Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ülekoormustraumad ja nende vältimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas leida õiged tõstmisvõtted ja tööasendid?
  • Kuidas hinnata töökoha terviseriski?
  • Kuidas kontrollida riske?

Võrumaa Kutsehariduskeskus
EV-12
Sigrid Pau
ÜLEKOORMUSTRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE
Referaat
Juhendaja : Einar Potter
Väimela 2012

SISUKORD:


  • ÜLEKOORMUSTRAUMADE TEKKIMISE PÕHJUSTEST 3
  • JUHEND ÜLEKOORMUSTRAUMADE VÄLTIMISEKS 3
  • TÖÖTAMINE ISTUDES 6
  • TÖÖTAMINE SEISTES 7
  • TÖÖÜLESANNETE VAHELDUS JA PUHKEPAUSID 7
  • OHUTUSNÕUDED ENNE TÖÖ ALUSTAMIST 8
  • OHUTUSNÕUDED TÖÖ AJAL 8
  • OHUTUSNÕUDED PÄRAST TÖÖ LÕPETAMIST 8
  • MÜRA JA HÄÄLED 9
  • RISKIANALÜÜS 9
  • ESMAABIKORRALDUS 12
  • KOKKUVÕTE 13
  • KASUTATUD KIRJANDUS 14
  • ÜLEKOORMUSTRAUMADE TEKKIMISE PÕHJUSTEST


    Organismi ülekoormusest tingitud haigestumised on kutsehaiguste hulgas esimesel kohal meie vabariigis.
    Põhjusteks võivad olla töö ja töökoha ebaratsionaalne organiseerimine ja kujundus:
    • pikaajaline viibimine sundasendis
    • liikumiselundite või üksikute lihaste pidev staatiline pinge
    • korduvad samalaadsed kiired liigutused
    • vead raskuste käsitsi teisaldamisel
    • liigväsimus
    • töökoha või töövahendi vibratsioon jne.

    Haigestumisriski suurendavad ebasoodsad keskkonnategurid (puudulik töökoha valgustus , libe või konarlik põrand, tuuletõmbus, tööks sobimatu mikrokliima), samuti ka töötaja füüsilised iseärasused (nõrgad lihased, lülisamba sünnipärased vead), stress ja suitsetamine .
  • JUHEND ÜLEKOORMUSTRAUMADE VÄLTIMISEKS


    Töö peab olema korraldatud nii, et:
    • töötaja saaks vältida liigset väsimist põhjustavaid tööasendeid ja –liigutusi
    • töötajal peab olema võimalik muuta oma kehaasendeid ja liigutusi, kui võimalused selleks on aga piiratud, peab töötaja saama pidada taastumiseks küllaldase pikkusega puhkepausi
    • detailid, töövahendid, näidikud ja lülitid oleksid paigutatud käepärasesse kaugusesse ja nendeni ulatumine ei põhjustaks ülemäärast füüsilist pingutust
    • töötasandi kõrgus oleks reguleeritav vastavalt inimese kasvule ja tööülesannete iseloomule
    • oleks välditav kestev töötamine asendis, kus käed on õlgadest kõrgemal või põlvedest madalamal
    • töötaja saaks olla oma tööobjektile võimalikult lähedal, kuna mitteküllaldane ruum jalgadele , jalalabadele ja põlvedele põhjustab halva kehaasendi
    • töökoha valgustingimused peavad olema sellised, et ei tekiks silmade pingutust ja füüsilist koormust põhjustavaid asendeid (näiteks liiga nõrk tööpinna valgustatus põhjustab töötaja ettekummardumist, millega kaasneb press maole ja rinnakorvile, ülekoormus seljale ja kaelale) reguleeritavas töötoolis jne.
    • kui töö iseloomu muuta on võimatu (jäävad alles tööle iseloomulikud liigutused, nende sagedus ja amplituud, töö rütm ja tsüklilisus), tuleb tööd muuta vähem koormavamaks, õpetades töötajale tervist mittekahjustavaid tööasendeid ja -liigutusi.

