op-art.co.uk/victor-vasarely/ BORA III http://www.op-art.co.uk/victor-vasarely/ GEOMETRIY PAINT http://potatoland.org/glart/week2/geometry_paintings.html VEGA-NOR http://www.op-art.co.uk/victor-vasarely/ KEPLE-GESTALT http://www.op-art.co.uk/victor-vasarely/ GESTALT 2 http://www.picassomio.com/victor-vasarely/61258.html BANG http://www.op-art.co.uk/victor-vasarely/ GESTALT http://www.picassomio.com/victor-vasarely/61259.html CALLISTO http://www.op-art.co
Sotsiaalpsühholoogia: Isikud. Kurt Lewin - sotsiaalpsühholoogia isa. Väljateooria, psühholoogiline ruum, liider, muutused. Lev Gumiljov - etnogeneesi teooria. Bluma Zeigarnik - inimene mäletab lõpetamata tegevust paremini. Norbert Elias - võim, emotsioonid, teadmine. Tsiviliseerumisteooria, käitumisreeglite analüüs. Henry Tajfel - sotsiaalne identiteedi teooria, minimaalse grupi paradigma. John Berry - kultuuridevaheline psühholoogia. Canada katse. Erving Goffmann - sümboolne koostoime. Stigma. Salomon Asch - konformism. Katse joonepikkusega. Pildikatsed. Fritz Heider - atributsioonieooria. (personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine) Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise t...
Teraapia põhineb kaasumise algstaadiumiks ja lahendatud. teoorial, mis jagunevad kolmeks: keskstaadiumiks, kus turvalisuse tüüp, ärevus tüüp ja otsitakse probleem üles ja ärevust vältiv tüüp. tegeletakse sellega. Antud teraapia põhineb tajudel, Nõustamisel peetakse kõige Gestalt teraapia on ekperimentaalne, Gestalt teraapia Peamiseks nõrkuseks mida uuriti 1900-tel. Gestalt olulisemaks dialoogi ja uurides inimest vahetult. Alguses põhiliseks inimese tegevus ja kahtlu teraapia eesmärgiks on avardada argumentide tekkimist. räägitakse probleemist kaudeselt ja tugevuseks on enese toimetuleku osas. Teki inimese maailmavaadet
Nendeks on vahemaa punktist punkti, vahemaa punkti puhvrist punkti puhvrisse ja vahemaa punktide puhvri vahel. Puhvri all on mõeldud antud juhul objekti reaalse asukoha ja kaardile märgitud objekti sümboli suuruse erinevust. Antud piiritlustega saab määrata, kas generaliseerimise probleem esineb tulenevalt sellest, kas objektid ja nende sümbolid on kaardi mõõtkava muutmisel kooskõlas või on nende vahel tekkinud mingisugune konflikt. 5. Gestalt näitajad (gestalt measures): Antud näitajate all peetakse silmas sulgumist, jätku, sarnasust, lähedust, kujundi alust ning tavapärasulisust. 6. Abstraktsed näitajad (abstract measures): Antud näitajateks võivad olla komplektsus, sümmeetria, homogeensus, heanaaberlikkus, kordumine, perioodilisus. Viimaseid kahte näitajat võrreldes ülejäänud näitajatega on raskem hinnata ja arvutada. Üleüldiselt, et rakendada ülaltoodud näitajaid generaliseerimaks erinevaid kaarte, pole olemas
• Opkunsti “isa“ ja juht. • Kogu elus tegeles kunstiga. • Esimeseks ning tähtsaimaks opkunsti tööks peetakse „Zebra“, mille ta tegi aastal 1930. Veel Victor Vasarely töid Etudes Bauhaus A – Etudes Bauhaus C – Etudes Bauhaus D – Victor Vasarely 1929 Victor Vasarely 1929 Victor Vasarely 1929 Õlimaalid suurusega 23x23cm Veel Victor Vasarely töid Vega – Victor Keple-Gestalt – Victor Tekers-MC – Victor Vasarely Vasarely Vasarely J. Le Parc (23.09.19289) • Argentiina kunstnik. • Keskendus nii modernsele opkunstile kui ka kineetilisele kunstile. • Juba lapsena oli suur huvi kunsti vastu. • 13 aastaselt kolis Buenos Airesesse. Alchimie-  J. Le Parc 1997 J. Le Parci erinevad tööd Relief 10- J. Le Parc 1970 Surface couleur- J
· Die unmittelbar wahrnehmbaren und nachprüfbaren Merkmale und Besonderheiten eines Menschen werden anschaulich, sachlich und korrekt aufgezählt. · Der Leser erfährt etwas über Geschlecht, Alter und Größe, die allgemeine Erscheinung der Person und deren Auffälligkeiten. Tipps: · Beschreibe von oben nach unten die Kopfform und das Gesicht, die Haarfarbe und Frisur, den Körperbau und die Gestalt, die Bekleidung, den Gang und die Haltung und eventuell auf mitgeführte Gegenstände. · Ziehe auch das Umfeld mit heran, wenn dadurch eine weiter charakterisierende Beschreibung gegeben werden kann. · Verzichte auf persönliche Eindrücke und eine beleidigende Ausdrucksweise. Das Selbstporträt · ist eine Personenbeschreibung, die der Beschreibende über sich selbst formuliert.
