Rütmika ja muusikaline liikumine

Saag, Urmo

Rütmika ja muusikaline liikumine (2)

Tants - Rütmika ja muusikaline liikumine

5 VÄGA HEA

Rütmika ja muusikaline liikumine

Hindamine

Ringmängu/ laulumängu õpetamine

Kehapilli rütm – nt luuletusele, laulule (NIPS EII!!)

KT 10/12 küsimust.. Nt nimeta ja joonista algusskeem mingil kodartantsul... Laps on sõõris ehk ...RING?!

Rütmiliigid

Muusika – laul, tants

Kõnerütm

Inimrütmid – plaks , samm

Loodus – linnulaul, vihmasabin, aastaajad, öö ja päev
LA – lähteasend
SÕÕR – mängijad on ringis – kõik on seotud,nt kätega
RING – mängijad on ringis, pole seotud, vabalt.
JM – juhtmängija, teeb ise mängus ka kaasa.
MJ – mängujuht, õpetab, ei pea ise kaasa tegema.

5 plaksu

PP püstiplaks sõrmeotsad ülesse
VP vastuplaks, kaaslasega lööd kokku
PaP parema käega plaks
VaP vasaku käega plaks
PüP pühkeplaks – pühid käsi plaksutades

Ummisjaluhüpe – a la sulghüpe, jalad koos hüpe
Polkavõte – poisil käed tüdruku pihal, tüdruku käed poisi õlgadel. SULGVÕTE=POLKAVÕTE
Süldvõte – käed laiali ? galopivõte
Vallasvõte – poisil parem käsi ümber tüdruku piha, tüdrukul vasak käsi poisi õlal.
TIISELVÕTE ?????
Vikkel – poiss ja tüdruk vaheldumisi , vastakuti.

Sissejuhatus rütmikasse

20.sai. esikümnel tõuseb muusikapedagoogide tähelepanu keskpunkti uus süsteem, mille kallal töötas Šveitsi muusikapedagoog ja helilooja Emilie Jaques-Dalcroze. Alates 1892.a., olles Genfi konvervatooriumis muusikateoreetiliste (solfedžo ja harm.) ainete õppejõuks, kujundab ta välja oma uue süsteemi: muusikalise - rütmilise kasvatuse kontuurid.
Märgates oma üliõpilaste võimetes suuri erinevusi muusikalise kuulmise ja rütmitunde vahel, eraldab ta õpetamise tervikust ühe komponendi - RÜTMI.

Rütmitunne on arendatav absoluutselt kõikidel.

Just nõrgalt arenenud rütmitunne oli takistuseks väga hea muusikalise kuulmisega üliõpilastel solfedžoharjutuste laulmisel. Et viia muusika rütm üliõpilaste tähelepanu keskpunkti, hakkas ta kasutama selleks liikumise abi. Ta pani oma üliõpilased kõndima, jooksma , painutama, kätega suuri liigutusi tegema, võitlema nähtamatute takistustega jne.

Liikumist reguleerib muusika!

Uue meetodi rakendamisel saadud tulemused olid ka E.J.Dalcrozele enesele üllatuseks! Harjutused ei aidanud üksnes omandada rütmi seaduspärasusi, vaid mõjusid ka väga soodsalt närvisüsteemile. Seoses sellega, hakkasid E.J.Dalcroze süsteemi vastu huvi tundma mitte ainult muusikaõpetajad, vaid ka arstid - neuroloogid, psühholoogid jne.
Peatselt märkab Dalcroze, et koordinatsiooni puudumine, halb rüht, nõrk keskendumisvõime on takistuseks rütmiliste harjutuste täpsel täitmisel. Tähendab,rütmilised puudujäägid on seega otseselt seotud ka füüsiliste või psüühiliste häiretega. Otseselt sellest tuleneb ka rütmika teine funktsioon - ravida puudujääke koordinatsioonis, tähelepanus, mälus.

Emilie Jaques-Dalcroze

Sündinud Viinis . Tema töötas välja muusikalise rütmi valdamiseks liikumisskeemi, mida nim eurütmiaks. Kui muusika kuulamise harjumus omandadakse läbi tegevuse, kus keha, mõte ja emotsioon on omavahel seotud, ei jää muusika kunagi inimesele võõraks. Eurütmia koordinatsiooniharjutused arendavad inimese loovust ja keha valitsemist. Tema meetodist ongi arenenud rida spetsiifilist rütmikat: teatrikoolidele( nt Helmi Tohvelman), koreograafiakoolidele, muusikakoolidele, erikoolidele - nt närvihaigetele jne. 1910 asutas Dalcroze Helleraus tantsu-ja rütmikakooli, 1915.a. rütmikainstituudi Genfis . Tema rütmilise võimlemise meetodit on rakendatud peaaegu kõikides maades. Paljud rütmika või rütmoplastika koolkonnad on Dalcrozest alguse saanud.

