Merikilpkonnad Referaat Tartu 2012 SISSEJUHATUS TEEMASSE Merikilpkonnad on roomajate klassi, kilpkonnaliste alamseltsi kuuluvad veelise eluviisiga pika-ealised roomajad, keda leidub kõikides ookeanides, välja arvatud polaarsetel aladel. Merikilpkonni on kaks perekonda - Cheloniidae, Dermochelyidae. Liike neis kokku seitse, kes pole väljasurnud. Peaaegu kõik säilinud liigid on väljasuremis ohus. Varemalt on teada veel kolme perekonda merikilpkonni, kuid nende esindajad on tänaseks päevaks välja surnud. Merikilpkonnade vanus võib olla ka terve sajand.
Neljas tase sigimisperiood augustist Viies tase jaanuarini,munetakse 90-140 muna. Ø Ridli mune korjatakse Lõuna-Aasia ja Kesk- Ameerika läänerannikul. Lisa. Ø Maailma suurim merikilpkonn elab soojades ookeanides ja on kuni 2 meetri pikkune. Merikilpkonnad tulevad munemiseks üksildastele meresaartele ja jätavad oma munad liiva sisse. Koorunud kilpkonnapojad on vaid 5 cm pikkused. Merikilpkonnad elavad kuni 300 aastaseks. Ø Hispaania looduskaitseorganisatsiooni andmetel läbis Aurora nimeks saanud kilpkonn 6000 kilomeetrit. Aurora avastati Kanaari saartelt. Kilpkonnauurijad panid talle saatja külge ja lasid ta tagasi loodusse. Teadlased jälgisid kilpkonna liikumist satelliidi abil
veetaimedest. Ridlile meeldivad ka selgrootud, kes elavad peamiselt merevee põhjas. Ridli poegimine. Sigimisperioodil rändavad nad parvedena munemis- paikadesse. India ookeanis kestab sigimisperiood augustist jaanuarini,munetakse 90-140 muna. Ridli mune korjatakse Lõuna-Aasia ja Kesk- Ameerika läänerannikul. Lisa. Maailma suurim merikilpkonn elab soojades ookeanides ja on kuni 2 meetri pikkune. Merikilpkonnad tulevad munemiseks üksildastele meresaartele ja jätavad oma munad liiva sisse. Koorunud kilpkonnapojad on vaid 5 cm pikkused. Merikilpkonnad elavad kuni 300 aastaseks. Hispaania looduskaitseorganisatsiooni andmetel läbis Aurora nimeks saanud kilpkonn 6000 kilomeetrit. Aurora avastati Kanaari saartelt. Kilpkonnauurijad panid talle saatja külge ja lasid ta tagasi loodusse. Teadlased jälgisid kilpkonna liikumist satelliidi abil ning
1. Sissejuhatus Merikilpkonni(superfamily Chelonioidea) on maailmas 7 eri liiki(Caretta caretta, Chelonia mydas, Eretmochelys imbricta, Lepdochelys kempi, L. Olivacea, Natator depressus, Dermochelys coriacea). Merikilpkonnad on suured, hapniku hingavad, ühed maailma vanimad roomajad, kes elasid juba dinosauruste ajastul, umbes 110 miljonit aastat tagasi. Peamiselt eksisteerivad merikilpkonnad troopilistel ja subtroopilistel ookeanivetel. Neid võib kohata Barentsi meres, Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Kõik merikilpkonnade liigid on pika elueaga. Liigist olenevalt võivad nad elada 80-150 aastaseks. Merikilpkonnade suurus varieerub vastavalt liigile. Kui tuua võrduseks emasloom ja isasloom, siis erilist suuruse vahet ei täheldata, küll aga eri liigid varieeruvad eri pikkusele ja kaalule
elavad kuni 100 ja enam aastat. Kilpkonnalised on kõige vanem tänapäevani säilinud roomajate rühm. Nad põlvnevad permiajastu kotülosaurustest ja saavutsid suurima õitsengu keskaegkonnas. Nad pole 200 miljoni aasta vältel palju muutund. Siiski olid ürgsetel kilpkonnadel väikesed hambad ja nad ei saanud oma pead kilbi ala varju tõmmata. Enamik kilpkonnaliike on liiga aeglased, et saaki jälitada. Nad toituvad taimedest või väikestest loomadest. Merikilpkonnad söövad kalu ja selgrootuid. Kondoikilpkonn kaevad end mudasse ja avad suu ning jääb ootama. Tal on ereroosa keeletipp, mis on kaladele "söödaks". Nüüdisaegseid kilpkonni on umbes 210 - 250 liiki. Kilpkonnad on levinud peamiselt troopilises ja ekvatoriaalses vöötmes. Kilpkonnade elupaigad on väga mitmekesised - kõrbed, järved, troopikametsad, mäenõlvad, mererannikud, sood ja jõed. Kilpkonnade värvus sõltub nende elupaigast ja on neile kaitsevärvuseks
Pilt, kus asub Filipiini meri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pindala ja Sügavus Pindala on 5000000 km² Sügavus on 10 265 m Keskmine sügavus on 4 108 m Maht on 23 522 km3 Saartevaheline meri Asub Filipiinide lähedal, läänes Taiwaniga, põhjas Jaapaniga Loomastik Filipiini meres paikneb sellised loomad nagu: Merikilpkonnad, haid, Moray angerjad, kaheksajalgade ja mere ussid koos paljude kalaliike nagu tuunikala võib tavaliselt täheldada. Lisaks Filipiini Meres toimib kudemispaik jaapani angerjas, tuunikala ja erinevate vaalaliikidele. Lingid Filipiini merest http://en.wikipedia.org/wiki/Philippine_Sea (Kui on tõlgitud Google tõlkest) http://www.tfg.tartu.ee/geograafia/egcd/opik/juku/meri/mered.html http://entsyklopeedia.ee/artikkel/meri1
Iga kilbis kasvab iseseisvalt ning neil on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust. Kõhu- ja seljakilpi ühendab kõõlus- või luuside, osadel on kõhukilbil liikuvad osad, mis võimaldavad kilprüül sulguda. Nahkkilpkonnal on luuline rüü kuni 2 m pikk ja kaalub kuni 600 kg. Enamik kilpkonna liike on liiga aeglased, et aktiivselt saaki jälitada. Nad toituvad taimedest või väikestest loomadest ussidest ja putukavastsetest. Merikilpkonnad söövad kalu ja selgrootuid. Mõni liik püüab saaki hoopis eriliselt. Kondor- kilpkonn kaevub mudasse ning jätab oma pärani aetud lõugade vahelt nähtavale ereroosa vingerdava keeletipu, mis on kaladele ,,söödaks''. Matamata ajab suu pärani ning imeb toidu sisse nagu tolmuimeja. Kilpkonnad suudavad ka kaua nälgida.
Konkurents Delfiin ja Suursilm-hobumakrell võistlevad toidu pärast Delfiin Suursilm-hobumakrell Konkurents Käsnad ja korallid võistlevad omavahel ruumi pärast Käsnad Korallid Taimetoidulisus · Dugongid söövad mererohtu Dugong Ökopüramiid Tiigerhai Rai, kaheksajalg, haid Kalad, dudong, meriveised, merikarbid, merikilpkonnad Plankton, vetikad, tsüaanobakterid Afaliini · populatsioon Kuulub delfiinlaste sugukonda · Umbes 300 000 isendit · Populatsioon on stabiilne · Toit: kalad, kalmaarid, koorikloomad · Vaenlased: haid (nt tiigerhai) · Ohud: kalavõrgud, kliimamuutused Afaliin · Delfiinide küttimine on keelatud 1972 aastast · Afaliinide populatsioon vähenes eelmise sajandi lõpus suure kalapüügi tõttu
Nad pole aastamiljonite vältel palju muutunud ning tänased kilpkonnad meenutavad suuresti oma iidseid sugulasi. Kuid midagi oli siiski teisiti - ürgsetel kilpkonnadel olid väikesed hambad ning nad ei saanud oma pead kilbi varju tõmmata. Toitumine Enamik kilpkonna liike on liiga aeglased, et saaki jälitada. Nii toituvad nad taimedest või väikestest loomadest ussidest ja putukavastsetest. Merikilpkonnad söövad kalu ja selgrootuid. Mõni liik püüab saaki hoopis eriliselt. Kondor- kilpkonn kaevub mudasse ning jätab oma pärani aetud lõugade vahelt nähtavale ereroosa vingerdava keeletipu, mida kalad vaatavad kui "söödana". Seejärel ajab kondor-kilpkonn suu pärani ning imeb toidu sisse nagu tolmuimeja. Kilpkonnad suudavad ka kaua nälgida. Munad ja pojad Kilpkonnad munevad maismaale, et arenevad looted saaksid otse hapnikku,
tuhanded majad elektrita. Kõrgeim temperatuur 43°C on mõõdetud 29. juunil 1931 Monticellos. Kõige külmem oli 13.veebruaril 1899, kui mõõdeti -19 °C. 2004. aastal lõi Florida rekordi nelja tormidega. Tormid Charley (13 august), Frances (4-5 september), Ivan (16 september ), ja Jeanne (25-25 september) läkisd osariigi majandusele maksma 42 miljard dollarit. Loomastik Floridas elab väga palju erinevaid loomaliike: · Roomajad: alligaator, krokodill, lõgismaod, kilpkonnad, merikilpkonnad, indigo madu INDIGO MADU Madu on suur ja läikivat sini-musta värvi. Ta on pikim madu USAs , kelle pikkus võib ulatuda üle kahe meetri, pikim madu on olnud 2.6 meetrit. Indigo madu on aktiivsed ainult päevasel ajal. Hammustab hammustab harva, sööb imetajaid, linde, konni ja teisi madusid. · Imetajad: panter, valgesaba hirv, ilves, lõuna must karu, vöölane VÖÖLANE Vöölased on eraklikud loomad, aktiivsed harilikult öösiti. Keha pikkus on kuni
liigist võtab see umbes 70-120 päeva aega, et kooruksid. Peale koorumist nad aga vingerdavad end maapinnale ja suunduvad vette. Teadlased on hiljuti avastanud, et kilpkonnaliste organid ei lagune järk-järgult või muutuvad aja jooksul vähem tõhusaks, erinevalt teistest loomadest. Leiti, et üle 100 aastase kilpkonnalise sisikond on peaaegu eristamatu selle ebaküpsetest osapooltest. PILDID III TOITUMINE Kilpkonnaliste toit sõltub Merikilpkonnad söövad oluliselt üümbritsevast keskkonnast. tavaliselt meduuse, käsnasid Täskasvanud kilpkonnad söövad ja muid pehmeid organisme. tavaliselt veetaimi, selgrootuid Mõned liigid, kellel on nagu putukad, tigusi ja usse. tugevamad lõualuud söövad Olemas on ka teatuid liike karploomi. kilpkonnalisi, kes toituvad Täielik vastand on aga väikestest kaladest. roheline merikilpkonn, kes ei
tuhandeid liike ja miljoneid unikaalseid populatsioone Praegustes väljasuremistes süüdi inimtegevus “TAMAR” – Brasiilia riiklik merikilpkonnade Merikilpkonnade liigiline koosseis kaitseprogramm 4 liiki, neist 1 saarelise eluviisiga Inimmõju uuringud Jaht Kuurortide rajamine Temperatuuri alanemine Rannavõrgud Seaduste väljatöötamine 1986. a. võeti Brasiilias merikilpkonnad täieliku kaitse alla Loodi 2 uut kaitseala ja 1 mereline rahvuspark Looduskaitsebioloogia kui kriisieriala Tekkis 1980. aastatel Traditsioonilised rakenduslikud majandus- ja halduserialad ei suutnud käsitleda kõiki elusloodust mõjutavaid tegureid Vajadus eriteaduse järele, mis tegeleks looduses toimuvate seoste, muutuste, põhjuste ja tagajärgede analüüsiga ja pikaajalise kaitse planeerimisega
3. Kromosoomide arv säilib, kui jagunevad keharakud. Kromosoomide arv väheneb kaks korda suguraku eellase jagunemisel, mille tulemusena saame suguraku 23 kormosoomiga. Pärast sugurakkude (sperm ja munarakk) ühinemisel viljastatud munarakus areneva organismi keharakkudes kokku 46 kromosoomi – sellepärast on vajalik, et sugurakus oleks 23 kromosoomi. 4. Soo määramise viisid Keskkonnaregurite poolt – nt temperatuuri toimel (merikilpkonnad) Sugukromosoomidega 5. Soo määramine Sugu määratakse viljastumise momendil ISA 44+XY EMA 44+XX 22+X 22+Y 22+X 44+XX 44+XY 6. Esmased sugutunnused kujunevad looteeas, teisesed suguküpsuse saabudes 7. Muutlikkus – organismi võime muutuda ja teistest erineda Pärilik muutlikkus Mittepärilik muutlikkus
5 aasta jooksul. Kuid huvitav fakt on ka see, et naftaplatvorm kindlustati paar kuud enne õnnetust 260 miljonile dollarile. Teisalt kogu ökosüsteem kannatab. Sadu kilomeetreid on reostatud randu. Kalad, linnud, merikilpkonnad, austri- ja krevetikasvatused on reostunud.Tööta on jäänud kalurid, hotellipidajad, kaatrilaenutajad. Kehtestatud süvamere puurimiskeeld on
väljasuremislained (77%-96%) Inimese põhjustatud hävimine- 20-50 tuhat liiki aastas Millistel liikidel on oht välja surra??? Suur kasv- megafauna on atraktiivne (mammut, mastodon). Aeglane sigimine-muudab kohanemise raskeks (hateeria) Kõrge spetsialiseeritud toiduvalik- hiidpanda Kõrge troofiline tase- tiiger, merikotkas Kitsas areaal- Mitsigani metssäälik 2000000ha/ 200 paari Kindlad rännuteed- vaalad, lõhed, forellid. Elutsükli iseärasused- merikilpkonnad, hiidalk Struktuuri iseärasused Käitumise erijooned- Põhja-Ameerika papagoi Ohtlikuks inimesele- mürkmaod, kiskjad Bioindikaatorid-väljendavad keskkonnas toimuvaid muutusi Nõuded indikaatoritele: Liik peab olema hästi laialt levinud Liik peab olema kergesti äratuntav Selgelt väljendunud sõltuvus keskkonnamõjust Kitsas või kindel taluvusala Liik peab alati reageerima kiirelt ja ühtmoodi!!!
Suvel selle veemassi temperatuur on 22-24 kraadi ja soolsus 32,2-38,4 ‰. Talvel intensiivse külmenemise ja konvektsiooni arenemise toimel toimub aadria madalkihivee tekkimine. Tema temperatuur varieerub 13,5-13,8 piires ja soolsus 38,6-38,8‰. Läbi Ortonto väina see vesi voolab Vahemere keskosa madalkihtidesse ja võtab osa madalavee tekkimisest. 6.Keskkond Elustik on liigirikas (üle 400 kalaliigi, üks hülgeliik, merikilpkonnad, delfiinid, käsnad, korallid ja peajalgsed), kuid isendivaene, tähtsaimad püügikalad on sardiin, tuun, makrell, anšoovis, sardinell ja angerjas. Kuigi Vahemeri eristub oma vähese planktoni ja zooplanktoni arenguga. Fütoplanktoni arv ülemkihtides on 8-10 mg/m3 ja sügavusel 1000-2000m on seda 10-20 korda vähem. 7.Keskkonnaprobleemid Vahemeri on ka erinevatele taimedeliikidele koduks, kuid kahjuks umbes 50% põhjataimi on
väärtuslikud, kui nad on elus: pakkudes varju kalamaimudele, toidulauda täiskasvanud isenditele ja kasvupinda taimedele ja loomadele. Samuti kujutavad korallrifid endast kaitsevalli lainetuse kulutava tegevuse eest loendamatutele saarekestele. Korallrahud annavad oma panuse 109 riigi rannajoone kaitsmisesse, nende eksistentsist tuleneva otsese ja kaudse aastatulu suuruseks hinnatakse 30 miljardit dollarit.Korallrahudel leiavad kehakinnitust ja puhkamisvõimaluse äärmiselt ohustatud merikilpkonnad. Merikilpkonnade rolli merede ökosüsteemi reguleerimisel hakkavad teadlased alles mõistma. Näiteks avastati üsna hiljuti, et rännuhimuline nahkkilpkonn armastab maiustada meduusidega, kellel eriti looduslikke vaenlasi pole. Meduuside arvukus on viimasel kahel kümnendil hoogsasti kasvanud paljuski kalade ülepüügi ja kliimasoojenemise tulemusel. Kuid meduuside kahju ei seisne pelgalt ilusa rannahooaja rikkumises, vaid nende roaks langevad lisaks planktonile ka kalamaimud, seega
Kolme tüüpi. Esimene kogu suremus koondub vanasse ikka(nt tänapäeva tsiviliseeritud riigi inimene või ka nt vaalad). Teine suremus vanusest sõltumatu(vt joonist vihikus)(suremust määravad mingid välised tegurid. Juhuslikku laadi). Kolmas noorte suremus suur, edasi aga kahaneb oluliselt. Vanusega negatiivselt seotud(nt lõhe kes heidab miljoneid marjateri vette, millest enamik ära süüakse. Suure lõhena keegi enam ei ohusta. Ka suured merikilpkonnad). 31.03.09 Parameetrid Paljunemisväärtus hinnang, kui kasulik on üks või teine populatsiooni liige populatsiooni taastootmise seisukohast. Kui väärtuslik mingis vanuses populatsiooni liige on. Vx= vaata vihikust! t-tähistab aega. Tulevik. Vx paljunemisväärtus vanuses x Vastsündinu on populatsioonile suhteliselt väärtusetu, kuna tõenäoliselt heidab ta hinge. Suurim väärtus varases fertiilses eas. Sardooniline naer igavikuline kurbus mida väljendatakse läbi naeru
Pole kudesid ega elundeid. Nad ei liigu toidu saamiseks, vaid vesi liigub läbi tema. Pole närvisüsteemi. Käsna hoiab püsti sisetoes (kõvadest räni – ja lubiainest) okistest ja elastsetest sarvainekiududest võrgustik. Osad on ka pehme kehaga, nt pesukäsnad. Nad on looduses tähtsad biofiltrid, sest nad puhastavad vett, pakuvad teistele organismidele varju (väikesed vähid). Nad pole ka väga ise teistele toiduks, nt vaid mõned meriteod, kalad ja merikilpkonnad söövad neid. Osad on ka mürgised. Mõned käsnad elavad mõne loomaga sümbioosis, nt noored krabid võtavad käsnad oma seljale, et neid ei söödaks ning käsn saab krabilt ülejäänud toidupalakese.Käsnad on sümbioosis vetikatega, sest vetikas varustab käsna toidu ja hapnikuga, käsnad puhastavad aga keskkonda, kus vetikatel on hea elada.Inimene kasutab pesuks pesukäsna või ka meditsiinis. Näited: pesukäsn, järvekäsn 4
sse. · Sekulaarne levimine väga pikaajaline levimine, mille käigus toimub evolutsioneerumine. Nt 3,5 miljonit ühinesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandrid ning põhjast levisid kaamlilised Lõuna-Ameerikasse, aga kui nad kohale jõudsid, olid nad juba evoutsioneerunud laamadeks. · Aktiivne levimine - organismi ümberpaiknemine ühest punktist teise aktiivselt omal jõul liikudes - ujudes, lennates või maad mööda kulgedes. Nt merikilpkonnad, linnud, elevant. · Passiivne levimine - organismi ümberpaiknemine mingi välise jõu mõjul tuul, vesi, teised organismid. Nt tormid võivad kanda edasi terveid putukapopulatsioone, hoovused võivad kanda, inimesed kannavad parasiite jne. Saarte biogeograafia. Saar kui biogeograafia mudelobjekt. Isoleeritud keskkond kui saar. Saarte tüübid (mandrilised ja okeaansed, isolatsiooni varieeruvus). Liigirikkuse seos pindala ning isoleeritusega, nende põhjused
Mesozooplankton – ainuraksed, ainuõõssed, kammloomad, harjaslõugsed, rõngasussid, molluskite vastsed, koorikloomad, keelikloomad. Meres arvukaimad koorikloomad (vastse e nautiluse-staadiumis alla 1mm, krill-mitu cm) ja aerjalalised. Aerjalalised, vesikirbulised, keriloomad – magevee zooplankton. Zooplanktoni liigiline koosseis ookeaniga võrreldes on tühine. Nektoni organismid – suured ja kiired. Meres suured koorikloomad – krill, krabid. Molluskid, kalmaarid, kalad, merikilpkonnad, merimaod, hülged, vaalad, pingviinid, merelinnud. Magevee nekton vaesem – koorikloomad, putukavastsed, roomajad, kahepaiksed, mageveeimetajad, linnud (pardid). Uusi avastusi veekogude uurimisel On leitud uusi produtsente. Org-i suurusest sõltub tema käitumine ja funktsioon ökosüsteemis. Veesamba mikroobidest ja hulkrakistest rohkem infot. 1 1
annaabi.ee 
