Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"maailmamere" - 501 õppematerjali

thumbnail
8
ppt

Maailmamere reostus

klass Üldiselt  Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.  Suurimad osad ookeanid (5) Probleemi olemus  Kahjulikejäätmete matmine maailmamerre  Naftapuurtornid-jäägid satuvad merre  Prügi maailmameres .  Maailmamere hapestumine  Sureb palju loomi, linde Põhjused  Heitveed  Prügi sattumine merre  Kemikaalid  Väetisreostused  Naftatankrite lekked  Atmosfääri paisatud CO2 Tagajärjed  Loomad võivad hukkuda, pidades jäätmeid toiduks.  Veeõitsengud  Kemikaalid jõuavad toiduahele kaudu meie organismi.  Maailmamere hapestumine  Õlireostus Probleemide lahendused  Tööstustest merre(ookeani) sattuva reovee eelnev puhastamine....

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Maailmamere reostumine ja kalavarude vähenemine

- Põlumajandusreosus (jõuab jõgedde kaudu) - Intensiivne laevaliilkus - õnnetused tankeritega - Meresügavustesse maetud mürkained - Kliima soojenemine - Happevihmad - Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi. Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus, nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem osa reostusest, mis me maal toodame, jõuab lõpuks maailmamerre. Seda kas sõna otseses mõttes jäätmete merre viskamise teel või jõgede ja kanalisatsiooni kaudu. Põhilisteks reostajateks on nafta, väetised, tahked jäätmed, kanalisatsioonivesi ja kemikaalid. Nafta ja kütteõlid, kemikaalid ja reovesi jõuavad maailmamerre jõgede ja kanalisatsiooni kaudu. Näiteks vaid 12% naftaeostusest tuleneb laevadelt ning õnnetustest...

Kalandus
57 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Maailmamere bioloogilised resursid ja nende kasutamine

Piki toiduahelat toimub pidev energia kadu. Taimed suudavad siduda ca 2% maale jõudvast päikeseenergiast. Hästi jäme reegel on, et igale järgmisele tasemele jõuab ainult 10% eelmise taseme energiast. Joonis 1. Toiduahelas valgusenergia liikumine Energia kasutamise efektiivsus maailmamere erinevates osades: Maailmamere osa Kasutegur Toiduahela pikkus Avaookeanis 10 % 5-6 Rannikualad 15 % 3-4 Upwellingu alad 20 % 2-3 1 Joonis 2. Toofilised tasemed 1) Avaookeanis (6 toofilist taset) 2) Rannikualal (4 troofilist taset) 3) Upwellingu alal (3 troofilist taset) Joonis 3...

Mereteadus
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Maailmamere elustik

Selle kohal toimuvad peamised Maa kliimat kujundavad protsessid.Ookenide ja merede vetikad on peamised Maa atmosfääri hapnikuga peamised rikastajad ja õhus leiduva süsihappegaasi tarbijad.Nii nagu mandritel ,võib maailmameres eristada sarnaste eluvormidega ja kohastumisega taimede ja loomade kooslusi.Polaarmeredes ujuvad ringi vaalad ,morsad ja hüljesed ,troopilise laiuskraadide soojades meredes elutsevad korallid .Maailmamere erinevates osades elavad erinevad kalad,vetikad ,mikroorganismid. Kohastunud veeorganismid? Soe ja külm vesi pole ainuke ,mis määrab vee-elustiku mitmekesisuse.Ookeanites ja meredes leidub valguse-ja varjulembeseid ,soolasemat ja magedamat vett eelistatavaid taime-ja loomaliike .Maailmameres on väga mitmesuguste omadustega keskkondi ,millega on kohastunud teatud taimed ja loomad .Siin on sobivad tingimused nii kõi...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Globaalsed keskkonnaprobleemid

tsüaniidiga), hoolimatu massturism, maismaalt kanduvad ülemäärased setted ja reostus kindlustavad korallrahudele koha suurima hävimismääraga ökosüsteemide esikolmikus. Vähem kui poolesaja aastaga on hävinud neljandik troopiliste korallrahude ökosüsteemidest ja kui inimtegevuse surve kasvab, siis lähima 10 aasta jooksul võib hävida veel 14% korallrahudest ning 10-30 aasta jooksul 18%. Maailmamere seisundi halvenemine Korallrahusid e riffe nimetatakse merede vihmametsadeks nendes pulbitseva elurikkuse tõttu. Kattes alla protsendi ookeani pindalast, on nad siiski koduks neljandikule meres elunevatest liikidest. See mitmekesisus ei oma mitte ainult rekreatiivset, esteetilist ja teaduslikku väärtust, vaid sellele toetub märkimisväärne osa merede elust. Korall-riffid on väärtuslikud, kui nad on elus: pakkudes varju kalamaimudele, toidulauda täiskasvanud...

Geograafia
67 allalaadimist
thumbnail
5
doc

10. klassi geograafia KT küsimused

7) Kui palju on maailmas metsade pindala kahanenud? 2 korda, igal aastal 125 000 km². Millised metsad on eriti ohustatud? Vihmametsad. 8) Mis on metsi ohustavad tegurid? · Põllumaade laiendamine · Väärtuslike puiduliikide eksport · Hooldustööde tegemata jätmine · Keskkonna saastumine (happesademed) · Metsa tulekahjud 9) Kui suure osa peab moodustama Eesti metsaseaduse kohaselt mets riigi pindalast? 20 % 10) Mis on maailmamere peamisteks probleemideks ja mis on nende põhjused? Bioloogilise produktiivsuse vähenemine- mere saastamine (tankeriõnnetused, lohakus, inimtegevuse jäätmed, keemiarelvade, radioaktiivsete jäätmete uputamine). Suur ja ebaühtlane kalapüük. 11) Millega tegeleb energiamajandus? Tegeleb energiavarade uurimise, hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. 12) Milleks on energiat vaja?...

Geograafia
352 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hüdrosfäär

2. Maailmameri jaotatakse viieks ookeaniks: Atlandi ookean, Vaikne ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna ookean. Eesti asub Vaikse ookeani juures. * Soolad, mida merede ja ookeanide vesi sisaldab, pärinevad mandritelt murenenud kivimitest, mille jõed on väga pika aja jooksul sinna kandnud. Soolsust mõõdetakse promillides, mis näitab, mitu grammi mineraalainet on lahustunud ühes liitris vees. Maailmamere keskmine soolsus on ligikaudu 35promilli. Kõige soolasema veega on Punane meri ja Pärsia laht, kus aurumine pinnalt on suur ning magedat vett pole juurde tulemas, sest jõgesid on vähe. * Temp. alla 0 kraadi muutub vesi jääks, mille tihedus on väiksem, kui sama temperatuuriga veel. Vee tihedus kasvab, kui temp. alaneb ning soolsus ja sügavus suurenevad. Mida soolasem on vesi, seda madalamal temperatuuril see külmub. 35 promilli soolsusega ookeanivesi külmub temperatuuril -1,9 kraadi...

Geograafia
355 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Litosfäär

Kirjelda Maa siseehitust! Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. 2. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort! Ookeaniline maakoor- katab maailmamere põhja. Koosneb basaltkihist ja sellel olevast settekivimite kihist. On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid! Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite ­ teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega....

Geograafia
91 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Hüdrosfäär

97% ja liustikud 68,7% Veestik jaguneb: MAAILMAMERI: SISEVEED: Ookeanid Liustikud Mered Jõed Järved Sood Põhjavesi Veeringe lülid · Sademed · Auramine · Jõgede äravool · Infiltratsioon ­ sademete imbumine maapinda ja põhjavee kujunemine Veeringed · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Ookean-atmosfäär-ookean · Suur vereringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Ookean-atmosfäär-maismaa-ookean Veebilanss Veekogudesse või teatud maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord. Tulupool ­ sademed Kulupool - auramine juurdevool äravool Koosta maailmamere ja maismaa veebilanss · P-sademed · E-auramine · Q-jõgede äravool...

Geograafia
87 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kalandus

Kalavarud ei jaotu maailmameres ühtlaaselt. Kalarikkad on madalad rannikumered, kuhu suubuvad jõed ja vesi on toitainerikas. Külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi. Lähispolaarne ja parasvöötme ookean. Tähtsamad püügipiirkonnad: 1) Islandi ümbrus, Põhjameri, Põhja-Ameerika läänerannik jne. 2) Atlandi ookeani kirde- ja looderannik, Vaikse ookeani kirde- ja looderannik jne. Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? 1) Väljapüüki piiratakse kvootide abil. 2) Püütakse teatud ajal ja piiratakse püügipäevi. 3) Püügitehnikale on kehtestatud teatud nõudmised. 4) Püügivahendid on maksustatud. 5) Keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostust. Muutused maailma kalanduses: Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatusest suureneb kiires tempos,...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Liikide hävimine ja selle põhjused

Maa ajaloos on olnud mitmeid suuri hävinguid. Paleontoloogid nimetavad neid Viieks Vägevaks. (McGavin, 2006) Esimene Viie Vägeva hulgast leidis aset ordoviitsiumi ajastu lõpu poole. Kliima külmenes ja tekkisid hiiglaslikud jäälavad. Maailmamere taseme kogulangus oli ligi 100 meetrit. Sellel oli suur mõju mereelustikule. Teine suur väljasuremine toimus devoni ajastu lõpus. Põhjuseks võis taas olla globaalse jahenemise periood. Hävis rohkem kui 20% kõigist meres elavatest sugukondadest ja üle 70% kõigist liikidest. Kolmanda väljasuremise permi lõpu poole põhjustasid mitmed faktorid. Lõunapoolkeral olid mitmed suured jäätumised, kontinendid põrkasid omavahel kokku ning põhjustasid võimsaid vulkaanilisi perioode...

Keskkond
61 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kalandus

Kalandus 1. Milles seisneb maailmamere majanduslik tähtsus?-Maailmameri on hindamatu bioloogiliste, mineraalsete ja energeetiliste ressursside allikas, mida inimene kasutab söögiks ja mitmeks muuks otstarbeks. Kõige olulisemal kohal maailmamere ressurssidest on kalad, mida ei kasuta ainult inimesed, vaid millest tehakse ka kalajahu, mis on kasutusel loomasööda ning põlluväetisena. Otstarbeka majandamise korral taastuvad aga kalavarud suhteliselt lühikese aja jooksul, ning selleks tuleb reguleerida püüki ja vältida veekogude saastamist. 2. Mis on akvakultuur?- tänapäevase tarbimise rahuldamiseks kasvatatakse kalu, limuseid, vähke, vähilaadseid, veetaimi jt veeorganisme 3...

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Hüdrosfäär ja vee teema

AURUMINE AURUMINE SADEMED AURUMINE LIUSTIKUD SULAMINE SULAMINE MAAILMAMERI ÄRAVOOL PINNAVEEKOGUD ÄRAVOOL PÕHJAVESI 3. Milles seisneb maailmamere tähtsus?  ühtlustab maa temperatuure, mõjutab sademeid, kliimat (hoovused, tuuled)  peamine lüli suures veeringes  oluline ressurss inimese majanduselus (kalandus, maavarad, transport, turism) 4. Selgita kaardi ja jooniste abil maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi. 5. Nimeta hoovuste tekkepõhjused. Milline on hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel.  Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled – TRIIVHOOVUSED...

Hüdrosfäär
191 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR

Mõisted: hüdrosfäär, rand, rannik, rannajoon, rannanõlv, rannavall, fjordrannik, skäärrannik, järskrannik, laugrannik, maasäär, tõus ja mõõn, hoovus, liustik, mandriliustik, mägiliustik. 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. 3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes? 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku? 7.Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? 8.Maailmamere tähtsus. 9.Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma? 10.Mis suunas liiguvad külmad, soojad, passaat-, läänetuulte hoovused? 11.Hoovuste tähtsus. 12.Millest tekivad lained? 13.Selgita lainete kulutavat toimet järskrannikul. 14...

Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geograafia - Veestik KT küsimused

7. Iseloomusta temperatuuri erinevusi maailmameres . Põhjused. Ekvaatori piirkonnas püsib vee pinnakihi temperatuur kogu aasta 27-29 kraadi ringis, kuna seal on vee aurumine suur ja palju päikest. Liikudes ekvaatorist pooluste suunas, temperatuur langeb, kuna seal on vähem aurumist ning piirkondades, kus talvel pinnakiht tugevasti jahtub, kattub meri jääga ja jää sulamisel muutub vesi jahedamaks. 8. Nimeta maailmamere piirkondi, mis talvel jäätuvad. Põhja-Jäämeri, Antarktika, Läänemeri. 9. Kuidas tekivad soot ja delta? Suurvee ajal võib juhtuda, et jõgi kujundab endale uue lühema voolutee ja voolab edasi uues jõesängis. Vana jõelooge muutub omapäraseks järveks mida nimetatakse soodiks. Siis kui jõgi hargneb väiksemateks harujõgedeks, siis need moodustavad delta. 10. Miks on mõned järved soolaseveelised? Soolase veega järved on tavaliselt sooja ja kuiva kliimaga piirkondades....

Geograafia
65 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kalandus ja metsandus

Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on:  Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega)  Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel  suurte jõgede suudmealad 2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda.  süvaookean (valguse ja toidu puudus)  Lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid (toidupuudus)  ekvatoriaalsed alad (hapniku puudus ja kõrge temperatuur) 3. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus. Too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised.  Rannikupüük – väikeste kalapaatidega püüdmine (Ida- ja Kagu-Aasia, arengumaad)...

Metsandus
97 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Merede keskkonnaprobleemid

Prügi ja reostus, mis jäävad maismaal vedelema ning mida ei käidelda korralikult, jõuab liigagi sageli lõpuks ookeani. Me reostame maailmamerd erinevate kemikaalide ja rämpsuga (plastik, klaas pudelid, jalanõud, kalavõrgud jne), tööstus-, põllumajandus- ja elamispiirkonna jäätmetega, müraga ning võõrliikide levitamisega Õli- ja naftareostus: naftatankerite õnnestused, merre pumbatav õlireostus, tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused ja pilsiveed merre lastud õlijääkidest Mõju loomastikule: Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kala...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kalanduse ja metsanduse kontrolltöö

Kalanduse ja metsanduse kontrolltöö I rühm 1 Selgita majandusvete mõistet! (2p) Majandusveed on kuni 200 meremiili rannikust- kalandus ja maavarude kaevandamine rannikuala loal, laevasõit vaba. 2 Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Riigid, kellel pole võimalust või tahtmist rannikult kala püüda, müüvad selle teistele riikidele. Argentiina, Okeaania riigid. 3 Millised on kalavarude vähenemise põhjused? (3p) a Ülepüük b Maavarude kaevandamine merepõhjast c Veereostus d Vee transpordi areng 4 Kas järgmised väited on tõesed või väärad? Paranda väärad väited õigeks. (2p) a Kõige metsasemad Euroopa riigid on Norra, Soome ja Rootsi. VALE, EESTI b Suurbritannia ja Türgi on metsavaesed riigid. VALE- IRAAN 5 Mida on kujutataud rahvusvahelise metsa-aasta logol? Metsade tähtsus! (5p) 1 Metsalinnud on inimese toiduks ja sulgedest...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Pinnavormid mõisted definitsioonid kontolltööks

Selgita mõisted. Mäeliustik- liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Laguunrannik- maasäärte ja väikeste saartega merest eraldatud lahtedest ehk laguunidest koosnev rannik Tõus- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis Mõõn- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis Maailmameri- katkematu veeväli, mis hõlmab kõiki ookeane ja katab maakera pinnast 71% Tsüklon- ehk madalrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades Antitsüklon- ehk kõrgrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades Passaadid- 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled Läänetuuled- 30. laiuskraadidelt 60...

Pinnavormid
6 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kordamisküsimused eksamiks maateadus

Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest tekitab passaattuuled, mis on kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas (kirdepassaadid); lõunapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid). 4. Kuidas tekib Aasia mussoon...

Maateadus
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun