Tōhoku maavärina iseloom oli soodne väga tugeva tsunami tekkimiseks. Nagu 2004. aasta India ookeani maavärin, koosnes see hulgast tõugetest, mis toimusid kümmekonna minuti jooksul ning mille epitsentrid paiknesid enam-vähem ühes 400-500 kilomeetri pikkuses reas piki murranguvööndit. Osa tekkinud lainest oli suunatud otse Jaapani poole. Hiidlained, mis purustasid kõik oma teel piki enam kui 200 kilomeetrist rannikuriba, tabasid Tōhoku piirkonda üksnes paarkümmend minutit pärast maavärina peamisi tõukeid. Maale paiskuva veemassi paksus oli mitmetes paikades kuni kümme meetrit. Nõnda määratletud veekihi paksus on pinnalainete kõrguse analoog. Tsunami puhul ei ole sageli võimalik kasutada tavalisi pinnalaineid või tõusu-mõõnalaineid iseloomustavaid suurusi. Mitmeid tsunami omadusi, eriti selle kõige ohtlikumate aspektide kujunemist, saab siiski teatavates piirides iseloomustada lineaarse laineteooria abil (vt Tarmo Soomere artiklit „Märats...
Üleujutus Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Kuidas tekivad Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tihti toimuvad Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine. Põhja-Euroopas võivad üle...
Põltsamaa Ühisgümnaasium MAAVÄRINAD Referaat Koostas: Kersti Pedanik 7. E klass Juhendaja: Toomas Annuk 2005 2 SISUKORD Maavärinad..............................................................................................................................3 Maavärinate mõõtmine............................................................................................................5 Seismograaf.............................................................................................................................7 Kas maavärinaid on võimalik ette ennustada?........................................................................8 Suurimad maavärinad..............................................................................................................9 Maavärinad Eestis.......................................................
Suur Sumatra Andamani maavärin Toomas Le 209 Mis asi on Suur Sumatra Andamani maavärin ? Suur SumatraAndamani maavärin on viimase aja suurim ja laastavaim looduskatastroof mis tõi endaga kaasa hiigel tsunami Andmed India ookeani maavärin ehk suur Sumatra Andamani maavärin leidis aset 26 detsember 2004 kell 00:58:53 maailmaaja järgi (7.58 kohaliku aja järgi) Maavärin tekitaski tsunami mida nimetatakse aasia tsunamiks. Tsunami laastas Indoneesia, Sri lanka, India, Tai ja teiste maade randu. Lained jõudsid ka Aafrica idaarannikule 4500 km kaugusele epitsentrist. Maavärina võimsus oli 9,0 magnituudi kanamori skaala järgi. See oli võimsaim maavärin. Randu üleujutavate lainete kõrgus oli kuni 30 meetrit. Tsunami tagajärjel hukkus üle 225 000 inimese. Maavärina epitsenter ning selle liikumine India ...
HAITI MAAVÄRIN Referaat Tartu 2012 1. Sissejuhatus Teemaks on looduskatastroof. Pool kogu maailmas toimuvatest loodusõnneustest on maavärinad (Lisa1). Maailmas toimub iga päev maavärinaid. Suuri kahjusid põhjustavad üksikud maavärinad, kui need toimuvad suurte linnade lähedal. Valisin oma teemaks Haiti maavärina (Lisa 2), mis toimus 2010 aasta jaanuaris. Selles katastroofis oli kannatajaks ja ellujääjaks ka üks Eestist pärit mees- Tarmo Jõeveer, kes jäi ÜRO hoone rusude alla. Eesti Punase Risti kaudu koguti ja saadeti annetusi Haiti rahvale. Ka Tartu Linnavalitsus annetas abivajajatele. Mavärinaid üritatakse ette ennustada. Arvatakse, et loomad tunnevad loodusõnnetust ette ja muutuvad enne rahutuks. Hobused ja lehmad püüavad välja pääseda ja koerad hakkavad ulguma. Ka Eestis toimuvad maavärinad. Kõige tugevam maavärin oli 1976. Aastal ja see toimus Osmussaarel. Maailma kõige tugev...
