Strukturalism – 20. sajandil võimsalt levinud lähenemissuund kultuurinähtuste tõlgendamisele, esines lingvistikas, kultuurantropoloogias, kirjandusteaduses. Sai alguse keeleteadusest, Šveitsi lingvisti Ferdinand de Saussure’i (1857 – 1913) töödest indo-euroopa keelte grammatikate võrdlemise alal. Võttis aluseks keele struktuuris ilmnevad kahesused (duaalsused) ehk vastandpaarid, millega eristatakse tähendust. Peamine duaalsus olid langue ja parole (keel ja kõne). Ajalooliselt järgnevate duaalsuste kirjeldamise ja uurimise (diakroonsus) asemel muutus olulisemaks keele struktuuris samaaegselt ilmnevate vastandpaaride tõlgendamine (sünkroonsus). Vene formalismiks nimetatakse kirjandusteaduse strukturalistlikku suunda, mille rajasid Peterburis ja
Platon: idee on ideaalne ettekujutus asjast, sõna on idee aineline vorm (mõte sõnaliikidest) Antiikaja filosoofia Aristoteles: sõnu jagatakse vastavalt nende tähenduste liikidele. Tradits. Grammatikateooria rajaja, lauseõpetuse rajaja Antiikaja filosoofia Küsimus: Kas keel on jumala poolt antud (thesei) või inimese loodud (physei) Analogistid:keel põhineb kindlatel reeglitel Anomalistid: keeles on palju ebaloogilist Aleksandria ehk grammatikate periood al 3 saj e.m.a Aleksandria koolkond-grammatikate koostamine Dionysios Traaklane on esimene säilinud kreeka keele grammatika autor Lause klassikaline def: sõnade ühendus, mis moodustab mõtteterviku 8 sõnaliiki..säilinud tänapäevani India Keeleteadusega tegeleb eliit Pänini: grammatik, kes koostas sanskriti keele grammatika. Preskriptiivne, püüdis kirjeldada reegleid valemitena..nüüdseks vaid pühade tekstide keel
täishääliku taha kirjutati h (kool-kohl, veel-vehl). Pika täishääliku korral märgiti järgnev kaashäälik ühekordselt (söömine-söminne, riided- rided) 15. Mis aastal ilmus eesti keeled tõlgitud piibel? Eesti keelde tõlgitud piibel ilmus 1739. aastal üle saja aasta kestnud tõlkimise järel. 16. Milline oli eestikeelse piibli roll eesti kirjakeele kujunemisel? Piibli tõlkimine aitas ületada murdeerinevused ja luua aluse ühtsele eesti kirjakeelele. 17. Mis keelte grammatikate eeskujul on koostatud varasemad eesti keele grammatikad? Kõik varasemad eesti keele grammatikad on kirjutatud saksa ja ladina keele grammatikate eeskujul. 18. Mis rahvusest haritlased töötasid välja eesti kirjakeele? Eesti kirjakeele töötasid välja soomlased, eesotsas Otto Wilhelm Masing võttis kasutusele tähe ,,õ" 19. Millal hakkasid eestlased ise eesti kirjakeelt arendama? Eestlased ise hakkasid eesti kirjakeelt arendama 19. sajandi alguses. 20
Faehlmann omandas saksakeelse koolihariduse ja asus õppima Tartu ülikooli arsti- teaduskonda. Faehlmanni elu kõige pingelisemad aastad olid 1840-ndad. Igapäevase arstitöö kõr- valt pidas ta loenguid nii ülikooli arstiteaduskonnas, kui ka eesti keele lektorina filo- soofia teaduskonnas, täitis Õpetatud Eesti Seltsi esimehe ülesandeid ning kirjutas kõik oma tähtsamad keeleteaduslikud tööd ja kirjandusteosed. Faehlmann polnud ra- hul eesti keele õpetamisega seniste grammatikate järgi, vaid rõhutas vajadust vabas- tada eesti keel saksa keele mõju alt ja koostada rahvakeelel põhinev grammatika. Oma lingvistikaalaste töödega pani Faehlmann aluse eesti keele hääliku-ja vormi- õpetusele. Faehlmanni populaarsemaid jutte oli ´´Kalendritegija kimbus´´. See esitas värvika ja humoristliku pildi kalendri koostajast. Teine tuntud jutt on ´´Tühi jutt, tühi lori´´, mida avaldati samuti kalendrilisas.
Stringid tähestikus V = ühend N on lausevormid. Teisendusreegel e produktsioon kui lausevormide paar alfa -> beta. Generatiivne grammatika e grammatika: Nelik G = (,N,P,S0) - terminaalide tähestik N mitteterminaalide tähestik P produktisoonide hulk S0 stardisümbol Lausevormis vahetult tuletatav (vahetu tuletatavus kui binaarne relatsioon hulgal V*, tähistatakse =>G) lausevorm. Grammatika poolt genereeritav keel L(G) = {w | w kuulub * AND w on kaudselt tuletatav S0}. Grammatikate hierarhia: 0-tüüpi (L0) .. ei lisakitsendusi 1-tüüpi (L1) .. kontekstist sõltuv iga produktsiooni vasak pool on lühem kui parem pool välja arvatud S -> e 2-tüüpi (L2) .. kontekstivaba iga produktsioon kujul A w A kuulub N, w kuulub V* 3-tüüpi (L3) .. paremlineaarsed keeled kõik produktsioonid kujul A bC või A b A,C kuulub N, b kuulub L3 on alamhulgaks L2 on alamhulgaks L1 jne. 9. Regulaarsed avaldised ja hulgad.
Muundumine on seotud füsioloogia ja psüühikaga. Pikemas mustlasi käsitlevas uurimuses seob ta mustlaskeele päritolu india keeltega. 1840. aastal ilmus trükis töö inimkonna kõne tekkest ja keelte arenemisest. Erinevalt paljudest teistest oma aja keeleteadlastest on ta veendunud, et heebrea keel pole ürgkeeleks, selleks ei saa olla ükski tänapäeval kõneldav keel. Ja et keelte suguluse määramisel peab uurimise all olema sõnade võrdlemise kõrval ka grammatikate vaatlus. (Ariste 1973:29-30) Wiedemanni esimene suurem uurimus oli sürja grammatikast, mis sai tunnustust ning see omakorda inspireeris Wiedemanni soome-ugri keeltega edasi tegelema. Järgmisena võttis ta käsile mari keele grammatika. Selle uurimuse kohta on ta pidanud loenguid ka Eestimaa Kirjanduse Seltsis ning Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti seltsis. (Ariste 1973:35) Seejärel asus Wiedemann uurima udmurdi keelt. 1856 ilmus Ahlqvisti vadja
14. Mille poolest erineb vana kirjaviis uuest kirjaviisist? 17.sajandil loodud vana kirjaviis oli järjekindel, kuid ei märkinud häälikupikkust täpselt. Tänapäeval märgime me häälepikkust täpselt. 15. Mis aastal ilmus eesti keelede tõlgitud piibel? Eesti keelde tõlgitud piibel ilmus 1739. aastal. 16. Milline oli eestikeelse piibli roll eesti kirjakeele kujunemisel? Piibli tõlkimine aitas ületada murdeerinevused ja luua aluse ühtsele eesti kirjakeelele. 17. Mis keelte grammatikate eeskujul on koostatud varasemad eesti keele grammatikad? Varasemad eesti keele grammatikad on koostatud saksa ja ladina keele grammatika eeskujul. 18. Mis rahvusest haritlased töötasid välja eesti kirjakeele? Saksa haritlased töötasid välja eesti kirjakeele. 19. Millal hakkasid eestlased ise eesti kirjakeelt arendama? Eestlased ise hakkasid eesti kirjakeelt arendama 19.sajandi alguses. 20. Mis keele eeskujul töötati välja eesti keele uus kirjaviis?
Tekkis galeegikeelne press. Esimene ajaleht O Tio Marcos da Portela. 1905. aastal loodi RAG Galeegi keele kuninglik akadeemia, mis uurib galeegi keelt ja kultuuri ning arendab keelenormi ning loob seadusi keelenormi ja keele kaitseks. 1916 A corunas esimene Irmandade da Fala. Falaks nimetatakse keskaegset portugali keelt. Vennaskond, kelle eesmärgiks oli patriotism, keele kaitsmine ja väärtustamine. Olid sõnaraamatute ja grammatikate kirjutamise toetajad, uurisid keelt lingvistiliselt ning nõudsid galeegi keele saamist administratsiooni ja õpetamise keeleks. Oma ideede levitamiseks asutasid nad ajalehe A Nosa Terra. 1918 I Asamblea Nazonalista Galega nõudsid Galiitsia autonoomiat, galeegi keelt ametlikuks keeleks, Galiitsia vastuvõtmist Rahvasteliitu. Nos liikumine, haritlaste liikumine, mis kaasajastas keelt, standardiseeris ja tegeles keele leviku suurendamisega.
HORNUNG "Grammatica Esthonica". Sihitise käändevaheldus 1732 A. THOR HELLE "Kurzgefaszte Anweisung zur Ehnistschen Sprache". Ühildumisest, sõnajärjest, käände- ja pöördevormide kasutamisest. 1780 A.W. Hupel "Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte...". Võtab kokku senised teadmised põhja- ja lõunaeesti keele ehitusest. Lai levik, kasutati ka ülikoolis (1803 loodi TÜ eesti keele lektori koht). 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntni der ehstnischen Sprache" (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad (Ahrens, Wiedemann). 1853 E. AHRENS "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Zweiter Theil: Satzlehre" süstemaatilise süntaksikäsitluse alusepanija. Lauseliikmed, totaalsus partsiaalsus aluse, sihitise ja öeldistäite juures, käände- ja
19. sajandi lõpul ei tuntud ju veel koduümbruse korrastamist ega kaunistamist. Noorpaar asus jõudu säästmata Puru koolimaja ümber ja sees ilu looma sealt tuli äratusi taludesse. Nad kasvatasid üles kümme last viis poega ja viis tütart. Üheteistkümnes laps suri varakult. Pere kolmanda lapse Peetri kõrval sai tuntumaks veel pere esiklaps Harald Põld (1874 1939), kirikutegelane (s.h. piiblitõlkija) ning eesti keele arendaja (grammatikate autor). Peetri lapsepõlv möödus muljeterohkes ning vaimses õhkkonnas nii mänglemises kui usinas töös. Pruunisilmne Peeter oli loomult elav ja liikuv ning eriliselt vastuvõtlik ja erksa meelega poiss. Emalt päris Peeter tundelaadi, isalt tahteomadused. Esialgse hariduse sai ta isa käest, 5 kui eesti keel oli külakoolis veel õppekeelena käibel
-19. sajandil. (Õim 2000: 9-10) 4 17.18. sajandi vahele jääb veel üks periood ratsionalism. Sellesse perioodi jääb ka 1660. aastal avaldatud Port Royali grammatika, mis toetuvad mitte ainult loogika seadustele ja ühele klassikalisele keelele, vaid võrdlevad mitmeid keeli. Ratsionalismi ajal pöörduti mõnes mõttes keskaegsete spekulatiivsete grammatikate juurde tagasi, sest siis püüti grammatikat siduda keelte vormielementidega, näiteks täheldati, et vahekordi, mida ühes keeles väljendatakse nimisõna käänetega, võidakse teises keeles väljendada ees- või tagasõnadega või hoopis mingil kolmandal moel. Spekulatiivsete grammatika tagasipöördumise üks peamisi põhjuseid olid maadeavastused, mille tõttu tulid Euroopasse andmeid sadade tundmatute keelte kohta kogu maailmast, näiteks iidse
selle lõunapoolne osa, mis 1784 sai nimeks Võrumaa 3) Koos Saaremaaga asus Liivimaa kubermangu Eesti osas kokku 5 maakonda 4) Narva linn koos oma lähiümbrusega jäi edasi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu 5) (osa tänapäeval lõunapiiri äärde jäävatest Ee aladest asusid Volmari ja Valga maakonnas, viimane hõlmas peamiselt Lätit. 6. Eesti kirjakeele areng ja tähtsamad sündmused sellega seoses (eesti keele grammatikate autorid, Uus testament ja Piibel eesti keeles jne) Oluline oli ristiusu levitamine trükisõna kaudu Rahvahariduse korraldamine oli luteri usu tähtsaks osaks, sest luterlased olid veendunud, et inimene saab õndsaks tänu usule eesmärk iga pärisorjast talupoeg õpetada Piiblit lugema. Eesti kirjakeelele panid aluse Rootsi aja luterlikud pastorid, sest luterluses nõuti, et iga inimene peab oma emakeeles oskama jumalasõna lugeda. 17.-18
2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. Skolastilised grammatikad (u 1100-keskaja lõpuni) - keele vormistiku kirjeldamise juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas. Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb? Spekulatiivsete grammatikate kogu De modis significandi tähenduse omamise viisidest. Kõigi keelte grammatika ühesugune ning seetõttu on vajalik vaid ühe keele ladina keele grammatika analüüs. Keskaja Lääne-Euroopas tegeldi peamiselt ladina, araabia ja heebrea keelega. "Jõnks" ajaloos, ka keeleuurimise ajaloos "Pime" ja "valgustatud" keskaeg (piir u. 11. sajand) Aristotelese õpetused (loogika) ka keelekäsitlusse Ülikoolid
· 16.saj eestikeelse tekstiga raamatuid: Wanradti-Koelli katekismus (1535), üksikud lehed. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. · Misjonilingvistika, käsiraamatud kohaliku keele tundmiseks saksa pastoritele · Ladina-saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises · Keele õppimiseks oli vaja grammatikat (ladina keele kategooriates) ja ladina-rahvakeele sõnastikku · Grammatikate traditsioonilised osad: hääldamine, ortograafia, vormiõpetus, lauseõpetus Heinrich Stahl 1637 esimene põhjaeesti grammatika: · Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele · Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet · Väike käsiraamat algajatele iseseisvaks õppimiseks. 34 lk grammatikat (ortograafia ja vormiõpetus), 100 lk saksa- eesti sõnastik (ca 2000 sõna)
(nii kirjalikus kui ka suulises kõnes). SIISKI Sellise keele kasutajaskond on suhteliselt väike. AGA Samas pole see üllatav, sest enamik inimesi on lugejad ning ainult 5-10% on aktiivsed kirjutajad. Võrreldes lugemisega on normitud kirjakeeles kirjutamine vaevanõudev tegevus, mis eeldab igapäevast tööd sõnaraamatute, grammatikate ja käsiraamatutega. SEEGA Kirjutav vähemus kirjutab aga kogu lugemisvara. Levinud on ka arvamus, et kirjakeele väljendusvõimaluste tundmine aitab elus haljale oksale jõuda. Vastavad teadmised antakse edasi kooliharidusega. AGA Muidugi ei tule hea väljendusoskus iseenesest, vaid nõuab sihikindlat tööd. Mitte keegi meist pole selles osas täiuslik, pigem on see ideaal, mille poole tuleb püüda.
Tõlgenduslikud- pertseptuaalsed (eriti visuaalne); ideoloogilised: laiemas mõttes teksti "kodeerivad" ja "dekodeerivad", kitsamas igasugused -ismid (individualism, liberalism, feminism, rassism, materialism, kapitalism, progressivism, konservatism, sotsialism, objektivism, populism). 10)Sünkroonia/diakroonia- Paarismõisted diakroonia ja sünkroonia on kasutusele tulnud Ferdinand de Saussure'ilt, kes tähistas nendega kaht lähenemisviisi keeleuuringutes ajalooliste grammatikate uuringuid ja keele kui üheaegse sidusa süsteemi vaatlust. Üldisemalt mõistetud kui (semiootilise) süsteemi kaks mõõdet. Diakroonia on süsteemi olekute või elementide järgnevussuhe, kirjeldatud ka ajalise järgnevuse ja asendussuhtena. Sünkroonia on süsteemi elementide kõrvusussuhe, kirjeldatud ka ruumilise või kombinatoorse suhtena. Näiteks määratleb Roman Jakobson (1981: 27) teksti poeetilist funktsiooni järgnevalt: "Poeetiline funktsioon
uurimisobjekt. Saksa-ladina ajajärgu asemele eesti (soome-ugri) ajajärk. 2) Keeletegevusele. Õpetas ja suunas kirjutama, uurima, materjali koguma. Ühtse kirjakeele taotlemine. Eesti keele väärtustamine. 4. Eduard Ahrens. 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus) 1853 II trükk, (lisas lauseõpetuse) Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. 1) Ortograafia. Soovitab soomepärast ortograafiat saksapärase asemele. Uue kirjaviisi rajaja. 2) Morfoloogia. 3 astmevaheldustüüpi : klusiili kadu, assimilatsioon, nõrgenemine. Käänded jagunevad flektiivseteks ja sufiksilisteks. Käändevormide moodustuse süstematiseerimise katse. 3) Süntaks. Esimesena esitab: koopula, verbaalne ja nominaalne öeldis, lisand, täis-ja osaalus. Reegleid soome keele eeskujul. 4) Etümoloogiline sõnaloend
Platoni määratluste alusel arenesid hiljem traditsioonilise lauseõpetuse mõisted alus (subjekt) ja öeldis (predikaat). Traditsioonilise grammatikateooria tähtsaimaks loojaks peetakse Aristotelest (384- 332 e.m.a), kes liigitas ka muud lause osad, pannes sellega aluse ühelt poolt vormiõpetuses tarvilikule sõnaliikide klassifikatsioonile, teiselt poolt lauseõpetuses tarvilikele lauseliikmete kategooriatele. eraldi teadusalaks arenes grammatikate koostamine Aleksandria koolkonnas. Antiikajal kirjutati esimesed grammatikad ja süntaksid, milles rakendatud kirjelduspõhimõtted on säilinud peajoontes muutumatult tänasteski traditsioonilistes grammatikates. india keeleteaduse tuntuim saavutus on Panini-nimelise grammatiku koostatud sanskriti keele grammatika, mis on hilisemaile indoeuroopa keelte uurijaile tõeluseiks aardeks. Kui Euroopa kultuuri raskuspunkt siirdus Kreekas Rooma, ei toimunud
realiseeritakse nende kaudu ka rohkem või vähem teadvustatud sotsiaalseid eesmärke: viidatakse teatud rühma kuulumisele, domineerimisele või alistumisele, staatusele jne. Tähtsaim normisüsteem on igapäevases elus kasutatav suuline keel. Normid on teadvustamata käitumisjuhised. Normi rikkumisel on vastavad tagajärjed (nt keelelise normi rikkumise puhul ei saada sõnumist aru). Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavarade ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Sapiri ja Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Reaalsem on hüpoteesi nõrgem variant, mille järgi esimene keel küll teatud määral mõjutab ja suunab meie taju
Ainsust on kaks korda, aga teisiti ei saa. Grammatika on see, mida me ei taha öelda, aga mida me ei suuda ütlemata jätta. Meie tekstis on üle poole ülearuseid sõnu. Keele liiasus ei ole juhuslik (излишество в языке не случайно). See on keele kui kommunikatiivse süsteemi üks turvaline fakt. Paarismõisted diakroonia ja sünkroonia on kasutusele tulnud Ferdinand de Saussure'ilt, kes tähistas nendega kaht lähenemisviisi keeleuuringutes – ajalooliste grammatikate uuringuid ja keele kui üheaegse sidusa süsteemi vaatlust. Üldisemalt mõistetud kui (semiootilise) süsteemi kaks mõõdet. Diakroonia on süsteemi olekute (вид, характер) või elementide järgnevussuhe(соотношение во времени), kirjeldatud ka ajalise järgnevuse ja asendussuhtena. Sünkroonia on süsteemi elementide kõrvusussuhe(параллельное соотношение), kirjeldatud ka ruumilise või kombinatoorse suhtena 8. Semantiline kolmnurk
olekusse. a,b → c (sisend, magasinist loetu = magasini pandu) ε - sisendist v magasinist ei loeta v ei kirjutata sinna Teoreem: Iga KV keel on aktsepteeritav mingi magasinmäluga automaadi abil. nt {0n1n | n>0 } vt üleval. Lõpliku magasinmäluga automaadi poolt aktsepteeritav keel on kontekstivaba. KV keelte hulk ongi see hulk keeli, mida pinuautomaadid aktsepteerivad. 12 Ühe olekuga pinuautomaatide ja Greibachi mõttes normaliseeritud KV-grammatikate ekvivalentsus. Teoreem: Iga pinuautomaadi M jaoks leidub ühe olekuga M′, nii et nad aktsepteerivad samu keeli. T: teeme palindroome (aiassadassaia) aktsepteeriva automaadi, kogu olekute loogika on asendatud magasini panemise ja sealt võtmise loogikaga. Teoreem: Ühe olekuga pinuautomaadi M jaoks leidub KV grammatika G, nii et L(M)=L(G). DEF: KV grammatika on Greibachi normaalkujul, kui tema produktsioonid on kujul A→aA1A2…An või
Üks tähtsamaid sotsiaalse käitumise vorme inimese ellujäämise sisukohalt on töö. Keelelisel suhtlusel on tähtis roll töö organiseerimisel ja tegemisel. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid, mis puudutavad nt riietumist, toitumist jne. Tähtsaim normisüsteem on igapäevaelus kasutatav suuline keel. Normid on teadvustamata käitumisjuhised, normi rikkumine põhjustab sanktsioone (nt keelelise normi rikkumisel ei saada sõnumist aru). Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiiv- ontoloogia (viis jagada nii välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreeritavateks asjadeks, olenditeks ja tegevusteks jm) E. Sapir, B. Lee Whorf keelelise relatiivsuse hüpotees. Esimese keele sõnavara,
Keele uurimise varases faasis tuleks välja töötada algne fonoloogia ja praktiline ortograafia, mida saab tavalisel klaviatuuril kirjutada. Kirjeldava keeleteadlase tähtsaim ülesanne on koostada grammatika, sõnastik, tekstide kogumik. Seda eriti, kui keel on väljasuremisohus. Neid materjale saaks kasutada keele taaselustamiseks, taustauuringuteks teistes valdkondades. WALS (The World Atlas of Language Structures) – keelekirjelduste ja grammatikate põhjal koostatud andmebaas, mis sisaldab infot keelte fonoloogiliste, grammatiliste ja leksikaalsete omaduste kohta. WALSis on 160 tunnuste (feature) leviku kaarti, autoripeatükid tunnuste kohta. Põhiliselt suunatud tüpoloogiahuvilistele. Sisaldab üle 2500 keele. Ethnologue – kõige mahukam ja ülevaatlikum maailma keelte andmebaas. Umbes 7106 teadaolevat elus keelt. Keelekirjeldused on korraldatud piirkonniti. Info keelte arengu, keelte ohustatuse kohta ja statistika
Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama. Sotsiaalne mudel mingis olukorras käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid. Tähtsaim normisüsteem on kõnekeel. Keele rikkumisel on oma tagajärjed. Näiteks ei saada sõnumist aru või vastuvõtja reageerib oodatust teistmoodi. Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Kujutamine tähendab siinkohal eelkõige seda, et tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiivontoloogia, st viisi jagada välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, sisemisteks kujutlusteks. Keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara,
Siin väljendub ,,keele hind" rohkem. See, mida me ei saa ütlemata jätta on Sapiri järgi grammatiline tähendus. Iga keel on sõnumite kodeerimismeetod ja kõigil sõnumitel on oma info, mida on liiga palju. Iga sõnum on üleküllastatud infost. Grammatika on see, mida me ei taha öelda, aga mida me ei suuda ütlemata jätta. Paarismõisted diakroonia ja sünkroonia on kasutusele tulnud Ferdinand de Saussure'ilt, kes tähistas nendega kaht lähenemisviisi keeleuuringutes ajalooliste grammatikate uuringuid ja keele kui üheaegse sidusa süsteemi vaatlust. Üldisemalt mõistetud kui (semiootilise) süsteemi kaks mõõdet. Diakroonia on süsteemi olekute (, ) või elementide järgnevussuhe ( ), kirjeldatud ka ajalise järgnevuse ja asendussuhtena. Sünkroonia on süsteemi elementide kõrvusussuhe( ), kirjeldatud ka ruumilise või kombinatoorse suhtena Diakroonia - kuidas märgid üksteisele järgnevad Sünkroonia - kuidas märgid koos eksisteerivad/suhestuvad
Üks tähtsamaid sotsiaalse käitumise vorme inimese ellujäämise seisukohalt on töö. Inimene on sotsiaalne olend, ,,ühiskondlik loom". Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid, mis puudutavad nt riietumist, toitumist, suhtumist vanematesse inimestesse, seksuaalkäitumist jne. Tähtsaim normisüsteem suuline keel. Normid on teadvustamata käitumisjuhendid. Normi rikkumisel on vastavad tagajärjed, see põhjustab sanktsioone. Loomulikud keeled on normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Primitiivontoloogia viis jagada nii välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, olenditeks ja tegevusteks, sisemisteks kujutlusteks, illusioonideks jne. Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri ja B. Lee Whorf. Selle teooria nõrgem variant on reaalsem esimene keel
20. saj domneeris keele olemuse kohta Saussure'i keelesüsteemi autonoomsuse tees keelesüsteem ja keelekasutus on autonoomses lähenemises üksteisest lahutatud; keelesüsteemi uuritakse lahus kõigist konteksutaalsetest nähtustest ja argikeele varieerumisest (kriitika: keelesüsteem kui abstraktne idealisatsioon), lähenemist nimetatud autonoomseks keeleteaduseks. Oluline lingvistiline rakendusala on keel(te) grammatikate kirjeldus, mis põhineb üldisel grammatikateoorial ja semantilisel teoorial. Teine sellega seotud oluline ala on keeletüpoloogia ehk keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine. Kui seda tüüpi uurimine keskendub keele süsteemile kui rohkem või vähem autonoomsele struktuurile, siis on tegemist strukturaalse keeleteaduse ehk strukturaallingvistikaga. Kõik pole autonoomsuse ideega nõus, juba kaua aega on keeleteaduses suundi, milles
arutlusi kohtab tema teostes harva. Eesti rahvalaulude vahendaja Herderile Kogus rahvalaule ja saatis käsikirjad Herderile.Herder kasutas neid rahvalaulude kogumiku koostamiseks. Esimesed suuremad rahvalaulude kogumikud Balti provintsides avaldati läti keelealal 19. sajandi algul. Eesti keelealal esialgu suuremaid publikatsioone ei olnud. "Eesti keeleõpetuse" retseptsioon See teos järgib saksa ja ladina grammatikate eeskuju. Tema teene seisneb selles, et ta koondas laialipaisatud käsikirjalised ja trükitud põhja- ja lõunaeesti grammatikad ja leksikonid ühte käsiraamatusse. Esimesed eestlastest literaadid Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald suhtusid Hupelisse kui keelemehesse kriitiliselt, sest tema "Eesti keeleõpetus" oli nende meelest puudulik ja kehv. Baltisakslaste sõnavara koguja
) · Levitas teadmisi keele kohta · Õpetas ja suunas kirjutama, uurima, materjali koguma · Ühtse kirjakeele taotlemine · Eesti keele väärtustamine (Rosenplänter: vaja õpetada eesti keeles ka gümnaasiumides, mitte ainult rahvakoolides) 5. Eduard Ahrens. 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus) 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. Hääldamine põhjalik, usaldusväärne; ortograafia soovitab soomepärast; morfoloogia; süntaks süstemaatiline ja põhjalik; etümoloogiline sõnaloend soome-eesti ühine sõnavara; murded loetleb murdenähtusi, mis ei sobi kirjakeelde. 6. Ferdinand Johann Wiedemann. Üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast 19. sajandil. 1869 "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J. Wiedemann" - Materjal: senised sõnaraamatud ja materjalikogud, W. enda kogutud materjal
Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama. Sotsiaalne mudel mingis olukorras käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid. Tähtsaim normisüsteem on kõnekeel. Keele rikkumisel on oma tagajärjed. Näiteks ei saada sõnumist aru või vastuvõtja reageerib oodatust teistmoodi. Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Kujutamine tähendab siinkohal eelkõige seda, et tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiivontoloogia, st viisi jagada välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, sisemisteks kujutlusteks.
Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama. Sotsiaalne mudel mingis olukorras käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid. Tähtsaim normisüsteem on kõnekeel. Keele rikkumisel on oma tagajärjed. Näiteks ei saada sõnumist aru või vastuvõtja reageerib oodatust teistmoodi. Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Kujutamine tähendab siinkohal eelkõige seda, et tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiivontoloogia, st viisi jagada välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, sisemisteks kujutlusteks. Keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara,
Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama. Sotsiaalne mudel mingis olukorras käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid. Tähtsaim normisüsteem on kõnekeel. Keele rikkumisel on oma tagajärjed. Näiteks ei saada sõnumist aru või vastuvõtja reageerib oodatust teistmoodi. Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Kujutamine tähendab siinkohal eelkõige seda, et tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiivontoloogia, st viisi jagada välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, sisemisteks kujutlusteks. Keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara,
Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama. Sotsiaalne mudel mingis olukorras käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid. Tähtsaim normisüsteem on kõnekeel. Keele rikkumisel on oma tagajärjed. Näiteks ei saada sõnumist aru või vastuvõtja reageerib oodatust teistmoodi. Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Kujutamine tähendab siinkohal eelkõige seda, et tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiivontoloogia, st viisi jagada välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, sisemisteks kujutlusteks. Keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara,
Peeter Lauritsal ja Herkki Erich Merilal, ka Tarvo Hanno Varresel. Alustades 1990.aastate alguses, tõi Destudio kunstinäitusele mitte ainult foto kui tehnika, vaid andis aimu ka reklaamfoto ja moefoto mõjutustest kunstile. Ajal, kui Destudio alustas, oli visuaalne reklaam Eestis alles välja arenemata ning Destudiol olid suured võimalused seda reklaami suunata. Kunstnikud olid omamoodi mängurid kahe ala vahel, väites ise, et ei näe mingeid hierarhiaid erinevate visuaalsete grammatikate vahel. Destudio seltskond nägi nii meedias kui reklaamis hiilgavat võimalust kunsti suhtluseks ühiskonnaga, pidades kunsti esmaseks funktsiooniks kommunikatsiooni. Destudio näitus 1993.a. galeriis "Luum" oli esimene näitus kommunikatsioonist, tehnoloogiast ja informatsioonist. Kunstnikud esitasid suuri kokkumiksitud ja hakitud fotokujutisi erinevates stiilides, ajastutes, religioonides, kujundites. Need aastakümned olid ühed vaheldusrikkamad ja kiirestiarenenumad meie kunstis.
ehk märgid ja „grammatika“ ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil, näiteks noodikirjal. Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. 7 Selle kohaselt oli korrektne keele uurimine sünkrooniliselt - ainult antud ajahetkel, muutumatut keelesüsteemi. Sünkroonia on elementide kõrvussuhe, kirjeldatud ruumilise ja kombinatoorse suhtena. See lükkas kõrvale diakroonia - keele ja grammatikate uurimine ajalooliselt, muutused läbi ajaloo; arengu kirjeldamine ja analüüsimine. Mõlemad terminid on Saussure'i loodud, vastandavad üksteist, ent Saussure'i jaoks ometigi omavahel seotud. Diakroonia – uurib läbi ajaloo. Sünkroonia – uurib keelt ühest ajahetkes muutumatul kujul (seda tutvustab Saussure) Tähestik – märgid, grammatika – nende süntaktiline seos; asjade seos; süsteem! Tähistik ja grammatika on igas märgisüsteemis.
(varem kirjutati kaks konsonanti, et näidata pikka vokaali konsonandi ees, kuid siis jäi arusaamatuks ka konsonant ise on pikk või lühike). Ta pakkus välja 3 astmevaheldustüüpi: klusiili kadu (nahk:naha), assimilatsioon (kumb:kumma) ja nõrgenemine (kaup:kauba). Käänded jagunevad flektiivseteks ja sufiksilisteks. 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. Hääldamine põhjalik, usaldusväärne; ortograafia soovitab soomepärast; morfoloogia; süntaks süstemaatiline ja põhjalik; etümoloogiline sõnaloend soome-eesti ühine sõnavara; murded loetleb murdenähtusi, mis ei sobi kirjakeelde. 5. Ferdinand Johann Wiedemann. (1805-1887) Üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast 19. sajandil. 1869 "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J. Wiedemann" saksa-eesti sõnaraamat.
Grammatika oli keskaegse hariduse alustala. Säilinud grammatikatest, millest osad olid ka värsivormis, võib leida, et tol ajal õpetati rohkem teaduslikku ladina keelt, mitte enam klassikalist ladina keelt. Alles hiliskeskajal (u alates 1100) hakkab tekkima ka teiste keele grammatikaid( nt iiri, kõmri, provansi, islandi). Skolastikute periood oli u 1100-1500 ja siis arenes kõige enam keeleteaduslik teooria. Praktiliste ladina keelee grammatikate kõrvale tekkisid ka nn spekulatiivsed grammatikad, mille olulisim termin oli modus. Skolastikud toetusid Aristotelesele, kuid kujundasid selle olude sunnil piibellikule maailmapildile. Grammatikas otsisid nad loogilisust ja universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära. Tähendus ja referents: Semantikas: significti (tähendus) ja suppositi (asendus) eristus, mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides tähendus-referents; intensioon ekstensioon jm.
Eesti keele lauseõpetuse kordamisküsimused 2010/2011 1. Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest? Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga? EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm
Üks tähtsamaid sotsiaalse käitumise vorme inimese ellujäämise seisukohalt on töö. Inimene on sotsiaalne olend, ,,ühiskondlik loom". Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid, mis puudutavad nt riietumist, toitumist, suhtumist vanematesse inimestesse, seksuaalkäitumist jne. Tähtsaim normisüsteem suuline keel. Normid on teadvustamata käitumisjuhendid. Normi rikkumisel on vastavad tagajärjed, see põhjustab sanktsioone. Loomulikud keeled on normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Primitiivontoloogia viis jagada nii välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, olenditeks ja tegevusteks, sisemisteks kujutlusteks, illusioonideks jne. Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri ja B. Lee Whorf. Selle teooria nõrgem variant
kasutatavatest inimestest ja nende kultuurist laias tähenduses. Kontrastiivne keeleuurimine - tähelepanu all on keelte struktuuride võrlemine ning eesmärgiks on välja selgitada mis võib raskendada seda võõrkeelena õppimisel. 7. Keeleteaduse ajaloo põhijooni. Keeleteadus iseseisva teadusena tekkis 19.saj. Panini (maailma esimene linvist) - fonoloogia ja morfoloogia kirjeldused, mis on täiesti professionaalsed isegi tänapäeva lingvisti pilguga vaadates. Modistid - grammatikate autorid Diakrooniline keeleuurimine - laiem ajalooline keeleuurimine Eesti keeleteadlased: Andrus Saareste(1892-1964), Paul Ariste (1905-1990) - uurimisobjektideks eesti keele foneetika ja hiljem laiemalt fennougristika. Strukturalism e strukturaalne keeleteadus - tähtsamaid teooriaid humanitaarteaduses 20.saj. Struktuur on kooslus, mis koosneb teatud viisil struktureeritud osade väärtusest, mis üksteisest
Diskursus tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- 1970. aastate alguses sugenes lause aktuaalse liigenduse teooriast lähtuv tekstilingvistika. Oluliselt muutus keeleteaduse põhitaotlus: keelestruktuuri asemele seati esiplaanile keele suhtlusfunktsioon (keelelise suhtlemise teooria). Kujunes pragmaatikateooria (semantika). 1970. aastail hakati keeleainestiku süstematiseerimises ja grammatilises analüüsis grammatikate, sagedus-, pöörd- ja muude sõnastike koostamises ning foneetikauurimises laialdaselt kasutama arvuteid, 1980. aastaiks jõuti keeleandmepankade moodustamiseni. Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (nt no, noh jts) uurimine 89. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika - on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist. Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust
Kõige põhjalikumalt on nud-kesksõnu uurinud Leelo Keevallik oma magistritöös (1994). Eesti keeles on -nud ja -nd vaheldumine pikaajaline nähtus. Üks kesksõna ei ole ajalooliselt teist keelest välja tõrjunud, küll aga on kindlaks määratud, et -nud on kirjakeelne ja -nd mitte. (Keevallik 1994: 4) nud-kesksõna on kirjakeele 10 standardiseerimise ja erinevate grammatikate kaudu õigeks vormiks kujunenud, samas kui nd-lõppu peetakse taunitavaks (Keevallik 1994: 42). Miks siiski vormid varieeruvad? Keevallik küsitles oma magistritöös eesti keele õppejõude, õpetajaid ja keeleteaduse magistrante ning nemad arvasid, et varieerumist põhjustavad murdetaust, suhtlussituatsiooni erinevus, suhtluspartner, mood, kõnetempo, kõneleja väsimus, enesekontroll, haridustase, stiililine markeeritus ja sõnatüve pikkus. Tema küsitluse
alates 1100) hakkab tekkima ka muude keelte grammatikaid (iiri, kõmri, provansi, islandi). •Islandi keele grammatikas (nn First Grammarian), mille eesmärk oli eelkõige kirjaviisi loomine ladina tähestiku baasil, nt küllaltki selgelt foneemi käsitlus, mis sarnaneb 20. saj Praha fonoloogide omale (allofoone pole tarvis kirjas märkida, selgituseks kasutab minimaalpaare jms) •Keeleteaduslik teooria arenes eelkõige nn skolastilisel perioodil, umbes 1100-1500. •Praktiliste ladina keele grammatikate kõrvale tekkisid nn spekulatiivsed grammatikad (nimetati ka modistide grammatikateks, kuna olulisim termin oli modus), mis kombineerisid lad. grammatikat ja skolastilist filosoofiat. •Skolastikud toetusid suures osas Aristotelesele, kuid pidid selle kohandama piibellikule maailmapildile. Grammatikas otsisid loogilisust ja universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära (mitte inimeste kokkulepe). •Tuntuim Thomas Erfurtist Grammaticae Speculativa 14. saj algusest.
käigus aga muutub reaalsuseks, saades antud semiootilise kompleksi jaoks normiks. Samaaegselt sunnivad autometakirjeldused antud kompleksi välisest vaatepunktist vastu võtma kui ühtsust, omistama talle teatud tegevusühtsuse ja vaatlema laiemas kultuurikontekstis kui tervikut. Teiseks võib leida aset keelte kaugeleulatuv kreolisatsioon. Ühe keele põhimõtted mõjutavad sügavuti teist, vaatamata grammatikate täiesti erinevale loomusele. Reaalses funktsioneerimises võib esineda kahe keele segu, mis aga tavaliselt jääb rääkiva subjekti tähelepanu alt välja, kuna ta ise võtab oma keelt vastu läbi metakirjelduste prisma, need aga tekivad sagedamini ühe keel-komponendi baasil, ignoreerides teist (teisi). Nii funktsioneerib tänapäeva vene keel kui segu suulisest ja kirjakeelest, mis oma olemuselt on
ja -kontaktide seaduspärasuste teemal), introspektsioonil ja kontseptuaalanalüüsil põhinevate arutlustega (nt keele oletatava väljendusvõime teemal), kuid võivad olla ka täiesti põhjendamata, pärinedes üksnes soovitaja subjektiivsetest eelistustest. • Norm on pärast normingu kirjapanemist muutunud. Nii juhtub varem või hiljem alati, kuna norm areneb pidevalt ja normingut aidatakse sellele järele üksnes grammatikate ja sõnastike koostamise või uuendamise diskreetsetel ajahetkedel. Isegi kui normingu kirjapanemise hetkel kirjeldab see normi täiuslikult, nihkub norm vaevumärgatavalt eemale kohe, kui mõni 228 Keelekorraldus inimene selles keeles kõnelemiseks suu lahti teeb. Silmatorkavad lahknevused jõuavad tekkida mõne aastaga. • Norm pole kõnealuses küsimuses veel ühtlustunud ehk kõigub
annaabi.ee 