Kurt Lewin Lewin sündis 9. septembril 1890 aaastal Ida-Preisimaal Moglinos (tänapäeval Poola ala). Et kindlustada lastele paremat haridust, kolis Lewini perekond Berliini. Lewini perekonda kiusati juudi päritolu tõttu taga. Lewin sai 1914. aastal Berliini ülikoolis Ph. D. psühholoogias. Berliinis olid Lewini kolleegideks Köhler ja Wertheimer, kes tegelesid Gestalt psühholoogiaga. 1921 hakkas Lewin õpetama doktorante Berliini Ülikooli Psühholoogia instituudis. Sel ajal hakkas ta ka formuleerima välja (grupidünaamika) teooriat. 1930ndaks oli Lewin maailmakuulus. Esimest korda käis Lewin Ameerikas 1929. aastal Rahvusvahelisel Psühholoogia kongressil Yale'i ülikoolis, kus tutvustas välja teooriat kõnega "Keskkonna jõudude mõju". 1933 emigreerus Lewin Ameerikasse. Pärast Ameerikasse minekut hakkas ta huvi
3 symbol 3.3 argument Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. 2.3-sümbol on rajatud äratundmisele, arusaamisele, Peirce ütleb reeglile. Charles Morris-sotsioloogia, sotsiaalne psühholoogia, teoloogia. Tema jaoks oli semiootika seotud märkide arusaamisega. Lihtsustas Peirce ideid. Semioos: V,W,X,Y,Z v-märk w-interpretaator X-interpretant(a) y-objekt(tähendus) z-kontekst Gestalt psühholoogia Semioosi dimensioonid: Süntaktika-käsitleb märke nende seostes kas nende sisemise struktuuriga või teiste märkidega Semantika-märgi seos tähendusega Pragmaatika- kuidas märgid mõjuvad, toimivad Ferdinand de Saussure Üldkeeleteaduse kursus-avaldatud postuumselt. Tegelikud autorid- charles bally, albert sechehaye Keel ja kõne: Language (keelevaldkond, keeletegevus):  Langue (keel)  Parole(kõne)
Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Psüühika- individuaalsetel kogemustel põhinev protsesside kogum. Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine. psüühika jaotatakse kaheks. 1.) Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem. 2.) Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem
Treenimine ja kogemus uueks tajuks Nt planeet uraan – täht – komeet – planeet Ühelt paradigmalt teisele üleminekul hakatakse nägema uusi asju, mis võimadlavad luua ka uusi seoseid. Nägemine ühtemoodi, kuid erineva tõlgenduse andmine Raske on sobitada loodust paradigmaga. Paradigma vahetus paneb teadlasi teistmoodi nägema oma uurimistegevusega seotud maailma. Toimunud teisenemine teadlase maailmas on algeliste mudelitena kirjeldatav visuaalse kujundi muutustega gestalt – demonstratsioonides. Nt need, mis enne revolutsiooni olid teadlase maailmas pardid, on nüüd jänesed. Need muutused on harilikult järkjärgulised ja peaaegu alati pöördumatud, käivad kaasas teadusliku kvalifikatsiooni omandamisega (kaart: jooned-maaala kujutis). Maailm ei ole aga lõplikult fikseeritud ümbritseva maailma loomusega ühelt poolt ja teadusega teiselt poolt, vaid on määratud teatud normaalteadusliku traditsiooniga, mis
05144023 Compare and contrast the `direct` perception theory of Gibson with the `constructivist` perception theory of Gregory. Which provides a better account of human perception? Sensation involves physical stimulation of the sense organs, while perception is the organisation and interpretation of incoming sensory information. The Gestalt theorists first identified many of the principles that dominate in human visual perception. As Dowell (1995) has observed: "To perceive seems effortless. To understand perception is nevertheless a great challenge" (cited in Gross, 2005, pp 244). This essay will look at Gregory's theory and Gibson's theory of visual perception whether one or the other offers a better explanation of human visual perception.
Tulemus: suureneb sõltumatus suureneb sotsiaalsus suureneb keerukus (diferentseeritus) II. Kogemus (experience) antud ajahetkel teadvustatud seisund hinnang (organismic valuing process) organismi hinnang kogemusele (feeling) III. Fenomenoloogiline väli (phenomenological field) reaalsus - antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm kogemus sümboliseerimine (teadvus) fenomenoloogiline väli IV. Mina (Self) mina - aktualiseerumise oluliseim sündmus · gestalt · püsiv struktuur · suheted mina ja maailma vahel V. Tingimatu positiivne tagaside need for positive regard need for self-regard unconditional positive regard VI. Kongruentsus mina ja kogemus mittekongruentne isiksus - organismiline hinnang asendub mina-hinnanguga · mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust · selektiivne sümboliseerimine haavatav ärevusele ja hirmule ärevus - oht mina-struktuurile subception - eelteadvuslik kogemuse
Tulemus: suureneb sõltumatus suureneb sotsiaalsus suureneb keerukus (diferentseeritus) II. Kogemus (experience) antud ajahetkel teadvustatud seisund hinnang (organismic valuing process) organismi hinnang kogemusele (feeling) III. Fenomenoloogiline väli (phenomenological field) reaalsus - antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm kogemus sümboliseerimine (teadvus) fenomenoloogiline väli IV. Mina (Self) mina - aktualiseerumise oluliseim sündmus · gestalt · püsiv struktuur · suheted mina ja maailma vahel V. Tingimatu positiivne tagaside need for positive regard need for self-regard unconditional positive regard VI. Kongruentsus mina ja kogemus mittekongruentne isiksus - organismiline hinnang asendub mina-hinnanguga · mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust · selektiivne sümboliseerimine haavatav ärevusele ja hirmule ärevus - oht mina-struktuurile subception - eelteadvuslik kogemuse
juulil 1895.a. Asus tööle väikesesse teatrisse kontsertmeistrina ehk klaverisaatja. Ta on öelnud, et tema muusikalooming on mõjutatud tantsust. Sajandi algul nägi ta tantsimas Mary Wigmani. M.Wigman lõi uue tantsustiili, nn absoluutse tantsu, mis taotleb keha liikumise kaudu muusika tõlgendamist, sisaldab akrobaatika sugemeid, väldib tegevuse matkimist ja pantomiimilisust ning kasutab saateks ainult löökpillimuusikat. Seda stiili on nimetatud ka Gestalt im Raum'iks ehk energia piirjoonteks ruumis. Talle oli tants keel, millega inimene on sündinud, s.o. tema eksistendi ekstaatiline manifestatsioon ehk näitamine/väljaütlemine. Tema juures on õppinud nt eestlane Elmerice Parts, kes on just loonud palju tantse lastele, kuid praegu neid ei tantsita. 3 tähtsamat asja last kasvatuses : uni, vabadus ja armastus! Günter-Schules oli C.Orff muusikaline nõuandja ja juhendaja. Ühine tõekspidamine : "liikumisest muusikani, muusikast tantsuni
väidab, et kombinatsioon probleemid ja interpersonaalsetest ja võimalikud bioloogilistest faktoritest on lahendused. psühholoogiliste ja interperosnaalsete probleemide põhjuseks. Geneetilise eelsoodumusega inimesed võivad keeruliste inimsuhete korral ka kergemini puntrasse sattuda. GESTALT- Loodi 1940-ndatel Gestaltteraapia Eesmärgiks on Sobib kõigile Klient peab olema TERAAPIA peamiselt Frederick Perlsi, aluseks olevad teadlikkuse vanusegruppidele, avatud holistilisele Laura Perlsi ja Paul filosoofiad loovad taastamine, mis lubab erineva vaimse maailmavaatele, Goodmani poolt
1930.a sattus biheiviorism kriitika alla (biheiviorismi teeneteks olid tähelepanu juhtimine käitumise sõltuvusele keskkonnast, klassikaliste õppimisalaste eksperimendiskeemide väljatöötamine, õppimisprotsesside seisukohalt seaduspärasuste avastamine, kuid seda tehti lihtsustatult, jättes kõrvale psüühika seesmise ehituse ja talitlusprintsiibid) ja jagunes reaks suundadeks (sh neobiheiviorismiks). · Gestaltpsühholoogia (saksa k Gestalt- konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20.saj alguses Max Wertheimer`i, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhler`i (sünd Tallinnas) tööde põhjal. Koolkond lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktueeritus (tervik on primaarne, osad sekundaarsed). Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist.
Watson · John Watson oli biheiviorismi rajaja. · Psühholoogiast peab saama loodusteaduse haru, aga pole suutnud selleks veel saada. Peab olema objektiivne, eksperimentaalne nagu teadus seda on. · Uurimisobjektiks on käitumine. 47) Millised on gestaltpsühholoogia printsiibid. Köhler. Lewin · Vabaneda introspektiivsest psühholoogiast, aga teisiti kui USAs. · Saksa ,,gestalt'' tähendab vormi, struktuuri. · Tervik struktuur ei ole ei ole tuletatav üksikosadest, vaid need elemendid ise alluvad tervikule. 48) Millised on psühhoanalüüsi printsiibid? Freud Leibnizi monaad kui energiaallikas, lävi teadvuse ja alateadvuse vahel. Alateadvus, Ego, kaitsed, instinktid. Energia küsimus: mis motiveerib. Instinktiivne energia muutub psüühiliseks. 49) Humanistliku psühholoogia printsiibid. Rogers. Maslow
Saab lahendada konfliktide analüüsi ja video ja analüüsi abil. 14. Perls, gestaltteraapia põhilised mõisted ja meetodid Inimese arendamise õpetus. Perls on autoriks. Segas erinevatest teraapiatest kokku  psühhoteraapia, psühhodraama, Reichi teooriaanalüüs, eksistentsialistlik psühholoogia jne. Valdavalt tehakse grupiteraapiat. Figuur on fookus, see, kes keskpunktis on, erinevad vajadused, mis isiksuses tekivad. Kui see vajadus rahuldatakse, tekib gestalt. Siis saab see vajadus minna foonile, mis on taust ja tekib uus vajadus. Lõpetamata gestalt  osasid saab ise lahendada, aga osasid ei saa. Et neid lahendada, kasutab kujuteldavat vestlust. Nt surm  mida tahetakse surnule öelda ning mida ta vastaks. Kuuma tooli meetod  ringi keskel tool ja terapeut asub temaga dialoogi. Siis ärevus on suur ja tuleb kuum hoog peale. Väljaelamata tunded kerkivad jälle üles, nt naine, kellel mehega probleeme olnud, see võib edasi kanduda järgmistele
humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks. Minakontseptsioon Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne geštalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata. Minakontseptsiooni väga oluliseks osaks on see, kuivõrd kellegi reaalmina on kooskõlas eneseideaaliga ehk ideaalminaga. Suur ebakõla nende kahe näitaja vahel, eriti kui selle endas teadvustamine surutakse maha, tekitab sisepingeid, ärevust, neuroose
pigem teisene vahend. Üldistatult öeldes eelistab psühhoteraapia rääkimist tegemisele. Ometigi on need kaks ala tihedalt seotud ja paljud kunstiterapeudid omandavadki varem või hiljem psühhoteraapia kvalifikatsiooni või vastupidi. 2) Kehateraapiad. Selle nimetuse alla kuulub suur hulk humanistlikke teraapiad, mis on seotud otseselt kehaga, nt bioenergeetikaga tegelevad praktikad, autogeenne treening, ümbersündimine, gestalt teraapia jms. Enamik neist toetuvad Reichi teooriatele ja psühhoteraapiale. Mõned teraapiad, nt Reichi teraapia ja gestaltteraapia kasutavad draamateraapiat ja tantsu või liikumisteraapiat ja on selle läbi seotud ka kunstiteraapiatega. Ühtlasti kasutab muusikateraapia, tantsuteraapia ja draamateraapia lõdvestustehnikaid, mis on omased kehateraapiatele. Kehateraapia eesmärk on ületada keha ja vaimu vaheline sild ja saavutada selle kaudu terviklikus
gefällt, in der Badewanne. Sie schickt ihn fort, damit sie sich anziehen kann. Als Alfred zurückkommt, ist Sarah verschwunden, statt dessen sitzt Herbert im Badezimmer. Herbert ist ein homosexueller Vampir und macht sich an Alfred heran, aber Abronsius rettet ihn im letzen Moment. Auf dem Turm des Schlosses tritt von Krolock Abronsius und Alfred gegenüber, verspottet den Professor und fordert Alfred auf, sich ihm anzuschließen. Dann verschwindet er in Gestalt einer Fledermaus. Abronsius und Alfred beobachten vom Turm aus, wie die Vampire aus ihren Särgen auf dem Friedhof steigen und sich auf den Weg ins Schloß zum Mitternachtsball machen. Der Vampirgraf geht über den Friedhof und beklagt sein Los als Vampir: Alles, was er segnet muß verderben, alles was er liebt muß er zerstören. In ihm brennt eine unstillbare Gier, die er mit jedem Versuch sie zu stillen nur vergrößert. Auf dem Ball trinkt Krolock Sarahs Blut, aber sie stirbt noch nicht
Intents on ainult soov(kavatsus) ja lõplikult kujunemata mõte, mis võib jääda ka realiseerimata. Ütlus, mis hiljem realiseeritakse, sõltub juba selle programmeerimisest. Intents sõltub tegevuse motiividest ja piirab võimalikke valikuid, sest motiivist sõltub ütluse eesmärk. Teiseks sõltub kõnesoov situatsiooni mõtestamisest: tajudest ja mälukogemustest. Motiivist ja situatsiooni mõtestamisest tuleneb mõte-gestalt, mis hiljem argneb ütluseks, selleks peab vastu võtma otsuse kõnelemiseks. ¤ Mõttesüntaks: mõttegestaldi hargnemine, teema ja reema; sisemised sõnad ja kujutlused. Mõttesüntaksil algab mõtte-gestaldi hargnemine, Inimene otsustab mis on tema ütluse teemaks (TEEMA ehk TOPIC) ja mida ta kavatseb selle teema kohta öelda (REEMA ehk COMMENT). Mõttesüntaksist hakkab pihta mõtte täpsustumine,see on osa millest paljudel lastel hakkavad raskused
(siin on taustaks oluline mõte, millel me pikemalt ei peatu: ükskõik mille määratlus sisaldab arusaama sellest, mis asi on koos (!) arusaamaga, mis see ei ole. Vastavalt peame ka psüühika eristama elust.) * Sama oluline on asjaolu, et käitumine toimub alati millegi  keskkonna  suhtes. `Keskkond' on keerulisem mõiste, kui pinnapealselt võib tunduda Kurt Koffka (1886-1941): ** Geograafiline ja käitumiskeskkond: maailm sellisena nagu ta on ja maailm sellisena nagu ta meile tundub. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). -> Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? -- Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll)  kuna kogeme
21. Kognitiivne psühholoogia- tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine 22. Eksperimentaalpsühholoogia- psühholoogia haru, milles arendatakse psühholoogiliste eksperimentide teooriat, metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes. TEEMA 2- PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU 4. Gestaltpsühholoogia- on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk [[gestalt]]ide [[taju]]le ning [[holism|holistlikule]] lähenemisele. Lühidalt öeldes gestaltpsühholoogia uurib õppimist, mälu, taju. Inimene tajub tervikut. Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast ''Gestalt''  konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses [[Max Wertheimer]], [[Kurt Koffka]] ja [[Wolfgang Köhler]] tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond.
varjudega 17. Humanistlik. Peale II MS Inimesekeskne, inimlikkus, väärtused, hoolivus, eneseteostus Vaba tahe, sundmõtteid pole Abraham Maslow: vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus, edasipüüdlikkus, puudused ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid (õpid, et targaks saada) Carl Rogers: pole patsient vaid klient 18. Kognitiivne. U. Neisser- kognitiivse psühholoogia mõiste 1967 Tunnistab sisemiste protsesside olemasolu (mitte nagu gestalt) Seletab kõike-inimene nagu arvuti; arvuti tekitaski selle revolutsiooni Ise mõtled ratsionaalselt, süda ei tee midagi Masendus jms tuleb peast mitte geneetikast, hormoonidest jne Ei eita geneetikat (Noam Chomsky keel ha geneetilised kaasasündinud struktuurid), aga kõike saab muuta Miller 7 +/- 2 19. Evolutsioonipsühholoogia. Charles Darwin (1809-1882): liikide teke, kohanemine ja looduslik valik. On jäädvustunud aju mehhanismides
Überlieferungen. Im Adelsarchiv des Hauses Merveldt ist das Epitaph nicht erwähnt. (untersucht wurden die Jahre 1580…1595) So bleibt nur eine vergleichende Analyse mit Werken, deren Künstler bekannt sind. Geschichtliches Ausgehend von Italien in der zweiten Hälfte des 13. Jahrhunderts und dann in Frank- reich im 14. Jahrhundert wurde es üblich, Grabmäler von vornehmen Personen in ei- ne Wand, insbesondere in eine Kirchenwand zu verlegen und den Sarkophag, auf dem die Gestalt des Verstorbenen ruht, mit einem Baldachin zu überwölben. In Deutschland ist zu dieser Zeit die Form des Wandnischengrabes mit eingezogener Tumba sehr selten und nur in der Gegend Straßburg – Trier – Koblenz bekannt. 1 Mitte des 16.Jahrhunderts kam im ganzen Norden Europas (vom Westen bis zum Baltikum) die Mode auf, Gräber von wichtigen Personen des Adels und der Kirche mit Epitaphien zu versehen. In der Literatur ist häufig erwähnt, dass der Antrieb die
koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid, unstades või arutledes jast talle omasel viisil. See, mis tundub ortodokssele freudistile või bihevioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks. Minakontseptsioon Tegeldes nõustajana, Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata. Minakontseptsiooni väga oluliseks osaks on see, kuivõrd kellegi reaalmina on kooskõlas eneseideaaliga ehk ideaalminaga. Suur ebakõla nende kahe näitaja vahel, eriti kui selle
 Äldre Västgötalagen  Yngre Västgötalagen  Östgötalagen 1 Pentateukparafrasen- översättning av Bibeln (5 Moseböckerna från GT), från 1300-talet som var andlig guldålder Heliga Birgitta (Birgersdotter) 1303-1375 Fick uppenbarelser efter hennes man dog och de blev riktig succee, Medetida katolska världens mest inflytelserik gestalt. Förnyade bilder från Bibel, mest dem som behandlade moderskap, kroppsliga skildringar. Strängt teologisk men också politisk och lite manipulerande. Blev helgon Sancta Birgitta. Revelaciones- Uppenbarelser Eufemiavisorna- första svenska romanen (hövisk versberättelsen) Inte direkt kopplad till musik. Tre svenska riddarromaner på knittelvers från 1300-talets början. De är uppkallade efter Norges drottning Eufemia av Arnstein
Koolkonna rajaja Lewin Inimese käitumine sõltub peale keskkonna ka iseloomust "Ahaa efekt" Loomi ei uuritud 13 Gestaltpsühholoogia on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk gestaltide tajule ning holistlikule lähenemisele. Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast Gestalt  konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses Max Wertheimeri, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond. Gestaltpsühholoogia tekkis vastusena introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa
Välise käitumise muutmine muudab kognitiivseid ja afektiivseid probleeme. Põhjustest olulisem käitumise säilitamine. KOGNITIIVNE TERAAPIA: Dobson ja Block  kognitiivsed protsessid vahendavad emotsioone ja käitumist. Ebafunktsionaalsed skeemid. 1) muuta moonutatud infotöötlust 2) korrigeerida neg automaatmõtteid 3)muutuvad neg automaatskeemid Kogemuslikud-ekspressiivsed Rogers 1951  kliendikeskne Perls 1976  gestalt Frankl -logoteraapia Singer ja Pope  kujutlusteraapiad jne Häired tulenevad võimetusest end väljendada (ka seesmiselt). Arusaam endast ja maailmast ebarahuldav. Analüüsida ja muuta arusaamu endast ja maailmast. Strateegilised-süsteemsed Minuchin, Andersen, White & Epsten jne Kommunikatsiooni analüüs, pere ja paariteraapia, individuaalsed raskused tlevad süsteemi ebafunktsioneerimisest. Mitte otsene probleemilahendus vaid
Sissejuhatus psüühikasse Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. • Mis on käitumine? Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga.. Eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskonnatingimustes. Psüühika on individuaalsel kogemusel põhinev käitumist organiseeriv protsess, elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad?
Õnnestunud nõustamise tulemuseks intelligentsusega seotud oskusi. on muutunud vaated mõnele elu aspektile ning Konstruktivistlik teooria– kokku seadma, nõustatava kasvanud oskus oma eluga paremini ehitama, püstitama ja tähendab tähendust loovat toime tulla. Nõustamise käigus tegeldakse ka analüüsi või interpretatsiooni. See mõtteviis tunnetega, kasutades võtteid näiteks gestalt- sisaldab mitmeid eri lähenemisi alates radikaalsest teraapiast (tühja tooli meetod) ja psühhodraamast kuni sotsiaalseni. Kaasaegse t juured on nii (rollimängud). Väga tähtis roll on narratiividel (nii filosoofias (Kant, Piaget jt) kui psühholoogias „suurtel“ kui individ), mille abil kooruvad välja (kognitiivne ja arengupsü, keskkonnapsü, individ mustrid ja teemad. Kuna keel on küll
Olemasolevat kujutlust võrreldakse tajautavaga, ebakõla ilmnemisel modifitseeritakse v reorganiseeritakse varasemat kujutlust ja kasutatakse seejärel töödeldavas informatsioonis orienteerumiseks, kuid nüüd juba uudel kujul. Inimese teadvuses toimub lõputu teadmis-ja mõtteskeemide konstrueerimine. Iga inimese kogemuslik baas on ainulaadne, siis on ka kujunevad mõtteskeemid unikaalsed. Gestalt- tajume maailma juba valmis mudelite v skeemidena. Skeem: tähistab teadvuses kujunevaid tunnetuslikke, sõnalisi ja käitumuslike konstruktsioone. Skeemid näol on tegemist kogetud peegeldusega meie teadvuses. Tema teooria järgi on olemas 3 erinevat skeemide liiki: sensomotoorsed skeemid (loogika eelsed), tunnetuslikud skeemid(eristumine, ettekujutamine, põhjus-tagajärg otsimine), verbaalsed skeemid (sõnade
teadvustamine 2. Kognitiiv-käitumuslikud: A aluseks klassikaline ja operantne tingimine, sotsiaalse õppimise teooria B kognitiivsete ja käitumuslike põhimõtete ühendamine: Beck- kognitiivne teraapia, Ellis- ratsionaal-emotiivne teraapia ühisosa: mitteadaptiivsed harjumused tulenevad kas ekslikust õppimisest või/ja mõtlemisest 3. Kogemuslikud-väljendavad Rogers- kliendikeskne teraapia, Perls- gestalt teraapia, kujutlusteraapiad, eksistentsialistlik - ühisosa: rõhk konkreetsel, ebaratsionaalsel, kogemuse sümboolsetel aspektidel (emotsioon, kehalised tunded, kujutlus) ja suutmatusel neid teadvuses või käitumises adekvaatselt väljendada 4. Strateegilised-süsteemsed aluseks kommunikatsiooni ja sotsiaalse vahetuse uuringud pereteraapia, abieluteraapia, paariteraapia 10
Legatos pidev voogamine, taktijoonteta, kõik noodid võrdsed, kasutab ära nii madalaimat kui kõrgeimat klahvi. Diana Deutsch-paradoksid: lõpmatult tõusvad/laskuvad helid; helikõrgustega mängimine 1.heli ülemise hääle kahekordistatakse, kuigi helikõrgus liikus illusoorselt üles); info jagamine kahe kõrva vahel (teadvuses toimub helide rühmitamine); lateralisatsioon-kummalt poolt helid tulevad; "lateraliseeritud vasakult".ajus inimene korrastab helid ära, aluseks gestalt psühholoogia. mis päriselt on? kas see, kuidas kuuleme või kuidas kirjas? 2 reaalsust-objektiivne ja taju. 7. Helivoogude rühmitamine (ingl auditory stream segregation) kui esmane ülesanne kuulajani jõudva kompeksse helivälja liigendamisel. Gestaltpsühholoogiast tuntud kolm rühmitamise põhimõtet: sarnasus, ruumiline lähedus ja nn hea järgnevus. Cocktail-party efekt. Helikõrguslik ja tämbriline eraldatus kui helivoogude rühmitamist soodustavad tingimused. Nn
) arusaamaga, mis see ei ole. Vastavalt peame ka psüühika eristama elust.) 5 * Sama oluline on asjaolu, et käitumine toimub alati millegi – keskkonna – suhtes. ‘Keskkond’ on keerulisem mõiste, kui pinnapealselt võib tunduda Kurt Koffka (1886-1941): ** Geograafiline ja käitumiskeskkond: maailm sellisena nagu ta on ja maailm sellisena nagu ta meile tundub. 6 Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). ïƒ Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed 7 Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? -- Organismidel on erinev omailm (Umwelt,
muutuvates keskkonna tingimustes. Betty Neuman. Neumanni Süsteemi mudel loodi 1970 kui meetod üliõpilaste õpetamiseks. See baseerub Hans Selye töödele, kes identifitseeris stressorid ja vastused stressile; Pierre Teilhard de Chardini filosoofiale, kes nägi inimeses hingolendit, kellel oli inimeseks olemise kogemus; 9 gestalt-teoorial, mis põhineb Frederick Perlsi töödel, kes õpetas enda ja teiste tunnete silmaspidamist ja üldisele süsteemiteooriale, mille sõnum on, et maailmas toimivad kõik süsteemid vastastikuse seotuse ja mõjutamise tulemusena. Neumanni haridusalane koolitus ja kogemused toetusid psühholoogiale ja rahva tervisele. Ta töötas Los Angelese piirkonnas kogukondlikus õenduses lektorina, praktilises õenduses ja administratiivsel tööl
hakkab ootama toitmist iga kord, kui ta kuuleb kellahelinat. On ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel.(Pavlovi koera refleks) 8. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. Teadvuse omadused Intentsionaalsus  tavaliselt ollakse teadlikud millestki. Tähelepanu keskme ja perifeeria eristamine  selektiivne tähelepanu. Gestalt-struktuur  ajju saabuvad stiimulid organiseeritakse teatud tervikuteks (väga väheste tunnuste põhjal on näiteks võimalik ära tunda nägusid). Enamik inimeste teadvustatud kogemusi on seotud mingi üldise meeleoluga, mis ei pruugi olla verbaliseeritav. Kõik teadvustatud kogemused on paigutatavad meeldiv-ebameeldiv seoste hulka. 9. Millal tekib eneseteadvus? Kuidas kontrollitakse selle olemasolu? Eneseteadvus tekib inimese teisel eluaastal.
inimestest. See võimendab protsessi ning aitab kiiremini kaitsetest läbi murda. Kui inimene istub üksinda psühholoogi, terapeudi juures, siis see on mõnevõrra turvalisem ja mugavam. Teised grupiliikmed ei sekku protsessi, ainult siis kui terapeut palub. Figuur ja foon  See, mis on teadvuses keskne, on figuur ja vähemtähtis läheb fooniks. Isiksuse figuuriks on vajadus, kõik muu sel hetkel läheb taustaks. Kui inimene rahuldab selle vajaduse, siis kasutatakse mõistet, et gestalt on fomeerunud ehk tervik on täis saanud. Gestalt on formeerunud, siis võib selle asemele tekkida uus vajdus. Kui gestalt ei formeeru, siis tekivadk lõpetamata asjad. Tunnetest võib figuuriks olla see tunne, mis domineerib teiste üle (nt hirm, rõõm, seksuaalsus). Näiteks: Mehel on raskusi naissuhetega, tänu sellele, et minevikus on palju kogunenud väljaelamata tundeid mõne naissoost persooni suhtes. Üks gestaltteraapia praktilise
Biheivorism (Ameerika koolkond)  käitumisps. Saab alguse 20. saj. Hääbus 20. saj. Keskel, aga ta mõju on praegu tugev KeskAmeerikas. Püüdsid Ps. teha ranget teadust e teadusele saab allutada kõik, mida saab mõõta. Inimese käitumist saab mõõta. On vaja stiimulit ja reaktsiooni. Sellel koolkonnal oli edu, aga ei suudetud mõelda üldmeetodit. Kasutati katseloomi. Mõjutas pedagoogikat ja Ps. Ameerikas. Gestaltps.  Tekkis saksamaal. Gestalt kuju, kujund, tervik. Tekib protestina Ameerika biheiviorismile. Ütlesid, et inimene on tervik ja see on midagi rohkemat kui üksikosade summa. Kestis 30nadateni. Inimene on tervik, pole võimalik jagada. Uurisid inimese taju ja tegid mitmeid avastusi ( taju on terviklik ja kui seal on tühik, siis taju täidab selle). Kui on võimalik tajuda mitmel viisil, siis taju valib lihtsaima (tajus kopeeritakse sarnased elemendid kokku). Kõik on seotud tervikuga. Psühhoanalüüs  süvaps
oma praktilise õpetuse aluseks. ???Figuur ja foon  Need on võetud klassikalisest saksa gestaltpsühholoogiast. See, mis on teadvuses keskne, on figuur ja vähemtähtis läheb fooniks. Perls laiendas selle kogu isiksuse peale. Isiksuses selleks figuuriks on vajadus. Inimene toimib eneseregulatsiooniprintsiibil. Mingi vajadus pidevalt teadvustab ennast inimesele. See vajadus on figuur, kõik muu sel hetkel läheb taustaks. Kui inimene rahuldab selle vajaduse, siis kasutatakse mõistet, et gestalt on fomeerunud ehk tervik on täis saanud. Gestalt on formeerunud, siis võib selle asemele tekkida uus vaajdus. Kui gestalt ei formeeru, siis tekivadki need lõpetamata asjad. Tunnetest võib figuuriks olla see tunne, mis domineerib teiste üle (nt hirm, rõõm, seksuaalsus). Kui see on rahuldatud, siis samamoodi läheb tagaplaanile. Selline vahelduv rütm on organismide elutegevuse juures normaalne. Kui gestalt jääb lõpetamta, siis vahel võivad olla mingid põhjused
täiskasvanu pilguga ning mõtestab ja tunnetab uut moodi. * Inimene hakkab nägema seoseid oma suhetes teiste inimestega ning elusituatsioonides üldse nn tajuma kõrgema plaani olemasolu. * Sügavam kontakt oma intuitsiooniga hakkab toetama elus parasjagu toimuvaid protsesse. Gestaltteraapia Gestaltteraapia tekkis 1950. aastate algul Ameerikas psühhiaater Fritz Perls'i, gestaltpsühholoog Laura Perls'i ja nende kaastöötajate koostöö tulemusel. Termin gestalt pärineb saksa keelest ja tähendab terviklikkust, terviktaju, tervikkujundit. Gestaltmeetod praktilises psühholoogias vaatleb inimest kui tervikut ja tema eesmärgiks on iseseisva, oma võimeid tundva, tulemuslikult tegutseva ja vastutustundliku isiksuse areng. Gestaltteraapiat rajades toetus Fritz Perls järgmistele allikatele: * psühhoanalüüs (Freud, Reich) * eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre, Heidegger, Nietszche) * ida filosoofiad (taoism, zen-budism)
Selle põhiideeks oli pshl'st teha täppisteadus. Käitumise uurimine. Välja tuleks jätte inimese mõtted tunded. S(stiimul)-> R(reaktsioon). Nad uurisid stiimuleid ja reaktsioone. Mõtted ja tunded olid black box- must kast. Täiustasid õppimisprotsessi, tegid palju loomkatseid. Hiljem leiti, et musta kasti tuleks uurida, seal olevaid motiive- neobiheivioristid, Ameerikas. 2) Gestaltpsühholoogia- Sm, 20.saj alguses. Vastureaktsioon USA biheiv. Gestalt- kuju, kujund, tervik. Alustati erinevate taju protsesside uurimisega, avastati, et taju on terviklik protsess. Taju- punktipaarid, mitte katkendlik punktiir. Kui on võimalik mitut moodi tajuda, vajub taju lihtsama. Väideti, et inimeste käitumist ja olemist ei saa jagada tükkideks. Tervik on rohkem kui üksikosade summa (nt kapsapea). Gestaltteraapia- USA'st tulnud suund (kaasaegne) 3) Psühhoanalüütiline koolkond- sügav pshl. -> freudism (Freud lõi)
füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises. Biheiviorismi järgi on teadusliku psühholoogia aineks inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine,mida mõistetakse liigutuste kogumina vastuseks ärritusele .Teadvust eitab, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimet nn ,,mustaks kastiks",mille sisu ei avane objektiivsele teaduslikule uurimisele. Gestaltpsühholoogia (saksa k Gestalt-konfiguratsioon,kuju) tekkis Saksamaal 20.sajandi alguses. Lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Psüühikanähtstele algselt omast kuju ehk vormi ei saa nagu elavat organismigi kokku panna osade pelga liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga-tervik on primaarne,osad sekundaarsed.Viisid läbi hulga katseid taju uurimiseks. Oluliseks puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine. Kognitiivne psühholoogia
), kostüümid, mis toetavad tegelaskujude tüüpi ja tegevuse toimumise aega ning iseloomustavad esitatavaid rolle. Muusika, mis avab tegelaskujude iseloomu oodatud ja äratuntaval moel, sobides nii karakterite kui ka esitatavate sammude tampodega, stseenide iseloomu ja struktuuriga. Dekoratsioonid ja valgus, mis loovad tõepärase pildi tegevuse toimumispaikadest ja ajast ja annavad ematsionaalse iseloomu laval toimuvale. 2. GESTALT  iga töö üksikosa (liikumine, ruum, esitaja, heki) ei ole eraldiseisvana tähenduslik, aga kõik koos ja kokku on. Gestalt moodustub põhimõttel: summa on suurem kui osade liitmise tulemus, ehk 2+2=5. Osade omavaheline suhe moodustab tähenduslikkuse terviku seisukohalt. 3. REDUNDANCY (liigsus, ülearusus,ülirohkus); REITERATION (sage kordamine, kordus) - kui erinevad elemendid ütlevad sama asja, sõnum võimendatakse kuni ülima korduseni
Hjalmar Robert Gullberg född 30 maj 1898[1] i Malmö, död 19 juli 1961 i Holmeja i Skåne, var en svensk författare (huvudsakligen poet) och översättare. Han var chef för Radioteatern 1936–1950 och fungerade även som programdirektör under sina sista år 1949–1950[2], samt ledamot av Svenska Akademien 1940–1961. Under andra världskriget blev han en av landets mest lästa och älskade poeter, en ledande gestalt i den så kallade beredskapspoesin, och gjorde samtidigt mycket för att sprida lyrik och teater via radion. Gullberg var en drivande kraft bakom radioprogrammet Dagens dikt även om han inte startat programserien och valde ofta själv vad som skulle läsas upp. Gullbergs förankring i traditionell metrik och ovilja mot mera formella experiment drev honom under de sista krigsåren in i en estetisk och filosofisk återvändsgränd: med den mera
hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis) 7. Grupi uurimise meetodid (Moreno, sotsiomeetria) NB! Paksendatud kirjas on konspektis toodud klassikud, kelle põhitõdesid tuleb eksamil teada või on ise põhitõed. ISIKSUSE PSÃœHHOLOOGIA. 1.Isiksuse mõiste. Isiksuse psühholoogia eelkäijad, allikad: 1. KLIINILINE TRADITSIOON- Charcot, Janet, Freud, Jung, McDougall. Suurim mõjutaja. 2. GESTALT- Stern. Isiksus on terviklik ja inimpsüühika elemente uurides kusagile ei jõuta 3. EKSPERIMENTAALNE- kas inimest objektiivselt üldse on võimalik uurida 4. ÕPPIMISTEOORIA- mudelõppimine 5. PSÃœHHOMEETRIA- alustõed isiksuse mõõtmiseks Isiksus on samal ajal produkt ja protsess. Teda iseloomustab: (Gordon Allport) ÂKindel struktuur ÂVõime areneda 2 erinevat isiksusekäsitlust: Struktuurne Inimesele omistatakse teatud arv omadusi, mis peaks kirjeldama inimest kui isiksust.
Saksa WÜEZBURGI koolkond Inimese tegevusakt algab peale motiivist (hoiakust veidi ka).Kas kujutlus on kogemuste põhjal või vaimsed kontrukstioonid.? Mõlemad vist nende kooolkonna järgi. Mõtlemine ei seostu konkreetse tegevusega, et mõtlemise ja tegevuse seos jäi nende koolkonnas segaseks. Aga väitsid: mõtlemine ja assotsiatsioonid pole üks ja sama asi, Mõtlemine pole alati loogiline. GESTALTPSÜHHOLOOGID Gestalt kui Tervik meie mälus kujtab vähe tunnuseid meie ajus. Ehk see äratundmine. Mis on siis sõna semantiline baas ,,koer" lapse jaoks, Sõnavara petus ei seisne selles, et viiakse kokku sõna ja asi, vaid kujunevad teadmised koerast!! GP on seotud ka tänapäevaarusaam, et mõtlemises kasutame ka kujutlusi ja opereerime nendega. (kaemuslik = kujundiline) Verbaalne teave ja kujundiline teave  töömälu rõhutab mõlemaid. Et töömalus on need mõlemad olemas, samas, teglt need lõimuvad ja
vastuseks ärritusele (stiimulile S).Teadvust eitab,pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimet nn ,,mustaks kastiks",mille sisu ei avane objektiivsele 8 teaduslikule uurimisele.1930.a osutus juba tugeva kriitika all olevaks.Küsitavus seisnes selles,et üks stiimul võib esile kutsuda erinevaid reaktsioone ja erinevad stiimulid sama reaktsiooni. Gestaltpsühholoogia (saksa k Gestalt-konfiguratsioon,kuju) tekkis Saksamaal 20.sajandi alguses Max Wertheimeri,Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri(sündinud Tallinnas) tööde põhjal.Lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus,struktureeritus.Psüühikanähtstele algselt omast kuju ehk vormi ei saa nagu elavat organismigi kokku panna osade pelga liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga-tervik on primaarne,osad sekundaarsed.Viisid läbi hulga katseid taju uurimiseks
Watson- kirjuta manifesti, et käitumine peab olema objektiivne, käitumuslik, mõõtev. Teatud toimingutel on teatud tagajärjed, mis annavad kas positiivse või negatiivse kinnituse. Sellest järeldudes alateadlikult kas teed seda või ei. Skinner- Inimene on õnnelik siis kui on ümbritsetud kõige paremate stiimulitega, unustage vabadus. Gestaltpsühholoogia. (Wertheimer, Köhler, Koffka) (sks keeles gestalt- kuju) Vastandasid end teistega, kritiseerisid struktualiste. Väitsid, et element on tühine, ilma et ta oleks koondatud terviklikuks heaks struktuuriks. Psüühilistele nähtustele (taju, probleemi lahendamine) on loomuldasa omane terviklikkus, struktureeritus, milles selle terviku elemendid on allutatud tervikule ja ilma selleta ei oma olulist sisu. Formuleerisid terve rea katseandmetest lähtuvaid tunnetuse elementide organisatsiooni printsiipe ('hea' gestalti tunnused,
annaabi.ee 