Balti meri asub stabiilsel platvormil. Sellegipoolest esineb siingi maavärinaid. Nimelt oli 1976 aastal maavärin Osmussaare lähedal, mis põhjustas ka väikse tsunami. Tallinnas oli 1869. aastal maavärin kalda lähedal. Kihnu saarel aastal 1877. Veel üks väiksem 5 Hiiumaa põhjarannikul aastal 1858. Üleujutustest aga on hea näide see, mis selle aasta alguses Pärnus toimus. Viimaste aegade suurim tsunaami, 26.12.04 Kagu-Aasias. Pikemalt aga kirjutaks viimase aja ühest suuremast looduskatastroofist, mis toimus Kagu-Aasias. 26. detsembril. Tegemist pole mitte ainult viimase aja ühe suurima loodusõnnetusega, vaid ühe suurimaga läbi aegade. India ookeani ranniku äärseid riike tabanud maavärina ja hiidlainete tagajärjel on
saare päikesevalguse täielikult, peaaegu terveks päevaks. • Läheduses asuvaid saari tabasid tulikuumad tuha- ja gaasipilved ning kuni 40 meetri kõrgused hiidlained. 4 • Vulkaanipurskeid oli kuulda isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel Indias ja Austraalias, näiteks Rodrigueze saarel, 4653 kilomeetrit eemal India ookeanis. • Tuhk, tolm ja kuumad kivid paiskusid kuni 50 kilomeetri kõrgusele. • Tekkinud tsunaami kandis hiigelsuuri korallitükke kümnete kilomeetrite kaugusele naabersaartele. 5 • Krakatau saare vulkaanipurse oli üks kõige purustavamaid suurimate inimohvritega maailma kirjapandud ajaloos. • Vähemalt 36417 inimest sai surma vulkaanipurske tagajärjel ja sellele järgnenud tsunaami tõttu. • 165 rannikuküla hävines täielikult. 6 • Krakatau vulkaanipurske tagajärgi oli
· Maavärinad võivad tekkida ka nt suurte meteoriitide kukkumisel maale. Kolle ehk hüpotsenter- tekke koht (tsenter). Richteri skaala. Tinglikuks ühikuks magnituut M Maavärina tugevus (M) on selle skaala järgi seotud maavärina seismilise energiaga (E) järgmise valemi kaudu: IgE= 9,9 + 1,9M 0,024 M² Mercalli skaala... visuaalsetel tunnustel põhinev 12 astmeline skaala. Tugevate maavärinatega kaasnevad muutused reljeefis. Meredes ja ookeanites hiidlaine ehk tsunaami. Tuntuim Lissaboni maavärinaga 1755. a tsunaami 12,5 magnituudiline.. 5.Magmalised protsessid: Kaasaaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperaturil. Rõhureziimi rikkumine võib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. · Lõhelist tüüpi vulkaanide puhul magma vool pinnale toimub pikki lõhesid ja seejärel valgub magma maapinnale laiali.
Tsunami energia oli suunatud otse Jaapani suunas. Mitmele poole Jaapanisse jõudis rohkem kui meetri kõrgune tsunami, kõige kõrgem (1.61) oli see Yamadas. Laine jõudmiseks Tsiilist Jaapanisse kulus 2428 tundi. Prantsuse Polüneesiasse kuuluval Hiva Oal oli tsunami kõrgus 1.79, kõikjal mujal alla meetri. Ameerikas väljaspool Tsiilit oli kõige kõrgem tsunami Acapulcos (62 cm). Sinna jõudmiseks kulus lainel 11 tundi. Tsunaami levik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level [4] [5] Maavärina tekitatud kahjud 5. märtsi 2010 seisuga on hukkunud 802 inimest peamiselt Concepcioni provintsis ja 13 inimest Santiagos.
Ameerika maailmajaos , Haiti Vabariigis, PortauPrince linnas Kariibi ja PõhjaAmeerika mandrilaamade nihkumine Järgnes tsunaami,mis suudeti lokaliseerida 12.jaanuaril 2011,kell 16.53 kohaliku aja järgi Maavärina kolle asus : 13 km sügavusel maa sees 7.0 magnituuti Richteri skaalal 16 sekundit Haiti valitsuse Erinevatel andmetel andmetel umbes kuni 220 000 või 300 000 inimest 360 000 inimest PortauPrince linnas, milles sai kahjustada või hävines 60 80 % hoonetest.
Litosfäär- maakera väline pind. Suure tugevusega maa väliskiht, mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. 50-200km. Litos. on lõhenenud laamadeks. Eristatakse kahte tüüpi maakoort: mandriline maakoor(3-kihti- settekivimid, graniidikiht, basaldikiht), ookeaniline maakoor(2-kihti- settekivimid, basaldikiht) Maakoor Ülemine vahevöö 350 Alumine vahvevöö 2900 Välistuum(vedel) Sisetuum(tahke) 5140 Maa keskpunkt 6370 MÄESTIKE TEKE Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik Kurrutused tekivad: *kahe mandrilise laama kokkupõrkel NT!Himaalaja *ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkel NT!Andid PANGASMÄESTIK maakoores toimuvad suured murrangud, mille tagajärjel liiguvad suured maakooreplokid erinevatel kõrgustel kujunevad pangasmäestikud(ülang,alang, murrangu lõhe). NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magm...
pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala · vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda vulkaaniline materjal tõuseb maapinnale · maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega · maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine · maavärina kese - kolde kohal maapinnal olev paik · tsunaami - maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. · nõlvaprotsess - kivimmaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul 2. Iseloomusta: · Ookeaniline; mandriline maakoor (ulatus, kivimid, vanus) ookeaniline maakoor - ulatus 5-10km; tardkivimid; mandriline maakoor - ulatus 35-45km; tardkivimid, settekivimid, moondekivimid · Vulkaaniline saarkaar ja vulkaaniline mäestik (teke + näide)
piirkonnas. Hooned tuleb ehitada Second level nii et nad maavärinatele vastu Third level peaksid. 1923.aastal oli seal Fourth level 7,9magnituudine maavärin, mis hävitas suure osa Tokyost ja Fifth level umbes miljon inimest jäi peavarjuta.11.märts 2011 toimus Tokyos järjekordne maavärin, tugevusega 8,9 magnituudi. Maavärina tagajärjel tekkis 10meetri kõrgune tsunaami, mis ujutas üle rannikualad. Jaapanis toimub aastas 800- 1000 maavärinat. Lisaks maavärinatele tegutsevad Jaapanis ka vulkaanid. Seal on üle 200 vulkaani, neist tegutsevaid umbes 70. Katastroof Jaapanis Jaapanis on praegu kole, seal ei ole üldse tore. Inimestel kurb on meel, et mis kõik võib tulla veel. Kuri laine kõik kaasa viis, ei kuskil kasva enam riis. Olid majad,olid rajad, surid inimesed sajad. Kokkuvõte Tegin oma uurimistöö Tokyost
võimsamad maavärinad laamadevahelistes murranguvööndites, kui vabanevad sinna kuhjunud mehaanilised pinged. 10.Mis on maaärina hüpotsenter? Hüpotsenter on maavärina kolle ehk tekkekoht Maa sees. epitsenter? Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal 11.Misuguse kahe erineva skaala järgi hinnatakse maavärinaid? Richteri skaala ja Mercalli skaala 12.Mis on tsunaami ja kuidas see tekib? Tsunami on merealuse maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine. 13.Selgita mõisteid: Kaldeera Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Geiser Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas Seismograaf on seadeldis maavärinate mõõtmiseks. Pingo Külmakühm ehk pingo on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm.
samal ajal hävitades kõik enda teel. On juhtumeid, kus vulkaanilised gaasid on tapnud kohe otseselt inimesega kokku puutudes, aga on ka selliseid, mis on mõjunud pikema aja jooksul. Näiteks nagu arvatakse, et maailmaajaloo suurima väljasuremise (permi ajastu lõpul) põhjustasid hiiglaslikest laavapursetest vabanenud vulkaanilised gaasid, mis tekitasid hiljem happevihmasid, tänu millele muutusid kliima tingimused väga oluliselt. Peale kõige selle võib vulkaanipurse tekitada ohtliku tsunaami, mis saadab ulatusliku hävitustöö korda kogu ümbritseval rannikul. Peale kõige selle kahjuliku mis kaasneb vulkaaniplahvatusega on inimesed aja jooksul õppinud ka sellest ohtlikust olukorrast inimkonnale kasu lõikama. Kui arvestada juba seda, et Maa geoloogilise mineviku uurimine näitab, et kogu Maa atmosfäär ja ookeanivesi ongi alguse saanud vähemalt 3,5 miljardit aastat tagasi just tegutsenud vulkaanide tõttu. Ning
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta-puuraukude, vulkaanide, maavärinate, seismiliste laine uurimisega 2. Mis on seismilised lained- lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades- jaotatakse: pinnalained e L- lained: levivad maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest. Pikilained eP-lained: kivimiosakeste võnkumine, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus -13km/s, võnkumine on pikisuunaline. Ristilained e S- lained: võnkumine on risti laine elvimissuunaga levivad ainult tahkes keskkonnas, kiirus 6-7km/s 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus- Maakoor(aluselistest kivimitest koosnev), moho(3-7km), vahevöö(ultraaluselistest kivimitest, litosfäär-maakoore ja vahevöö ülemine osaa, 50-200km, koosneb tahketest kivimitest, kaotanud sidususe ja o...
Geograafia kordamine 1) Maa siseehitus: Maa koosneb maakoorest (tahke, tard-, moonde- ja settekivimid), vahevööst (tahke ja plastiline) ja tuumast (tahke). 2) Mandriline ja ookeaniline maakoor Mandriline: vana (1,5 mld), paks (40 km), väiksema rihedusega, ei sukeldu, tekib pidevalt juurde, graniidikihiga. Ookeaniline: noor (200 mln), õhuke (7 km), tihe, sukeldub, hävineb ja uueneb, basaldikihiga. 3) Mineraalid, kivimid, maagid. Mineraal – looduslik tahke lihtaine, kindla kuju ja struktuuriga kristall, ligi 3600 liiki, tekivad tahkestumise käigus. Kivim – mineraalide tugevalt kokkutsementeerunud kogum. Tard-, moonde- ja settekivimid. Nt graniit, basalt. Maak – majanduslik kasu ja võimalus kasutada inimesel oma hüvedeks. 4) Kivimiringe Magma: kristalliseerumisel tardkivim. Tardkivim: murenedes setted, soojuse ja rõhu toimel moondekivim. Moondekivim: sulades magma. Settekivim: setted kivistuvad, ...
