Mangroovimetsad TTG 10c Laura Tumala 16.11.2011 mangroovimetsade asukohad ABIOOTILISED TEGURID Õhuniiskus *Sisemaal on õhuniiskus üsna suur- üle 65% *Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist *Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks Temperatuur *Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur , mistõttu seal on ka kõrge temperatuur Valgus *Valgust on seal palju, mis on hea taimede fotosünteesile Hapniku hulk vees *Vees lahustunud hapniku hulk on väiksem , kui avatud meres pH *Mangroovi pinnas on üldjuhul neutraalne või kergelt happeline, mis on normaalne ning see ei vaja erilisi kohastumisi Mangroovitaimed *taluvad soola *harunev õhujuurestik (mutta kinnitumiseks) Mangroovi loomastik Erinevad linnud *haigrud veeloomad *mudahüpik(taustal) *krabid *kalad Kasutatud materjal http://mak...
Näiteks 2004. aasta tsunaami oleks Kagu-Aasias miljonites dollarites vähem kahju põhjustanud, kui rannikul ei oleks hävitatud kreveti- ja kalafarmide ning massturismi keskuste rajamisel looduslikke mangroovimetsi. Rahvusvahelise Keskkonnaõiguse Sihtasutuse raport nimetab India Ookeani äärsete kalandus- ja akvakultuuriettevõttete kahjuks 520 miljonit dollarit, mis tuleneb otseselt hiidlaine mõju puhverdava mangroovimetsa hävitamisest sealsetel aladel. Mangroovimetsad on hävinud kiiremini, kui korallrahude ja vihmametsade ökosüsteemid. Selle põhjuseks on akvakultuuri ja destruktiivse massiturismi tohutu kasv India ookeani äärsetes piirkondades. 2004. aasta tsunaami tabas kõige rängemalt riike, kus mangroovimetsade hävitamine on olnud kõige intensiivsem: Indoneesiat, Indiat, Sri Lankat ja Tai kuningriiki. Neis riikides on hävinenud 28% mangroovimetsadest. Peale tsunaamit käivitatud uuringud näitasid, et mangroovimetsad vähendasid hiidlaine
Metsad paiknevad peamiselt mandri servaaladel. Sisemaal on kliima kõrbeline ja metsi äärmiselt vähe. Nagu kogu Austraalia elustik, on eripärased ka sealsed metsad. Loodusteadlased liigitavad need üldjoontes kolmeks: tihedad metsad, kus puude võrade projektsioon katab maapinnast 81100%, hõredad metsad, kus puuvõrade liituvus on 5180%, ja harvikud ning põõsastikud, kus kõnealune näitaja on 2050%. Tihedate metsade hulka kuuluvad vihmametsad ja mangroovimetsad. Vihmametsad jagunevad omakorda troopilisteks, lähistroopilisteks ja parasvöötme vihmametsadeks. Need on Austraalia kõige võimsamad metsad. Metsa esimese rinde kõrgus küündib tihti üle 30 meetri, puistud on sageli mitmerindelised ja elustik väga liigirikas. Troopilisi vihmametsi leidub peamiselt vaid Austraalia kirdeosas ja nende pindala on väike. Suurim ühtne troopilise vihmametsa ala, mis paikneb Cooktowni ja Tonswillei vahel, võtab enda alla ligi 800 000 hektarit
Rohkesti esineb pantroopilise (pantropical) levikuga vetikad st. samad liigid esinevad mõlema ookeani mõlemal poolel; parasvöötme vetikate hulgas esineb harva sellise levikuga liike. Liikudes subarktikast troopikasse tõuseb indeks, mis näitab punavetikate liikide arvu suhet pruunvetikate liikide arvu 1.1 4.3. Troopilised veed on punavetikate eelistatud kasvuala. Perekondade Gelidium, Pterocladia ja Gracilaria liigid on tähtsad tarretavate ainete toorained. a) Tõusu- mõõna mangroovimetsad ja nende vetikad. Mangroovid on puud (kuni 30m kõrged) ja kuni 2m kõrged põõsad, mis kasvavad meres. Viimased võivad kõrge tõusuvee 9 puhul jääda täiesti vee alla. Kõige N- poolsemad mangroovide kasvualad on Punase meres ja Pärsia lahes, Bermudal ja Mauritanias. Kõige S- poolsem on Austraalias, Victorias, kus esineb vaid üks liik Avicenna marina.
annaabi.ee 