    Tööandja peab garanteerima, et töötaja oleks informeeritud ergonoomiliselt õigetest tööasenditest, teisaldatava objekti kaalust ja raskuskeskme asukohast ning olemasolevatest tehnilistest abivahenditest.
    Raskuse käsitsi teisaldamine võib kujutada ohtu seljavigastuseks, kui see on:
    • liiga raske
    • raskesti käsitsetav (suured mõõtmed, ebamäärane kuju, haardekohtade puudumine jne.)
    • ebastabiilne või sisaldab liikuvat sisu
    • paigaldatud selliselt , et selle käsitsemine on seotud keha kallutamise või keeramisega

    Raskuse teisaldamine võib kujutada ohtu seljavigastusteks, kui:
    • see on seotud liiga suure lihasjõu rakendamisega
    • see on seotud ebastabiilse või vale kehaasendiga
    • see sisaldab kauakestvaid või suure sagedusega tehtavaid kehalisi pingutusi
    • puudub piisav taastumisperiood
    • teisaldatakse liiga kõrgelt, madalalt või liiga kaugele
    • see toimub sundrütmis

    Töökeskonna tegurid võivad suurendada seljavigastuste ohtu, kui:
    • raskuse tõstmiseks on ebapiisavalt ruumi
    • põrandapind on ebatasane , libe või astanguline
    • töökoha mõõtmed ei võimalda töötamist õigete liigutuste ja asenditega
    • mikrokliima ei ole tööks sobiv
    • töökoha valgustus on tööks puudulik

    Töötajast endast tulenevad riskitegurid, mis võivad soodustada seljavigastuse teket:
    • üldine füüsiline nõrkus
    • ebasobiva riietuse ja jalanõude kandmine
    • puudub asjakohane väljaõpe

    Töökorraldust tuleb muuta, kui töös esineb:
    • perioodilist või pidevat raskete esemete tõstmist, hoidmist või kandmist
    • tõstmist põrandalt või selle lähedalt
    • tõstmist õlgadest kõrgemale
    • pidevat tõstmist ühe käega
    • raskuste tõstmist istudes
    • pidevat seismist ilma istumisvõimaluseta
    • suurt täpsust vajavaid korduvaid liigutusi
    • lokaalse lihaspingega seotud tööliigutusi, eriti kämbla ja õlavarre lihastes
    • kätt kahjustavaid töövahendeid (halvad käepidemed, teravad servad , rasked seadmed )
    • perioodilist kummardumist ette (üle 300 korra vahetuse jooksul)

    Kuidas vältida ülekoormustraumasid:
    • hinnata riske, mis ohustavad töötajat
    • vähendada riski seljavigastusteks nii palju, kui see antud tingimustes on võimalik

    Hindamise käik oleks üldjuhul järgmine:
    • teha kindlaks olemasolev olukord, st. teha kindlaks, millised tegurid ja kui suures ulatuses töötajat mõjutavad (raskus ja kaal, töökoha paiknemine ja kujundus, ning sellest tulenevad tööasendid)
    • teha kindlaks tööülesande iseloom
    • teha kindlaks, millised keskkonnatingimused mõjutavad tööülesande täitmist

    Riskide esinemise korral tuleb leida lahendus. Kaaluda tuleb järgmisi variante:
    • kas ülesande täitmine sellisel kujul on möödapääsmatu
    • kas välditakse käsitsi teisaldamist nii palju, kui võimalik
    • kas töökohta saab paigutada ümber, et kandmisteed lühendada
    • kas töötasandi kõrgust või võtmisulatust saab parandada
    • kas objekti kaalu saab vähendada
    • kas abivahendi kasutamine hõlbustaks tööd
    • kas käsitööd saaks mehhaniseerida
    • kas oleks otstarbekas töötajaid antud töökohal teatud aja tagant vahetada, et anda lihastele võimalust taastumiseks?

    Kuidas leida õiged tõstmisvõtted ja tööasendid?
    Kui töö on muudetud võimaluste piires ergonoomilisemaks, st., et on õigeks seatud töötasandite kõrgused, parandatud on valgustust , võimaldatud on istumist reguleeritavas töötoolis jne., kuid töö iseloomu muuta on võimatu ( jäävad alles tööle iseloomulikud liigutused, nende sagedus ja amplituud, töö rütm ja tsüklilisus), tuleb tööd muuta vähem koormavaks, õpetades töötajale tervist mittekahjustavaid tööasendeid ja liigutusi.
    Tööandja peab garanteerima, et töötaja oleks informeeritud ergonoomiliselt õigetest
    tööasenditest teisaldatava objekti kaalust ja raskuskeskme asukohast ning olemasolevatest tehnilistest abivahenditest.
    Soovitusi õigeks tõstetehnikaks:
    • hoida selg võimalikult sirge
    • hoida raskus kehale võimalikult lähedal
    • hoida jalad põlvest veidi kõverdatud
    • keerata keha jalgadest, mitte seljast
    • vältida tõstmist istudes
    • vältida tõstmist õlgadest kõrgemale
    • vältida korduvat ühe käega tõstmist
    • vältida tõstmist liiga madalalt
    • hoiduda juhuslikest tõketest

