T.Hellsten "Jõehobu elutoas" Lähisõltuvus (0)

  Tallinna Nõmme Gümnaasium  10.H Klass            Hanna-Lisett Hellaste  T.Hellasten "Jõehobu elutoas. Lähisõltuvus ja kohtumine sisemise  lapsega"  Referaat         
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
             ​  ​Tallinn 2019 


   
 
 
  Sissejuhatus  Lähisõltuvus on haigus või haiguselaadne olukord, mis tekib, kui inimene elab kõrvuti                         jõuliste ilmingutega ega suuda neid mõista, vaid lihtsalt sobitub olukorraga.lähisõltuvuse                     puhul sõltutakse oma lähedase iseloomust: tema meeleoludest, käi ​tumisest, tunnetest                   või tundetusest, tema kohtlemisviisist.On öeldud, et alkoholihaige perekond elab majas,                     mille elutoas on jõehobu, kelle olemasolu tuleb salata. Ometi ei saa hoiduda teda                           märkamast, ta täidab füüsiliselt elutoa ning on hirmutav. Ta on oma massiivsuses                         ligiolev ja seob suure osa pereliikmete jõuvarudest. Jõehobu olemasolu salgamine                     muudab olukorra veelgi komplitseeritumaks.Perekonnal õnnestub olukorraga kohaneda,               sellega liituvad suured ümberkorraldused pereliikmete elus.Kaassõltuvus – see on                   sõltuvushaigust põdeva inimese pere (lähikonna) psühholoogiline seisund. Kainelt                 elavad lähisugulased on sellise haige puhul emotsionaalselt tema haigusega seotud.                     Need lähedased mitte ainult ise ei kannata, vaid ehitavad oma perekonnas üles sellised                           suhted, mis takistavad sõltuvushaigel terveneda.   


  Lähisõltuvus    Lähisõltuvus saab alguse varases eas. Paarisuhe toimib üsna sarnaselt sellega, kuidas                       meid lapsepõlves on armastatud. Kui laps kogeb emaarmastust, saab ta kinnitust kogu                         eluks, et on hinnatud ja armasta ​tud iseendana. Ta oskab luua hoidvaid ja armastavaid                           suhteid ja annab selle oskuse oma armastusega edasi ka lastele. Kui väike laps ei                             tunneta kõi ​ge tähtsamate inimeste lähedust, heakskiitu, toimuvad lapse hinges                   muutused. Sellise taus ​taga inimesel puudub sisepilt väärtuslikust ja julgest endast. Ta                       lepib kergesti haigettegeva ja rahuldust mitte pakkuva suhtega ja püüab seda elus                         hoida. Naised loovad kergesti intiimsuhteid meestega, kes neist ei hooli, ja loodavad                         olla hinnatud. Nad võivad valida partneriks ebausaldusväärse, madala empaatiaga                   inimese, alkohooliku, kurjategija, psüühiliselt haige või agressiivse inimese. Lähisõltuv                   ei ole mingil kombel halb või alaväärtuslik. Ta on õppinud lapsena ennast alla suruma,                             selleks et emotsionaalselt või füüsiliselt ellu jääda. Kõige iseloomulikum joon on tema                         vastutus ja süütunne teiste ees. Ta tahab teisi aidata, kontrollida ja teiste meele järele                             olla. Või lubab ta partneril ennast kontrollida ja halvasti kohelda, sest see on ainus                             lojaalsuse liik, mida ta tunneb. Samas pole lähisõltuv kontaktis endaga, ei tunne ära                           oma vajadusi - millal ta midagi tahab. Ta tunneb end olevat lõksus, ohver, et peab kõik                                 üksi ära tegema, ja teised on selle eest vas ​tutavad. Tema heateod on tunnustamata ja                             see teeb vihaseks. Teisi inimesi kontrollides ei märka ta teiste tõelisi vajadusi, ei usu, et                               nood omal jõul millegagi hakkama saavad. On fokusseeritud probleemidele.                   Probleemide eitamine, häbi, varjamine ja ilustamine - "meil on kõik korras" - on                           lähisõltuvusele väga tüüpiline. Lähisõltuv partner hoiab alal oma kaaslase probleemi või                       "halba iseloomu", kohandudes sellega, selle asemel et aus olla ja kaaslase probleemiga                         väärikalt vastamisi seista. 


  Lähisõltuvuse tunnused  Lähisõltuvuse tundemärke leidub meis kõigis. Orienteerumine väljapoole- inimene on                   harjunud sobituma kellegagi endast väljaspool. Tema mõtteid ja tegusid ei juhi tema                         enda tunded mõtted ja vajadused. Ta tajub kergesti end ümbritsevate inimeste vajadusi                         ja tahab neid rahuldada. Kontroll- inimesel on vajadus kontrollida oma tundeid, teisi                         inimesi ja elu tervikuna. Otsus kõike kontrollida valmib lapses siis, kui ta tajub, et ei saa                                 kedagi usaldada. Pole turvalisust ja see tuleb ise endale luua kontrollides ja valitsedes                           kõike ümbritsevat. Kõik, mida ei saa kontrollida, on hirmutav. Kontrolliv inimene                       sarnaneb puutükiga, mis soovib valitseda jõevoolu, selle asemel et lasta end voolul                         kanda.Kontrolliv inimene taotleb juhipositsiooni. Võim on talle magnetiks. Ta otsib oma                       alluvateks nõrga personaalsusega inimesi, kes ei suuda rünnata ta eriasendit ja erilist                         väärtust. Elu üle valitseja otsib nõrku inimesi. Nende läheduses säilib illusioon tema                         jõulisuset.    Usaldamatus  Tihti lähisõltuvusega isikud ei teagi, mida tähendavad usaldus ja lähedus. Tal puuduvad need                           kogemused. Alkohooliku perekonnas kasvab laps täiskasvanuks, kes on harjunud oma tundeid                       kontrollima ega usalda täielikult mitte kedagi.    Nõrk minatunnetus    Kui suur osa tundeid ja vajadusi on läbi tunnetamata, tähendab see nõrka                         minatunnetust. Nõrk minatunnetus tähendab ka seda, et inimene ei suuda püsida teiste                         lähedal, kaotamata minatunnetust.       


      Sundtegutsemine    Eesmärk saavutatakse seisatades, julgedes vaadata hinge sügavusse ning tunnustades  senise elu tühjust ja seda täitnud meeletut rabelemist. Eksiteel ollakse siis, kui elamine                           mattub tegutsemise alla ja tegemist peetakse ekslikult elamiseks. Elu ei tähenda                       sooritust, vaid elamist. Vaikuses ja rahus, seisatamises ja iseenda kuulamises sünnib                       ning areneb loovus. Loovusest kasvav tegevus ei kurna, seda ei sooritata tervise arvel.                           Iseennast kuulav inimene teab, millal ta on väsinud ja vajab puhkust.    Haigestumised    Lähisõltuvuse kesksemaid tundemärke on võimetus tunnistada ja väljendada oma                   tundeid.Võimetus areneb sellest, et lapse ette ei ole asetatud piisavalt peegleid, mis peegeldaksid  temas peituvaid tundeid. Kõik tunded jäävad lapse selja taha.Nii võivad ilmneda pea-, kõhu-,                           seljavalud, mille algupära pole võimalik määrata. Tunnete läbielamine keha kaudu põhjustab                       haigusi, halvimal juhul võib põhjustada isegi surma. Viha ilmneb kõige sagedamini peavaludes,                         hirm seedehäiretes, kurbus ja ängistus väljenduvad tombus kurgus. Seljavalud tulevad tihti                       raskest elukoormast. Pikaajaline tunnete allasurumine võib põhjustada raskeid haigusi; on                     olemas seisukoht, et vähk on väljaelamata viha tagajärg.    Alkoholism  Psühhoterapeut Tommy Hellsten peab alkohoolikuks inimest, kes on sõlminud                   alkoholiga salaliidu. Ta analüüsib oma raamatus „Jõehobu elutoas“, mis toimub selles                       kodus ja lapse hinges, kus elatakse koos alkoholismi haigestunud inimesega ja millised                         tagajärjed võivad olla sellel laste arengule ja hiljem täiskasvanuna kogu elule. Mõistega                        


  „laps“ on tähistatud meis igaühes peituvaid inimlikke omadusi, südamepuhtust ja                     lihtsust. Tommy Hellsten märgib, et alkohooliku perekonnas kujuneb välja kolm reeglit:                       ära kõnele, ära tunne, ära usalda. Vaikimise abil jäetakse alkohoolik rahule. Temast ei                           kõnelda enam. Alkohooliku perekonna lapsed on lojaalsed oma vanematele ka siis, kui  neid on halvasti koheldud. Lastel on sagedased nutuhood, mille põhjust nad ei oska                           Seletada. Teine reegel – ära tunne, tähendab, et alkohoolikule tehakse rohkem ruumi.                         Üksnes alkohooliku nägemine äratab erinevaid tundeid: viha, nukrust, üksindust,                   hüljatusetunnet. Üha enam kaotab laps oma personaalsust ja lõpuks kujuneb tema                       sarnaseks. Kolmas reegel – ära usalda muudab lapsed kõige üksildasemaks olendiks                       siin maa peal. Laps kogeb, et ta ei saa usaldada oma vanemaid ja see kogemus                               laieneb tervele maailmale. Usaldus mõjutab lapse võimet vastu võtta teiste tundeid ja                         väljendada omi. Tunnete kaudu me suudame läheneda teistele inimestele. Tommy                     Hellsten märgib, et alkohooliku perekonnas kujuneb välja kolm reeglit: ära kõnele, ära                         tunne, ära usalda. Vaikimise abil jäetakse alkohoolik rahule. Temast ei kõnelda enam.                         Alkohooliku perekonna lapsed on lojaalsed oma vanematele ka siis, kui neid on halvasti                           koheldud. Lastel on sagedased nutuhood, mille põhjust nad ei oska seletada. Teine                         reegel – ära tunne, tähendab, et alkohoolikule tehakse rohkem ruumi. Üksnes                       alkohooliku nägemine äratab erinevaid tundeid: viha, nukrust, üksindust,                 hüljatusetunnet. Üha enam kaotab laps oma personaalsust ja lõpuks kujuneb tema                       sarnaseks. Kolmas reegel – ära usalda muudab lapsed kõige üksildasemaks olendiks                       siin maa peal. Laps kogeb, et ta ei saa usaldada oma vanemaid ja see kogemus                               laieneb tervele maailmale. Usaldus mõjutab lapse võimet vastu võtta teiste tundeid ja                         väljendada omi. Tunnete kaudu me suudame läheneda teistele inimestele.       


  Kokkuvõte  Võime öelda, et lähisõltuvus on see, kui inimene mugandub partneri käitumise ja                         reageeringutega, mis talle ei meeldi, ning viisiga, kuidas teda koheldakse. Ka siis, kui                           see haiget teeb või alandab.Tegelikult on lähisõltuv nii keskendunud teise inimese                       tunnetele, et ta ei pruugi isegi aru saada, et tolle käitumine ei sobi talle või solvab teda.                                   Lähisõltuv elab oma elu kellegi teise reeglite järgi ja panustab teise inimese                         ellu.Lähisõltuvuse tunnused on usaldamatus, nõrk minatunnetus, sundtegutsemine ja                 haigestumised.  Alkohoolikust vanem jätab kindlasti lapse hinge oma jälje mis mõjutab ka lapse edasist                           arengut.alkoholism on raske psüühiline haigus, mitte iseloomu nõrkus ja tahtejõuetus,                     nagu paljud inimesed ekslikult arvavad.Ka oli mulle võõras mõiste lähisõltuvus. Sellest                       järeldan, et tavainimene, kes pole nende mõistetega kokku puutunud, ei teagi nende                         tähendust, päritolu, põhjusi ega ka sümptomeid. Samas, kui inimene ei tea, siis ei saa                             ta ka olukorra muutmiseks midagi ette võtta.     


  Kasutatud kirjandus  Hellsten, T. “Jõehobu elutoas”.2007  Väär, R. lõputöö “Alkoholism hingehoidliku probleemina”, 2013