1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - . . . vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogiline analüüs on keerukam kui süntees, sest analüüsil mängib kaasa ka kontekst, nt homonüümsete sõnavormide tuled ja tuled tuvastamisel kord verbivormina
KÄÄNDED - casus • Nominativus – nom. – nimetav- kes? mis? • Genitivus – gen. – omastav – kelle? mille? • Dativus – dat. – alaleütlev – kellele? millele? • Accusativus – acc. – osastav – keda? mida? kuhu? • Ablativus – abl. – määruse kääne – kellega? millega? kuidas? kus? • Vocativus – voc. – ütte kääne – kes? Mis? KOLM GRAMMATILIST SUGU • MEESSUGU – genus masculinum – M • NAISSUGU – genus femininum - F • KESKSUGU – genus neutrum - N KAKS ARVU AINSUS - singularis MITMUS – pluralis • Nimisõnadel on viis KÄÄNDKONDA e DECLINATIO • Tegusõnadel on neli PÖÖRDKONDA e CONIUCATIO * Kuus AJAVORMI: olevik, lihtminevik, lihttulevik, täisminevik, enneminevik, teine tulevik Sõnaraamatus.... /näide, millised andmed on sõnaraamatust leitavad.../
Küsimustele õigete vastuste leidmine ja suunamine. Autor on esitanud hea näite ,, Kus on mu mantel" Püstitades küsimuse mis paneb inimesi õiget vastust leidma. Isach Berlin on jaotanud küsimused empiirilisteks ja formaalseteks, mis kergendab vastuste leidmist . Ta justkui annab kätte suuna kust valdkonnast vastust otsida. Empiirilised küsimused on seotud kogemustega, formaalsed küsimused aga matemaatika , loogika, grammatikaga jne. Kui keegi peaks küsima nõu, kuidasteatud grammatilist ülessannet lahendada siis on teada millisest valdkonnast vastust otsima peab. Leidub ka küsimusi, mida ei saa liigitada ei empiiriliste ega ka formaalsete küsimuste alla. Küsimused millele on raske vastust leida näiteks ,,Mis on aeg" liigitatakse filosoofiliste küsimuste alla. Siiski üritavad inimesed küsimusi liigitada kahte ossa, formaalsesse või empiirilisse, kuna filosoofiasse suhtutakse umbusklikult. 3) Autor suutis näidete abiga hästi oma teksti tõestada
Grammatika Isikulised asesõnad Ainsus Mitmus 1. 2. 3. , , Küsisõnad "mis", "kes", "kuidas", "miks", "milleks", "kui palju", "kus", "kuhu", "kust", "millal", "milline", "milline, kumb", , "missugune". Grammatiline arv Kaasaegses vene keeles on kaks grammatilist arvu: ainsus ja mitmus.Vanavene keeles oli ka duaal, mille grammatilised tunnused on vene keeles osaliselt säilinud. Tabelis on toodud nimisõnade lõpud ainsuses ja mitmuses. Mitmus Ainsus (endise duaali lõpud) Mitmus null-lõpp Meessoost nimisõnad - -, - -, -, -[59], -() -[57]
(liht), lennukiga (tuletatud), juuksurisse (tuletatud), sõnadeks (liht), kirjandite (tuletatud) MORFEEMIDE TÜÜBID Morfeemide tüübid: Kliitik on sõnatüve tähendusega seotud väga nõrgalt ning ei muuda sõnavormi leksikaalset tähendust. Kohvermorf on semantiliselt kompleksseid, kuid struktuurililt vormilit jagamatud morfe. Katkendmorf vorm ei ole lineaarne tervik, vaid koosneb elementidest, mis on üksteisest lahus. Jäänukmorf üksused, ei oma kuigi selget leksikaalset ega grammatilist tähendust. Nullmorf on morfeemi puudumine, grammatiline nähtus, mille puhul mingi grammatilise vormi saamiseks ei kasutata morfeemi. Nähtav morf ja peitmorf .................................................................................................................... Mis tüüpi on järgmistelegi (kliitik); kalu (kohvemorf); olen leidnud (katkemorf); uhiuus (jäänukmorf); söö (nullmorf)! ? MORFOTAKTIKA Morfotaktika uurib: Morfeemide järjestust sõnavormis
Grünthal Ridala; eestlaslikke algmeid, kuif tuleks siiski proosa Kallas; astuda samm edasi tuleviku suunas. ·Petersoni luule Linde; ·Liivi luule valmik Oks; ·Aavik rikastas sõnavara ja täiendas Kitzberg; grammatilist struktuuri Mägi; ·edendati kirjutamisstruktuuri Triik; ·avardusid kirjanduslikud kontaktid Tassa; ·elavdas kultuurielu Raud; ·viis kirjanduskriitika paremale Enno; tasemele Haava; ·elavdas kunstielu Liiv; ·tutvustas eesti rahvale maailma Under; filosoofilisi suundi Wuolijok ·sellest kasvas välja "Siuru"
intellekti seisundist. Kuulmislangus pidurdab otseselt kõne kujunemist ja arengut. Mõju avaldab see juures: Kuulmislanguse aste. Mida suurem on kuulmislangus, seda madalam on lapse kõne tase Kuulmiskahjustuse aeg Võimalikud lisapuuded (vaimne alaareng, PCI jne) Arengutingimused. Lähtuvalt kõneseisundist võib kuulmispuudega lapsi liigitada järgmiselt: Kõnetud Lapsed, kes kasutavad üksiksõnu Lapsed, kes kasutavad grammatilist fraasi Ealise kõnega lapsed Kõnearengu probleemide kõrval esineb kuulmispuudega lastel veel: Mahajäämust kognitiivses ning isiksuse arengus Sagedased koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired Arendustegevus Õigel ajal alustatud ning süsteemse arendustegevuse tingimustes (arengut toetavad ka kuulmisaparaadid) on kuulmispuudega lapsed võimelised kooliajaks omandama eakohase verbaalse kõne. Seda juhul, kui laps kasvab arengut
oluline roll lähtekeele mõju uurimisel, sest just lähte- ja sihtkeele ühisosa leidmise kaudu on võimalik tuvastada ülekande protsessi. Sarnasussuhete tüübid jagunevad objektiivseks,tunnetatud ja oletatavaks sarnasuseks. Objektiivne sarnasus leitakse lähte ja sihtkeele leksikaalgrammatiliste konstruktsioonide ja süsteemide võrdluse kaudu. Tegelik sarnasus ilmneb keeletevahelises sümmeetrilisuses. Keeltevaheliseks sarnasuseks loetakse grammatilist, semantilist või funktsionaalselt sarnast keelendit lähte- ja sihtkeeles. Keeltevahelises võrdluses loovad eri keeletasandite sarnasus ja erinevus mitmesuguseid kombinatsioone. Kui keeltevaheline saransus on väga suur võib see ka olla vigade põhjuseks, sest õppija on segadusse aetud ja hakkab ise erinevusi tekitama, uskudes, et lähte- ja sihtkeel ei või nii sarnased olla. Lähtekeele positiivne mõju avaldub lähte- ja sihtkeele keelendite sarnasuse korral.
