Bioloogiliste ohutegurite mõju töötajale

Q: Mis on bioloogiline ohutegur?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogiliste ohutegurite mõju töötajale

Gridniva, Kristina

Bioloogiliste ohutegurite mõju töötajale (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Meditsiin - Riski- ja ohuõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on bioloogiline ohutegur?

Sisukord

Sisukord 0
1. Mis on bioloogiline ohutegur? 1
1.1.Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk 1
1.2 Ainest tulenev oht 2
2.Bioloogilise ohuteguri toime 2
3.Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest 4
4.Kasutatud kirjandus: 6

1. Mis on bioloogiline ohutegur?

Bioloogilised ohutegurid on:
• bakterid
• viirused
• seened
• rakukultuurid
• inimese endoparasiidid
• muud bioloogiliselt aktiivsed ained
mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide
vaheperemees või hammustavad putukad.
Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri , lümf, koekultuurid, hormoonid,
rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid .

Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk

Bioloogilisest ohutegurist mõjutatud tööpiirkond märgistatakse ja paigaldatakse hoiatusmärk „Bioloogiline oht“:
Bioloogilistest ohuteguritest ohustatud tegevusvaldkonnad :
• toidutoorme ja toidu käitlemine
• põllumajandustoodete tootmine ja metsatöö
• tööd, kus puututakse kokku loomadega , loomsete saadustega, nendest valmistatud
toodetega
• tööd tervishoiuasutustes (sh ka isolatsiooniruumid, surnukuurid,
hooldekodud)
• teadustööd
• tööd laborites ( veterinaaria laborid, kliinilised laborid, diagnostilised laborid)
• jäätmete, prügi töötlemine
• töö reoveepuhastusjaamades
Kutsenakatumisest enim ohustatud erialad:
• meedikud (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad)
• teenindajad
• toiduainete ja karusnahatööstuse töölised
• põllumajandustöötajad
• kalatöötlejad
• jahindusega tegelevad töötajad
• jäätmekäitlejad
• geoloogid
• arheoloogid
• arhiivide töötajad
Risk, mis on seotud eelkõige jäätmekäitlusega:
a) jäätmekäitlus ettevõttes (sorteerimine, komposti tegemine) → allergia, nakkus (infektsioon)haigused, mille põhjuseks on bakterid, viirused; toksilised haigused (endo- ja mükotoksiinidest), isegi vähkkasvajad.
b) heitveepuhastusjaamad
c) meditsiiniasutuste kliiniliste jäätmete käitlemine
d) vanade kommunikatsioonisüsteemide (veetrasside, kanalisatsioonisüsteemide)
uuendus- ja taastustööd → hepatiit A
Meditsiinis ja teenindussektoris:
a) nakatumise oht tervishoiusüsteemis, politseinike ja vanglaametnike hulgas → hepatiit B, hepatiit C, HIV
b) sotsiaalhooldustöötajad, kelle nakatumisoht tuleneb hooldatavate kodust
Toiduainetetööstus – ensüümide (elusrakkude keemilisi protsesse mõjutav valk) ja detergentide kasutamine → hingamisteede ja naha allergiate suurenemine;
Põllumajanduses – kahjurite tõrje kasvuhoonetes → allergiad ; kokkupuude teetanuse tekitajaga → surm.
Metsandus – kokkupuude flaviviirusega → puukentsefaliit

1.2 Ainest tulenev oht

Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) – võimalik kõrge sisaldus erinevates tegevusvaldkondade töökeskkonnas - töökohad, kus tegevuse tagajärjel on töötaja võib kokku puutuda orgaaniliste tolmudega (puidu-, õle-, puuvillatolm), jäätmekäitlus, loomakasvatus – astma, kopsufunktsiooni langus.
Hallitus ( hallitusseente spoorid ) – hallituse teke siseruumides seal kasutatud
ehitusmaterjalidest, ruumides kasutatavatest töömeetoditest, halvast ruumide hooldusest ja koristusest (kontoritöötajad, ehitiste restauraatorid) – organismi sensibilisatsioon, allergiad.
Bioaerosoolid – kompleks , mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist .
Mükotoksiinid ( seentes sisalduvad mürgid) – riski suurenemine on otseses seoses eelkõige inimeste poolt toodetava jäätmehulga kasvuga.