Carl Orff

Saksa helilooja ja pedagoog sündis Münchenis, 10.juulil 1895 .a. Asus tööle väikesesse teatrisse kontsertmeistrina ehk klaverisaatja. Ta on öelnud, et tema muusikalooming on mõjutatud tantsust. Sajandi algul nägi ta tantsimas Mary Wigmani. M.Wigman lõi uue tantsustiili, nn absoluutse tantsu, mis taotleb keha liikumise kaudu muusika tõlgendamist, sisaldab akrobaatika sugemeid, väldib tegevuse matkimist ja pantomiimilisust ning kasutab saateks ainult löökpillimuusikat. Seda stiili on nimetatud ka Gestalt im Raum 'iks ehk energia piirjoonteks ruumis. Talle oli tants keel, millega inimene on sündinud, s.o. tema eksistendi ekstaatiline manifestatsioon ehk näitamine/väljaütlemine. Tema juures on õppinud nt eestlane Elmerice Parts, kes on just loonud palju tantse lastele, kuid praegu neid ei tantsita.

3 tähtsamat asja last kasvatuses : uni, vabadus ja armastus!

Günter-Schules oli C.Orff muusikaline nõuandja ja juhendaja . Ühine tõekspidamine : " liikumisest muusikani, muusikast tantsuni." Lähtudes maailma muusikakultuuri arengust, oli C. Orffi üks peamine põhimõte - "alguses oli trumm " ehk rütm alustas kõike. Eesti trummiks on lokupill. C.Orff loob uut tüüp nn. kõlaorkestri (peamiselt löökriistad). Saades eeskuju Kagu- Aasia ja Aafrika pulkadega mängitavatest pillidest, töötas C.Orff välja kogu maailmas populaarsuse võitnud pillid . Need on mitmesugused, peamiselt löökpillide põhimõttel mängitavad plaatpillid, ja näiteks käega pillile lüües, raputades - liigutades, erinevaid helisid (sahinad, kõrinaid, plärinaid jmt.) tekitavad pillid. Seda ainulaadset ja originaalset pillide hulka on hakatud kutsuma Orffi instrumentaariumiks. Günther-kooli tuntumaid õpilasi oli Gunild Keetman(naine), kellest hiljem sai Orffile truu kaaslane elu lõpuni. Töötades koos, lõidki Carl Orff ja Gunild Keetman 5 köitelise (vihikud) teose: „Schulwerk“ (1930-55). „Schulwerk“ on laste muusikalise kasvatuse käsiraamat, tuletatud sõnast „wirken“ (tegutsema), tähendab ülekustest aktiivsele tegevusele, kaasautorlusele, muusikalise materjali omapoolsele ümbertegemisele. Käsiraamatu esimeses osas on rõhk asetatud rütmile, muusikalis rütmilisele kasvatusele , musitseerimis-võimalustele laulu ala, rütmi- ja plaatpillidel, plokkflöödil jt. Teises osas, seab Orff kõige eelneva kõrvale muusikali deklamatsiooni, kõne ja laulmise. Loomulikult mitte üksikud sõnad, vaid riimid , kõnekäänud, vanasõnad, liisusalmid – üks valge tuvi jne,üki kaki nommi pommi jne, laste narritamise-norimise sõnad ja –lugemised. Sest : heliseva sõna, žesti ja liikumise sulam ongi esmane muusikaline alge! Tekkinud küsimusele, kas ka teistes maades on võimalik kasutada „Schulwerk’i“ on Orff vastanud : „Igal maal peab „Schulwerk“ saama oluliselt rikastatud selle maa rahva sõnalise ja muusikalise pärandiga, osaliselt sealhulgas laste folklooriga.“ See ongi Orffi muusikaõpetussüsteem, see on soovitus, see on looming mida saab kasutada eri maades-kultuurides oma folkloori kaudu. Tants, liikumine, muusika – see kõik pidi olema üks tervik. Carl Orffi üks eesmärke oligi viia tants kooskõlla liikumise, muusikaga. Orff „läks tagasi“ sinna, kust algas muusika. Muusika algas kõnest – rütmist. Liikumine – kõne – tants.
Käies koos oma õpilastega mööda maad ringi, vesteldes inimestega, kirjutades vanu tantse, mänge, laule ja liikumisi ülesse (korjates folkloori), leidis ta ühest vanast Bavaaria kloostrist ladina-, vana prantsuse ja vana saksakeelsed käsikirjad „ Carmina burana “. C.Orffi huvitasid ja võlusid ainult „Carmina burana“ sõnad ja ta soovis neile luua muusika. 1937.a. toimus „Carmina burana“ esiettekanne. Nendes lauludes oleme me mõnikord üleval, siis all. See on Fortuuna, see on saatus. Esimene laul: „Oh õnn, Sa muudad ennst nagu kuud“. C.Orffi moodus oli kombineerida vahelduvat taktimõõtu – see oni nagu ratas mis pöörleb (saatuseratas). Teine teema „ Armastuslaul “ on täielikuks kontrastiks eelmisele. „Carmina burana“ tõi C.Orffile maailmakuulsuse. KUULA CARMINA BURANA’T!
Vahepeal olid nn. „vaikuse aastad“, tingituna ka poliitilisest olukorrast Saksamaal. „Schulwerk“ ärkas uuesti 15.09.1948 raadiosaatena, mis muutus väga populaarseks ja nõutavaks. Kõik palad, mida Te leiate „Schulwerk’is“ ei ole sümfoonia, see on lihtsalt soovitus, et seda oma vahenditega ellu viia ja kombineerida. Lapsel peab olema nendes tundides : vaba, loov ja rõõmus tegevus. Kõigepealt vabaduse moment ja alles siis info. Selleks on väga palju protsesse, kuidas seda kõike ellu viia. Näiteks valmis ooper on üks tervik. Partituur , näitlejad, orkester , kostümeerijad, lavatöölised jne. See on progessionaalsus. Meie aga alustame näiteks rütmiga, sõnaga, kui see lastele meeldib, võtame juurde muusika, teise hääle, rütmipillid, liikumised, tantsu jne. Lapsed tajuvad, et nad loovad ise ja see täieneb pidevalt, kuni lapsed saavad aru, et see on valmis töö. See on kasvav protsess – tervik. C.Orffi tähtsaim põhimõte oli: „Kuidas me töötame!“ Lisaks muusikale , korjas Orff värsse, vanasõnu, mõistatusi, laule ja see kõik sisaldub „Schulwerk’is“. „ Aphrodite triumfi“ aluseks on antiikaja pulmatseremoonia . Teos lõpeb ülistuslauluga armastusjumalanna Aphroditele.
Z.Kodaly süsteem – Jo-le-mi. „Schulwerk“ ei ole meetod! “Schulwerk“ on suunatud selelle, et äratada võimet loominguliseks tegevuseks muusika vallas. Rahvusvahelise populaarsuse on võitnud juba traditsiooniliseks muutunud Carl Orffi festivalid ja suvekoolid.

