naine võib anda nakkuse sünnituse ajal edasi oma lapsele. B-hepatiit ei levi köhimisel ega aevastamisel, ühiste käterättide, tualettruumide ega toidunõude kasutamise kaudu. Nakkus ei kandu edasi ka kättpidi tervitamisel , patsutamisel ega kallistamisel. Erinevalt A-hepatiidist ei levi B-hepatiit ei vee ega toidu kaudu. Kui palju B-hepatiidi sümptomeid haigestunul esineb, sõltub maksapõletiku ulatusest. Mõnikord ei ole üldse haigusnähte – neid märkab ainult üks kolmest B-hepatiiti põdevast inimesest. Sümptomid võivad ilmneda alles kahe kuni kuue kuu jooksul pärast nakatumist, kui kogetakse näiteks väsimust, iiveldust, oksendamist, isutust või kõhuvalu.
C-Hepatiit
C-hepatiit on maksapõletik, mida tekitab C-hepatiidi viirus ehk HCV. See levib peamiselt nakatunud vere kaudu (näiteks ühiste süstalde või nõelte kasutamine uimastite tarvitamisel). Viiruse ülekandumiseks piisab isegi ühest veretilgast. Seksuaalsel teel levib nakkus harva. Rase naine võib nakkuse sünnitusel oma lapsele edasi anda, kuid ka seda juhtub harva. Samuti ei levi C-hepatiidi viirus olmekontaktide, vee ega toidu kaudu. Paljudel nakatunutel ei pruugi esineda aastaid ühtki haigusnähtu ega kaebust ning mõnel ei tekigi kaebusi. Teised võivad seevastu kogeda selliseid sümptomeid nagu väsimus, naha ja silmade kollasus, seedehäired, tume uriin ja hele väljaheide, kõhuvalu või palavik. Haigusnähte esineb ainult umbes ühel kolmandikul nakatunutel ning needki nähud on sageli nii kerged, et inimene ei pruugi ise taibata, et on nakatunud.
Kuidas vältida B- või C-hepatiiti nakatumist ning teiste inimeste nakatamist?
Ärge kasutage ühiseid süstlanõelu ning isiklikke tualett -tarbeid (nt hambahari, pardel, maniküürikäärid, juukselõikur) kasutamist, millel võib olla teiste inimeste verejälgi või eemaldage neilt enne kasutamist hoolikalt kõik verepritsmed.
Kasutage seksuaalvahekorra ajal kondoomi. See on kõige lihtsam viis kaitsta ennast ja oma partnerit B- ja C-hepatiidi ning teiste seksuaalsel teel levivate nakkuste, sealhulgas HI-viiruse eest.
Kui lasete end tätoveerida või endale kõrva auke teha, siis ainult professionaali juures, kes kasutab protseduuride jaoks alati ühekordseid steriilseid vahendeid.
Kasuta Kondoomi!!
Pese käsi!!
Ärge kasutage süstlanõelu, mida on kasutatud!!
Kuidas hepatiit levib?
A-hepatiit on levinud kogu maailmas, enim arengumaades. Haige inimese organismist eritub viirus roojaga ja kandub edasi otsese kontakti või haige inimesega kokku puutunud pesemata käte kaudu. Samuti võib nakatuda, süües haige poolt valmistatud kuumutamata toitu ja tarbides saastunud vett.
Haiguspuhanguid on põhjustanud ka toorelt tarvitatavate austrite, koorikloomade ja vähiliste söömine, kuna need võivad endas hoida heitveest saadud viirusi. Veega levib nakkus eelkõige seal, kus on puudulik kanalisatsioon ja veevarustus . A-hepatiit võib levida ka meeshomoseksuaalide seas.
Viiruse eritumine väljaheitega algab paar nädalat enne haigusnähtude ilmumist ja ja kestab umbes nädala pärast haiguse algust.
B-hepatiidi tekitajaks on viirus, mis püsib miinus 15 kraadi juures kuni 15 aastat ning pluss 30 kraadi juures kuni 6 kuud. B-hepatiit püsib ka kuivanud veres umbes nädala ning ei hävi ka 5minutilise keetmise juures. Täisveres ja veretoodetes säilib see aastaid.
B-hepatiit on väga nakkav ja levib vere või vereülekannetega, ka ühiste süstalde kasutamisel, tätoveerimisel, augustamisel ning muudel torkevigastustel. Nii võib B-hepatiiti nakatuda, kasutades verega saastunud vahendeid, näiteks nagu ühist hambaharja või habemeajamisaparaati. Hepatiiti nakatumise oht on ka sugulisel teel või emalt lapsele, kui ema ise on B-hepatiiti nakatunud raseduse teisel või kolmandal trimestril või 2 kuu jooksul pärast sünnitust.
Nakatumise vältimiseks tuleb desinfitseerida või steriliseerida kõik meditsiini- instrumendid või iluteenuste vahendid. Peab vältima võõraste hügieenitarvete, eeskätt hambaharjade, raseerimisvahendite ja maniküüritarvete kasutamist. Seksuaalvahekorra puhul tuleb kasutada kaitsevahendeid.
C- ja D-hepatiidi puhul on samuti oluline vältida kokkupuudet nakatunud inimese vere ja sekreetidega. Ohtlikeks protseduurideks on tätoveerimine ja augustamine . Seksuaalsel teel nakatumise vältimiseks tuleb kasutada kaitsevahendeid.
Millised on hepatiidi tunnused?
A-hepatiidi puhul kestab peiteperiood 15–50 päeva. Peiteperioodi pikkus sõltub organismi sattunud haigustekitajate hulgast ja haige immuunseisundist. Haige on nakkusohtlik juba enne esimeste haigusnähtude ilmumist ning haiguse esimesel ja teisel nädalal. Haiguse eelnähtude faas kestab 5–7 päeva. Võib esineda iiveldust, oksendamist, palavikku, nõrkust, jõuetust ja vahel ka kõhulahtisust.
A-hepatiidi ehk kollatõve tekkest annab kõigepealt märku tume, kollakaspruun uriin, seejärel muutuvad ka haige silmavalged, nahk ja limaskestad kollakaks. Õigeaegselt ravi alustanud haige paraneb mõne kuu jooksul kõrvalnähtudeta. See hepatiidivorm võib mõningal juhul taasägeneda 4–15 nädala jooksul pärast haigusnähtude taandumist.
Haigust põetakse sageli varjatud kujul, ilma haigussümptomiteta, seda enamasti lastel. Vereproov näitab vaid maksa­fermentide aktiivsuse tõusu. A-hepatiidi läbipõdemise järgselt jääb inimesele eluaegne immuunsus .
B-hepatiidi haiguspilt oleneb inimese vanusest ja immuunseisundist. Ligi kolmandikul juhtudest võib hepatiit kulgeda ilma oluliste haigusnähtudeta, kuid ravita jäänud haigel on siiski oht jääda viirusekandjaks.
B-hepatiidi peiteperiood võib olla 30–180 päeva, keskmiselt 60–90 päeva. Sellele järgneb haiguse eelnähtude periood, mis kestab tavaliselt 2–7 päeva. Siis on tunnusteks nõrkus, palavik, isutus , iiveldus, kõhupuhitus, hellus parema roidekaare all, vahel ka lihas- ja liigesvalud. Kui sapp satub verre ja sealt edasi uriini, siis tüüpilisel juhul muutub perioodi lõpus uriin tumedaks, väljaheide heledaks. Silmavalged omandavad kollaka värvuse.
Haiguse eelnähtudele järgneb ikteruse ehk kollatõve faas, mis võib kesta 4–8 nädalat. Sel ajal süveneb naha ja limaskestade ikteerilisus ehk kollasus, mis esineb siiski vaid veerandil haigetest ja püsib mõne nädala. Tingituna sapphapete tõusust veres võib esineda naha sügelust.
Paranemisperiood kestab tavaliselt 2–6 kuud. On juhtumeid, kus B-hepatiit põhjustab ka kroonilist maksapõletikku. Täiskasvanuist võivad jääda krooniliseks viirusekandjaks 5% haigetest, kaks kolmandikku neist võivad haigestuda kroonilisse aktiivsesse hepatiiti.
Kuidas levivad teised hepatiidi tüübid?
C-hepatiit levib samuti vere ja sekreetide kaudu nagu B-hepatiit. Kõige enam on viirust veres. Eriti on see levinud narkomaanidel ühiste süstalde kasutamisega. Seksuaalsel või teistel viisidel nakatumised on ka võimalikud, kuid võrreldes B-hepatiidiga on need nakatumisriskid väiksemad.