    Soovitusi õigeteks tööasenditeks:
    • Pea ja kaela piirkond

    Tüüpilised vead: pea sage pööramine või hoidmine ette (taha) kallutatud asendis
    pikaajaliselt.
    Tagajärjed: kaelalihaste venitus, suur koormus lülisambale, takistatud on normaalne vereringe, surve närvidele.
    Soovitav tööasend: hoida pead võimalikult keskasendis, vältida sagedasi pöördeid ja
    äärmuslikke asendeid.
    • Õlapiirkond

    Tüüpilised vead: töötamine asendis, kus on õlad kõrgendatud või õlavarred tõstetud , kiired korduvad õlavarre liigutused, küünarvarre tugevad pöörded sisse- ja väljapoole, töötamine randmete piirasendis; töötamine pidevalt pinge all oleva käega, hoides käes detaili või tööriista.
    Tagajärjed: kõõluste ja närvide kahjustused, öised käevalud, käte “ suremine ”.
    Soovitav tööasend: hoida õlad vabad ja õlavarred kehale võimalikult lähedal, töötada
    normaalse randmeasendiga.
    • Selg
    Tüüpilised vead: töötamine ettekummardatud sundasendis, korduv ülakeha pööramine, raskete esemete ebaõigete võtetega tõstmine.
    Tagajärjed: seljavaevused, radikuliit .
    Soovitav tööasend: hoida selg võimalikult sirge nii seistes kui ka istudes, lühendada
    sundasendis viibimise aega, vaheldada seismist istumisega ja vastupidi.
    • Jalad

    Tüüpilised vead: kestev seismine.
    Tagajärjed: vere voolukiiruse aeglustumine, jalgade tursumine, veenilaiendid,
    suurenenud koormus südamele.
    Soovitused: seismist vaheldada kõndimise ja istumisega, valida õiged jalanõud.
  • TÖÖTAMINE ISTUDES


    Hea istekoha eesmärk on pakkuda kehale kindlat tuge dünaamilistes asendites, mis on teatava aja jooksul mugavad, füsioloogiliselt rahuldavad ning läbiviidava tööülesande või tegevusega kokkusobivad. Istudes on võimalik teha täpset tööd. Puudusteks on piiratud ulatus ja vähene liikuvus. Riskiteguriteks seljatoe puudumine või vale toetuskoht lülisambale.
    Istumistöö korraldamisel tuleb jälgida, et:
    • töötaja ei oleks ettekummardunud või pöördunud sundasendis;
    • koormus selgroole oleks viidud minimaalseks ja selgroo õige asend hoitakse ainult vähese lihaspinge varal;
    • jalaasendite vaba vahetamine ei oleks takistatud;
    • jalad oleksid tugevasti põrandale toetunud;
    • töötamiskohale juurdepääs oleks vaba takistustest.

    Töötool vastaks järgmistele nõuetele:
    • istekõrgus peab olema kergesti reguleeritav ja kohandatav vahemikus, mis on kasutajale tööülesande lahendamiseks sobiv. Istme kõrguse reguleerimismehhanism peab olema kergesti käsitletav, soovitavalt isteasendis, ning vältima juhuslikke istme kõrguse muutumisi;
    • seljatoe kõrgus ja kaldenurk peavad olema reguleeritavad . Seljatugi peab võimaldama töötajal igas asendis toetada selga (peamiselt nimmepiirkonda). Reguleerimismehhanismid ei tohi põhjustada seljatoe asendi iseeneselikku muutumist;
    • istme kaldenurk peaks olema muudetav .

    Töötool võiks olla varustatud küünartugedega. Küünartoed ei tohi takistada asendite vahetamist töötamisel.
    Optimaalseks töökõrguseks istudes töötamisel peetakse üldjuhul küünarnuki kõrgust, kui õlavars on kehaga paralleelne.
    Jalatugi
    Istekoht peaks sisaldama jalatuge, kui jalgu ei saa töötamisel põrandale toetada (töötamispind on kõrge ja sellest tulenevalt on tool jalgade põrandale toetamiseks liiga kõrge). Jalatoe pind ei tohiks olla libe ja selle suurus peaks võimaldama jalgade liigutamist.
    Kestvat istumistööd peab vältima, vaheldades seda seismise ja liikumisega.
  • TÖÖTAMINE SEISTES


    Seistes töötamine on vajalik siis, kui töö nõuab töötajalt suurt liikuvust, head ulatuvust, keharaskuse kasutamist jõu rakendamisel või head jalgade tuge.
    Iga seisuasendis tehtav töö peaks kestma lühikest aega. Töötamine paikselt fikseeritud seisuasendis on üldjuhul lubamatu, kuna sellega kaasneb koormus jalgadele, seljale ja vereringele. Töötaja peab saama jalgu liigutada.
    Seisutöö korraldamisel peab jälgima, et:
    • tööd ei tehtaks pidevalt ettekummardatud või pööratud ülakehaga;
    • töötamisel ei oleks käed pidevalt tõstetud või õlad kõrgendatud;
    • tööd saaks teha mõlemale jalale toetudes;
    • töötamiskohal oleks piisavalt ruumi liikumise jaoks;
    • põrand ei oleks libe, konarlik ega külm;
    • seismiskohal oleks põrand kaetud kummist või plastist matiga.

