Haanja kõrgustik (2)

Paiknemine
Haanja kõrgusti on Eesti kõige suurem ja „mägisem“ ala. Ta paikneb Lõuna- Eesti piiri lähedal, mis jätkub Lätis Alüksne kõrgustikuna. Võrumaa loodeossa ulatub Otepää kõrgustik ning lääneosast piirab seda Karula kõrgustik. Viimast eraldab Haanja kõrgus- tikust maaliline Võru-Hargla nõgu, Karula põhjaosa piirab aga Võru-Petseri ürgorg. Kõrgeim on kõrgustiku Eestisse jääv kesk- ja põhjaosa, kus üsna suurel alal ulatuvad küngaste laed üle 250 m üle merepinna . Siin asub Baltimaade kõrgeim koht — Suur Munamägi (318 m) ning tema naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas — Vällamägi (304 m).
Geoloogiline ehitus
Pinnakattes on moreen ja mandrijää sulaveesetted. Maakoore võib jaotada kolme ossa: pinnakate , aluspõhi ja aluskord . Neist kõige pealmine kiht – pinnakate koosneb Haanja kõrgustikul moreenidest ja mandrijää sulamisvee setetest .
Geoloogiliste puurimiste käigus on pinnakattest leitud nelja jääaja moreene ja setteid. Mandrijää sulamisvee setetest võib olulisemaks pidada liustikujõe liivasid ja kruusasid ning jääjärvelisi liivasid ja savisid. Moreenidest kõige ülemine on punakaspruun rähksavi, sellele järgneb hall ja seejärel pruun rähksavi. Mitme mattunud oru põhjas on teada aga ka neljas moreenikiht: hall savirähk. Tavaliselt ulatub moreenikihi paksus mõnest meetrist kuni 20–40 meetrini, kuid paiguti võib see olla veelgi tüsedam – Suure Munamäe kohal umbes 80 meetrit.
Pinnamood
Haanja kõrgustiku ilme on eri osades üsna erinev. Võru orundi põhjaveerult avaneb kaugvaade Haanja tippudele. Keskosas, kõrgustikule nime andnud Haanja asula ümbruses, on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida omakorda ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Viimast liigestavad kõrgustiku keskosast lähtuvad ja põhja suunas laskuvad sügavad orud — Kütiorg ja Piusa ürgorg. Nimetatud orgude vahel paikneb geoloogiliselt huvipakkuv Hinsa küngastik,mis asub ülem-devoni karbonaatkivimitega kaetud aluspõhja- kõrgendikul.
Veestik
Haanja on Eesti kõige järvederikkam ala. Neid on siin kokku umbes 175. Enamik väikesi järvenõgusid on tekkinud jääpankade sulamise tagajärjel. Suur osa endistest järvedest on tänaseks kinni kasvanud ning muutunud soodeks. Orujärved on tugevasti liigestatud kaldajoonega, näiteks Kavadi järv
Uue- Saalusel, seevastu kõrgustiku servadesse lõikunud orgudes on järved piklikud ja sügavad (Rõuge, Kütioru ja Piirioru järved). Suure Munamäe läheduses asuvad kaunid Vaskna ja Tuuljärv. Kõrgustiku idaosas on suuremateks Kirikumäe järv, millest lähtuvad Lätimaale suunduv Pedetsi jõgi ning Misso ja Hino järv. Ürgorgude veerudel Rõuges ja Loosil väljuvad karstiveed lubjarikaste allikatena. Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu — Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim — 38 m.
Kliimaolud
Haanja kõrgustiku kliima erinevus ülejäänud Eestiga võrreldes tuleneb suuremast kõrgusest merepinnast, liigestatud reljeefist ja kaugusest merest.
Soojem on künka lael ja nõlvadel ning madalam on õhutemperatuur orgudes, samuti esineb orgudes öökülmi kevadel kauem (kuni 30 päeva) ja need algavad sügisel varem (kuni 15 päeva). Suurema absoluutse kõrguse tõttu on Haanja keskmine õhutemperatuur tasandikulise alaga võrreldes ligi 1-2 °C madalam.
Samuti esineb siin seetõttu talvel oluliselt harvem sulasid, mistõttu lumikate püsib kauem(125päeva). Lumikatte paksus on 40cm-50cm. Haanjas esineb rohkem sademeid kui kusagil mujal Eestis. Aasta keskmiseks sademete hulgaks on Haanja kõrgustikul 750-800 mm ehk 100-150 mm enam Eesti keskmisest.
Muld ja taimkate
Mullastik on Haanja kõrgustikul väga vaheldusrikas, mullatüübid sõltuvad erinevatest lähtekivimitest ja künklikust reljeefist. Kõrgustiku tasasematel aladel on valdavateks mullatüüpideks kamarleet- ja kamarkarbonaatmullad. Järsematel nõlvadel üleval pool esinevad enamasti toiteainevaesed erodeeritud mullad, nõlva all osas aga pealeuhtekihiga deluviaalmullad, mis on üsna toitainerikkad.
Liigestatud reljeef, muutlik pinnakate ja iseloomulik vetevõrk on soodustanud mosaiikse taimkatte kujunemist. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel . Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe. Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. Kunagi siinsele piirkonnale iseloomulikud olnud laialehised salumetsad on enamasti maha raiutud ning neil aladel on põllud. Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas , künnapuu, tamm, vaher, ja saar.
Vaatamisväärsused
Suur Munamägi
Suur Munamägi (318 m), mis asub Haanja kõrgustiku keskosas Võrumaal, on nii Eesti kui ka Baltikumi kõrgeim mägi. Suure Munamäe tipus asub vaatetorn - nii saab 346,7 meetri kõrguselt vaadata Eestimaad 50 km raadiuses.
Vaade Suurelt Munamälet
Hinni kanjon
Hinni kanjon paikneb Haanja kõrgustiku loodeosas Rõuge ürgorus. On 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune sälkorg, mille põhjas voolav kiirevooluline Enni oja suubub Kahrila järve.
Ainulaadne on kanjonorg selle poolest, et ta on ainukene taoline Eestis.
Rõuge Suurjärv
Rõuge Suurjärv on järv Haanja kõrgustiku loodeserval Rõuge alevikus . Rõuge Suurjärv on loode-kagu suunas piklik järv.
Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim järv (38m), mille pindala on 13,5 ha.