Euroopas, samuti Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, vähem aga Austraalias ja LõunaAmeerikas. Ungari keel on üks Euroopa keeltest, mis ei kuulu indoeuroopa keelte hulka, vaid soomeugri keeleharru(Samamoodi ka handi ja mansi keel). Ungari keelele on iseloomulik rõhk esimesel silbil ja vokaalharmoonia, lisaks vokaalide pikkuse ja rõhu sõltumatus teineteisest. Esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid (täishäälikuühendid) Ei ole grammatilist sugu. Artikkel ja atribuut ei käändu. Sõnad on afiksite (liite) kuhjumise tõttu tihti väga pikad. Vähe on verbiaegu. Kõige vanem Ungari kirjalik tekst on "Hauakõne", mis pärineb umbes aastast 1200. Kirjakeel hakkas tekkima 16.sajandil. Euroopas on Ungari keel emakeelsete kõnelejate poolest 14.kohal. Kiri Ungari keeles on kasutusel ladina kiri. Ungari keel sisaldab digraafe(cs;dz;gy;ly;ny;sz;ty;zs )ja trigraafi(dzs).
teineteisega ja koguaeg näotusi edasi ütlevad, sünnivad nendest poliitilistest diskussioonidest siiski normid, mis kätketud korraliku seadusandliku keelde ning mis on täitmiseks meile kõigile. Inimeste seas on laialdaselt levinud arvamus, et kirjakeel on rohkem mõttestatum. Kirjakeeles me mõtleme enne kui midagi kirjutame, eriti aga siis kui mõte sõltub sellest, mida räägid. Arvatakse, et kõnekeeles toimub üldiselt ökitamine-mökitamine, ropendamine ning on rohkesti tunda ka grammatilist laiskust. Tahan tõestada, et kõnekeel polegi see kõige ebakorrektsem väljendusviis, ka kirjakeeles võib enda mõtteid vägagi labaselt väljendada. Miks kohe arvatakse, et ainult kõnekeeles võidakse teisi pikalt saata kui see on ka võimalik kirjakeeles. Toon näiteid raamatutest, kus öeldaks, et sinu siinviibine on liiast. Näiteks A.Dumas ,,Krahv Monte-Cristos" öeldakse ,,Te pole siin majas teretulnud, palume Teil lahkuda", kuid raamatus ,,Musta pori näkku", mille kirjanik on
kohal ja Euroopas 12. Kohal kõnelejate arvu poolest. (1) Ungari keel kuulub Soome-Ugri keelkonda. (2) See on üks väheseid euroopas olevaid keeli, mis ei ole indo-euroopa keelkonnas. Kõige sarnasemad keeletüübid on soome-ugri keeled. Ungari keelele on iseloomulik rõhk esimesel silbil ja vokaalharmoonia, lisaks vokaalide pikkuse ja rõhu sõltu- matus teineteisest. Ungari keeles esinevad helilised konsonandid. Ungari sõnad on tihti peale väga pikad. Ungari keeles ei ole grammatilist sugu, artikleid ja atribuut ei käändu. Ungari sõnavara põhikiht on ürgne. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad. Ka grammatilise süsteemi alused on sellest perioodist, mida kutsutakse eelungari perioodiks. Järgmist keeleajaloolist perioodi nimetatakse vanaungari perioodiks
heebrea, kreeka ja ladina keelest. Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome-ugri päritolu 1799, võrreldes omavahel juba mitme soome-ugri keele sõnavara ja grammatikat. Ungari keelele on iseloomulik rõhk esimesel silbil ja vokaalharmoonia, lisaks vokaalide pikkuse ja rõhu sõltumatus teineteisest. Ungari keeles esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid. Tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka. Ungari keeles ei ole grammatilist sugu, artikkel ja atribuut ei käändu. Ungari sõnad on afiksite kuhjumise tõttu tihti väga pikad. Vähe on aga verbiaegu. Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri päritolu. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad (kéz `käsi', szem 'silm', vér `veri', szarv 'sarv', hal `kala', ad `andma', négy `neli')
bussi jm sõidukiga') ja grammatiline (nt sõitsin lihtminevik, ainsuse 1. pööre). Lähtudes sellest, tuleb vaadata, milliseid tähendusi väljendavad erinevad morfeemid. 3. Erinevad morfeemid väljendavad erinevat liiki tähendusi: 1) Leksikaalsed (tüved) väljendavad leksikaalsed tähendust 2) Grammatilised (tunnused, lõpud, kaassõnad, abiverbid, pronoomenid, sidesõnad jne) väljendavad grammatilist tähendust Vahe kahe vahel pole alati selge. Inimese teadvus toimib nii, et leksikaalne tähendus võib tuhmuda ja selle arvelt tekib grammatiline tähendus. See ongi teine võimalus, kuidas defineerida grammatikaliseerumist. Oma leksikaalse tähenduse tõttu on teatud keeleüksused eriti tõenäolised grammatikaliseerumise kandidaadid (nt ruumilise või ajalise tähendusega, verbid piisavalt üldise tähendusega või need, mis väljendavad tegevuse alustamist, momentaalsust jms ( 'minema',
kohal, Euroopas 14. kohal. Ungari keele lähimad sugulaskeeled on mansi ja handi keel. Ungari keele kõnelejate leviala Ida-Euroopas. 3 Ungari kiri Ungari keel kasutab ladina kirja. Tähestikus on mitmeid digraafe ja trigraafe. Pikkade vokaalide märkimiseks kasutatakse akuuti põhitähe peal, umlaudiga tähtede ö ja ü puhul topeltakuuti: , . Tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka. Ungari keeles ei ole grammatilist sugu, artikkel ja atribuut ei käändu. Ungari sõnad on afiksite kuhjumise tõttu tihti väga pikad. Väge on aga verbiaegu. Tähestik · a á b c cs d dz dzs e é f g gy h i í j k l ly m n ny o ó ö p q r s sz t ty u ú ü v w x y z zs · A Á B C CS D DZ DZS E É F G GY H I Í J K L LY M N NY O Ó Ö P Q R S SZ T TY U Ú Ü V W X Y Z ZS 4 Ajalugu
ALLOMORFID On morfeemide variandid. Nad annavad edasi üht tähendust aga eri kujul. Aosastav d ; t ; o osastava käände allomorfid ( kuu/d; tütar/t; pesa). Aglutinatsioon vormi moodustamise viis, kus sõna tüvele liidetakse tunnuseid ja lõppe. Jooksma aglutinatsioon 1. Aglutinatsioon raamatu/te/le 2. tüvevaheldused mäeke, mäkke [mägi] 3. analüütiline vormimoodustamine kui grammatilist tähendust antakse edasi abisõnadega, siis seda nim. Analüütiliseks vormimoodustamiseks. [ ei õpi, kõige rohkem] Atüvi = Mida teen? , ainsuse omastav Btüvi = Mida teha? , ainsuse osastav Astmevaheldus tüvevaheldus, kus üks sõnatüvi on tugevas astmes ja teine nõrgas astmes. Seppsepaseppa(vältevaheldus) . Astmevahelduse liigid on vältevaheldus ja laadivaheldus. Jalgjalajalga(laadivahelus). Vokaalivaheldus
morfeeme - abisõnad e analüütiline väljendusviis. nt laual v laua peal, kapis v kapi sees. - (reduplikatsioon) kordus haigestus - sünteetiline jäi haigeks - analüütiline Markeeritus - eesti keeles ainsus markeerimata, mitmus markeeritud (poiss-poisi.d) (problemaatiline osastav: lauda, laudu) Substantiivi(nimisõna) kategooriad -arv ehk numerus: näitab sõnaga viidatud objektide hulka(poiss-poisid) singular/pluural/duaal(tähendab erinevat grammatilist märgendust sel juhul kui objekte on 2, nt eesti keeles mõlemad, kumbki, teineteise) -klass - näitab sõna kuulumist mingisse klassi, sealhulgas sugu ehk genus(maskulinum, femininum, neutrum) ja elus/elutu, inimene/mitteinimene jms (eesti keeles ei ole) -kääne - näitab sõna rolli lauses, käändeid on keeltes 0-53. Eelkõige nominatiiv, akusatiiv, genitiiv, daativ ja kohakäänded. Ergatiivkeelstes absolutiiv ja ergatiiv. -definiitsus 23.10 MORFOLOOGIA
edasiandmine väga oluline. Õigeusklike kõige olulisemaks pühaks on ülestõusmispüha, kuid mitmed õigeusu kirikud kasutavad Julianuse kalendrit, mistõttu kirikupühad on kolmteist päeva hiljem kui teistel kirikutel. Nelipühilaste usk on rajatud Piiblile. Piiblit loetakse Jumala veatuks ja autoriteetseks sõnaks, mis annab nii õpetusliku aluse kui ka käitumisnormid praktiliseks kristlikuks eluks. Piibli tõlgendamisel uuritakse ajaloolis-grammatilist tausta ja konteksti ning tuuakse välja ajatud tõed ja printsiibid. Nelipühilased usuvad kogu Piibli jumalikku inspiratsiooni: eeldatakse, et Püha Vaimuga täitumine ja Püha Vaimu andide avaldumine on võimalik ka tänapäeval. Nende kõrval rõhutatakse ka vaimu viljade (armastus, rahu, rõõm jne) tähtsust, sest nelipühilaste jaoks on Püha Vaim armastuse, väe ja mõistliku meele vaim. Jehoova tunnistajad usuvad kõikväelisse jumalasse Jehoovasse, taeva ja maa loojasse
TÕLGENDAMISE VAHENDID Tõlgendamise vahendeid nimetatakse teoorias elementideks, kriteeriumiteks, meetoditeks, kaanoniteks, argumentideks või ka lihtsalt vahenditeks. Ka süsteemid on erinevad. Kõige vanem ja tuntum on Friedrich Carl von Savigny süsteem, mille kohaselt on olemas grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline meetod. Riigikohtu kriminaalkolleegium on esitanud omalt poolt õiguse tõlgendamise klassikaliste viiside täieliku kataloogi, nimetades grammatilist, süstemaatilis-loogilist, ajaloolist ning objektiiv-teleoloogilist tõlgendamist. Selle kataloogi eeskujuks on 20. sajandi teisel poolel Saksamaal mõjukas olnud Karl Larenzi tõlgendamiskriteeriumite kataloog, kuhu kuuluvad sõnatähendus, seaduse tähendusseosed, ajaloolise seadusandja eesmärgid ja ettekujutused ning objektiiv-teleoloogiline kriteerium. Tähtis on mõista, et seaduste tõlgendamisel ei ole võimalik lähtuda ette kindlaksmääratult
2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 28 7 Leemets, Tiina 2003. Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles. Keel ja Kirjandus nr 8: 572–573 5 2. MUGANDAMINE Järgnevasse peatükki on koondatud kõigi kolme artikli käsitlused inglise keelest tulnud laensõnade mugandamisest eesti keelde. 2.1. Mugandamise mõiste ja moodused Võõrkeelsete sõnade muganemise all mõeldakse sõna häälikulist, grammatilist, ortograafilist ja tähenduslikku kohanemist teise keele struktuuris. Mugandamine võib Pedaja sõnul toimuda väga aeglaselt ning seda mõjutavad mitmed tegurid. Peamisteks faktoriteks mugandamise kiiruses võivad olla: kasutussagedus, funktsioon ja laenamisviis.8 Laenude häälikulisel muganemisel võib esile tuua kolme alaliiki: ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster) häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser)
Fonoloogia õpetus foneemidest ja nende funktsioonidest Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku Funktsioonist lähtuv keeleuurimine võtab keele uurimisel aluseks selle funktsioonid Fusioon selge piiri kadumine sõna morfoloogiliste koostisosade vahelt Genealoogiline liigitus jagab keeled sugulus- ja põlvnemissuhete alusel Glossimine morfoloogilise info lisamine igale morfeemile Grammatika uurib keele grammatilist ehitust; keeleõpetus, keele reeglite kogu Grammatiline isik deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele Grammatiline kategooria koosneb üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest Grammatiseerumine vähem grammatiline element muutub grammatilisemaks Häälik suulise kõne väikseim üksus Häälikuseadused kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi Häälikute kvaliteet häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest
kasutame laene peitesõnadena. Drinkima kõlab viisakamalt kui viina viskama või napsitama. Lisaks on meeldivam kasutada sõna second-hand kauplus rääkides kasutatud riiede poest. (Leemets 2003: 573) 3. MUGANEMINE Võõra sõna laenamise korral võib keel selle olemasolevale süsteemile sobivaks mugandada või hoopis hüljata ning leida mõiste tähise oma ainest. Muganemise all mõistetakse sõna häälikulist, grammatilist, ortograafilist, ning tähenduslikku kohanemist laenuvõtja keele struktuuris. Muganemine võib olla väga aeglane, kuna seda mõjutavad eri tegurid: esmalt laensõna kasutussagedus, laia levikuga sõna muganeb kiiremini; teiseks on oluline uue sõna funktsioon, üldkeelde laenatud sõna muganeb kiiremini kui erialakeele laen; kolmandaks mängib laenu muganemisel rolli laenamisviis, nimelt kõnekeelde laenatud sõna muganeb kiiremini kui kirjakeelde laenatud sõna. (Pedaja 2006: 29)
Nt vietnami ja hiina keel. * Aglutineeriv – tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust. * Flekteeriv (fusiivne) – rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone; sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust. Germaani keeled, ladina keel. * Polüsünteetiline (hiljem lisatud) – väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. Noorgrammatikud (19. saj lõpp)
lühendamiseks ja pöördtuletuseks ning sel teel võib keelde lisanduda uusi lihtsõnu. 12. Sõnamoodustus on kõige tavalisem sõnavara rikastamise viis. Muud viisid on nt laenamine, uute juursõnade e tehissõnade loomine ja olemasoleva sõna tähenduse muutmine. Tuletamine 13. LEKSEEM on semantiline sõna, millel võib olla üks v mitu fonoloogilist v grammatilist kuju, mis kokku moodustavad selle lekseemi vormistiku e paradigma. Kui SÕNA on lekseem, siis fonoloogiline kuju on SÕNAKUJU, grammatiline väljendusvorm aga SÕNAVORM. 14. Vormitunnustele eelnevat sõnaosa nim SÕNATÜVEKS. 15. MORFEEM on väikseim tähenduslik üksus keeles. Jagunevad juurmorfeemideks ja afiksiteks. JUURMORFEEMID on leksikaalse tähendusega morfeemid, AFIKSID on kategoriaalse tähendusega morfeemid.
käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogiline analüüs on keerukam kui süntees, sest analüüsil mängib kaasa ka kontekst, nt homonüümsete sõnavormide tuled ja tuled tuvastamisel.
Kommunikatiivne ideaal oleks üks tähendus üks vorm. Aga: (sa) jooksid, (nemad) jooksid majasid, majja kibedale, habemele Morfoloogia põhimõisted Tüvi on sõna leksikaalset tähendust kandev morfeem. Juurtüvi, nt tööle, tööni, töödega Liitsõnatüvi, nt elutööle, elutööni, elutöödega Tuletatud tüvi, nt töölisele, tööliseni, töölistega; töökatele, töökateni, töökatega Morfoloogia põhimõisted Tunnus e grammatiline morfeem on sõna grammatilist tähendust kandev morfeem. tööle, tööni, tööde-ga Morfoloogia põhimõisted Leksikaalne tähendus on sõna põhitähendus, mis osutab asjadele, olenditele või nähtustele reaalses maailmas. Leksikaalset tähendust kannab sõna tüvi. Morfoloogia põhimõisted Grammatiline tähendus suhestab leksikaalseid tähendusi. Grammatilist tähendust kannavad tunnused. Morfoloogia põhimõisted Allomorfid on ühe morfeemi konkreetsetes sõnavormides esinevad variandid.
Huvitavaks probleemiks on teksti genereerimine ja lausete planeerimine. Üks võimalus on unifikatsiooni grammatikad mitmete tuhandete reeglitega või üksiklausete, kuid mitte seotud tekstide genereerimiseks kasutatavad sabloonid. Erinev on kitsenduste grammatika, mis ,,koosneb paljudest üksteisest enamasti sõltumatutest reeglitest, millest igaüks esitab mõne keelereeglilaadse fakti. Need grammatilised reeglid kitsendused ei määra lause grammatilist korrektsust, nagu teevad seda paljud teiste grammatiliste formalismide reeglid, vaid püüavad leida morfoloogiliste tunnuste ja konteksti info põhjal, missugust funktsiooni konkreetne sõna lauses täidab." (Õim 1998; 3). Eestis hakati arvutilingvistikat arendama 1950ndatel. 1965ndal moodustati Tartu ülikooli juurde struktuurlingvistika töörühm. Tallinnas on peamiseks tegevuskohaks Eesti Keele Instituut.
struktuurilt ja tähenduselt selgeks; morfeemid ise ei muutu, nt karu/de/le, nina/de/ni, seisa/me, käi/a/kse, tee/n. Morfoloogilised tunnused ja lõpud liituvad üksteisele, ilma et nende piirid häälikuliselt ähmastuksid. Nt maja/de/ni, aasta/i/d. 2. Fleksioon e fusioon: morfeemid on muutlikud, on sulanud üksteisesse, üks ja sama morfeem esineb eri sõnavormides erineval kujul ning samal morfeemil võib korraga olla mitu grammatilist tähendust (eriti omane indoeuroopa keeltele, aga ka eesti keelele), nt rida:rea, tüvi:tüvve (absoluutne fleksioon, kui muutus toimub ainult lihttüves). 3. Supletiivsus: tüvede põimumine vormistikus. Ühe sõna eri vormid moodustatakse eri tüvedest, mis on varem kujutanud endast mitut tähenduslikult lähedast sõna. Näiteks minema ja lähen või hea ja parem, üks ja esimene, see ja need, tema ja nemad. 4
Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud, tegemaks .. on sõnavormid sõnast tegema. Sõnavorm on suurim morfoloogia ja vähim süntaksi üksus. Lekseemi tüvi kannab tema mõistesisu ehk leksikaalset tähendust, nt `maja', `valge', `ehita-' vms, sõnavormide muutetunnused aga grammatilist tähendust, s.o abstraktsemat tüüpi tähendusi, nt käsku, seesolu vms. Sõnavormid võivad aja jooksul muutuda abisõnadeks, st grammatilisteks üksusteks. Sellist protsessi nimetatakse grammatiseerumiseks. Grammatiseerumise vastandprotsess on leksikaliseerumine. See on nähtus, kus sõnavorm või sõnaosa omandab leksikaalse tähenduse (mõistesisu), seega muutub lekseemiks. 2. Sõnavara rikastamise teed
Väikelapseiga: 1,0-3,0 a. Juhtivaks tegevuseks sel perioodil on tegutsemine esemetega, mille käigus laps omandab nende kasutamisviisid. Kujuneb ja areneb tegevuslik-situatiivse suhtlemise vorm. Kujuneb üldistamine ja seoses sellega areneb aktiivselt ka sõnavara, kõne hakkab muutuma mõtestatumaks ja mõtlemine verbaliseeruma. lapsotsib koostöövõimalusi täiskavanuga(osutav funktsioon, abi otsimine). Koostöö nõuab dialoogi, see omakorda nõuab ütluse grammatilist vormistamist. Seega,esemeline tegevus ja sellega seotud tegevuslik-situatiivne suhtlemine põhjustavad selles vanuses lapse kõne semantilise ja formaalse külje äärmiselt aktiivse arengu. Etapi lõpuks on tavaarenguga laps omandanud keele baasüksused. Eelkooliiga: 3,0-7,0 a. Juhtivaks tegevuseks mäng- esemeline mäng, rollimäng, reeglimäng. Uued suhtlemisvormid täiskasvanuga on situatsiooniväline-tunnetuslik ja situatsiooniväline-isikuline
inimesed räägivad, kuid ei suuda end neile arusaadavaks teha ega ise nendest aru saada. Afaasiaga kaasneb sageli ka lugemis- ja kirjutamistaskusi. Muudeks afaasiale kaasavateks häireteks on kalduvus kirjutada olematuid sõnu või kasutada õigeid sõnu valedes seosetes. Kõnes võib esineda ka väljendusi, mis meenutavad küll sõnu, kuid millel ei ole tähendust. Kergemal juhul asendatakse häälikuid või lihtsustatakse neid, raskematel juhtudel aga ei moodusta kõne grammatilist ega mõistetavat tervikut. Patsient kordab kuuldud või öeldud fraase, mida nimetatakse perseveratsiooniks. Afaasia raviks kasutatakse kõneteraapiat. Muukeelse lapse toimetulekuraskused Muukeelne laps on nagu erivajadustega laps. Ta võib olla eriti andekas, kuid võib ikkagi sattuda oma puuduliku keeleoskuse tõttu riskirühma. Kui teist keelt kõnelev laos ei saa kõigest aru, tunneb ta end kaaslastega võrreldes keeleliselt ebavõrdsena. Laps kaotab
Moes oli väga sügav dekoltee. Jalas kanti sandaale, mis jätsid nähtavale sõrmused suure varba umber. Sukki ei kantud, sest hinnatud olid peened katmata sääred. See oli vastand revolutsiooniaja lihtrahvalikkusele, mis hindas töötava ümarust ja jõulisust. Ilmselt pingudadakse suguelu aspektiga tugevasti üle. Kas seda tehakse tõesti lugejaskonna püüdmiseks? Siiski vist mitte. Prantsuse keeles on mõiste "Tema Majesteet" grammatiliselt naissoost. Keisrist kirjutades grammatilist naissugu kasutanud kindral Gaourgaud'l oli Napoleoni suhtes homoseksuaalseid huve. Sellisel juhul on niisugused huvid olnud kõigil ametlikke pabereid koostanud inimestel, kõigi prantsuse monarhide või prantsuskeelset kirjavahetust pidades ka välismaiste kroonitud peade vastu. No on ikka inglane! Kuna tema abielu Jõsephine`iga oli lastetu, abiellus 1810 Austria keisri tütre Marie Louise`iga, kes sünnitas talle poja.
Suhtlemispartneri mõjutamine 6. INFORMATSIOONI EDASIANDMINE VERBAALSEL JA MITTEVERBAALSEL SUHTLEMISEL Verbaalne: loomulikus keeles, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub väga palju sellest, kuidas me kõneleme, kui kiiresti ja millise hääletooniga, mida rõhutame pausidega jne. Paralingvistilised vahendid on mitmesugused häälitsused nagu naer, intonatsioon, nutt. Rääkimise puhul on soovitav kasutada grammatilist kõnet st., et rääkima peaks nii nagu loetakse raamatut, kõiki kirjavahemärke järgides. Kommunikatsioonivigade tekkimist otsese suhtlemise korral saab vaadelda kuue etapilise protsessina: Mitte verbaalne: sõnumid, mida ei kirjutata ega räägita. Mitteverbaalselt antakse edasi tundeid ja hoiakuid. Kui mitteverbaalne käitumine on vastukäiv kõnele, mõjutab see tõenäolisemalt sõnumi kogumõju. Mittesõnaliste suhtlemisvahendite ülesandeks on luua ja säilitada
järgi. Käändkondi ehk deklinatsioone on viis. Käändkond Gen. Sing. Gen. Pl. Gen. Pl. I -ae -a-rum a-tüvelised II -i -o-rum o-tüvelised III -is -um, konsonant- ja -i-um i-tüvelised IV -us -u-um u-tüvelised V -ei -e-rum e-tüvelised Käändsõnad · LK, nagu saksa, kreeka ja vene keeles, on kolm grammatilist sugu. Soolise kuuluvuse määrab nimisõnadel harilikult sõna lõpp, mõnikord ka tähendus. · Grammatilisi arve on LK kaks. · Meditsiiniterminoloogias tarvitatakse käänetest põhiliselt Nom., Gen. · Omadussõna põhivormideks on tema kõikide sugude ainsuse nominatiivi vormid. Omadussõnad esitatakse sõnastikus meessoo vormis ja lisatakse teiste sugude lõpud. · Vastavalt tüve lõpphäälikule jagunevad ladina nimisõnad ja omadussõnad viide käändkonda
on muutumatud, selgelt eristatavad. Nt vietnami ja hiina keel. Aglutineeriv tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust. Flekteeriv (fusiivne) rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone; sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust. Germaani keeled, ladina keel. Polüsünteetiline (hiljem lisatud) väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A
35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36. Grammatiline kategooria Grammatilise kategooria liikmed: · väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi · esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil 37. Markeeritus ja markeerimatus Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). 38
35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36. Grammatiline kategooria Grammatilise kategooria liikmed: · väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi · esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil 37. Markeeritus ja markeerimatus Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). 38
35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36. Grammatiline kategooria Grammatilise kategooria liikmed: väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil Markeeritus ja markeerimatus Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). 38
Nt vietnami ja hiina keel. Aglutineeriv tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust. Flekteeriv (fusiivne) rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone; sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust. Germaani keeled, ladina keel. Polüsünteetiline (hiljem lisatud) väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv.
järeldusi. Rõhutas keele funktsionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keeletüpoloogiale. Liigitas keeli tüpoloogiliselt (struktuuri alusel eristatud keeled) 1. isoleeriv (puudub morfoloogia väikseimate üksuste U), 2. aglutineeriv (grammatilised tunnused liidetakse sõnale), 3. flekteeriv (sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust), 4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). Schleicher (19 saj keskel) võttis kasutusele keelepuu mõiste. Tema arvates on keel organism, mis areneb nii: sünd-areng-taandareng-surm. Darwinistlik lähenemine mõjutas keeleteadust radikaalselt. Keelte geneetiline sugulussuhe, põlvnemine. Algkeeled ja tütarkeeled ! Noorgrammatikud (19. saj lõpp) domineerisid saj lõpul. (Esindajad: A. Brungmann, H. Paul) uurisid
Tüve ees: prefiks- eba;meeldiv Tüve sees: infiks- kelle;le;gi Tüve lõpus: sufiks- jalu;st Seotud morfeeme kõigis keeltes pole, nt. Vietnami k. (nende funktsioonid on jagatud nt. Abisõnadele, sõnajärjele) Grammatilised morfeemid: 1) Nende hulka lisandub harva uusi liikmeid 2) Neil on fikseeritud positsioon(vt.lähemalt õpikust lik 131-2) 3) Neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on vähe piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnadega, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal; 4) Kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (nt. Ainsus ja mitmus) 5) Grammatilised morfeemid on seotud morfeemid nad kuuluvad mingi sõna juurde. Markeeritus Sõna ja grammatili morfeeme markeeritud ja osa markeerimata(loomulikud) vormid.