  • TÖÖÜLESANNETE VAHELDUS JA PUHKEPAUSID


    Raske on töötada, kui kogu keha või mõni lihasgrupp on väsinud.
    Liigutuste koordinatsioon on raskendatud, lihaste töövõime langeb. Väsimus on tunnuseks ülepingest. Ülepinges olevaid lihaseid tuleb lasta taastuda , muutes tööliigutusi. Ükski tööasend või - liigutus ei ole soovitav pikaajaline, neid tuleb vaheldada. Vaheldust saavutatakse erinevate tööoperatsioonide või seismise-istumise vahetamisega. Erinevaid tööoperatsioone teostatakse erinevate tööliigutustega, mis võimaldab lihaste koormust ühtlustada.
    Töötempo on sageli mehhaaniliselt fikseeritud, kuid töötaja peaks saama oma töötempot ise valida.
    Ülepingutuse vältimise seisukohast on puhkepauside pikendamine mittevajalik . Lühemad pausid sagedamini on eelistatumad kui pikad pausid harvemini. Pikad puhkepausid on vajalikud sellistel juhtudel, kui töötatakse külmas või kuumades tingimustes. Tööd tuleb organiseerida nii, et töötaja saaks pidada puhkepause, kui ta tunneb selleks vajadust. Pauside pidamine on hädavajalik, kui tehtav töö on väga täpne, nõuab suurt kontsentreerumist või lihasjõudu.
    Puhkepauside taastavat toimet suurendab kõndimine, selja sirutamine , lõdvestavate harjutuste tegemine jne. Kui töötajal pole võimalik valida endale sobivatel aegadel puhkepause, tuleb nende ajastus, kestus ja sagedus plaaniga kindlaks määrata.
    Puhkepauside taastavat toimet suurendab kõndimine, selja sirutamine, lõdvestavate harjutuste tegemine jne. Kui töötajal pole võimalik valida endale sobivatel aegadel puhkepause, tuleb nende ajastus, kestus ja sagedus plaaniga kindlaks määrata.
  • OHUTUSNÕUDED ENNE TÖÖ ALUSTAMIST


    • Seada korda töökoht, eemaldada sealt kõik mittevajalik ja segav .
    • Enamvaadeldavad töövahendid tuleb asetada enda ette.
    • Elektriseadmete kasutuselevõtu eel peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved . Riketega seadmeid kasutada ei tohi.
    • Kontrollida valgustust ja töökoha vastavust mugava ja loomuliku tööasendi saamiseks. Vajadusel tuleb neid korrigeerida .

  • OHUTUSNÕUDED TÖÖ AJAL


    • Kuvariga töötamisel peavad töötajale ettenähtud perioodilised puhkepausid moodustuma tööpäevas vähemalt 10% tööajast.
    • Reguleerida kuvari tausta heledust vastavalt loetava teksti paberi heledusele.

    • Tööd, mis nõuavad nii intensiivset tähelepanu kui ka silmade pingutamist, tuleb teha puhkepause iga 0,5 töötunni järel 10 minutit.

    • Sõltuvalt töö iseloomust võib mõnda tööülesannet teha ilma puhkepausideta 1-2 tundi, seejärel teha puhkepaus 15 minutit.
    • Kui arvutiga töötaja tunneb väsimust, pinget lihastes, kui jalad jäävad kangeks ja silmad on tundlikud, siis on vaja:

    - end sirutada või tõusta ja liigutada;
    - puhata silmi;
    - lihaseid vaheldumisi pingutada ja lõdvestada;
    - asetada jalad puhkuseks kõrgemale (toolile vms.).
    • Tuleb jälgida, et pistikud ja pistikupesad ning juhtmete isolatsioon oleksid terved. Pistikut tohib pesast välja võtta vaid pistikust kinni hoides. Keelatud on pistikuid vooluvõrgust välja tõmmata hoides neid juhtmetest.
    • Kui seadme pistik ei sobi olemasolevasse pistikupesasse, siis on selle kasutamine keelatud.
    • Elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade vahetus läheduses.
    • Kaitsmeid ja elektripirne vahetada ning elektriseadmeid remontida tohib ainult vastavat väljaõpet omav isik.
    • Elektriseadmete korpusi võib puhastada ainult siis, kui seadmed on vooluvõrgust välja lülitatud. Niisket lappi või muud puhastusmaterjali kasutades tuleb välistada niiskuse sattumine seadmeisse ja juhtmete ühendustesse.