Muusika väljendusvahendid

Tempo, meetrum , rütm, karakter ja dünaamika, vorm ja fraseerimine ongi rütmika õpetamise meetodi aluseks ja selle õpetamise metoodika omapära seisneb selles, et tähelepanelik muusika kuulmine , selle aktiivne ja emotsionaalne vastuvõtt, muusika sisuline ja väljendusvahendite analüüs toimub liikumise protsessis, mis aitab muusikateoreetilisi teadmisi omandada aktiivselt, rahuldada laste liikumistarvet ja parandada mälu, taju, tähelepanu ja koordinatsiooni.
Tempo
Tempo, meetrum ja rütm on muusika ajalise kulgemise 3 omadust. Enne kui me saame teada tantsude (liikumise) iseloomu, dünaamilist ülesehitust ja vormi, on meil teada pala tempo. Lastele piisab 3 jaotusest : kiire, aeglane, keskmine.
Tempo on muusikalise teose esitamise kiirus, mille omavolilise muutmisega kiiremaks või aeglasemaks, muutub ka pala iseloom ja meeleolu, andes segeli sellele isegi karikatuurse ilme. Muusika, kui väljendav kunst , nõuab aga teinekord tempo kiirendusi ja aeglustusi, et suuremat väljendusrikkust saavutada.
Selleks tuleb ka lastes arendada mõlemaid omadusi: oskust tempot säilitada ja oskust tempot muuta.

Tuleb leida sobiv ja mittesobiv tempo hällilaulule ja marsile.
Võrrelda käekella, äratuskella ja seinakella jmt. Tiksumist.
Tempo kiirenemise ja aeglustmise võrdluseks on sobiv tuua näiteid lastele tuttavatest nähtustest.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 39 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Urmo Saag Õppematerjali autor

Konspekt - sisaldab Lacroze, Orffi. Kõik tähtsam eraldi välja toodud.

Rütmika muusikaline liikumine Lacroze Orffi Rütmiliigid

Sarnased õppematerjalid

102

doc

Mängud

............................................................................... 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE............................................................................................................... 11 KUHU SEE LÄKS?............................................................................................................ 11 KÕRISTIMÄNG................................................................................................................

Mäng

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu

524

doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

1993). Lapsekeskse kasvatuse teine laine Teise laine algusaastateks loetakse II maailmasõja järgseid aastaid ning tagantjärele on seda nimetatud romantilise lapsekesksuse ajajärguks. See oli idealiseeritud liialduste aeg. Ühel pool oli laps oma süütuses ja headuses, teisel pool ühiskond oma kurjuses ja valskuses. Antipedagoogika ja must kasvatus Kesk-Euroopas, informaalne kool Inglismaal ning vabakooli liikumine ja avatud kasvatus Ameerikas ongi selle ajajärgu sünnitised. Antipedagoogika ja must kasvatus A. Milleri, E. Braunmühli, H. Kuppferi ja I. Illichi arvates ei ole kasvatuse lähtemõtted mitte kunagi õiged olnud, sest lapsepõlv on unikaalse väärtusega, mistõttu praegust hetke ei tohi loovutada tulevikule - võimalus elada praeguses hetkes nüüd ja praegu on suur väärtus. Kaheldi ka ühiskonna normide (väärtuste) üldkehtivuses.

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

477

pdf

Maailmataju

See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nimi tähistab teaduse, religiooni ja kunsti sisuga teatmeteost. Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst.

Karjäärinõustamine

343

pdf

Maailmataju uusversioon

midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst.

Teadus