Proto uurali päriolu sõnu eesti keeles: sugulased (emaisa), kehaosad (põlv, pea), loomad, loodus, töö (need sõnad on olemas kõigis Uurali keeltes) Laenamine Mitteleksikaalne laenamine (näiteks grammatilise elemendi laenamine) on võimalik, kui samast keelest on saadud ka sõnu. Seotud morfeemide (nt käände ja päärdelõpud, mida iseseisvalt ei kasutada) laenamise tingimused on vabade morfeemide laenamine (nt sõnad). Grammatilist sõna (nt eessõna) võib laenata ainult tingimusel, et sõna süntaktiline positsioon säilib [eessõna jääb ikka eessõnaks (prepositsiooniks, mitte ei muutu tagasõnaks postpositsiooniks)]. Keeled muutuvad Sama päritolu keelte sarnasusi aja jooksul vähenevad [vrd nt eesti keel ja ungari keel korduvad elemendid on mõlemas keeles sõna lõpus, teistest keeltest võib näiteks kohaväljendi olla sõna ees (inglise keeles at school)]
(banaan,Jack,ahv) Divergentne mõtlemine ebatavalisi lahendusi, et probleem lahendada Konvergentne mõtlemine lahendused, mis baseeruvad loogikal ja teadmistel 10.Keel foneem keele väikseim tähendusega häälikuüksus. Tähed vastavad enam-vähem foneemidele. Morfeem väikseim tähenduslik üksus. Nt sõnad puud kaks morfeemi: puu ja d. Lause-fraas-sõna-morfeem-foneem Leksikaalne morfeem kannab lause põhilist sisu Grammatiline morfeem kannab grammatilist funktsiooni, lisab leksikaalsele mõe tunnuse Süntaksireeglid (grammatikareeglid) põhimõtted mis määravad kuidas sõnu lauseteks ühendada Semantiline tunnus mõiste, mida ei saa väiksemateks kategooriateks jagada. Definitsioonil põhineva tähendusteooria sõnade täjhenduse mentaalsed representatsioonid koosnevad semantilistest tunnustest, nt õun representatsiooni võivad moodustada sõnad ümar, magus, punane
PST.PTCP ‘To yellow cats’ ‘The job got done.’ Tuba tule-b ära korista-da. Room go-3SG away clean-INF ‘The room has to be cleaned.’ Morfeemide eraldamiseks kasutatakse: Sidekriipsu – selgelt eristuvate morfeemide vahele nii näitereal kui morfeemreal. Sidekriipsude arv peab olema vastavuses. Punkti – ainult morfeemreal, kui üks morfeem väljendab korraga nii leksikaalset tähendust kui ka grammatilist funktsiooni, ent piiri nende vahele ei ole võimalik tõmmata. Suuri maja-sid Suur.PL.PRT maja-PL.PRT Koolonit – morfeemreal kui morfeemipiire ei peeta vajalikuks märkida Pariet ielu ületa:INF tänav:SG:ACC ‘tänavat ületama, üle tänava minema’ Veel põhimõtteid:
• abisõnad e analüütiline väljendusviis- vähe morfologilisi elemente • reduplikatsioon- liitmise erijuhtum, mille puhul toimub tüve täiselik või osaline kordamine Aglutatsioon- see on morfoloogiline protsess , milles tähendusüksused lükatakse järele nii , et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks Fusioon- palju tüvemuutusi Arv – gr.kategooria näitab arvu(2,3,5) Klass- näitab sõna grammatilist käitumist(sh sugu) Kääne- näitab sõna rolli lauses Määratlus e definiitsus- näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust Võrdlus-omadussõnade kategooria. ( suur,suurem, kõige suurem) Aeg-deiktiline gr kat,mis suhestab lause poolt väljendatu kõne hetkega või mõne muu valitud hetkega Isik- tegija olemust lähtuvalt kõneajast Kõneviis-näitab kõneleja suhet lausega(tingiv , käskiv , möödev , kindel) Tegumood-subjekti ja objekti suhe
käimasoleva keelemuutuse erinevad staadiumid. Variaabel varieeruv nähtus, nt erinev hääldus või morfoloogilised formandivariandid(nd -nud). Iga variaabli jaoks on variantide loend ja uurija uurib, milliseid variante kasutatakse ja mis tingimustel. Variaablid esinevad eri keeletasandil : leksikaalsed, foneetilised, fonoloogilised, morfoloogilised,süntaktilised. Põhiosa uuritud variaablitest on häälikud, mida saab vahetada ilma sõna tähendust või grammatilist vormi muutmata. Uurimismetoodika-informantide valik valitakse inimesi igast sotsiaalsest grupist, igal inimesel peab olema sama võimalus informandiks saada ning kuna valik on sotsioloogiliselt esinduslik, siis kirjeldab tulemus eeldatavasti korrektselt kõiki selles piirkonnas kõnelevaid keele variante. Labov: pole võimalik võtta suvalisi individuaalseid kõnelejaid ja üldistada neist välja ülejäänud sama sotsiaalse klassi kõne
juhtimisele ja oma käitumisega vallutamisele. Kõne grammatika. Kõnearenemise teine periood kujutab endast lause grammatilise struktuuri intensiivse kujundamise algust. Sellel ajal üksikud sõnad kujunevad lause osadele, toimub nende lõpude ühildumine. 10 Kolmandaks aastaks rakendab laps tavaliselt õigesti käändeid, ehitab paljusõnaliseid lauseid, millede sees tagatakse kõikide sõnade grammatilist ühildumist. Umbes samal ajal toimub ka omaenda kõneütluste õigsuse eest teadlik kontroll. 1.5.3. Kolmas kõnearengu etapp Vastab 3-aastasele vanusele. Kolmandaks aastaks omandatakse põhiliseid grammatilisi vorme ja põhiliseid emakeele süntaaktiliseid konstruktsioone. Lapse kõnes saab märgata peaaegu kõiki sõnaliige, erinevad lausete tüüpe. Kõige tähtsam lapse kõne omandamises kõnearengu kolmandal etappil on see, et sõna omastab ainelist tähendust tema jaoks
. Laused kus on olemas keeles tinglikult kasutatavad sõnad, mis on norm, kuid ei oma tähendust Inimesed teevad süstemaatilisi vigu, mida on võimalik ennustada. Vead ei ole sõna tähenduses olulised · Süntaks: süsteem, mis ühendab sõnad tähenduslikesse fraasidesse ja lausetesse. Süntaks- määrab ära selle, millised elemendid ja missuguses jrk peavad elemendid lauses esinema. Sõltuvalt järjekorrast muutub mõte Süntaks on see süst mille abil oleme võimelised tajuma grammatilist struktuuri, olenemata keelest. Uurib mustreid, kuidas tajutakse reegleid · Noam Chomsky, 1950ndate lõpp keeleorgani teooria, mis tugineb ideele, et kõik inimesed omandavad oma emakeele reeglid. Meil on olemas pärilik eelsoodumus :D. · Lause pindstruktuur- igas keeles erinev ja süvastruktuur- kõigis keeltes sama; neid esitatakse hierarhiliselt Hierarhiline pindstruktuur on see milline lause välja näeb, ning millistest osadest ta koosneb LAUSE
kahetasandimall- sobib ainult arvutil kasutamiseks, põhimõtteliselt kõigile loomulikele keeltele sobiv sõnavormide moodustamise ja tuvastamisprotseduur, kus vaheldusjuhtumeid kujutatakse ühelt poolt kui ühte häälikut puudutavaid automaatseid vaheldusi, teiselt poolt rühmitatakse sõnade tüved, tuletusliited ja muutelõpud sobivateks sektoriteks ja määratakse igale elemendile klass, millesse kuuluv osa talle järgneda võib. katkendmorf- sama grammatilist funktsiooni esindava morfi osad ei moodusta lineaarset tervikut, vaid on üksteisest lahus. keele kaheplaanilisus- loomulik keel on kahetasandiline süsteem: hääldustasandil ei oleüksustel iseseisvaid tähendusi, kuid neist saab moodustada lõpmatu hulga tähenduslikke jadasid. Seda omadust nimetataksegi keele kaheplaanilisuseks. keelepädevus e. keele kasutamise võime keeleteadus- seda mõistet on kasutatud igasuguse keelt puudutava uurimustöö kohta.
Sama kirjapildi aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu (c) nimetatakse homograafideks, nt tulp (tulba) ja palataliseeritud tulp (tulbi), nutt (nutu) ja palataliseeritud nutt (nuti), looma (lõi) ja looma (loom os.). Homonüümia Homonüümne tähendab 'samakujuline aga eritähenduslik', nt puur (linnu/looma elupaik) ja puur (puurimisriist) on homonüümsed sõnad, nimetav see puu ja omastav selle puu on homonüümsed vormid. Seega on ka grammatilist homonüümiat ehk homonüümseid vorme ühe paradigma piires. Homonüümia on samakujulisus, aga eritähenduslikkus, homonüümidevaheline suhe, nt sõnade aas (silmus) ja aas (rohumaa) vahel valitseb homonüümia. Homonüümia ja polüseemia Ilma lingvistiliste teadmisteta vahel raske eristada. Tuleb arvestada, et homonüümid on täiesti erineva tähendusega sõnad, mille kujugi võib olla kunagi olnud erinev, aga keele ajaloolise arengu käigus samastunud:
Parema poolkera kahjustusega kurdid viiplevad selgelt ja mõistavad viipekeelset kõnet, isegi kui mittekeeleline visuaal-ruumiline taju on suures osas kahjustunud. Kui kahjustunud on parem poolkera, on raskusi sidusa teksti, tervikliku pildi nägemisel. Ruumisuhetest ei saada aru, aga viipekõne ise on kahjustuseta, viibeldes püsitakse teemas, kuid ei suudeta terve loo vältel säilitada algul loodud ruumisuhteid. Vasaku poolkera kahjustuse puhul pole patsiendid võimelised grammatilist infot analüüsima. Viipekõne töötlemine ja kõneloome sarnaneb rohkem suuliste keelte töötlemisega kui muu visuaal-ruumilise info analüüsiga. Kuigi sisend ja väljund oma modaalsuselt erinevad, on tegu keelelise töötlusega, erisus on vaid perifeerias (vrd joone joonistamine, gram. suhete väljendamine). Viiped, žestid aktiveerivad eri ajupiirkondi nii viipekeelsetel kurtidel kui ka viipekeelt mittevaldajatel (aga mõistavad ikkagi pantomiimi)
annaabi.ee 