D-hepatiidi tekitajaks on deltaviirus, mis kuulub nn satelliitide hulka ja vajab paljunemiseks B-hepatiidi viiruse olemasolu. Levib see vere ja sekreetide kaudu.
E- ja F-hepatiidid levivad nagu A-hepatiitki fekaal-oraalsel teel.
Kuidas ennetada hepatiiti nakatumist?
Tähtis on täita hügieenireegleid ja tarbida kvaliteetset toitu ning vett. A-hepatiiti nakatumise vältimiseks on oluline täita nii isiklike kui ka üldisi hügieeninõudeid. See tähendab, et tuleb pesta käsi vee ja seebiga pärast tualetis käimist, enne toiduvalmistamist ja söömist. Kõik puu- ja juurviljad tuleb pesta jooksva vee all. Ülejäänud toitu peaks kuumutama, eriti liha, mune ja mereande. A- ja B-hepatiidiriski vähendamisele aitab kaasa ka vaktsineerimine, eriti nakatumise riskirühma kuuluvatel isikutel.
A-hepatiidi riskirühma kuuluvad isikud, kes reisivad hepatiidi suure levikuga riikides või on haige pereliikmed või hooldajad. Lisaks eelnevale veel meeshomoseksuaalid, süstivad narkomaanid, kroonilised maksahaiged, heitvee ja veevarustuse rajatiste töötajad.
B-hepatiidi puhul kuuluvad nakatumise riskirühma tööalaselt vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutuvad töötajad, näiteks tervishoiu ja päästeteenistuse töötajad, politseinikud ja otseselt vangidega kokku puutuvad vanglatöötajad. Veel peaksid hoolsamad olema lapsed ja täiskasvanud, kellel esinevad kroonilised neeruhaigused , kes saavad hemodialüüsi või haiged, kes vajavad plasma - ja vereülekandeid. Lisaks meeshomoseksuaalid, süstivad narkomaanid, prostitutsiooniga seotud isikud, HIV-positiivsed ja ägedasse või kroonilisse B-hepatiiti nakatunud isikute pereliikmed ja seksuaalpartnerid.
Nakatumise vältimiseks tuleb desinfitseerida või steriliseerida kõik meditsiini-instrumendid või iluteenuste vahendid. Peab vältima võõraste hügieenitarvete, eeskätt hambaharjade, raseerimisvahendite ja maniküüritarvete kasutamist. Seksuaalvahekorra puhul tuleb kasutada kaitsevahendeid.
C- ja D-hepatiidi puhul on samuti oluline vältida kokkupuudet nakatunud inimese vere ja sekreetidega. Ohtlikeks protseduurideks on tätoveerimine ja augustamine. Seksuaalsel teel nakatumise vältimiseks tuleb kasutada kaitsevahendeid.
Kasutatud materjalid:
https://haiglateliit.ee/wp-content/uploads/2015/03/Hepatiidid.pdf
http://terviseinfo.ee/et/blogi/4832-hepatiidid-a-b-c-d-e
http://www.hiv.ee/et/Muud-sageli-HIV-ga-seotud-haigused/Hepatiit/Hepatiit-B
http://vip-kliinik.com/teenused/narva-kliinik/veneroloogia/hepatiidid.html
https://www.google.ee/search?q=hepatiidid&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiOr-OD5ITXAhXnIJoKHR_XBoYQ_AUICigB&biw=792&bih=743
https://www.google.ee/search?q=s%C3%BCstlad&source=lnms&sa=X&ved=0ahUKEwj0o5iY5YTXAhVID5oKHX0oAqoQ_AUICSgA&biw=1437&bih=743&dpr=1
https://www.google.ee/search?q=k%C3%A4te+pesemine&oq=k%C3%A4te+pesemine&aqs=chrome.0.69i59j69i57.3256j0j9&sourceid=chrome&ie=UTF-8
https://www.google.ee/search?q=kondoomi+kasutamine&oq=kondoomi+kasutamine&gs_l=psy-ab.3...12796.15323.0.15426.19.10.0.0.0.0.428.1246.3-1j2.3.0....0...1.1.64.psy-ab..16.2.856...0j46j0i46k1j0i10k1j0i30k1.0.1gQXveDQ1fg
http://hiv.ee/et/Kondoomiga-seks/Naistele/Kasutage-oigest i