Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Kahe südamega tüdruk" Meelike Saarna (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Meelike Saarna
Kahe südamega tüdruk“
Teos räägib neljast tegelasest, kellel on igal ühel isiklikult ükssuur probleem. Nad kõik on mingil määral pettunud armastuses ningotsivad ja ootavad seda õiget, kuid kahjuks peavad leppima elugasellisena nagu ta on.
Mattias (dr. Paapuu – psühhiaater) Tema pbroleem on, naguteistelgi teose tegelastel , armastus. Ta on abielus naisega ( Sigrid ),kuid nende kooselu on muutunud rutiinseks. Nimelt ei ole Mattiasnende voodieluga rahul, see tähenab tgelikult, et neil seda eiolegi. Seepärast ka mõtleb mees tihti teisele, veetlevale jailusale naisele – Ireenile, kes on abielus. Nad käivad tihtisöömas ja neil on koos ülimalt lõbus. Mehe mõtted on koguaeg temast, ta ootab kuguaeg aise telefonikõnet.. Jõuludeks ostab tanaisele kalli parfüümi, tal ei ole rahast kahju, kuid omakodusootavale naisele ta ei raatsiks osta nii kallist kinki.
Teine probleem ootab Mattiast tööjuures – haigete ravimine .
Kahe südamega tüdruk-Meelike Saarna #1 Kahe südamega tüdruk-Meelike Saarna #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor choxy Õppematerjali autor
2006. aastal Meelike Saarna, ajakirjanik, on kirjutanud ühe lasteteose "Kuldsed põrnikud" ja romaani "Kahe südamega tüdruk"

Tegin siis kokkuvõtte teosest "kahe südamega tüdruk". Väga põhjalik ei ole, aga arvan, et saab üht teist materjali sealt küll!
Aga soovitan siiski teose läbi lugeda!
Muidu pidid klassi ees tutvustama raamatut ja põhimõtteliselt rääkisin seda sama juttu, mis siin kirjas on.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
docx

Sigrid Undset

Simonit nähes oli Kristiina pisut pettunud. Mehel olid väikesed silmad ja kehaehituselt oli ta pisut tüse. Ragnfridile ja Lauritsale meeldis Simon väga ning ka shild nõustus, kui öeldi, et Simon on Kristiinale väga hea kaasa. Kristiina sai 18-aastaseks. Ta oli väga kaunis, pikka kasvu ja sale ja peenepihaline. Kõik kiitsid Kristiina kaunist välimust. Ometi öeldi, et kui Ulvhildiga poleks toda õnnetust juhtunud, oleks temast mitu korda kaunim tüdruk sirgunud. Oli vähe lootust, et Ulvhild kunagi kõndima hakkab, laps aga ise veel ei mõistnud, et ta on teistest lastest erinev. Lauritsal ja Ragnfridil oli vahepeal sündinud veel üks tütar, Ramborg, kes elas Lauritsa hiljuti saadud Silla talus koos Tordise ja Joniga. Ta oli tugev ja terve laps, kuid mitte nii kaunis, kui õed. See suvi oli viimane, mil Arne Jørundil viibis. Kristiina sai aru küll, et Arne temast hoolis, kuid ta oli veel üsna lapsemeelne

Soome kirjandus
thumbnail
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

Jeaniga Pariisi onu juurde. Oli raske aeg Pariisis, kus võimust oli võtmas moepood Daamide Õnn( sealt ka arvatavasti raamat omale nime sai). Ümber ringi ärid hakkasid vaikselt pankrotistuma. Denis sai tööle Daamide Õnne, mille peale nad onuga tülli läksid. Kerge seal töö polnud, kuna suhtumine Denisi oli julm ja ülekohtune, mille tulemusena Denise lahti lasti esmakordselt. Põhjuseks oli Jean, kes tembeltati Denise armukeseks, kuna ta tuli õe juurde, et raha küsida. Denise oli tüdruk, kes pühendus sajaprotsendiselt oma vendadele. Erinevalt teistest selle aja naistest/tüdrukutest ei olnud temal ei meest ega armukest. Raske oli peale lahti laskmist hakkama saada, kuna puudus raha. Nii palju vedas, et Denise sai tänu kuulutusele vanahärra juurde toa, kuid ka selle eest pidi ju maksma. Ta lootis, et saab vanahärra juures tööd, mille eest saab raha, kuid tal polnud millegi eest maksta. Ometigi aitas Denise vanahärrat.

Kirjandus
thumbnail
7
docx

U. Vadi "Neverland" kokkuvõte peatükkide kaupa tegelased

vaba aasta võtma Moonika – Kaarli rühmakaaaslane, kelle sünnipäeval Margo ja Kaarel käisid Maria – Romani ja Sigridi laps Kertu – Kaarli lasteaiakaaslane, keda Kaarel ründas, kui ta vanemad ta kahekesi lasteaeda tõid Paul, Robin - Kaarli rühmakaaslased, kes Margot nokumeheks kutsuvad Laura – Lapsevanem Moonika sünnipäeval, kellel Margoga klappis Piia – Elina taksofirma osanik Nastja – Aleksi naine Mihhail – Aleksi ja Nastja poeg Miša – tüdruk, kes Aleksi laste sünnipäeval nutma hakkas Gennadi Vassiljev – lavastaja, kellega Leena „Aljona Ivanovna varandus“ näidendit tegi. Piret – naine, kelle last Margo kohvikus lõbustas, hiljem neil mingi teema Tiiu – abiõpetaja lasteaias Annika – naine, kellega Margo seksis kui Kaarel peale sattus ja pilti tegi Raul – laps, kes peale beebivõimlemist Marialt mänguasja ära võttis Gunnar – Piia mees Sisu: Margo

10. - 12. klassi kirjandus
thumbnail
68
doc

Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

perekond, surmapõhjus. Viimase kohta tuleks ära märkida, et kui luuletuses 4 puudub teave surmapõhjuse kohta, on surmapõhjuseks pandud ,,loomulik surm". Mõnel juhul on välja toodud ka unenägu või lapsepõlvemälestus, kuid neid esines harva. Kõigil pole kõiki nimetatud andmeid. Igaühel on osa neist ja need olemasolevad on ka kajastatud. 4.1. Kivi Sünnikoht: Harala Amet: vallavanem Olemus: kalk; kivist südamega Lugu: Tal oli kivist maja. Hauale pandi puust rist. Surmapõhjus: loomulik surm 4.2. Hans Krass Sünnikoht: Harala Ametid: kaubalaeva madrus, hiljem sulane Tervis: haige süda Olemus: unistaja; vihastades ütles halvasti, kui vaja; Lugu: Nooremana oli ta kaubalaeval madrus. Siis jäi tal süda haigeks ning ta munsterdati laevalt maha. Läbi häda sai Hans Krassist sulane venna juures, kes oli piimamees. Vend võttis palgast kümme krooni maha ja põhjendas seda

Kirjandus
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

aastail), näidendiks sai "Rätsep Õhk" (1903). · Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja "Kauka jumal" (1915) ning tragöödia "Libahunt" (1912). · ,,Tuulte pöörises"- avati 13. august 1906 Vanemuise teatrihoone sellega, sealt sai alguse eesti kutseline teater. 10 "Tuulte pöörises": ühtaegu armastus- ja ideedraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe ­ sulase Jaani ning taluperemees Kaarli või(s)tlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiuna oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist

Kirjandus
thumbnail
1
doc

"Lolita" Vladimir Nabakov

Aga Lolita ütleb, et ta on koguaeg tegelikult armastanud Quiltit aga see lõppes ära, sest Quilty viskas ta välja kuna Lolita ei olnud nõus mängima pornograafilises filmis. Humbert annab talle raha ja lahkub, ta jätab Lolita igaveseks. Ta läheb ja otsib üles Quilty. Kui Quilty näeb teda relvaga, läheb ta närvi. Ja nad lähevad kaklema. Lõpuks tapab ta Quilty. Ning ta läheb vangi, kus ta sureb. Lolita. Lolita oli pitsakas, kaval , ilus , noor ja naiivne väike tüdruk. Lolita oli mitme näoga. Samas ta pirtsutas nagu väike laps ning samas osaks täiskasvanud mehe enda sõrme ümber keerata. Ta oli kaval , ta teadis kuidas ja millal milliseid nuppe vajutada , et mees teeks nagu tema tahab. Samas ta oli väike tüdruk kes jäi varakult oma emast ilma ja jäi oma kasuisa meelevalda, tal ei olnud ju kedagi teist. Nagu ütles tema kohta Humbert Humbert:"Naiivne ja valelik, võluv ja vulgaarne Lolita, kord pahuralt mossitav, ülemeelikult

Kirjandus
thumbnail
48
doc

Sõnamõrvar

" küsis Stiiv-Maikel. "Hästi!" hüüdsid nad kui ühest suust. "Mul oli täna superhea päev!" kriiskas Helen õhinal. "Oota, las ma räägin enne!" ütles Stiiven, kui Helen tahtis hakata rääkima. "Ei mina," "Mina", "mina", "mina" karjusid Helen ja Stiiven läbisegi. "Aitab!" käratasin neile vihaselt. "Palun rääkige ükshaaval! Kui Helen on 15 ja Stiiven 14, siis las Stiiven alustab!" ütlesin rangelt. "Hea küll!" ütles Stiiven võidukalt ja hakkas rääkima. Täna tuli meie kooli uus tüdruk ja ta on nii kena ja tal on nii ilusad silmad ka! Muide, ma kutsusin ta välja ja ta ei andnudki mulle korvi! Niisiis, ma pean end sättima minema!" jutustas Stiiven õhinal. "Kas ma võin nüüd rääkida?" küsis Helen solvunult. "Jah," vastasin ma talle. "Noh, ma siis räägin. Täna, kui ma olin koolis kappide juures, siis kukkusid mu õpikud maha ja üks kooli popimaid poisse aitas mul õpikud kokku korjata ja ta kutsus mind täna õhtul välja!! Ema, tule aita mul õhtuks midagi selga

Kirjandus
thumbnail
15
docx

Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade

Järgmisel päeval kui P Eesperest mööda käis nägi ta et Madis paneb juba kraavi tegemiseks asju valmis. Ta astus sisse ja hakkas kraavist rääkima. Lepiti kokku et teevad kahasse, VI Nelipüha ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun