KIRJANDUS MODERNISMI II POOL Futurism Tekkis 20 saj alguses Itaalias. Algatajaks oli itaallane Filippo Marinetti, kes oli ka peamine teoreetik. Futurism eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Futurism oli agresiivne. Futuristid olid kogu vana vaimse maailma vastu (muuseumid, raamatukogud). Nende eesmärk oli kirjanduse toomine tänavale. Teemad tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus, linnaülistus, patriatism, sõja, vägivalla tegevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile ja tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid püüdsid luua uut keelt ja stiili, nad tõid luulesse tänavakeele ja ignoreerisid kirjavahemärke. Oluline oli luuletuse greaafiline pilt. Esindajad Majakovski, Marinetti, A.Kivikas, H.Visnapu. Kubism Tuleneb kreeka keelest, tähendab ,,kuup". Tekkis 20 saj alguses Prantsuse maalikunstis, hiljem arenes ka kirjanduses, kuid ei arenenud omaette kirjandusvooluks. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada, va...
pseudoreligioossete fantaasiate ja nüristava meelelahutusega efektiivselt reaalsuse vastu ning suurendame majanduskasvu tootmise ja tarbimise hobuveski on fetis, mida igaüks on kohustatud kummardama. Teeskleme, et suudame seda veskit kontrollida, kuid mingil põhjusel pole me võimelised seda aeglustama isegi siis, kui selgelt näeme, kuidas see üha kiiremini ja kiiremini vähendab loodusvarasid, millest sõltub kogu inimeksistents. Mäki osaleb "Kehaturul" Teemu Mäki osaleb oma töödega reedel avatud näitusel "Kehaturg" kunstihoones. Prostitutsiooni käsitleval rahvusvahelisel väljapanekul on Mäkil suures saalis väljas kolmest osast fotod, tekst, video koosnev installatsioon. Laupäeval tutvustas Mäki koos teiste näitusel osalevate kunstnikega -Tatjana Antoshina, Anu Juurak, Sandra Jõgeva, Liina Siib, Inessa Josing jt oma töid
Maa primaarproduktsioonist. Säärane elurikkus, mis meie planeeti asustab, on kõledas ja inimtajule mõistmatus kosmoses tõenäoliselt täiesti ainulaadne. Seni seletamatu juhuse tahtel on mõnest ainuraksest vormunud arvukatest viiruste, bakterite, seente, taimede ja loomade liikidest koosnev plejaad, mis koostoimes planeedi eluta keskkonnaga, hüdro-, lito- ja atmosfääriga moodustab arvukaid kooslusi ja ökosüsteeme. Sellele vundamendile toetub ka inimeksistents, ökosüsteemide teenused võimaldavad meil toota hüvesid ning ehitada üles kultuure.Kogu selle mitmepalgelise eluvormide külluse traageldab kokku aine- ja energiaringluse peen võrgustik, mida paraku on inimkond tööstusrevolutsioonist alates üha intensiivsemalt häirinud, muutnud ning ümberkujundanud.Aina kasvav inimpopulatsioon ja tarbimine on 21. sajandi alguseks jõudnud sinnamaale, kus kombime planeedi ökosüsteemide kandevõimet selle kogu ulatuses.
kõrvalt · H arvates saame me end vaid tunda mingisuguse maailma osana, kuid kuidas pole olemas eimiskit? · H arvates on olemine aeg, eksistents on kehastunud või objektiveerunud aeg, inimesed on lihaks saanud aeg · H arvates saame me endast teadlikuks vaid siis, kui olemasolu meie teadvusega kokku põrkub, st me peame oma eksistentsi kasvõi mingilgi määral suhtuma, et sellest teadlikud olla · H arvates on inimeksistents algusest peale sotsiaalne meie probleem on kuidas indiviidiks saada, kuidas leida isiklik olemisviis · Inimestena langetame me otsuseid, milles ei saa me kindlad olla · Meile langeb osaks süü ja hirm, eriti hirm surma palge ees, me igatseme, et elul oleks mingi metafüüsiline alus; kui seda ei eksisteeri, tundub kõik absurdne (siit lähevad edasi Sartre ja Camus) · H väitis, et oma valikud teeme me ilma mingisuguse kindluseta tagajärgede
annaabi.ee 
