Referaat Arvutisõltuvus (1)

VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL
LH11
Marlin Nupp
ARVUTISÕLTUVUS
referaat
Juhendaja : Kermo Kasak
Vana-Antsla 2009
Sisukord

• Arvutisõltuvus
  
• Arvutimängudesõltuvus
  
• Arvutisõltuvuse tekkimine
  
• Kui kaua võib laps umbes arvutis olla ?
  
• Soovitused arvutisõltuvusest ülesaamiseks : lastevanemate tegevus , sõprade tegevus, sõltlase tegevus.
  
• Kas olete arvutisõltlane ?
  
• Arvutisõltuvus ja ühiskond.
  
• Pildid arvutisõltuvusest.
  
• Kasutatud materjal.
  

Arvutisõltuvus
Inimesed ei taha kategooriliselt mõista, et arvuti, põhimõtteliselt, ei saa olla ohutu, kuna ta on elektro-magneetilise kiirguse ja mitteinoseeriva radiatsiooni allikas. Sellest, et selline radiatsioon viib impotentsuse ja lastetuseni, lapsed, nagu reegel, kas ei tea või ei mõtle sellele. Niisiis keskendume ajas enam ligimatele tagajärgedele, millisteni võib viia ööpäevaringne istumine arvuti taga. Nende hulka võib kanda kõikvõimalikud närvisüsteemi häired, psühhomaatilised haigestumised, mis võivad saada selliste raskete haiguste, nagu infarkt ja insult, põhjusteks, rääkimata veel järsult langevast nägemisetasemest, ärritatavusest, kõrgenenud erutuvusest ja väsimusest, unetusest ja vastupidi, unisusest.
Arvutimängudesõltuvus
Arvutimängu sõltuvuse sümptoome on näha praegu umbes 15% noorukitest. Arvutimäng – see on eriline, virtuaalne maailm, kus kergelt rahuldatakse teismelise põhilised vajadused. Siin võib tunda end kangelasena, kes suudab kõike, või peaaegu kõike, mida talle keelatakse reaalses maailmas. Siin võib iseseisvalt teha otsuseid ja ei ole vaja karta vastutust. Tihti lähevad kooliõpilased arvutimaailma otsima vabadust ja eneseusku.
Selles on oht: teismeline realiseerib oma jõu ja võimed virtuaalses maailmas, aga isiksuse kasv reaalses maailmas jääb samas tagaplaanile. Põgenemine virtuaalmaailma deformeerib tõsiselt isiksust, noorel inimesel kaob reaalsusetunne. Näiteks vastuseks vanemate nõudmisele lühendada arvutimängu aega üks teismeline hüüdis: „Arvuti – see on minu elu! Te tahate minult ära võtta elu?!”
Arvuti täidab tõepoolest laia ülesannete ringi: muusika ja raadiosaadete edasiandmine, filmide ja telekanalite peegeldamine, tekstitöötluse fikseerimine, tekstide, graafiliste objektide ja animatsiooni kujutamine, telefoni ja kalkulaatori funktsioonide täitmine, globaalsete võrkude õppimise võimaluse pakkumine ja kujutamine ning elektroonilistel mängudel mängimine ja veel palju muud. Sellisel moel avaneb subjekti ees uus maailm lugematute võimaluste ja huvidega, mis „lülitab välja” ta reaalsest maailmast ja „lülitab ümber” enda peale. Psühholoogiline võimatus valitseda oma soovi endasse ahmida uut informatsiooni, see ongi arvutisõltuvus.
Arvutisõltuvuse tekkimine
Esimesel staadiumil on see enam-vähem kergekujuline häire. Algab „uue mänguasjaga” tegelemine õppetöö ja koduste tegevuste arvelt. Järk-järgult inimene kaugeneb sugulastest ja sõpradest. Arvutisõltuvust tunnetavad subjekti ümbritsevad sõbrad, sugulased,õpetajad, tuttavad, kuid mitte tema ise, mis on väga iseloomulik ükskõik millise sõltuvuseliigi puhul. Reeglina varjab ta, kui palju aega kulub tal surfamisele arvutis.
Teisel staadiumil sümptomid kasvavad nagu lumepall. Kui inimest vägisi lahutada arvutist, tekib tal selline tunne , mis sarnaneb narkomaani piinadele, kellele ei antud järjekordset doosi. Tal kaob tähele panu, väheneb töövõime, tekivad pealesunnitud mõtted, unetus, kuni selleni, et ta üldse ei maga, järsult tugevneb tõmme selliste „ergutavate vahendite” poole nagu kohv, sigaretid , alkohoolsed joogid, narkootikud, kusjuures mõnikord satuvad „süstla otsa” ka need, kes elus polnud kordagi narkootikume proovinud. Lisaks psüühilistele häiretele lisanduvad peavalud, vererõhu ebastabiilsus, valud silmades ja luudes . Tugevad, tahtejõulised isikud võivad veel proovida oma tähele panu ümber lülitada millelegi muule, nagu näiteks armuda, leida teine töö.
Kolmas staadium – sotsiaalne desadaptsioon. Arvutisõltlane, kes juba ei saagi  mõnu suhtlemisest Interneti kaudu, jätkab siiski pidevalt arvutis viibimist. Depressiooniseisund viib tõsiste konfliktideni tööl ja kodus. Nüüd ei aita küll enam muu, kui pöörduda abi saamiseks spetsialistide poole. USA-s, näiteks, peetakse Interneti-sõltuvust ametlikuks haiguse diagnoosiks ja seda haigust ravivad psühhiaatrid.
Kui kaua võib laps umbes arvutis olla ?
7 – 10-aastased lapsed peavad arvutiga hakkama saama 45 min. päevas.
11 – 13-aastased – kaks korda päevas, mõlemal korral 45 minutit.
Vanemad lapsed – kolm korda päevas, korraga 45 minutit.
Soovitused arvutisõltuvusest ülesaamiseks:
Muidugi arvutisõltuvusest jagu saada on palju kordi raskem, kui sellest hoiduda. Mõningatel juhtudel on see peaaegu võimatu... kuid siiski üht-teist saab teha.
Suurt tähtsust omab ümbrus. Sellest tuleb aru saada, et sõltlane ise ei suuda järele jätta. Selle poolest sõltuvus erinebki tavalisest harrastusest. Harrastus möödub, kui see ei rahulda enam inimese aktuaalseid vajadusi. Sõltuvus ei kao. Sõltuvus võtab vaid teisi vorme. Seetõttu sõltlast peab aitama . Ja kõige olulisemat abi saavad osutada vanemad ja sõbrad (kui muidugi nad ise pole sõltlased).
Lastevanemate tegevus:
1. Selgitada sõltlasele, et kõik, mida te hakkate tegema on suunatud sellele, et nende laps ei oleks masina ori ja saaks arendada oma isikuomadusi. Mingite kokkulepetega ei tohi nõustuda. Mingeid tehinguid , nagu näiteks „ma hakkan paremini õppima, kui jätkan mängimist...” jne. ei tohi lubada!
2. Füüsilise jõuga lülitada arvuti võrgust välja, võtta endaga kaasa juhe ja klaviatuur. Põhjendada seda sellega, et ta ise ei suuda peatuda. See tähendab, tuleb aidata.
3. Adekvaatselt reageerida arvutisõltlase väljaastumistesse. Te peate mõistma, et ilma arvutita on tal halb olla. Te peate teda toetama : „Ma saan aru, kui raske sul on!”, „Muidugi ei ole sul nüüd millegagi tegelda!”, „Arusaadav, et sa oled harjunud kohe pingest vabanema, kuid nüüd pead sa seda välja kannatama ... muidu ei saa sa kunagi täiskasvanuks!”.Väga tihti sõltlane ähvardab. Agressioon võib olla väga tugev. Saage aru, et see on haiguse tagajärg ja sellesse ei tohi suhtuda liiga isiklikult.
4. Kõige tähtsam, see on järjekindlus. Tegevused ei tohi olla ühekordsed. Seda peab tegema pidevalt. Väljapääs on tavaliselt seal, kus on sissepääs! Laps ei ole harjunud ennast sundima. Nüüd peab ta harjuma jagu saama ebamugavustundest ja pingest. Siis ilmuvad ka uued huvid ja harrastused.
5. Haarake ta mingi koduse tegevusega ! Kõikide pahede ema on pidutsemine ! Just seetõttu, et midagi ei taheta teha võib lõppkokkuvõttes rikkuda kogu inimese elu, kõik teme reaalsed anded ja võimalused.
6. Arutage rohkem koos lapsega mida ta tunneb, kuidas saab hakkama, kuidas ta teeb teisi asju.
Sõprade tegevus:
1. Suhtuge sõbrasse emotsionaalselt, kuid ärge nõustuge tema käitumisega. Veenge teda selles, et ta on võimeline rohkemaks, kui arendada 3-4 sõrme refleksi!
2. Haarake teda ükskõik millisesse ühistegevusse väljaspool kodu ja arvutit!  See on peaaegu kõige suurem pluss. Kui on teised teod ja huvid, siis kaotab arvuti väärtuse.
3. Muutke väärtusetuks arvuti taga istuva inimese eluviis ise! Just reaalne elu annab inimesele tegeliku kogemuse. Kui kogemusi on vähe, siis jooksmine maailmas, kus reaalset kogemust vaja ei ole, on väga ligitõmbav!
4. Toetage sõpra kriisiminutitel!  Julgustage teda, lülitage ta elavasse suhtlemisse, ärge lubage tal endasse tõmbuda! Ärge reageerige agressioonile, mis on suunatud teie vastu!
Sõltlase tegevus:
1. Saada aru, et endal on protsessi peaaegu võimatu reguleerida, seetõttu, teades, et ise ei saa hakkama, mitte ligineda arvutile ja alustada mängu!  Lülita Internet välja, kui ei saa ilma temata…Muidugi võib üldse arvutist lahti saada, kuid  kasulikum on teda näha ja mitte alla anda kiusatusele kasutada seda, kui lõbu allikat.
2. Õpi abi paluma! Kõikidelt, kes sind ümbritsevad! Tähtis on mõista, et sa ei ole üksi!
3. Kui võimalik, viibi rohkem vabas õhus, loe, ja tegele mingi asjaga väljaspool sõltuvust. Jälgi, kas see tegevus toob sulle rahulolu või mitte.
4. Õpi välja kannatama pinget ja ärevusetunnet... Saa aru, et nii nagu meie keha vajab pingeseisundit, et areneks, nii ka hing vajab arenemiseks pingeseisundit. Kehal on raske füüsiliselt töötada, kui ta pole kunagi töötanud. Raske on hingel millegi poole püüelda, kui ta ei ole harjunud pingutama, on harjunud pealiskaudsete muljetega monitoriekraanil, mille jaoks ei ole vaja tajtejõudu. Mäng ise on nii üles ehitatud, et neelab tähelepanu. Tähelepanu ei treenita, vaid atrofeerub!
5. On vaja kriisist üle saada! Kuidas sa ka ei tahaks kõike oma kohtadele tagasi pöörata, ära tee seda!
6. Hinda elu! Virtuaal ei ole elu, vaid selle asendaja . Hing, keha ja isiksus, kogu inimene, ei arene väljaspool reaalset elu. Kuni pole veel hilja, tunne rõõmu päikesest, loodusest, jalutuskäikudest ja elavast vestlusest sõpradega!
Kas olete arvutisõltlane?
Kui vastate vähemalt viiele neist küsimustest jaatavalt, võite endal kahtlustada arvutisõltuvust.
1.Kas arvutist on saanud teie kinnisidee (mõtlete pidevalt oma eelnevast arvutikasutamisest või planeerite, mida teha arvutiga edasi)?
2.Kas tunnete, et peate arvutit järjest rohkem kasutama vaid selleks, et püsida õnnelikuna?
3.Kas olete mitmel korral proovinud tulemusteta vähendada arvutikasutust?
4.Kas tunnete end väsinuna, tujukana, depressiivsena ja kergestiärrituvana üritades vähendada arvuti kasutamist?
5.Kas kasutate arvutit kauem kui esialgu planeerite?
6.Kas olete riskinud tähtsate suhete, töökoha, akadeemilise või ametialase edukusega vaid arvuti kasutamise nimel?
7.Kas olete valetanud oma perekonnaliikmetele, arstile või teistele, et varjata oma arvutikasutuse ulatust?
8.Kas kasutate arvutit igapäevaelu probleemide, abituse, süütunde, ärevuse või depressiooni eest põgenemiseks?
Arvutisõltuvus ja ühiskond
Võiksime jagada arvutisõltuvuse kui probleemi kaheks suureks osaks — positiivseks sõltuvuseks, mille juures arvutist saadav kasu kaalub vähemalt sõltlase enda arvates üles sellele kuluva aja ja ressursi, ning negatiivseks sõltuvuseks, kus ka sõltlane ise leiab, et arvutikasutamine on talle halvasti mõjuma hakanud. Kindlasti ei ole piirid positiivse ja negatiivse sõltuvuse vahel väga täpsed, vaid pigem hägused. Siiski näib ühiskond vahet tegevat „loodrite” ja „arvutigeeniuste” vahel, kes esindavad vastavaid kategooriaid.
Pildid arvutisõltuvusest:
Kasutatud materjal:
http://www.luts.ee/noorteleht/index.php?option=com_content&task=view&id=159&Itemid=68
http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/3016_628.HTM
http://pilt.delfi.ee/picture/84889/
http://images.google.com/imgres?imgurl=http://f.postimees.ee/f/2009/02/23/138634t9h3161.jpg&imgrefurl=http://www.24tundi.ee/%3Fid%3D86123&usg=__AwTpZBWYyx9TawG4_P5hD88Usww=&h=250&w=250&sz=22&hl=en&start=4&itbs=1&tbnid=oJiszn21ZfYVFM:&tbnh=111&tbnw=111&prev=/images%3Fq%3Darvutis%25C3%25B5ltuvus%26hl%3Den%26sa%3DG
http://images.google.com/imgres?imgurl=http://albums.rate.ee/s3/0/5/a/05a25503858.jpg&imgrefurl=http://www.rate.ee/albums/-LordOfs-/p5503858&usg=__jJbi6eQg8odqSgFSipvgUdU8L5g=&h=789&w=1343&sz=323&hl=en&start=31&itbs=1&tbnid=dOQPNGx5HIQKLM:&tbnh=88&tbnw=150&prev=/images%3Fq%3Darvutis%25C3%25B5ltuvus%26ndsp%3D20%26hl%3Den%26sa%3DN%26start%3D20