  • OHUTUSNÕUDED PÄRAST TÖÖ LÕPETAMIST


    • Lülitada arvuti ja muud kasutusel olnud elektriseadmed vooluvõrgust välja ning korrastada töökoht.
    • Teatada kõigist töö ajal esinenud häiretest ja puudustest vahetule töölõigu juhatajale .
    • Viimasena tööruumist lahkudes tuleb veenduda, et kõik elektritarbijad oleks välja lülitatud, valgustus kustutatud ja uks suletud (lukustatud).

  • MÜRA JA HÄÄLED


    Müra mõjub pikema aja jooksul kahjulikult inimese kuulmisele. Esimene sümptom
    kuulmise nõrgenemise kohta on raskused kõnest arusaamisel mürarikkas keskkonnas.
    Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80 dB(A), võib kahjustada kuulmist .
    Samasugune mõju inimese kuulmisele on 89 dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes.
    On soovitav, et masinad ja seadmed disainitaks nii, et müratase oleks alla 80 dB(A).
    Lubatav müra piirnorm on 85 dB(A). Kuigi müra tuleb vähendada nii palju kui võimalik, ei ole soovitav lasta seda madalamale kui 30 dB(A), vastasel korral ootamatu juurde tulnud müra muutub liiga ärritavaks.
    Nürikuulmus kui kutsehaigus on Eestis esinemissageduselt kolmas.
    Tööandja peab:
    • välja selgitama olulised müraallikad/müraväljad ja kindlaks määrama mürataseme
    • korraldama müra mõõtmise, kui müratase indikaatorseadmega määrates ületab

    piirnorme või kui seda nõuab tööinspektor
    • müra kahjuliku mõju ennetamiseks rakendama tehnilisi abinõusid tööruumi,

    töötamiskoha või töövahendi mürataseme vähendamiseks
    • võtma tarvitusele abinõud, et taustmüra ei häiriks tööülesande täitmist (nt

    kontsentreerumist või suhtlemist nõudvad tööd jne) või suulise märguande edastamist
    • märgistama asjakohaste ohutusmärkidega müraallikad/müraväljad, kus müratase on

    või ületab 85 dB(A)
    • paigaldama töötsooni sisenemiskohta või müra tekitava seadme juurde nähtavale

    kohale kohustusmärgi “Kanna kuulmiskaitsevahendit”, kui müratase on või ületab 85
    dB(A)
    • taotlema müra tekitava seadme tarnijalt teavet mürataseme vähendamise võimaluste

    kohta
    • hindama ja kontrollima mürataseme vähendamiseks kasutusele võetud abinõude

    efektiivsust
    • teavitama töötajaid müra kahjulikust toimest
    • võimaldama töötajale kuulmiskaitsevahendi kasutamist, kui müra ekspositsioonitase ületab 80 dB(A) ning nõudma töötajalt kuulmiskaitsevahendi kasutamist, kui müra

    ekspositsioonitase on või ületab 85 dB(A).
  • RISKIANALÜÜS


    Riskianalüüs on meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja
    kontrollib töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat töökohal
    ohustada.
    Oht ja risk
    Oht on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõeldakse kõike, mis võib tekitada kahju (näiteks kemikaalide kosutamine, elekter , redelil töötamine jne).
    Risk on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorras. See tähendab suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada.
    Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist ja kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks. Näiteks, ehkki elekter on eluohtlik on see kontoritingimustes ohutu eeldusel , et elektriseadmed on isoleeritud ja nõuetekohaselt maandatud. Tööõnnetused, kutsehaigused ja muud tööga seotud haigused ohustavad töötaja elu, kahjustavad väiksemal või suuremal määral tervist. Samal ajal mõjutab see ettevõtte tegevust toodangu vähenemise, seadmete remondi või muude kulude suurenemise kaudu.
    Kuidas hinnata töökoha terviseriski?
    • Selgitada välja töökeskkonnas esinevad ohutegurid
    • Selgitada, kes on ohustatud ja kuidas
    • Hinnata riski suurust ja otsustada, kas olemasolevad ettevaatusabinõud on

    piisavad või peaks neid täiendama
    • Panna kirja oma tegevus
    • Analüüsida hindamise tulemusi ja teha vajalikud korrektiivid.

    I SAMM: Selgitada välja töökeskkonnas esinevad ohutegurid.
    • Kui viia riskianalüüsi läbi ise, püüda vaadata uue pilguga seda, mis võiks ettevõttes

    kahju tekitada.
    • Keskenduda ohtudele, mis võivad tekitada suuremat kahju või mõjutada paljusid inimesi.
    • Pärida töötajate või nende esindaja käest, kas nad on märganud ohtusid, mis ei ole koheselt ilmsed.
    • Tootjapoolsed juhised ja ohutusalane dokumentatsioon võivad samuti aidata avastada ohtusid ja näidata riske õiges valguses.
    • Abiks võib olla ka õnnetusjuhtumite ja haigestumiste uurimise tulemused.

    II SAMM: Selgitada, kes võivad olla ohustatud ja kuidas.
    Mitte unustada:
    • uusi töötajaid, praktikante, rasedaid jt., kelle puhul risk on suurem
    • koristajaid, külalisi, lepingulisi töötajaid ja remonditöölisi, kes ei viibi töökohal kogu tööaja vältel
    • avalikkust või inimesi, kes kasutavad sama töökohta, kui on olemas võimalus, et

    tegevus seab neid ohtu.
    III SAMM: Hinnata riski suurust ja otsustada, kas olemasolevad ettevaatusabinõud on piisavad või tuleks neid täiendada.
    Kaaluda iga ohu tõenäosust kahju tekitada. Selle abil saab otsustada, kas peab riski vähendamiseks rakendama tõhusamaid abinõusid. Esmalt küsida iseendalt, kas on täidetud kõik õigusaktidega sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (näiteks nõue tõkestada pääs töövahendi ohualale). Seejärel analüüsida, kas on täidetud üldkasutatavad normid. Aga see ei ole veel kõik - analüüsida edasi, sest töökoha ohutuks muutmine on tööandja seadusega sätestatud kohustus.
    Tööandja ülesanne on otsustada iga avastatud ohu puhul, kas
    • risk on lubamatu (töötamine on keelatud riski kõrvaldamiseni)
    • lubatav koos kontrollimisega (vajalik on riski suuruse üksikasjalik hindamine ning võimalikult kiire riski vähendamine sobivate ettevaatusabinõude rakendamisega)
    • lubatav (risk terviskahjustuseks on kogu kõnealuse töötajaskonna jaoks vastuvõetavalt madalal tasemel)

    Kuidas kontrollida riske?
    Kui riskianalüüsi tulemused näitavad, et vaja on rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid, tuleb koostada tegevuskava ja keskenduda eelkõige sellistele riskidele, mis võivad mõjuda
    paljudele töötajatele.
    Tegutsema asudes tuleb vastata küsimustele:
  • Kas ohtu on võimalik täielikult kõrvaldada?
  • Kui mitte, siis kuidas saab riske kontrollida nii, et tervisekahjustust on võimalik ennetada?
    Riskide kontrollimiseks tuleb rakendada alljärgnevaid põhimõtteid:
    • vähendada ohtu selle tekke-kohas
    • kohandada töö töötajale võimalikult sobivaks
    • asendada ohtlik tegur vähemohtlikuga
    • eelistada ühiskaitsevahendeid isikukaitsevahenditele
    • teavitada töötajaid töökeskkonna ohuteguritest ja tervisekahjustuse ennetamiseks

    rakendatavatest abinõudest
    IV SAMM: Panna kirja oma tegevus.
    Tööandja peab hindamise käigus tehtud tähtsamad avastused kirjalikult
    dokumenteerima. See tähendab kõige olulisemate ohtude ja tehtud järelduste
    ülestähendamist (näiteks "Elektriseadmed: isolatsioon ja maandus kontrollitud -
    rikkeid ei esine" või "Keevitussuits: kohalik äratõmbeventilatsioon - olemas ja
    regulaarselt kontrollitud".)
    Riskianalüüsi tulemused tuleb töötajatele teatavaks teha!
    Riskianalüüs peab kajastama olukorda objektiivselt ja piisavalt. Tulemustest peab
    nähtuma, et:
    • hindamisel on arvestatud kõiki töökeskkonna ohutegureid, mõõdetud on nende

    parameetrid
    • on küsitletud töötajaid nende töötingimuste suhtes
    • hinnatud on riski suurust, arvestades selle mõjus töötajate ealisi, soolisi ja tervislikke iseärasusi ning nende töötajate arvu, kellele antud ohutegur mõjub
    • rakendatud ettevaatusabinõud on piisavad ja risk on lubatav.

    Kirjapandu tuleb säilitada edasiseks kasutamiseks või juhindumiseks. Näiteks, riskianalüüsi tulemusi võib küsida näha tööinspektor, kes teostab ettevõttes riiklikku järelevalvet töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle.
    Kirjapandu aitab tööandjal ka meeles pidada, et teatud ohtusid ja ettevaatusabinõusid
    tuleb aeg-ajalt kontrollida ning samal ajal ka tõestada, et on seadust järgitud.
    V SAMM: Analüüsida riskianalüüsi tulemusi ja teha vajalikud korrektiivid.

    Varem või hiljem võetakse kasutusele uusi masinaid, aineid või rakendatakse uut tehnoloogiat, mis võivad olla uuteks ohuallikateks. Kui on kavas mingi suurem muudatus, tuleb püüda enne selgitada, millised ohud sellega kaasnevad ning milliseid ettevaatusabinõusid on vaja rakendada.
    Riskianalüüsi ei tarvitse korrata iga väiksema muudatuse korral või iga uue töö puhul, vaid alles siis, kui uus töö toob kaasa täiesti uusi ohtusid. Igal juhul on hea tava aeg-ajalt uus riskianalüüs läbi viia, et olla kindel ettevaatusabinõude efektiivsuses.
  • ESMAABIKORRALDUS


    Esmaabi korraldus ettevõttes on kehtestatud Töötervishoiu ja Tööohutuse seaduse alusel
    ja arvestades Euroopa Liidu direktiivide nõudeid.
    Tööandja on kohustatud:
    • kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruumi, kus vajadusel saab

    anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni
    • paigutama nähtavatele kohtadele juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest

    (plakatid, brošüürid jm näitlikud materjalid).
    • määrama isiku, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest
    • paigutama nähtavale kohale trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda

    esmaabi
    • selgitama töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel

    puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda
    esmaabi saamiseks
    • tagama tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite

    kättesaadavuse, esmaabi andmise kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt,
    operatiivse sidevõimaluse ettevõtteväliste teenistustega ja vigastatu või haigestunu toimetamise kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele)
    Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, samuti peavad olema nähtavale kohale välja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112).
  • KOKKUVÕTE


    Iga töötaja vastutab eelkõige iseenda tervishoiu eest. Keegi teine ei saa tema eest otseselt vastutada. Tööandja kohustus on ainult tagada meile vastavad töötingimused ja –vahendid. Me võtame kõik ise otsuseid vastu, olgu need siis parimad või mitte, kannatajad oleme me ise. Sellepärast tuleb elada enda heaolu nimel ja kasutada targalt töövahendeid.
  • KASUTATUD KIRJANDUS:



    • www. lihula .edu.ee/www/media/dokumendid/OT_opetaja.doc


  • Vasakule Paremale
    Ülekoormustraumad ja nende vältimine #1 Ülekoormustraumad ja nende vältimine #2 Ülekoormustraumad ja nende vältimine #3 Ülekoormustraumad ja nende vältimine #4 Ülekoormustraumad ja nende vältimine #5 Ülekoormustraumad ja nende vältimine #6 Ülekoormustraumad ja nende vältimine #7 Ülekoormustraumad ja nende vältimine #8 Ülekoormustraumad ja nende vältimine #9 Ülekoormustraumad ja nende vältimine #10 Ülekoormustraumad ja nende vältimine #11 Ülekoormustraumad ja nende vältimine #12 Ülekoormustraumad ja nende vältimine #13 Ülekoormustraumad ja nende vältimine #14
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AjeeSikzOlen Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Ülekoormustraumad ja nende vältimine
    11
    docx

    Ülekoormustraumad ja nende vältimine

    Töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Oma referaadis annan põgusa ülevaate töökeskkonna ohuteguritest, kuid eelkõige keskendun ülekoormustraumadele ja nende vältimisele. 1.1.Ohutegurid Ohuteguri jagunevad viieks: Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.

    Lapsehoidja
    Töötervishoiu ja tööohutuse juhend
    10
    rtf

    Töötervishoiu ja tööohutuse juhend

    Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide

    Tööohutus ja tervishoid
    TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIANALÜÜS-
    27
    doc

    TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIANALÜÜS

    olukorda ettevõttes. Sisekontroll on töökorralduse lahutamatu osa ning see põhineb töökeskkonna riskianalüüsil. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist ja kas ohutegurite vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või kas on vaja ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks. Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata Casino OÜ võimalikke ohutegureid töökeskkonnas ja nende mõju töötajatele ja sellest tulenevaid tagajärgi. Riskianalüüsi koostamisel lähtuti Eesti Vabariigi töökeskkonda reguleerivatest õigusaktidest. Riskianalüüsi käigus tutvuti töökohtade ja olmetingimustega. Põhjalik ülevaade töötajaid ohustavatest erinevatest ohuteguritest on esitatud riskianalüüsi tabelites 5.1. Riskianalüüs koos lisadega koosneb 27 leheküljest. 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika

    Tööohutus ja tervishoid
    Töökeskonna ohutus
    13
    rtf

    Töökeskonna ohutus

    Töötervisehoid Tegemist on ennetava meditsiiniharuga, mille eesmärgiks on tervisehäirete sh ka kutsehaiguste vältimine ja optimaalsete töötingimuste loomine. Tervis on füüsiline, vaimne ja sotsiaalse heaolu seisund Tervisele avaldavad mõju: * keskkond ja sotsiaalsed faktorid. * inimese teadmised tervisest. * geneetilised faktorid. * arstiabi ehk meditsiin. (suund haiguste ravimisele, mitte nende ennetamisele). Vabaaeg- elu- tööaeg * Inimene töötab oma elus 1/3. 1/3 puhkab ja viimase kolmandiku moodustab vabaaeg. Töötingimused seega väga olulised. * Tervis annab produktiivsuse. * Soodustused tööandja poolt. Olulised faktorid töökoha juures: 1. Tööandja 2. Palk 3. Töötingimused 4. Kaastöötajad 5. Tööaeg 6. Töö kaugus 7. Soodustused Oht tervisele * Töötamine peale tööaega kodus. * Arstid on töötervishoiu osas halvasti ettevalmistatud

    Ainetöö
    1 kursus tööohutus ja töökeskond
    53
    docx

    1 kursus tööohutus ja töökeskond

    õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses (RT I 2000, 58, 376; 2002, 84, 492; 90, 521; 2003, 4, 20) sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] § 2. Töötervishoid ja tööohutus

    Tööohutus ja tervishoid
    OHUTUSJUHEND
    22
    pdf

    OHUTUSJUHEND

    isikukaitsevahendeid. 2.6. Küüned peavad olema lühikeseks lõigatud, juuksed peakattega kaetud. 2.7. Keelatud on lubada töökohale võõraid, kõrvalisi isikuid. Sealviibimine võib olla lubatud vaid sanitaarrõivastuse kandjail. 2.8. Ei ole lubatud kasutada mõranenud ega vigastatud sööginõusid, need tuleb käigust kõrvaldada. 2.9. Tükelduslauad peavad olema valmistatud tugevast puust või muust vastupidavast materjalist, nende tööpind peab olema sile. 2.10. Lõikelaudu ei tohi hoida virnas üksteise peal. 2.11. Jäätmete jaoks peavad olema kaanega ämbrid, mis pärast tööd (sõltumata täitumisest) tuleb tühjendada ja desinfitseerida ning loputada kuuma veega. 2.12. Metallnõud (katlad, potid, pannid) peavad olema terved, kindlate põhjade ja käepidemetega. 3. ENNE TÖÖD 3.1. Panna selga ettenähtud tööriietus. Tööriideid ei tohi kinnitada nõeltega, taskutes ei tohi

    Riski- ja ohutusõpetus
    Töökeskkonna riskianalüüs elektroonikatehases
    40
    doc

    Töökeskkonna riskianalüüs elektroonikatehases

    ..................................................................20 2 SISSEJUHATUS Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel [RT I 2000, 55, 362; …; RT I 2010, 31, 158] on tööandja kohustatud läbi viima töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus: 1. selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid; 2. mõõdetakse vajadusel nende parameetrid; 3. hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisel, arvestades nende soolisi ja ealisi iseärasusi; 4. koostatakse kirjalik tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; 5. teavitatakse töötajaid - ohuteguritest - töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest - tervisekahjustuste vältimiseks rakendavatest abinõudest.

    Töö keskkona ohutus
    AKUTRELLIGA TÖÖTAMISE OHUTUSJUHEND
    7
    doc

    AKUTRELLIGA TÖÖTAMISE OHUTUSJUHEND

    sagenevad traumad Müra, ka taust- ja löökmüra üle 85 Db Vererõhu tõus, veresoonte ahenemine, halveneb kuulmisnärvi vere- ja hapnikuvarustus ning tema talitlus häirub. Stress, halb enesetunne, toitumishäired. Psühholoogiline ülekoormus, eksimuste sagenemine Vibratsioon Jalgade tundlikkuse, verevarustuse häired, valu jalgades, kesknärvisüsteemi häired (peavalu, iiveldus, kohin kõrvus, raskustunne). Nõrgeneb valu-, puute-ja temperatuuri tundlikkus.

    Ehitus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun