5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristina Gridniva
Õppematerjali autor
inimene, bakterkandja, parasiitide vaheperemees või ka verd hammustavad putukad. Bioloogilisteks ohuteguriteks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Kutsenakatumisest ohustatud erialad on eelkõige meditsiin (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed.Bioloogilise ohuteguriga puutub töötaja kokku toiduainete- ja karusnahatööstuses, põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, jahinduses ja jäätmemajanduses.Bioloogiline oht esineb samuti geoloogia, arheoloogia ja ka arhiivide töös. Üldjuhul on paljudes valdkondades risk alahinnatud ,mis omakorda põhjustab ennetusabinõude puudulikkuse.Selles referaadis ,millised on bioloogilised ohustatavad erilalad ning mida peab tööandja tegema ,et töötajat kaitsta. 3
teguritest ohustatud. Bioloogilise ohuteguri rühmad Ohuklassidesse jaotamise aluseks on nende · ohtlikkus inimesele · kaitsevajadus ohuteguri eest I ohurühm 1. ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist 2. võivad põhjustada allergiat (laktobatsill, hallitusseened, biostimulaatorid). II ohurühm 1. ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist 2. võivad ohustada töötaja tervist 3. ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale 4. nende vastu on olemas tõhusad ennetusvahendid (vaktsiinid) ja ravivahendid (teetanusetekitaja, streptokokk, stafülokokk, toksoplasmoodium, polioviirus, gripiviirus, punetisteviirus jne). III ohurühm 1. ohutegurid võivad põhjustada inimeste rasket haigestumist 2. ohustavad tõsiselt töötaja tervist 3. võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale 4. nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid (siberi katku, brutselloosi
BIOLOOGILISED OHUTEGURID Tallinn 2012 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?.................................................................4 1.1 Mõju inimesele.....................................................................................................4 1.2 Seotud töövaldkonnad..........................................................................................4 1.3 Nakatumine.......................................................................................................... 4 2. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE RÜHMAD......................................................5 4
3. Nimetage patsiendi ohutuse edumehhanismid. (1) vigade ennetus (2) õppimine vigadest (3) ohutuskultuur, mis kaasab tervishoiutöötajaid, organisatsiooni ja patsiente 4. Milles seisnes patsiendi ohutuse traditsiooniline vaade? Pärineb 90ndatest. Kaks komponenti: Töötajate ebakompetentsus ja karistamine. Karistamise tulemuseks on motiveeritud töötaja, kes üritab karistuse järel olla ettevaatlikum kui varem, teha tööd paremini ja seega mitte eksida. Tulemuseks on vigade salgamine ja seega puudulik õppimise komponent. 5. Nimetage patsiendi ohutuse kultuuri mõõtmisinstrumentide põhikomponendid. Hospital Survey on Patient Safety Culture (PSOPSC) on kõige populaarsem. Aitab paremini mõista patsiendi ohutuse olukorda organisatsioonis
· Parasiitide vaheperemees · Hammustavad putukad · Kehaeritised(sülg, uriin) · Veri · Lümf · Koekultuurid Seotud töövaldkonnad · Meditsiin · Tervishoid · Kalandus, metsandus, põllumajandus, jahindus · Laborid · Teenindus · Toiduainetööstus · Arheoloogia, geoloogia Nakatumine · Kontaktülekanne(otsene-, kaudne- ja vahetu kontakt) · Õhu kaudu · Saastunud materjali kaudu · Vektorülekanne Bioloogiliste ohutegurite rühmad · 1.ohurühm ei põhjusta inimese haigestumist · 2.ohurühm võib põhjustada haigestumist, mistõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei ohusta elanikkonda, nende vastu on tõhusad ennetus- ja ravivahendid. · 3.ohurühm võivad põhjustada rasket haigestumist, võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, nende vastu on tõhusad ennetus- ja ravivahendid. · 4.ohurühm põhjustavad rasket haigestumist, põhjustavad
Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt Isikukaitsevahendid - kuulmiskaitsevahendid, hingamiselundite kaitsevahendid, kaitseprillid, kaitsepõlled, tööriietus, tööjalanõud, kiivrid jt.
Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb
............ 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika........................................................ 4 2. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 7 3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..................................... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .............................................................. 18 7. Seadusandlus ............................................................................................................ 19 LISAD Lisa A. Ergonoomiline kehaasend kuvariterminali suhtes ja kuvariterminali kujundamine..................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid