TÖÖLEHT 3 Teema: PUUGIHAMMUSTUS JA SELLEST TULENEVAD HAIGESTUMISED Ülesanne: Loe hoolikalt läbi alateema Pealkirjasta oma sündmus või "Meelespea" ja kirjelda kuidas saad puukide teema poollt levitatavaid haiguseid vältida või Määra kindlaks põhiidee õigeaegselt avastada Ole täpne oma faktidega Kindlat kaitset puukide eest ei ole. Aga siiski Tähelepanu peaks pöörama õigele riietusele.
TÖÖLEHT 1. Teema: PUUGIHAMMUSTUS JA SELLEST TULENEVAD HAIGESTUMISED Ülesanne: Loe hoolikalt läbi teema "Puugid ja nende levik" ja kirjelda puukide elu ja tegevusi järgmise skkemi abil: Aseta sündmused toimumise järjekorda Nimeta põhiidee, sündmus või fakt Ole täpne oma faktidega Rohkem kui 90% oma elust Puugid liiguvad kuni
TÖÖLEHT 2 Teema: PUUGIHAMMUSTUS JA SELLEST TULENEVAD HAIGESTUMISED Ülesanne: Loe hoolikalt läbi teema "Puukidega levivad haigused" ja võrdle loetu põhjal puukide poollt levitatavaid haiguseid VÕRDLE JA VASTANDA Märgi, mida sa võrdled Leia sarnasused ja erinevused Ole täpne oma faktidega Teema: Puukensefaliit ja puukborrelioos. I võrdlusobjekt:Puuk ensefaliid II võrdlusobjekt:Puukborrelioos ehk Lyme´i tõbi
SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE..................................................................................................................................6 ELEKTRIÕNNETUSED..............................................................................................................6 VEREJOOKS JA SOKK.............................................................................................................. 8 TEA...
Organisatsiooni analüüs Probleem? Töötajate väike töötasu ja halvad töötingimused. 1. Tunnused: 1. Haigestumised, halbade töötingimuste tõttu 2. Konfliktid 3. Huvipuudus 4. Ei viitsita ja ei tehta oma tööd piisavalt hästi 5. Apaatne käitumine 6. Moraali langus 2.Põhjused: 1. Halvenenud ettevõtte finantsolukod. (valed investeeringud, turgude langus jm) 2. Vananenud tehnoloogia, halvas seisukorras hooned, inimeste töövarustus. 3. Ettevõte juhtkonna poolt ei pöörata piisavalt tähelepanu töötajate töötingimustele. 3. Tagajärg: 1. Konfliktid 2. Töötajate haigestumised 3
● Liikumisega kaasneb ka energiakulu ● Kehaline aktiivsus nõuab ka erinevaid füüsilist liikumist nõudvaid tegevusi ● Kehaline aktiivsus on on tervisliku eluviisi tähtsamaid koostisosi ● Aktiivne liikumine aitab hoida haigusi eemale ● Et vabaneda stressist ja pingetest on kasulik minna õue jalutama Tagajärjed halbade toitumisega ja vähese liikumisega ●Väsimus ● halb enesetunne ●näljatunne ja magusaisu ●Rahutus ●Unetus ●Ülekaal ●Vererõhu tõus ●haigestumised Kokkuvõte ●Ma sain selle esitluse tegemisel kinnitust, et tuleb käia vähemalt iga päev värske õhu käes ja teha aktiivset liikumist ning tuleb süüa tervislikult ja mitmekesiselt Tänan kuulamast! :)
senise elu tühjust ja seda täitnud meeletut rabelemist. Eksiteel ollakse siis, kui elamine mattub tegutsemise alla ja tegemist peetakse ekslikult elamiseks. Elu ei tähenda sooritust, vaid elamist. Vaikuses ja rahus, seisatamises ja iseenda kuulamises sünnib ning areneb loovus. Loovusest kasvav tegevus ei kurna, seda ei sooritata tervise arvel. Iseennast kuulav inimene teab, millal ta on väsinud ja vajab puhkust. Haigestumised Lähisõltuvuse kesksemaid tundemärke on võimetus tunnistada ja väljendada oma tundeid.Võimetus areneb sellest, et lapse ette ei ole asetatud piisavalt peegleid, mis peegeldaksid temas peituvaid tundeid. Kõik tunded jäävad lapse selja taha.Nii võivad ilmneda pea-, kõhu-, seljavalud, mille algupära pole võimalik määrata. Tunnete läbielamine keha kaudu põhjustab haigusi, halvimal juhul võib põhjustada isegi surma. Viha ilmneb kõige sagedamini peavaludes,
Töövaidlus on töösuhte poolte töötaja ja tööandja vahel töösuhete õigusakti, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel tekkinud lahkarvamus, mida ei ole olnud võimalik lahendada kokkuleppe teel. Töövaidluse lahendamiseks võib pöörduda töövaidluskomisjoni poole või kohtusse. Teave ja meedia Statistika Tööõnnetused Registreeritud tööõnnetuste arv. Tööõnnetuste muutus %-des. Kutsehaigused ja tööst põhjustatud haigestumised Tööinspektsiooni kodulehekülg on oluline, sest tööinspektsiooni tegevuse peaeesmärgiks on tulemusliku töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete alase järelevalve abil tööelu kvaliteedi parandamine. Kodulehekülg on oluline tööandjatele ja töötajatele. Tööinspektsiooni koduleheküljelt võib leida infot tööinspektsiooni struktuuri; täitmata ametikohtade, tööpakkumiste; eelarvete, palgaandmete, riigihangete; töötervishoiu ja tööohutuse; töösuhete ja
ü Suurimateks konkurentideks Charlotte Kalla ja Marit Björgen ü Kristina: "See võib olla minu viimane olümpia." 3. Autasud, tunnustused ja tiitlid ü Sportstari aunimetus ROKi poolt 2006. a ü Parim Eesti naissportlane 7 korral ü Valgetähe I-klassi teenetemärk ü Kristina pildiga margid: 4. Ebaõnnestumised ü Rangluumurd enne Nagano olümpiat 1998. a ü Positiivne dopinguproov Salt Lake City olümpia eel ü Korduvad haigestumised 5. Kristina suusatiim ü Smigun Team loodi 1999. a ü Täiendatud 2006. aastal, enne Torino olümpiat ü Tiimi kuuluvad: Ø Mänedzer: Kristjan Thor Vähi; Ø Treenerid: Anatoli Smigun, Inge Braten; Ø Määrdemehed: Michael Hasler, Oleg Ragilo, Raul Seema ja Assar Jõepera; Ø Spordiarst: dr Mihkel Mardna; Ø Massöör-hooldemees: Meelis Albert; Ø Psühholoog: Mare Pork; Ø Kokk ja abiline: Rutt Smigun. 6. Kristina ja ajakirjandus ü
· Juba ühe päeva toitumise vigadest võivad tuleneda järgmised sümptomid: v väsimus, ennekõike pärastlõunal v halb enesetunne v näljatunne ja magusaisu v mao- ja soolestikuvaevused v rahutus v kohvi ja tubakatoodete kasutamise kasv v unetus · Pikemaajalise vale toitumise tagajärjel võivad ilmneda järgmised sümptomid: v ülekaal või alakaal v vererõhu tõus v pidev väsimus ja ükskõiksus v keskendumisvõime puudumine v haigestumised jne. · Inimese toiduenergia vajadus sõltub paljudest faktoritest, näiteks east, soost, füüsilisest aktiivsusest jne. Toidupüramiid · Toitumisharjumuste korrigeerimiseks soovitavad toitumisteadlased lähtuda toidupüramiidist (joonis 4.2) või toiduaineteringist (joonis 4.3) Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev toiduainete rühm varustab organismi erinevate toitainetega
Patsienti tuleb kraadida, mõõta vererõhku, kontrollida teadvust. Potentsiaalselt eluohtlikud seisundid lööbega täiskasvanute hulgas on eelkõige seotud olemasolevate krooniliste haigustega, ohustatud on immuunpuudulikkusega patsiendid, diabeetikud, astmaatikud jne. Lastenakkushaigused nagu tuulerõuged võivad täiskasvanutel kulgeda väga raskelt. Eksootilistelt reisidelt naasnud ebaselge etioloogiaga haigestumised vajavad samuti tähelepanu. Viirusinfektsioonide korral tuleks haige isoleerida tervetest, vajadusel viia nakkuskliinkusse. Meningokokkinfektsiooniga haige vajab kiirelt abi ja isoleerimist. Naha streptokokk ja stafülokokkinfektsioonid võivad vajada tõenäoliselt kirurgilist abi, vastavalt haigusseisundile saab otsustada, kas suunata EMO sse või perearstile. Allergilised nahalööbed, kui nendega ei kaasne hingamisraskust, ei vaja kiireloomulist abi, samuti
Igal juhul kinnitavad kõik küsitlused ja psühholoogide uuringud, et foobia all kannatavate inimeste hulk kasvab pidevalt. Itaalia Psühholoogide Liit küsitles 250 inimest erinevatest sotsiaalsetest kihtidest ja erinevatest piirkondadest, esitades neile kõigest kaks küsimust: kas olete märganud, et kannatate viimasel ajal rohkem mingi foobia all? Milliste foobiate all te kannatate? Esimesele küsimusele vastati kooris jaatavalt. Selgub, et haigestumised on järsult sagenenud 1990. aastate alguses. Kõige sagedamini nimetasid küsitletud järgmisi foobiaid: hirm lennukite ja surma ees, seksuaalfoobiad (meestel kartus partneri mitterahuldamise ees, naistel hirm rasestumise ees), hirm autode ees, agorafoobia (hirm väljakute ja muude lagedate kohtade ees) ja selle vastand klaustrofoobia (hirm kinniste ruumide ees), hüpohondria ehk nosofoobia (hirm haiguste ees), hirm mustuse ees, hirm loomade ees.
jne), töö ohutus(temp, müra, alko jne), psühholoogilised tingimused (privaatsus, inimtihedus, territoriaalsus), tööaeg (vahetus, libisev graafik jne), kontorid (avatud, kuubikud), paigakiindumus (personaliseerimine, oma laud jne), mugavus. Väsimuse dimensionaalsis jaguneb: füsioloogiline (füüsiline), objektiivne (töö tulemuse alanemine) ja subjektiivne väsimus (väsimustunne). Väsimuse tagajärjel langeb sooritus ja elukvaliteet, suureneb õnnetuste risk ja haigestumised. Tööga rahuolematuse näitajad on hilinemine (kasvav, perioodiline), puudumine, voolavus. Voolavuse puhul on oluline tõuke ja tõmbe jõud, nakkavus, juhtimine, individuaalsed omadused. Deviantne (hälbiv) käitumine ähvardab organisatsiooni ja inimeste heaolu. Streik jaguneb: streik, töösulg, hoiatusstreik, toetusstreik. Selle põhjuseks on poliitiline tegevus, läbirääkimiste protsess, sotsiaalsete muutuste tulemus.
Kuidas tuleb toimida tööõnnetuse korral? Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine. Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks. Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule. Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja. Kemikaaliseadus- seadus, mis annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise
kopsupõletikku, bronhiiti). 6 Toksoplasmoos Peaperemeheks on kassid ja koerad, vaheperemeheks paljud imetajad ning linnud. Ohustatud ametid: · veterinaarid · patoloogid · veterinaarlaborite töötajad · toitlustusasutuste- ja toiduainetetööstuse töötajad (eriti kokad ja lihatöötajate töötajad) · kojamehed · haljastustöötajad · jäätmekäitlustöötajad Seentest põhjustatud haigestumised Bioaerosoolid on bioloogilise päritoluga püsivad ja niiskuselembelised osakesed ruumiõhus. Siia kuuluvad ka hallitusseened ja nende eosed. Mitmed hallitusseened eritavad toksiine. Tervisele põhjustavad ohtu need seened, mis vajavad kasvuks kõrget õhuniiskust. Praktiliselt kõik hallitusseened tekitavad tervisehäireid, eelkõige allergiat. Ohustatud ametid: · lindude ja loomade talitajad (eriti kanade, tuvide kasvatajad) "linnupidajakops" või ,,farmerikops"
müra, alko jne), psühholoogilised tingimused (privaatsus, inimtihedus, territoriaalsus), tööaeg (vahetus, libisev graafik jne), kontorid (avatud, kuubikud), paigakiindumus (personaliseerimine, oma laud jne), mugavus. Väsimuse dimensionaalsis jaguneb: füsioloogiline (füüsiline), objektiivne (töö tulemuse alanemine) ja subjektiivne väsimus (väsimustunne). Väsimuse tagajärjel langeb sooritus ja elukvaliteet, suureneb õnnetuste risk ja haigestumised. Tööga rahuolematuse näitajad on hilinemine (kasvav, perioodiline), puudumine, voolavus. Voolavuse puhul on oluline tõuke ja tõmbe jõud, nakkavus, juhtimine, individuaalsed omadused. Deviantne (hälbiv) käitumine ähvardab organisatsiooni ja inimeste heaolu. Streik jaguneb: streik, töösulg, hoiatusstreik, toetusstreik. Selle põhjuseks on poliitiline tegevus, läbirääkimiste protsess, sotsiaalsete muutuste tulemus.
3) Mittesuitsetamine 4) Väljaspool toidukordi mitte söömine 5) Tervislik kehakaal (kehamassiindeks) 6) Alkoholi mõõdukas või mittetarbimine 7) Regulaarne kehaline aktiivsus (vähemalt 5 x nädalas, 30 minutit päevas) Alkohol on esimene antidepressant 5 aastaga on antidepressantide kasutamine kasvas 35% Omandatud eluviis on haiguste seisund. 90% kopsuvähkidest põhjustab suitsetamine, 80 % kroonilised kopsuhaigestumised, 40% südame- ja veresoonkonna haigestumised. Nikotiin (bioloogiline) aine, mis tekitab füüsilist sõltuvust. Kesknärvisüsteem kohaneb ainega. Nikotiin väikestes kogustes rahustav toime, kaalualandav toime, ärrituvuse vähendamine. Nikotiinil on paradoks: Kui sa seda hakkad tarvitama, organism harjub sellega ja sa hakkad seda koguaeg aina rohkem tahtma. Nikotiini saamise lõppemisel toimuvad võõrutusnähud peavalu, rahutus, unetus. Õpitud käitumine -> igat käitumist saab õppida, nii head kui ka halba (positiivne kinnitus)
üks mees arvas, et on lõdvestus oluline. Võib öelda, et meeste arvates saab vigastusi ära hoida venitustega. 8. Kas kasutate spetsiaalseid vahendeid vigastuste vältimiseks? Joonis 19. Kas kasutatakse spetsiaalseid vahendeid ,et vigastusi ära hoida? Kuus meest ei kasuta treeningul spetsiaalseid kaitsmeid, kaks meest kasutavad kaitsmeid ja ühel mehel on hambakaitsmed. Tulpdiagrammist saab näha, et spetsiaalseid kaitsmeid treeningul ei kasutata. 9.Kas vigastused ja haigestumised esinevad rohkem treeninperioodi alustades või tippvormis olles? Joonis 20. Millises vormis vigastused ja haigestumised esinevad? (tippvormis või treeningute alguses) Kuue mehe arvates esinevad vigastused ja haigestumine tippvormis olles, kaks vastasid, et haigestuvad nii tippvormis olles kui ka treeningute alguses. Järeldada võib, et vigastusi ja haigestumisi võib tekkida rohkem tippvormis olles. 9.Kas vanuste tekkimine on seotud sportlaste vanusega Joonis 21
juhtunud. Ema püüdis Janelaga rääkida, alul tüdruk kuulas teda, kuid siis ilmusidki internetisõbrad ja siis hakkasidki tulema hullemad enesevigastused, koolist puudumised, hulkumised. Kriis saabuski neli-viis kuud tagasi, kui patsient jättis kooli lõplikult pooleli, ei läinud enam kooli, keeldus hommikuuti üles tõusmast, magas päeviti, sõi, kolas mööda poode. Kodus olles istus arvutis, luges seal raamatuid, külastas kollaseid lehekülgi, kirjutas oma blogi. Eelnevad haigestumised. Patsient on olnud kokku kolm korda statsionaarsel ravil. Viimati 29.12-25.01.08. siis diagnoositi muud mitteorgaaniline psühhoos ja Aspergeri sündroom. Vahepealse aja (kuni 05.05.08.) on olnud patsient kodune, käinud koos emaga regulaarselt ambulatoorsel vastuvõtul, tarvitanud oma sõnul regulaarselt väljakirjutatud medikamente. Kehaline seisund. Patsient korrapärase kehaehitusega, tüsedapoolne ( 167cm, 78,9 kg). Vasemal käel ja reitel rohkelt vanu lõikehaavade arme
töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi. (2) Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks. (3) Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule. (4) Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja. (5) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.(6)
Seepärast ei tohi ükski toiduaine põhjustada sööja haigestumist ega vigastusi. Riknenud toote võib tarbija maitsmis- ja haistmismeele abil kindlaks teha, kuid haigusttekitavate mikroorganismidega saastunud toiduainet on võimatu teistest eristada. Vaatamata tarbijate ja toidukäitlejate teadlikkuse tõusule ning toiduainete tehnoloogiate kaasajastamisele ja täiustamisele ei ole toidust tingitud haigestumiste esinemissagedus siiski vähenenud. Toidust tingitud haigestumised tekivad patogeenseid mikroorganisme ja inimorganismile ohtlikke aineid sisaldavate toiduainete tarvitamisel. Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedinõuetele. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama: 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3
Inimesed ei taha kategooriliselt mõista, et arvuti, põhimõtteliselt, ei saa olla ohutu, kuna ta on elektro-magneetilise kiirguse ja mitteinoseeriva radiatsiooni allikas. Sellest, et selline radiatsioon viib impotentsuse ja lastetuseni, lapsed, nagu reegel, kas ei tea või ei mõtle sellele. Niisiis keskendume ajas enam ligimatele tagajärgedele, millisteni võib viia ööpäevaringne istumine arvuti taga. Nende hulka võib kanda kõikvõimalikud närvisüsteemi häired, psühhomaatilised haigestumised, mis võivad saada selliste raskete haiguste, nagu infarkt ja insult, põhjusteks, rääkimata veel järsult langevast nägemisetasemest, ärritatavusest, kõrgenenud erutuvusest ja väsimusest, unetusest ja vastupidi, unisusest. Arvutimängudesõltuvus Arvutimängu sõltuvuse sümptoome on näha praegu umbes 15% noorukitest. Arvutimäng see on eriline, virtuaalne maailm, kus kergelt rahuldatakse teismelise põhilised vajadused. Siin võib tunda
Keemilised ohutegurid Tolm, juuksekarvad ja koera ning kassi karvad, mis võivad põhjustada allergilist nohu või teisi allergilisi haigusi. Risk: I Vähene risk Parendusmeetmed: Riskide vähendamiseks toimub ruumis regulaarne niiske koristus ning ruume tuulutatakse iga päev värske välisõhuga. Bioloogilised ohutegurid Kuna töötamine toimub kodus on bioloogiliseks ohuteguriks erinevad haigestumised/viirused, mis võivad pereliikmetelt teineteisele kanduda kui keegi on haigestunud. Risk: II Vastuvõetav risk 6 Parendusmeetmed: Haigestumise riski ei ole kahjuks võimalik kodus kuidagi vähendada kuna viiruse võib saada ükskõik milline pereliige väljastpoolt kodu, mis võib, aga ei pruugi teistele kanduda. Füsioloogilised ohutegurid
.......3 Sissejuhatus................................................................................4 Kala tähtsus talurahva toidus.....................................................4-6 Kalade haigused.........................................................................6 · Difüllobotrioos................................................................6-7 · Gaasimullihaigus.............................................................7 · Söödast ja söötmisest põhjustatud haigestumised..........8 · Karpkalade rõuged...........................................................8-9 Kalade koostis............................................................................9-10 Kalad sisaldavad ........................................................................10 Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma........................10 Kalad liigitakse sugukondadesse..............................................10-11 Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad...............
· väsimus, ennekõike pärastlõunal · halb enesetunne · näljatunneja magusaisu · mao- ja soolestikuvaevused · rahutus · kohvi ja tubakatoodete kasutamise kasv · unetus Pikemaajalise vale toitumise tagajärjel võivad ilmenda järgmised sümptomid: · ülekaal või alakaal · vererõhu tõus · pidev väsimus ja ükskõiksus · keskendumisvõime puudumine · haigestumised jne. Inimese toiduenergia vajadus sõltub paljudest faktoritest, näiteks east, soost, füüsilisest aktiivsusest jne. 12 2.2. Toidupüramiid Toitumisharjumuste korrigeerimiseks soovitavad toitumisteadlased lähtuda toidupüramiidist (all oleval fotol) või toiduaineringist (vaata lisa1). Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus
Väsimusega seotud tegurid Individuaalsed tegurid Sugu, vanus, haridus ja SMS, pere ja lapsed, tervis, isiksus, töösse suhtumine, töövälised kohustused, vaba aeg, füüsiline aktiivsus, uni NB! Palju vastuolulisi andmeid Tööga seotud tegurid töö omadused (nõuded ja kontroll), tööaeg, füüsiline keskkond, tööga rahulolu Väsimuse tagajärjed Soorituse langus Õnnetuste risk Elukvaliteedi langus Haigestumised STRESS Stressi tekkimine Stress on kohanemisreaktsioon Stressivaba seisund on surm Distress Eustress Neustress Igavus kohanemine pingutus pinge distress stressoriga kurnatus Stressi tekkimine (2) Füsioloogiline ja psühholoogiline stress Organismi kurnatus Emotsionaalne kurnatus W. Shakespeare: Asjad pole iseenesest head või halvad, me mõtleme need headeks või halbadeks Individuaalsed erinevused R.W. Emerson: Me läheme keema erinevatel temperatuuridel
Sagedasemad haigused spordis 1) Mida peab tegema eluohtlike seisundite ennetamiseks spordis? Teadlikkuse suurendamine sportlase tervise seisundist ja kehalisest võimekusest Koormuste, vahendite ja vastaste sobitamine sportlase võimetega Treeningu- ja võistluspaikade turvalisuse tagamine arvestamine välitingimustega advekaatse toidu- ja joogireziimi jälgimine spordialade reeglite täitmine 2) Millised on tähtsamad ägedad haigestumised spordis? Palavikuga infektsioonhaigused, kroonilised koldeinfektsioonid, südame-vereringe haigused, hingamissüsteemi haigused, verehaigused, seedehaigused, ülekoormus jm. 3) Millised on tähtsamad südame-vereinge haigused? Südamelihasepõletik ning kõrgvererõhutõbi. 4) Millised on tähtsamad hingamissüsteemi haigused? Nakkused: külmetus, nohu, gripp või tatitõbi. (meditsiiniliselt ninaneelu, kõri, hingetoru või bronhide põletik) Ägedate hingamisteede nakkuste sagedasemad
7. OHUTUSNÕUDED TÖÖ AJAL 8 8. OHUTUSNÕUDED PÄRAST TÖÖ LÕPETAMIST 8 9. MÜRA JA HÄÄLED 9 10. RISKIANALÜÜS 9 11. ESMAABIKORRALDUS 12 12. KOKKUVÕTE 13 13. KASUTATUD KIRJANDUS 14 1. ÜLEKOORMUSTRAUMADE TEKKIMISE PÕHJUSTEST Organismi ülekoormusest tingitud haigestumised on kutsehaiguste hulgas esimesel kohal meie vabariigis. Põhjusteks võivad olla töö ja töökoha ebaratsionaalne organiseerimine ja kujundus: pikaajaline viibimine sundasendis liikumiselundite või üksikute lihaste pidev staatiline pinge korduvad samalaadsed kiired liigutused vead raskuste käsitsi teisaldamisel liigväsimus töökoha või töövahendi vibratsioon jne. Haigestumisriski suurendavad ebasoodsad keskkonnategurid (puudulik töökoha valgustus,
toimingud tööandja, kes korraldab töid või kellega füüsilisest isikust ettevõtjal on lepinguline suhe. (2) Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks. (3) Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule. (31) «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise käigus ning tööst põhjustatud haigestumisest saadud andmed töötaja terviseseisundi kohta on delikaatsed isikuandmed, mida töödeldakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras. (4) Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel
Oluline ennetusmeetod nakatumiste vältimiseks erinevates kollektiivides on koristamine ja pindade desinfitseerimine. Pilet11 Sissejuhatav juhend Sissejuhatava juhendiga tutvumine tööle asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava juhendamise eesmärgiks on anda töötajatele üldteadmisi töötervishoiu- ja tööohutusalase tegevuse korraldamisest ettevõttes. Kutsehaigused ja tööga seotud haigestumised- Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline areng. Samas võib haigus olla nii vähemärgatav, et inimene ei oska seda isegi kahtlustada. Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire ja tema põhiline põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur. Iseloomulik on ka mitme kutsehaiguse esinemine ühel inimesel.
kohustused, vaba aeg, füüsiline aktiivsus, uni NB! Palju vastuolulisi andmeid (B. Tööga seotud tegurid töö omadused (nõuded ja kontroll), tööaeg, füüsiline keskkond, tööga rahulolu · Väsimuse tagajärjed (A. Soorituse langus (B. Õnnetuste risk (C. Elukvaliteedi langus (D. Haigestumised STRESS Stressi tekkimine Stress on kohanemisreaktsioon Stressivaba seisund on surm Distress Eustress Neustress Igavus kohanemine pingutus pinge distress stressoriga kurnatus Stressi tekkimine (2) · Füsioloogiline ja psühholoogiline stress · Organismi kurnatus · Emotsionaalne kurnatus W. Shakespeare: Asjad pole iseenesest head või halvad, me mõtleme need headeks või halbadeks Individuaalsed erinevused R.W. Emerson: Me läheme keema erinevatel temperatuuridel
9. Kuidas mõjutab haiguse kestus levimuse hinnangut? Ei mõju, kuna mõõdame levimust kindlal ajahetkel, mitte perioodil. 10.Kuidas mõjutab avaldumuse hinnangut vaatlusperioodi pikkus? Avaldumusriskile avaldab suurt mõju vaatlusperioodi pikkus. Mida pikem on periood, seda suurem on avaldumusrisk 11.Letaalsus- mõiste, kuidas arvutatakse? Haigusest põhjustatud surmad kogupopulatsioonis. Haigusest põhjustatud surmad/kõik haigestumised 12.Stabiilne populatsioon- mõiste Arvukus ja struktuur ei muutu; siia kategooriasse kuuluvad ka suured populatsioonid, kus erisuunalised muutused on kogupopulatsiooni arvestades vastastikku kompenseerivad või vähetähtsad. 13.Fikseeritud populatsioon-mõiste Uusi isendeid ei lisandu, küll aga võib loomi välja langeda; 14.Dünaamiline populatsioon-mõiste Avaldumuskordaja saab arvutada ka juhul, kui uuritav populatsioon on väga
olid tööõnnetuse momendil, kui see ei ohusta läheduses viibijaid ega põhjusta avariiohtu; piirama töötsooni kus toimus tööõnnetus; informeerima juhtunust vastavat kindlustusorganit; Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ja milles hääleõigusega osaleb töökeskkonnavolinik. Tööandja registreerib kõik kutsehaigused ja muud tööst põhjustatud haigestumised. Tööõnnetuse või kutsehaigestumise korral, mis põhjustas kannatanu töövõime kaotuse või tema kergemale tööle üleviimise vajaduse vähemalt üheks tööpäevaks, peab tööandja koostama sellekohase raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kindlustusasutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadsete tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks. Tööinspektor uurib raskeid või surmaga lõppenud
Näited • Töö kuvari taga- sundasend; • Raskuste teisaldamine- füüsilise töö raskus; • Ehitustööline: põhitegevuseks lagede tegemine – käed enamast ajast ülestõstetud asendis; • Õmbleja – koormus õlavöötmele; Füsioloogiliste pingutuskriteeriumite alusel eristatakse kehaliselt väsitavat (rasket) ja mitteväsitavat (kerget) tööd. Kui peale väsitavat tööd ei võimaldata küllaldast puhkust funktsioonihäired ja haigestumised: ülekoormussündroom, ülekoormushaigused. Ülekoormushaiguste vältimiseks on vaja ühelt poolt tagada tervislikud ja ohutud töötingimused tööandja poolt, teisalt peab iga inimene tundma oma organismi, sh. tugi – liikumisaparaadi ehitust ja talitlust, õigesti hindama oma võimeid ning oskama lihasjõudu säästlikult kasutada. Oskus siduda tervisehädasid töökeskkonna ohuteguritega – oluline info ka perearstile! Raskuste käsitsi teisaldamine
al., 2007). Bacillus cereus põhjustab 2 tüüpi toidumürgistusi. Kõhulahtisusega kulgev mürgistus on tekitatud soolestikus produtseeritud enterotoksiinide poolt. Kõhulahtisus tekib 10-16h pärast söömist. Oksendamist põhjustavad toiduga sisse söödud emeetilised toksiinid, kliiniline pilt ilmneb 1-5h pärast saastunud toidu söömist. Esimest tüüpi põhjustavate toitude hulka kuuluvad liha ja lihatooted, supid, juurviljad ja pudingid. Teist tüüpi haigestumised on tingitud põhiliselt riisiroogade söömisest. Mõlemad tüübid on iselimiteeruvad ja haigus kestab keskmiselt 1-2 päeva. Harvadel juhtudel võivad mõlemad tüübid esineda samaaegselt. Erinevused 2 tüübi vahel on toodud allolevas tabelis 1 (Doyle et al., 2007). 9 Tabel 1. B. cereus’e toidutekkeliste haiguste võrdlus (Doyle et al., 2007)
tulemusliku ja majanduslikult tasuva tegevuse projekt koos detailse ja kronoloogilise tööde kava ning raha, inimeste ja töövahendite vajaduse ja oodatavate laekumiste prognoosidega Päevaraamat (tegevusplaan või -kava või äriplaan) Päevaraamatusse kantakse kõik olulisemad antud päeval aset leidnud sündmused (piima müük ja kasutus vasikatele, poegimised, traumad-õnnetused, ost-müük, karjatamise algus ja lõpp, uue söötmisplaani rakendamine ja ratsioon, ootamatused sündmused haigestumised ja ravi jne) Eelmiste tegevuste alusel oodatavad sündmused (oodatav poegimine, lehmade kinnijätmine, tiinuse diagnoosimine, paaritused-seemendused, innad, vasika hooldamisega seonduv jne) Lüpsilehma individuaalkaart Nr, nimi, kaal, innad, seemendused, poegimised, piimatoodang laktatsioonide kaupa, haigestumised ja ravi, profülaktilised vaktsineerimised, spetsiifilised laigud ja tunnused identifitseerimiseks Paarituste ja seemenduste register
vältida samalaadsete juhtumite kordumist. Lisaks ka statistiliste andmete kogumiseks, trendide välja toomiseks ja tööõnnetuste järelduste tegemiseks. Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. Arst teatab täpselt samamoodi. Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule. Tööandja peab uurimise viima läbi hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Tööandja esitab uuimise lõppedes Tööinspektsioonile ja kannatanule hiljemalt 3 tööpäeva jooksul tööõnnetuse raporti. Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi
ja makro ergonoomika.Kõigi nende disipliinide ülesandeks on aluse loomine inimese tervise säilitamiseks tööprotsessis.Kergem on uuendada seadme parki kui muuta inimeste mõtlemist ohutumas suunas,kuid ka seadmepargi uuendamine võtab küllalt palju aega.Me saame kehtestada toote ohutuse seaduse kuid me ei saa keelata töö tegemist.Kuni ei ole piisavalt kaitstud vaikselt töötavaid hermeetilisi seadmeid seni jätkuvad ikka õnnetused ja haigestumised töökeskkonnas.Töökeskkonna jaoks välja töötatud seadus pärasusi ja tõekspidamisi on võimalik kasutada ka ennetus tegevuse organiseerimiseks vabalajal tööd tehes või puhates, kus õnnetuste ja haigustumiste arv on oluliselt suurem kui tööl.Kogu töökeskkonna alase kirjanduse eesmärgiks on inimese tähelepanu juhtimine ohtudele ja nendega seotud riskide vältimisele ja vähendamisele.Ergonoomia on tööviiside,töövahendite ja töökeskkonna arendamine inimese
ühiste spordivahendite, käterätikute jms. kasutamist. KAS ON NAKKAV? Nakatumine toimub kas otsese kontakti teel või nakatatud esemete, ka nahavigastuste kaudu. Viiruse levikut soodustavad üleasustatus, napp riietus, halvad hügieenitingimused. Puberteedijärgses ja täiskasvanueas omandatakse haigus tavaliselt seksuaalsel teel. Nakkus kandub edasi ka vee vahendusel, mistõttu on sagedased koolilaste haigestumised seoses ujumisbasseinide külastamisega. Sügelised - Scabies Parasitaarne väga nakkav nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest. Haigus põhjustab tugevat sügelemist, eriti õhtul ja öösel ning on väga nakkav. Tüüpiliselt esineb: randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad:kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mujale jäsemetele ja kehale.
Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele . Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat. Tööandja registreerib tööõnnetuse, näidates ära järgmised andmed: töötaja ees- ja perekonnanimi; töötaja ametinimetus; tööõnnetuse toimumise aeg (aasta, kuu, päev ja kellaaeg);
pikenevad toidu säilivusajad, mida võite ka ise kestvusproovidega pikendada. kõige põhilisem on see, et teil on head töötingimused, hea tööõhkkond ning madal tööjõu voolavus. Tervist ohustavad tegurid (TOP 5) Joonis 1 Tervist ohustavad tegurid Tervist ohustavad tegurid on ära toodud joonisel 1. Kõige sagedamini võivad lõppevad surmaga patogeensetest mikroorganismidest põhjustatud haigestumised. Patogeensed mikroorganismid on teisisõnu mürgised mikroorganismid, millest kirjutatakse pikemalt järgnevates peatükkides. Valed toitumisharjumused tähendavad liigsöömist ja valedes proportsioonides toitainete tarbimist. Valede toitumisharjumuste tagajärjel me rasvume ja meil esinevad mitmed südame- ja veresoonkonna haigused. Looduses võime leida mürgiseid seeni, marju ja taimi. Me peame neid tundma ja
tervisekahjustus, mis on kantud kutsehaiguste loetelusse. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. (2) Töötajal kutsehaigust või muud tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. (3) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes kogub selleks andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta. (4) Tööandja registreerib kõik kutsehaigusjuhud ja muud tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed kättesaadavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töötajate usaldusisikule ning teavitab nendest Tööinspektsiooni kohalikku asutust. (5) Töötervishoiuarst teatab kutsehaigusest tööandjale, Töötervishoiu Keskusele ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, tööst põhjustatud muust haigusest tööandjale ja Töötervishoiu Keskusele.
vahetult vastu piiret. Tõkkeks on sobiv kasutada metalltorusid, mis paiknevad piirdest 17–20 cm kaugusel ja põrandast 20–25 cm kõrgusel. Emise latris pidamine on soovitatav ainult varavõõrutamise korral. Latris pidamisel on pesakonna kasv ebaühtlasem, võõrutamise ajaks on alaarenenud põrsaid tavaliselt rohkem kui emise vabalt pidamisel. Selle tingivad udara saastatusega kaasnevad haigestumised. Esmaspoegijatel emistel väheneb latris pidamisel isu ja nende piimakus alaneb 4–5%. Vabalt pidamisel on emiste udarad puhtamad ja põrsastel esineb vähem tervisehäireid. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödaga. See eeldab, et emise küna asub söödakäigu ääres, ulatudes servaga söödakäiku. Põrsaste lisasöötmiseks kasutatakse tavaliselt
tagasinõudeõigus üksnes juhul, kui tööandja on tööõnnetuse või kutsehaiguse põhjustamise eest vastutav, st et ta põhjustas tööõnnetuse oma kohustuste rikkumisega ja ta oli süüdi. Sellise järelduseni viib RaKS § 105 lg 6 p 4 süstemaatiline ja ajalooline tõlgendamine. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine - 1.Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule. 2.Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja. ·Tööinspektoril on õigus nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja
Emotsionaalsed vaimsed ilmingud- seotud tuju ja tunnetega. Käitumuslikud ilmingud- vead soorituses Väsimusega seotud tegurid: Individuaalsed tegurid- sugu, vanus, haridus, pere ja lapsed, tervis Tööga seotud tegurid- töö omadused (nõuded ja kontrol), tööaeg, füüsiline keskkond, tööga rahulolu Väsimuse tagajärjed: Soorituse langus- vähem, ja viga Õnnetuste risk- in eksib Elukvaliteedi langus- in ei tunne end hästi Haigestumised- in jääb haigeks Stress: Stressi tekkimine: Teaduslikult stress on kohanemisreaktsioon. Kui in ei kohane, sellist olukorda ei eksisteeri elus. Stressivaba seisund on surm. Stress ei ole paha. On paha, kui on liiga palju Distress- paha. Kurnatus, ülekurnatus. Eustress- hea stress. Pos sündmustega kaasnev kohanemisreaktsioon. Edutamine, uued ülesanded, nendega kohanemine Neustress- tekib, kui kõrvaltvaatajana in elab mingile olukorrale kaasa, otseselt ei mõjuta
Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele . Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat. Tööandja registreerib tööõnnetuse, näidates ära järgmised andmed: töötaja ees- ja perekonnanimi; töötaja ametinimetus; tööõnnetuse toimumise aeg (aasta, kuu, päev ja kellaaeg); tööõnnetuse toimumiskoht;
12.rasedusnädal- organsüsteemid on välja arenema. Keha hakkab küpsema ja süsteemid arendavad tööd. Naise soovil enam aborti teha ei saa. Platsenta kaitse on praktiliselt olematu. Kahjustab suitsetamine, halb toitumine, alkohol- ei ole ohutut doosi, kohvi südame vereringele, negatiivsed mõtted (tekitavad hormoone- kilpnäärme kahjustus), liigne vibratsioon, olmemürgid, ravimid- aga kasu peab ületama kahjumid, viirusinfektsioonid (punetised), mikroobidega seotud haigestumised, protseduurid (hambaravi ja diagnostika, röntgen), narkootikumid. 16. rasedusnädal- lapse liigutused muutuvad üha keerukamaks, ta õpib haarama, imema, grimasse tegema. 20. rasedusnädal- veresooned kumavad läbi ja nahk on hästi läbipaistev 24. rasedusnädal- laps kuuleb (väliskeskkonnast tulevaid helisid) ja tajub valgust, tasakaal on välja arenenud, tunneb puudutust ja reageerib erinevatele lõhnadele. Hakkavad tööle ka maitsenäärmed. 32
Väsimusega seotud tegurid o Individuaalsed tegurid – Sugu, vanus, haridus ja SMS, pere, tervis jms 56 o Tööga seotud tegurid – töö omadused (nõuded ja kontroll), tööaeg, füüsiline keskkond, tööga rahulolu Väsimuse tagajärjed o Soorituse langus o Õnnetuste risk o Elukvaliteedi langus o Haigestumised Kronotüüp ja väsimus STRESS STRESSI TEKKIMINE Stress on kohanemisreaktsioon, stresss pole paha. Muutub pahaks siis kui me ei suuda adapteerida keskonnas toimuvaid muutusi. o Stressivaba seisund on surm Distress - kurnatus Eustress – positiivne stress, ehk positiivsed asjad millega peame ns kohanema Neustress – neutraalne stress, kui me elame millelegi kaasa mis otseslt meid tegelt ei puuduta.
MESILASTE ARVUKUSE KAHANEMINE · Meemesilased (looduslikud mesilased kaovad ära) o Tarude arvukus langenud o majanduse kehvenemine, Hispaanias, USAs suur probleem · Perede kokkukukkumise sündroom (PKS) o Transport keegi ei vaata mis toimub, tarude põlluäärde tõstmine ja nende transpordiga hukuvad väga paljud (nt need, kes parasjagu põllul on, jäävad maha surema), kuid samas toodetakse uued töölised · Haigestumised (PKS) o Nt emade ja tööliste hukkumine o Täiskasvanud mesilaste puudumine o Toiduvarad puutumata o Kaanetatud haudme olemasolu o Olulisi varastamisi peres pole (parasiite nagu alati on olnud vähe) · Haigestumise põhjused? (PKS) o Kindlalt ei tea keegi mitte midagi o CCD tarus kasutatavad pestitsiidid pestitsiidid põllumajanduses GM taime
välja arenenud, tunneb puudutust ja reageerib erinevatele lõhnadele. Hakkavad tööle ka maitsenäärmed. 32. rasedusnädal - ajukoor on nii küps, et arvatakse välja arenenud ka teadvus. Loodet kahjustab nikotiin, halb toitumine, alkohol (ei ole ohutut doosi), kohvi südame vereringele, negatiivsed emotsioonid (tekitavad hormoone- kilpnäärme kahjustus), liigne vibratsioon, keskonnafaktorid, nt olmemürgid, ravimid, viirusinfektsioonid (punetised), mikroobidega seotud haigestumised, protseduurid (hambaravi ja diagnostika, röntgen), narkootikumid. Arvatakse, et inimese võimetele pannakse alus juba enne tema sündi, ajal mil laps emakas areneb ja seega uuritakse rohkem sünnieelset perioodi. Virginia Apgar lõi 1953 aastal hindamissüsteemi, mis käsitleb si,maga nähtavaid ja kõrvaga kuuldavaid nähtusi. Tahetakse teada, kas on lapsel on vaja abi kohanemisega. Hinnatakse: südame löögisagedust, hingamist, naha värvus, lihastoonus, vastus ärritusele
annaabi.ee 
