on sõltlase lähedased nimetakse kaassõltlasteks või lähisõltlasteks. Tänapäeval on kaassõltlastega aina rohkem tegelema hakatud ning see mõiste polegi enam nii võõras. Antud referaadi eesmärgiks on anda lühiülevaade sellest mis on kaasõltuvus, kuidas see tekkib ja mida tuleks teha sellest tervenemiseks. 1. Mis on kaassõltuvus? Väga laialt on levinud sõltuvussuhted ehk kaassõltuvus ehk lähisõltuvus, mille all kannatab palju inimesi. Eesti Märksõnastikus on kaassõltuvust seletatud järgmiselt: ,,Kaassõltuvus on sõltuvus sõltlasest ja tema probleemist. See on tunnete, uskumuste ja hoiakute kompleks, mille puhul inimene panustab lähisuhtesse suure osa sellest energiast, mida ta peaks enda heaks kasutama. Kaassõltuv võtab liiga palju vastutust oma lähedase sõltuvuse eest ja liiga 3
· pidev kiirustamine ja hõivatud olek · kontrolli vajadus · perfektsionism · raskused interpersonaalsetes suhetes · sõltuvus tööst · raskused puhkamisel ja lõbutsemisel · mälulüngad · kärsitus ja irratsionaalsus · ebaadekvaatne minapilt · enese hooletusse jätmine Kaassõltuvus ( codependence) Paralleelselt on kasutusel ka termin lähisõltuvus. Termin tuli esmakordselt kasutusele USA-s seoses alkohoolikute hooldusega: alkohooliku ümber paikneb alati rühm inimesi, ,, kes on haiged koos temaga". Kaassõltlastena käsitleti alguses vaid alkohoolikute naisi, hiljem teisi lähedasi inimesi, nagu lapsed, teised sugulased, töökaaslased, sõbrad. 7 Tallinna Ülikool Sõltuvuskäitumine
Läbipõlemissündroom Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 LÄBIPÕLEMISSÜNDROOMI OLEMUS ...................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mit
Kõik kommentaarid