Atsmosfäär Õhu koostis 72% lämmastik 21% hapniku 0,93% argoon 0,03% CO2 760mm Hg Kui on üle on kõrdrõhkond kui alla on madal rõhkkond atmosfääril on 5 kihti. Maapinnalt kõige l2hemal kõrgemaks ... Eksofäär=>gaasi tihedus on väike , et molekulid ja aatomid võivad läbida kümneid ja sadu kilomeetreid enne , kui põrkavad naabermolekulidega. Termosfäär=> näeme virmalisi, temperatuur tõuseb Mesosfäär-> suur temperatuuri langus.(meteoriidid) stratosfäär-> ülemine piir 50km=> temp tõuseb(osoonikiht) Troposfäär=> temp langeb(pilved ja hapnik) Kõrguse suurenenedes kahaneb kiriesti õhurõhk ja muutub temperatuur , ühtlasi väheneb ka veeaur ja aerosoolide hulk. temperatuur kutsub esile virmaliste tekke. Atmosfäär ~ 1200KM Ilm , ilmastik ja kliima. Ilm sa n2ed praegu Ilmasti on paari aastase vahega Kliima on 30 aastat koos .. atmosfäär õhukiht mis ümbritseb maad ja ulatub 1200 km ni Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa...
GEOGRAAF Kaasaegsed uurimis meetodid geograafias, mida teaduse edukaks toimimiseks vaja on. 1)Vaatlus (vahendid). 2)Katse (vahendid). 3)Analuusimine (vahendid). Kaugseire plusid 1)Suurt ülevaatlikust (pilt euroopast). 2)Tetailsust. 3)Operatiivsust. MÄRGID NII: ...*N...*W Kaugseirega saab mõõta vahemaid, opjekti kõrgust ja pindala, maa ja vee temperatuuri ja mäenõlva kallet. KOHA MÄÄRAMINE 1)Kompass 2)Kaardivõrk (geograafilised kordinaadid) LEIA JÄRGMISTE LINNADE KORDINAADID: TALLINN 59*N29*E STOCHOLM 60*N19*E CHIKAGO 90*N42*W BUENOS AIRES 59*W36*S SYTNEY150*S35*E , TOKYO 140*N;35*E KAIRO 35*N30*E LISSABON 10*N39*W ENDA ASUKOHTA SAAB MÄÄRATA ÜLEMAAILMSE ASUKOHA MÄÄRAMISE SÜSTEEMI ABIL (GPS) TÖÖTAB: Sateliidid+Seirejaamad Kaardi tähtsamad elemendid: KAARDIVÕRK (PIKKUS JA LAIUS), LEGEND (MÄKIDE TÄHENDUS), MÕÕTKAVA. ARVUTI KAARDI EELIS PABERKAARDI EES: Detailsem(zoomi võimalus), arvu...
Kordamine kt. 1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus, Nt: järv. Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa. 2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld, litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid. 3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võim...
Fujiyama, Mauna Loa, St. Helens) 2) Atlandi ookeani keskahelik (nt. Väikesed Antillid, Kanaarid) 3) Vahemere vöönd - Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike –Aasia kuni Malai saarestik –liitub Vaikse ookeani tulerõngaga ( nt. Etna, Vesuuv, Elbrus, Ararat) 4) Ida-Aafrika murranguvöönd – Kilimanjaro mägi Vasakul: Vaikse ookeani tulerõngas. Siin vulkaane kõige enam. Suurem osa on Vaikse ookeani laama serv. Indoneesiat tabanud viimase aja suurima tsunaami tekitanud maavärina epitsenter 2005. Sumatra saare juures. http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?p=7709119 Paremal: Havail tegutsevad vulkaanid. Saar laieneb. http://powerofvolcanoes.blogspot.com/ 4.2. Vulkaanide liigitamine KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava k
O) Tundrarahvas, laplane Saam P) kaksküürkaamel Baktrian R) üksküürkaamel Dromedar S) Austraalia põlisrahvas Aborigeene T) Lumest ja jääst kuplikujuline onn eskimol Iglu U) Koera –või põhjapõdrarakend jääkõrbes ja tundras Narta V) Austraalia põlisrahva poolt kasutatav V-kujuline viskeriist jahilooma tabamiseks bumeran Õ) vaikse ookeani ranniku esinev troopiline tsüklon Tsunaami Ä) Nahast või tekstiilist kokkupandav telkelamu kõrbe-ja rohtla rändrahvastel Jurta 17. Milliseid taimeliike leiab tundraaladel sarnaselt meie soodega?( 8) Tõmba joon alla! kuusk, rabamurakas, tupp-villpea, nulg, sookail, kanarbik, korgitamm, jõhvikas, sinikas, tulp, vaevakask, pohl 18.Millised 2 tegurit soodustavad tundraaladel soode kujunemist? A Pinnase vee äravoolu takistav savikas kivimi kiht (igikelts). B Sademete hulk ületab aurumise hulka. 19
Milliseid abinõusid rakendatakse maavärinate purustuste vähendamiseks?- Otseselt ei ole veel välja mõeldud abinõusid mis maavärinad saaksid ära hoida või nende purustusi vähendada. Tänu maavärinate uurimisele (seismomeetrid jne.) saadakse umbkaudu teada millal maavärin võiks toimuda ning kui tugev see on(kindlasti on ka erandeid). Inimesed evakueeritakse. Sammuti kaasnevad üldjuhul maavärinatega tsunaamid mille peatamiseks on inimesed ehitanud tõkestavad kaldaehitisi. PILT tsunaami tekkimisest Maavärinad Eestis- Eestis on toimunud umbes 25 maavärinat mis on olnud tuntavad. Lisaks on seismogrammid registreerinud nõrku maavärinaid mida inimesed tundnud ei ole. Viimane tuntav maavärin oli aastal 2004.
MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi. Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina laiali või mood pluume(kuumi täppe),kust maakoorde tekib magma 3)Horisontaalselt liikub aine paneb liikuma lito...
Bean : Jesper Tulnukad : Mart(1) ja Taavet(2) Henry Laks : Theodor Kaisa Oja : Elys Eminem : Chris Lady Gaga : Liisa Maret Ani : Margret Märt Avandi : Karsten Ettevõtja Armin Karu : Jaak Ott Sepp : Artur Jahimees : Lauri DoodleJumpi fännajad : Marta(1),Eleri(2) ja Ilona(3)Jalgpallur Martin Reim : Mattias Jaapani tsunaami ellujääja : Ilona Abielunaine : Carolyn Aeroobika treener : Aleksandra Kino külastaja : Tony Tema õpilane : Kristel Ajaloo teadlane Vahur Made : Rando (Näidend räägib praktikandist,kes vaatab õhtupoolikul ajakirja.Järsku näeb ta aknast UFO- sid ja toovad talle vidina,mis kutsub kohale lihtsad ja kuulsad inimesed) Lava peal on tool,kus praktikant istub, ajakiri käes ja väike laud,mille peal on tühi
eestlased lähevad kuskile reisile Euroopasse, siis neil ei ole vaja raha välja vahetada, vaid saavad eurodega peaaegu igal pool Euroopas maksta. Kunagi ei saa täpselt öelda, mis võib juhtuda viie, kümne või kahekümne aasta pärast. Praegu on aasta 2012 ning ma arvan, et ükski eestlane ei oska öelda, mis võib juhtuda Eestiga aastal 2020. Juhtuda võib tegelikult ükskõik mida. Näiteks võib tulla maailmalõpp, võibolla algab Kolmas maailmasõda, võibolla toimub Eestis tsunaami või maavärin. Sellega ma tahan öelda seda, et keegi ei või kunagi teada, mis võib juhtuda ühel ajahetkel, kuid oletada võib kõike. Aastaks 2020 areneb kõige rohkem meditsiin. Mina arvan, et kõige kiiremini areneb maailmas meditsiin, sest iga päev leiutatakse ja töödeldakse välja uusi ravimeid. See, et meditsiin areneb väga kiiresti, on väga hea, sest tänu arstidele ning teistele meditsiini valdkonna töötajatele saavad inimesed terveks ning saavad ravida oma haigusi
(2007. aastal 2,7 globaalhektarit) ning planeedi kandevõime (2007. aastal 1,8 globaalhektarit) vahel kasvavad liialt suureks. Selle protsessi tagajärjed majandusele ning inimeste elukvaliteedile oleksid pöördumatult negatiivsed. ÜRO Keskkonnaprogrammi 2010. aasta uuringus hinnatakse elurikkuse hävimisest tulenevate kahjude suurusjärguks 2 kuni 4,5 triljonit dollarit aastas. Näiteks 2004. aasta tsunaami oleks Kagu-Aasias miljonites dollarites vähem kahju põhjustanud, kui rannikul ei oleks hävitatud kreveti- ja kalafarmide ning massturismi keskuste rajamisel looduslikke mangroovimetsi. Rahvusvahelise Keskkonnaõiguse Sihtasutuse raport nimetab India Ookeani äärsete kalandus- ja akvakultuuriettevõttete kahjuks 520 miljonit dollarit, mis tuleneb otseselt hiidlaine mõju puhverdava mangroovimetsa hävitamisest sealsetel aladel.
Epitsentri lähedus Maavärina võimsus Kolde sügavus Inimeste teadlikkus Reljeefist Piirkonna arengutasemest Kahjustuste leevendamine: Tulekindlad materjalid Püramiidjas kuju Tugevdatud vundament Trossid tugisammastes Varjendid, päästjate oskused Kuidas leitakse maavärina epitsenter registreeritakse erinevate seismograafidega maavärina raadjus ning nende ristumiskohas ongi epitsenter Tsunaami e ,,laine sadamas" tekib kui maakoore murrang toimub ookeani põhjas, mis surub veemassi üles 10. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. Kihtvulkaanid e stratovulkaanid magma viskoosem, happelisem, ei voola enne tardumist väga kaugele, väljub lõõrist enamasti plahvatusega. Nt: Vesuuv, Kljutsi, Fuji.
Geo KT Litosfäär Kordamine KT-ks litosfäär 1. 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 1. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 1. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), ...
maapinna võnkumise ja selle pühjustanud seismilised lained seismogrammina. Mercalli skaala- 12-palliline skaala; näitab ainult purustuste suurust e. ei sobi maavärina mõõtmisks, sest purustuste suurus sõltub veel teistestki teguritest Richteri skaala- logarütmiline, skaalal 0 - 9,5; kasutatakse tänapäeval 14. Millised on maavärinatega kaasnevad ohud? Maakoorelõhed, ülangud, alangud; varingud, suruvoolud (tulevad koos veega), laviinid; vulkaanipursked; tsunaami, mis ujutab üle alad; hävitab taimkatte ja muudab ranniku pinnamoodi; mullad ja siseveekogud soolduvad; hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik; ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sete, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, purskekivim, süvakivim, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja
kaugusel Fairbanksi linnast, seda tunti ka osariigi suurimas linnas Anchorage'is, mis asub 430 kilomeetri kaugusel epitsentrist. Maavärin raputas 30 sekundit ning õnneks maavärin tsunaamit ei tekitanud. Õnneks hukkunuid polnud , teatati vaid ühest viga saanud inimesest: 76aastane naine Mentastas murdis käeluu, kui kukkus värina tõttu kodutrepist alla. 2003ndal aastal 25ndal septembril toimus Jaapanis maavärin , mis oli 8,3 magnituudine ning mis tekitas tsunaami. Maavärin ei olnud katastroofiline kuna hukkunuid polnud ja vigastatuid oli natuke üle viie tuhande. Palju katastroofilisem oli 21. mail aset leidnud maavärin Alzeerias, mis oli vaid 6,8 magnituudi. Hukkunuid oli 2266 ning vigastatuid oli 10261. Üle 180000 inimese kaotas kodu ning rohkem kui 43500 hoonet oli kahjustunud või hävinud Algiers-Boumerdes-Dellys-Thenia vahelisel alal. Kahju hinnati 600 miljoni kuni 5miljardi USA dollarini
pinnalainete liik. Pinnalained on ca 200km pikad ja ainult 1m kõrged. Ookeanil ei ole ohtlikud, tihti märkamatud. Ohus on madalad rannikualad. Vallandub tohutu energia, kui see pikk laine maale murrab. Raske ette hoiatada. Kiirus võib olla 800 km/h, liikumissuund on ettearvamatu. Tsunami on oma nime saanud jaapanikeelsetest sõnadest tsu, mis yähendab sadam ja nami, mis tähendab laine, kokku seega laine sadamas. Mõnikord kujutab tsunaami endasti tüesti vaid ühte lainet, kuid enamasti on tegemist mitmest lainest koosneva rühmaga. Kõige sagedamini esinevad tsunaamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. 4 Looded tõus ja mõõn. Põhjustatud Maa ja teiste taevakehade, peamiselt Kuu gravitatasiooniväljade koosmõjust. Kuule lähemas maakera punktis jääb osa Kuu gravitatasiooniväljast
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
29 ning platseerus 7ndaks Londoni olümpiavõistluste finaalis. Pärast 2 kuulist puhkust Bondarenko alustas oma ettevalmistustega järgmise aasta hooajaks. Juba esimene treeninglaager välismaal oli fantastiline. Ta tundis end Portugalis väga hästi ning töötas seal kahekordse motivatsiooniga. Kõik läks imeliselt, kuid plaanid muutusid, kui jaanuari alguses proovis ta Kharkivi võistlustel üle 2.29 hüpata. Valu jalas andis endast paraku taas märku ning seda päris tuegevalt, nagu tsunaami. Bondarenko pidi uuesti ravikuuri alustama. Bohdan sai oma ettevalmistustega valmis märtsis ning sai oma suve hooaja alustatud Doha Teemandliigas. Ta hüppas seal uue isikliku rekordi 2.33. Ta oli väga üllatunud, sest ta ei saanud endameelest piisavalt ettevalmistust tehtud ning enne võistlusi oli valu ikkagi olemas, seda eriti 2009ndal aastal opereeritud jalas. Kõigele vaatamata kordas Bondarenko oma 2.33 tulemust ühe nädala hiljem Shangai Teemandliigas
(vastupanuvõime liikumisele) on väiksem. Seega magma tardub aeglaselt ja tekvad pikad laavajõed, mille tardumisel tekib kilp. Kuna magma on vedel, voolb see rahulikult ja hästi. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: 1. Lõõmpilved – matavad enda alla nt linnu 2. Mudavoolud – äkitselt vabanev vesi (liustikud, lumi), see matab samuti linnu enda alla. 3. Väiksemad maavärinad. Maavärinatega kaasnevad nähtused: 1. Purunevad elektri ja gaasivõrgud – tulekahjud 2. Tsunaami ehk hiidlaine Maa siseehitus Laam = astenosfäär + maakoor Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem alla 200 mln Vanem üle 1,5 mld Õhem, paksus 7km Paksem 40 km tihedam Väiksem tihedus Sette ja tardkivimitest Sette-, moonde- ja tardkivimitest Saab sukelduda Ei saa sukelduda
KESKKOND Terminit keskkonnageoloogia kasutatakse geoloogia selle osa kohta, mis on otseselt seotud inimese tegevusega jamõjutab teda. Käsitleb geoloogilisi protsesse ja nähtusi ümbritseva KKs. Kkgeo on tihedalt seotud bioloogia, keemia, ökoloogia, majanduse ja poliitikaga. Igasugune majandustegevus toimub loodusressursside arvel ja jätab oma jäljed ümbritsevasse keskkonda. Keskkonna kahjustamine on vältimatu, kuid on võimalik hoolitseda, et kahju oleks minmaalne ja mahuks KK taluvuse piiridesse. Biootilised komponendid : taimkate, metsaloomad ja mikroorganismid. Abiootilised komponendid: geoloogiline aluskoord, geomorfoloogilised vormid ja hüdrosfääri elemendid. KESKKOND jagatakse LITOSFÄÄRIKS(maa väline tahke kivimkest), ATMOSFÄÄRIKS (õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest), HÜDROSFÄÄRIKS(vesikeskkond) JA BIOSFÄÄRIKS (elusloodust sisaldav kiht). Pedosfäär- maakoore pindmine kobe kiht, muld. Atmosfäär hüdrosfäär-maakoor-va...
7 magnituudine järeltõuge. Kahjusid registreeriti kogu saarel ning tagajärjed ulatusid ka 240 km kaugusele epitsentist Honolulusse, Oahu saarel.[6] 2.4.2 Tsunamid Hawaii saared on avatud ka tsunamidele, mis on enamasti põhjustatud maavärinatest kusagil Vaikses ookeanis. Riketest põhjustatud lained liiguvad kiirusega 600-800 km/h ja võivad mõjutada rannaalasid ka tuhandete kilomeetrite kaugusel. Kõigis Hawaii saarestiku rannikulinnades on toimivad tsunaami hoiatus sireenid. Siiani pole tsunamid saarestikule suuri kahjusid tekitanud, ning see võib olla tingitud Hawaii saarestikku ümbritsevatest veealustest vulkaaniahelikest, mis vähendavad lainete hoogu ja võimsust.[6] 2.5 Kliima Hawaii kliima on troopiline, kuid sõltuvalt ilmast ja kõrgusest võib see varieeruda. Niiskemad on saarte põhja- ja idaküljed, kuivema kliimaga aga lõuna- ja lääneküljed. Saarestikus esineb kaks aastaaega
1. Tehnoloogilised murrangud: I Itaalias varaindustriaalne tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst IISuurbritanniashilisindustriaalneaurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III Euroopas hilisindustriaalne teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid RKT 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT 10000$ 3.Kõrge sissetuleku...
Maavärina kolle- asub maa sees, kust maavärin alguse saab. Keskmine 2-20km (700km sügavaaim) Maavärina epitsenter- kolde kohal olev maapinna koht. Seismilised lained- murrangu tekkega kivimitest vabanebvad elastsed pinged levivad koldest eelamle seismiliste laintega Mõõdetakse Richteri skaala abil Võttis aluseks maavärina intensiivsuse, näitab maavärina ajal vabanenud energiahulka. Ühikuks on magnituud Tsunaami ehk hiidlaine tekkimine 1. Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõusuga liikvele. Laine kõrgus ookeanis madal (alla 1m). Kaugused lainete vahel väga suured. 2. Lained hakkavad liikuma mööda ookeani kiirusega 1000 km/h 3. Merepõhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks Atmosfäär Atmosfäär on Maa välimine gaasiline kest, mis pöörleb ja liigub koos maaga Õhu koostis: I
kohe rongijaama et paar peatust sõita pagasihoidlani ja enda pagasid ära võta. Sattudes rongijaamani, olid meeletud järjekorrad ja rongid põhimõtteliselt ei käinud ning kõik läks graafikust välja. Talle selgus see, et maavärina tugevus oli niivõrd tugev et ei olnud tol hetkel arusaadav mis kogu infrastruktuurist edasi saab. Kogust kahjust sai ta hiljem teada, et riigis on tekkinud suur tsunaami suurtes teleekraanides. Kirjelduses räägib ta seda et nägi suuri lained ja kahjustusi linnadelt. Meie näeme seda nagu filmis, me näeme kõiki neid kaadreid otseülekandes ja inimesed kes on sellega seotud, maavärinaid üleelanud kuidas nemad seda kogevad ja tegelikult on ju kaks erimaailma. Lekkisid suured telefoniputkad, riigis oli kriisiolukord. Võrguseadmed ehk telefoniteel ei saanud mitte midagi saata ega helistada. Rongijaamas oli mass
vulkaane. VULKAANID, MAAVÄRINAD Andide mästikus on üle 50 aktiivse vulkaani. Vulkaanide tõttu esineb Tsiilis ka maavärinaid, millest tugevaim toimus 22. mail 1960 Lõuna-Tsiilis. Selle tugevuseks mõõdeti 8,6 magnituuti ning selle tagajärjel laastati paljud rannikulinnad, mõned hävisid. Mõndades kohtades hävis rannajoon ning meri lõhkus kalda, haarates endaga kaasa ka kaldal 3 olevad majad. Maavärin põhjustas tsunaami, mis tabas umbes 14 tundi hiljem Hawaiid ja seejärel Jaapani rannikut, põhjustades hävingut. Kui see maavärin toimus, siis registreerisid seismograafid seismilisi laineid, mis levisid üle kogu maailma. Need lained väristasid kogu maailma mitu päeva. Seda maavärinat peetakse suurimaks registreeritud maavärinaks maailmas. Üldiselt põhjustavad maavärinad ja vulkaanid inimestele kahju. Tugevate maavärinate korral
muuta. Välispoliitilised eesmärgid: promoda Indoneesia identiteeti kui Aleksandri saarestiku riigina. Muuta globaalsel tasmele Indoneesia rolli kui keskvõimu diplomaadina. Laiendada liitlassuhteid Indo-Vaikse ookeani regioonis. Edasised reformid välisministrile, et võimaldada majanduslikr diplomaatiate sidemete tugevdamist. Suurendada kaitsekulutusi ja fokuseerida merelistele probleemidele. Üldine mereline aktsiis. Indoneesia julgeoleku mured: Aceh regioon- 2004 a tsunaami, mis andis rahukõnelusteks aluse, et valitsus tuleks appi. Maluku saarel usulised ja etnilised probleemid 1992-2002, terrorism; Jemaah Islamiyah, suurenes peale 2000 aastat. Energia tootmine: Indoneesia on nafta ja gaasi tootja. Nüüd ka importija kuna kodune tarbimine on suurenenud. Söe eksportija. Põhilised vahendid. Suurenev taaskasutatav energia- geotermal 4,9GW, 10GW aastaks 2015. LÕUNA-AAFRIKA VÄLISPOLIITIKA
venitades välja. Ristilained panevad kivimid lainetama. Purustusi saab leevendada : · Hoonete püramiidjas kuju · Tugevdatud vundament · Vedrustussüsteemid korruste ja vundamendi vahel · Tugevdatud sillad ja viaduktid · Tulekindlad ehitusmaterjalid · Tulekaitsemüürid hoonetes ja nende vahel · Kaldakindlustused · Toimiv päästeteenistus, varjendid · Õppused elanikele · Seiresüsteem 7.3. Tsunaami Kui maavärin leiab aset ookeani põhjas, tekib hiidlaine ehk tsunami, mis levib ringjalt üle kogu ookeani. Epitsentri lähedal rannikul toob hiidlaine kaasa suuri purustusi, kaugemal on häving väiksem. · Tagajärjed: o Ujutatakse üle suured alad, laine võib ulatuda rannikust üle 10 km kaugusele o Hävib taimkate ja muutub ranniku pinnamood o Mullad ja siseveekogud soolduvad o Hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik
Nende sooviks on enamasti puhkus, kuid samas ka tegutsemine. Seega tuleks neile pakkuda programme, kus nad saavad veeta hommiku matkates ja õhtu näiteks saunas. Põhjuseid puhkusereisideks on mitmeid. Näiteks soov lõõgastuda päikese all või enesetervendamine. Tänapäeval on tekkinud juurde ka uusi reisimise põhjusi. Näiteks üha enam on inimesi reisivad piirkondadesse, mis on katastroofi järel kannatada saanud. Veel mõned aastad tagasi oli India ookeanis tsunaami, mis hävitas 1/3 Sri Lanka rannajoonest ning suri ja kadunuks jäi tuhandeid inimesi (Edition CNN). Inimesed reisivad katastroofis kannatada saanud piirkondadesse, toetamaks sealse majanduse taastumist, nägemaks purustuste mahtu ning aitamaks kannatanuid (Brian et al. 2014). Kõige olulisemaks reisimise põhjuseks on siiski puhkamine. Käesolev töö ei keskendugi mitte terviseedendamise või riskipiirkondadesse sõitmisele vaid eeskätt just puhkuse reisidel
alla, kuid suurem reageering jäi uue nädala algusesse, kui nädalavahetusega oli olukord Jaapanis tuumajaama tõttu halvenenud ning kokku löödud ka esialgsed kulud. 16. märtsiks, mil nii OMXT, kui SFG tegid lühiajaliselt oma põhja oli Silvano kukkunud u 7% ning Tallinna börs üldiselt ligi 10%. Kuna mulle isiklikult jäi tol hetkel arusaamatuks, miks peaks Tallinna börsil olevaid ettevõtteid Jaapani tsunaami üldse huvitama (kaubandussidemeid meil nendega ei ole ning tarneahelas oleksime alles kolmandas lülis, keda see uudis puudutas), siis jättis see mind küllaltki külmaks. Sarnasel mõttel olid ka enamik teisi LHV foorumis pesitsenud väikeinvestoreid ning juba 19. märtsiks olid nii turg, kui Silvano ka oma endised tasemed taastanud. 10.05.2011 2011 aasta I kvartali tulemused Kuna tulemused olid positiivsed, siis 11.05.2011 tõusis aktsia 5,7%. Samal ajal toimusid
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
epitsentrist jne. 149. Richteri magnituud, selle suurim väärtus maavärina protsessis? 30 Põhineb maapinna liikumisest tingitud seismograafi võnke amplituudil. Arvutatud numbrid. Skaala on logaritmiline s.t. 1 magnituud suurema maavärina puhul on maapinna liikumise amplituud 10x suurem. 150. Maavärinaga kaasnevad katastroofilised nähtused tsunaami, maalihked... ? maapinna liikumised, tuli, maapinna lihked, üleujutused, tsunami 31
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