Bioloogilise ohuteguri toime

Bioloogiline ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada:
• nakkushaigust
• allergiat
• mürgistust (toksiinidest)
Nakatumine võib toimuda:
• kontaktülekandel (otsene, kaudne)
• õhu kaudu ( tolmuosakesed , aerosoolsed sülje- ja rögapiisad)
• saastunud materjalidega (saastunud toidu, vee või instrumentidega)
Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohuklassi ja ohuklassidesse jaotamise aluseks on nende:
• ohtlikkus inimesele
• kaitsevajadus ohuteguri eest
Ohtlikkuse kriteeriumiks on:
1. tõenäosus kahjustada inimese tervist
2. haigestumise tõsidus (kas levib elanikkonna hulgas, põhjustades epideemiaid)
3. haigestumise ennetamise ja efektiivse ravi võimalikkus
Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatamisvõimele:

1. ohurühma ohutegurid – 1.) teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist; 2.) võivad põhjustada allergiat. (laktobatsill, hallitusseened, biostimulaatorid).

Laktobatsill on bakter , mis levib loomatoidu, silo ja väetisega. Erinevaid liike leidub hapupiimas, juustus , jogurtis. Neil on oluline osa toidu hapendamisel ja kääritamisel.
Laktobatsillid kuuluvad inimese soole mikrofloorasse, mis aitavad ära hoida kahjulike bakterite vohamist . Neid kasutatakse soole normaalse floora taastamiseks pärast antibiootikumiravi.
I ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute korral peab ainult jälgima
tööohutuse ja tööhügieeni põhimõtteid.

2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu on olemas tõhusad ennetus - ja ravivahendid;

(teetanusetekitaja, streptokokk , stafülokokk, toksoplasmoodium, polioviirus, gripiviirus,
punetisteviirus jne).

3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid;

(siberi katku, brutselloosi tekitaja , suu- ja sõrataudi viirus , HIviirus, nahaseenhaiguste tekitajad , hepatiidB- viirus, marutõveviirus jne).

4.ohurühma ohutegurid – 1.) põhjustavad inimese rasket haigestumist (sh ka surma); 2.) ohustavad tõsiselt töötaja tervist; 3.) nakkusoht elanikkonnale on väga suur, on olemas ka epideemiate tekke võimalus; 4.) tavaliselt puuduvad tõhusad ennetus- ja ravivahendid ( ebola viirus, rõugeviirus, inimest ohustav linnugripi viirus)

Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest

Hepatiit ehk kollatõbi ehk maksapõletik võib olla põhjustatud väga paljude erinevate mõjurite poolt, k.a näiteks narkootikumid , alkohol ja mitmed kemikaalid — so mittenakkuslik hepatiit. Nakkuslikku hepatiiti põhjustavad mitmed otseselt maksas paljunevad ja seda kahjustavad viirused, mis koondatakse ühise nime ‘hepatiidiviirused’ alla.
A-hepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga.
Ohustatud isikud:
• reoveepuhastuse töötajad
Vältimine:
• tõhus kätepesu peale ohualas viibimist
• vaktsineerimine on võimalik
B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik.
Ohustatud isikud:
• meditsiinipersonal
• päästeteenistujad
• sõjaväelased
Vältimine:
• kaitsekindad, - maskid , prillid
• vaktsineerimine on võimalik
C-hepatiidi viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu. Viiruse ülekandeks piisab isegi ühest veretilgast. Viirus võib isegi kuivanud veres kauem püsida kui paljud teised viirused, isegi kuni kolm kuud.
Tüüpilised nakkusteed:
• kõrvade või kehaosade augustamine
• tätoveerimine
• ühiste süstlanõelte kasutamine veenisiseste narkootikumide tarbimisel ja kõrte jagamine kokaiini tarvitamisel
• vere- ja verekomponentide ülekanded. Eestis kontrollitakse doonoriverd alles alates 1994. aastast
• saastunud või ebapiisavalt steriliseeritud instrumentide ja nõelte kasutamine meditsiiniliste ja stomatoloogiliste protseduuride juures
Ohustatud isikud:
• meditsiinipersonal
• päästeteenistujad
• sõjaväelased
• iluteeninduse töötajad (tätoveerijad, augustajad)
Vältimine:
• kaitsekindad, -maskid, prillid
Legionella
Levib aerosoolina niiskes keskkonnas (õhuniisutajad, ventilatsioonisüsteemid, dušširuumid, purskkaevud ). Põhjustab raskekujulise kopsupõletiku teket.
Levikut soodustavad:
• seisev vesi
• veetemperatuur +25 kuni +45°C
• katlakivi ja sette olemasolu
Vältimine:
• kuumaveesüsteemides peab vee temperatuur olema üle +50°C
• ventilatsioonisüsteemidel kõrge efektiivsusega filtrid
• algloomade kasvu pärssivate vahendite kasutamine veesüsteemide
Stafülokokk-nakkused ehk mädased infektsioonid. Ülekanne käte kaudu,nakatunud
voodipesu , õhu kaudu aerosoolide ja nahakettudega.
Ohustatud isikud:
• põllumajandustöötajad
• meditsiinitöötajad
• toiduainetetööstuse töötajad
• loomakasvatajad
• metsamajandus
Vältimine:
• käte hügieen
• desinfitseerivad ained
• kaitsekindad
• infektsioonide ravi
Puukborrelioos
Inimesele kandub võsa- ja laanepuugilt.
Ohustatud isikud:
• metsatöölised
• metsavahid
• karjased
• põllumajandustöötajad
• teised välitöödega seotud isikud
Klamüüdia
Levib sugulisel teel, otsesel kontaktil genitaal- või urinaareritistega, piisknakkusena, võimalik on
levik ka halvasti kloreeritud veega ujumisbasseinides.
Ohustatud isikud:
• linnukasvatajad
• loomaaiatöötajad
• meditsiiniline personal
• sõjaväelased
Erinevad klamüüdiad põhjustavad erinevaid haigestumisi (neelu, kõripõletikku, kopsupõletikku, bronhiiti).
Toksoplasmoos
Peaperemeheks on kassid ja koerad , vaheperemeheks paljud imetajad ning linnud .
Ohustatud ametid:
• veterinaarid
• patoloogid
• veterinaarlaborite töötajad
• toitlustusasutuste- ja toiduainetetööstuse töötajad (eriti kokad ja lihatöötajate töötajad)
• kojamehed
• haljastustöötajad
• jäätmekäitlustöötajad
Seentest põhjustatud haigestumised
Bioaerosoolid on bioloogilise päritoluga püsivad ja niiskuselembelised osakesed ruumiõhus. Siia
kuuluvad ka hallitusseened ja nende eosed. Mitmed hallitusseened eritavad toksiine . Tervisele
põhjustavad ohtu need seened, mis vajavad kasvuks kõrget õhuniiskust. Praktiliselt kõik
hallitusseened tekitavad tervisehäireid, eelkõige allergiat.
Ohustatud ametid:
• lindude ja loomade talitajad (eriti kanade, tuvide kasvatajad)
“linnupidajakops“ või „farmerikops“
Aspergilloos – seen esineb tolmus, siseõhus, toiduainetes ja heinas. Nakatumine toimub õhu
kaudu.

Kasutatud kirjandus:

http://www.ti.ee/public/files/bio%20ohutegur%20juhend(1) .pdf (Bioloogiline ohutegur töökeskkonnas)
https://www.riigiteataja.ee/akt/71985 (Bioloogilistest ohuteguri test mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (VV 5.mai 2000.a. määrus nr 144).)
6

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 49 allalaadimist

Bioloogiliste ohutegurite mõju töötajale #1

Bioloogiliste ohutegurite mõju töötajale #2

Bioloogiliste ohutegurite mõju töötajale #3

Bioloogiliste ohutegurite mõju töötajale #4

Bioloogiliste ohutegurite mõju töötajale #5

Bioloogiliste ohutegurite mõju töötajale #6

Bioloogiliste ohutegurite mõju töötajale #7

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kristina Gridniva Õppematerjali autor

Mis on bioloogiline ohutegur?

bioloogiline ohutegur

Kasutatud allikad

https://www.riigiteataja.ee/akt/71985

Sarnased õppematerjalid

docx

Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas

inimene, bakterkandja, parasiitide vaheperemees või ka verd hammustavad putukad. Bioloogilisteks ohuteguriteks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Kutsenakatumisest ohustatud erialad on eelkõige meditsiin (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed.Bioloogilise ohuteguriga puutub töötaja kokku toiduainete- ja karusnahatööstuses, põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, jahinduses ja jäätmemajanduses.Bioloogiline oht esineb samuti geoloogia, arheoloogia ja ka arhiivide töös. Üldjuhul on paljudes valdkondades risk alahinnatud ,mis omakorda põhjustab ennetusabinõude puudulikkuse.Selles referaadis ,millised on bioloogilised ohustatavad erilalad ning mida peab tööandja tegema ,et töötajat kaitsta. 3

Tööohutus ja tervishoid

pptx

Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas

teguritest ohustatud. Bioloogilise ohuteguri rühmad Ohuklassidesse jaotamise aluseks on nende · ohtlikkus inimesele · kaitsevajadus ohuteguri eest I ohurühm 1. ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist 2. võivad põhjustada allergiat (laktobatsill, hallitusseened, biostimulaatorid). II ohurühm 1. ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist 2. võivad ohustada töötaja tervist 3. ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale 4. nende vastu on olemas tõhusad ennetusvahendid (vaktsiinid) ja ravivahendid (teetanusetekitaja, streptokokk, stafülokokk, toksoplasmoodium, polioviirus, gripiviirus, punetisteviirus jne). III ohurühm 1. ohutegurid võivad põhjustada inimeste rasket haigestumist 2. ohustavad tõsiselt töötaja tervist 3. võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale 4. nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid (siberi katku, brutselloosi

Töökeskkond

doc

BIOLOOGILISED OHUTEGURID

BIOLOOGILISED OHUTEGURID Tallinn 2012 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?.................................................................4 1.1 Mõju inimesele.....................................................................................................4 1.2 Seotud töövaldkonnad..........................................................................................4 1.3 Nakatumine.......................................................................................................... 4 2. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE RÜHMAD......................................................5 4

Töötervishoid ja tööohutus

docx

Tööohutuse, arvestus

3. Nimetage patsiendi ohutuse edumehhanismid. (1) vigade ennetus (2) õppimine vigadest (3) ohutuskultuur, mis kaasab tervishoiutöötajaid, organisatsiooni ja patsiente 4. Milles seisnes patsiendi ohutuse traditsiooniline vaade? Pärineb 90ndatest. Kaks komponenti: Töötajate ebakompetentsus ja karistamine. Karistamise tulemuseks on motiveeritud töötaja, kes üritab karistuse järel olla ettevaatlikum kui varem, teha tööd paremini ja seega mitte eksida. Tulemuseks on vigade salgamine ja seega puudulik õppimise komponent. 5. Nimetage patsiendi ohutuse kultuuri mõõtmisinstrumentide põhikomponendid. Hospital Survey on Patient Safety Culture (PSOPSC) on kõige populaarsem. Aitab paremini mõista patsiendi ohutuse olukorda organisatsioonis

Ohuõpetus

ppt

Bioloogilised ohutegurid

· Parasiitide vaheperemees · Hammustavad putukad · Kehaeritised(sülg, uriin) · Veri · Lümf · Koekultuurid Seotud töövaldkonnad · Meditsiin · Tervishoid · Kalandus, metsandus, põllumajandus, jahindus · Laborid · Teenindus · Toiduainetööstus · Arheoloogia, geoloogia Nakatumine · Kontaktülekanne(otsene-, kaudne- ja vahetu kontakt) · Õhu kaudu · Saastunud materjali kaudu · Vektorülekanne Bioloogiliste ohutegurite rühmad · 1.ohurühm ei põhjusta inimese haigestumist · 2.ohurühm võib põhjustada haigestumist, mistõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei ohusta elanikkonda, nende vastu on tõhusad ennetus- ja ravivahendid. · 3.ohurühm võivad põhjustada rasket haigestumist, võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, nende vastu on tõhusad ennetus- ja ravivahendid. · 4.ohurühm põhjustavad rasket haigestumist, põhjustavad

Töötervishoid ja tööohutus

docx

Elu ja töökeskkond eksam vastused

Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt Isikukaitsevahendid - kuulmiskaitsevahendid, hingamiselundite kaitsevahendid, kaitseprillid, kaitsepõlled, tööriietus, tööjalanõud, kiivrid jt.

Elu ja töökekskkond

doc

Tisleri tööga kaasnevad ohutegurid

Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb

Ehitus

doc

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIANALÜÜS

............ 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika........................................................ 4 2. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 7 3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..................................... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .............................................................. 18 7. Seadusandlus ............................................................................................................ 19 LISAD Lisa A. Ergonoomiline kehaasend kuvariterminali suhtes ja kuvariterminali kujundamine..................................................................................

Tööohutus ja tervishoid

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk