Kordaja Eesliide Tähis 10 -12 piko- p 10-9 nano- n 10-6 mikro- m 10-3 milli- m 10-2 senti- c 10-1 detsi- d 10 deka- da 102 hekto- h 103 kilo- k 106 mega- M 109 giga- G 1012 tera- T
Eesliite Tähis Kordsus nimetus Tegra T 10¹² = 1 000 000 000 000 Giga G 109 = 1 000 000 000 Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10¹ = 0,1 Senti c 10² = 0,01 Milli m 10³ = 0,001 Mikro 106 = 0,000 001 Nano n 109 = 0,000 000 001 Piko p 10¹² = 0,000 000 000 001
Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10-1 = 0,1 Senti c 10-2 = 0,01 Milli m 10-3 = 0,001 Mikro μ 10-6 = 0,000 001 Nano n 10-9 = 0,000 000 001 Piko p 10-12 = 0,000 000 000 001 Angstrom 1Å 10-10meetrit kasutatakse pikkusühikuna aatomimaailmas, on aatomi läbimõõdu suurusjärk Vesiniku aatomi läbimõõt põhiolekus on ligikaudu 1 Å Märgi antud materjalile mikro, makro ja megamaailma piirid! Õpi eesliiteid ladusalt kasutama.
Hekto h 102 = 100 1 hm = 102 Deka da 101 = 10 1 dam = 10 Detsi d 10 1 = 0,1 1 dm = 10 1 Senti c 10 2 = 0,01 1 cm = 10 2 Milli m 10 3 = 0,001 1 mm = 10 3 Mikro µ 10 6 = 0,000 001 1 µm = 10 6 Nano n 10 9 = 0,000 000 001 1 nm = 10 9 Piko p 10 12 = 0,000 000 000 001 1 pm = 10 12
k kilo 1 000 h hekto 100 da deka 10 d detsi 0,1 c senti 0,01 m milli 0,001 mikro 0,000001 n nano 0,000000001 p piko 0,000000000001 f femto 0,000000000000001 a ato 0,000000000000000001 z zepto 0,000000000000000000001 y jokto 0,000000000000000000000001 Näiteks dimensioon cm c = 10-2=0,01, seega cm = 10-2m = 0,01 m Näiteid: 1,7 km = 1,7 1000 m = 1700 m (seos: 1 km = 1000 m) 52 mm = 52 0,001 m = 0,052 m (seos: 1 m = 1000 mm, st 1 mm = 0,001 m Ajaühikute vahelised seosed 1 min = 60 s
Nimetus Tähis Ühik Valem V.E.S.K.P.Ü Jõud F N F=m·g m=mass(g), g=9,8(N/Kg) F=Jõud(N) Töö A J A=f·s A=meh. Töö(J) S=teepikkus(m) Potensiaalne Ep J Ep=m·g·h h=kõrgus(m) Energia Ep= pot. Energia Kineetiline Ek J Ek=m·v²/2 v²=kiirus energia Võimsus N W N=A/t A=töö Kiirus v m/s v=S/t S=teepikkus Rõhk P Pa P=F/S S=Pindala(m²) P= rõhk(pa) Vedeliksamba p Pa p=·g·h V=Ruumala(m³) Rõhk ...
Elektrimahutavus farad Magnetvoog veeber Induktiivsus henri Magnetinduktsioon tesla 1. Mõõtühikute kümnendeesliited Eesliide Tähis Kordaja giga- G mega- M kilo- k milli- m mikro- μ nano- n piko- p 3
Elektrodünaamika kontrolltöö kordamismaterjal 1. Mõõtühikute eesliited: · tera T 1012 · milli m 10-3 · giga G 109 · mikro µ 10-6 · mega M 106 · nano n 10-9 · kilo k 103 · piko p 10-12 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused) Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis on võrdne magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja
• Teine nimi - prümnesiofüüdid • Kromalveolaatide hõimkond • Lähedases suguluses krüptomonaadidega • Rakkudel tavaliselt kaks viburit Unikaalne organell –sünapomorfne haptoneema ( väliselt viburi sarnane, kuid erineb mikrotuubulite asetuse ja otstarbe poolest. Mikrotuubulid – valgustruktuurid, mis aitavad moodustada tsütoskeletti. Haptoneemas 6-7 mikrotuubulit. Kr. k – hapsis – puudutus, nema –niit.) ( Sünapomorf - mingi organismide rühma taksonite ühine arenenud tunnus, mille järgi võib oletada, et vaadeldava tunnusega organismid põlvnevad ühisest eellasest.) (Takson ehk mest - taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum) (Taksonoomiline rühm – nt liik, perekond, sugukond.) On võimalik, et kloroplastid arenesid välja haptoneemadest. Haptoneemade otstarve pole veel kindlalt teada, kuid nähtavasti on olulised toitainete omandamisel. Mõned uuringud: oluline roll toitainete kinnipüüdmisel ja transportimisel fag...
Elektrilaeng- on keha iseloomustav füüsikaline suurus. Näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Tähis: q või Q, ühiku tähis C(kulon). Q= It Elektrivool- nimetatakse laengukandjate suunatud liikumiseks. Elektrivoolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 1amper, tähis I Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A, 1J Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. N, 1W. Kehade elektriseerimine: Hõõrdumisel, elektriseeruvad mõlemad kehad st. Nad omandavad elektrilaengu. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks. Elektriseerumiseks nimetatakse kehale elektrilaengu andmist.(laetud kehade vastastikune mõju) Laengu jäävuse seadus: elektriliselt...
hekto h 10 1 deka da 10 detsi d 10-1 senti c 10-2 milli m 10-3 mikro 10-6 nano n 10-9 piko p 10-12 Kirjuta eesliitega: 1) 5 × 106 m= 5 Mm 2) 1,8 × 103 g= 1,8 kg 3) 16,5 × 10-3 m= 16,5 mm 4) 18 × 109 s= 18 Gs 5) 16 Tm= 16 × 1012 m 6) 18 ps= 18 × 10-12 s 7) 0,5 nm= 0,5 × 10-9 m 8) 16,2 ps= 16,2 × 10-12 s
Aatomifüüsika kontrolltöö kordamismaterjal 1. Mõõtühikute eesliited: · tera T 1012 · milli m 10-3 · giga G 109 · mikro µ 10-6 · mega M 106 · nano n 10-9 · kilo k 103 · piko p 10-12 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused) Mudel on tegelikkuse lihtsustatud kujutis. Bohri aatomimudel: Aatom koosneb positiivsest tuumast, mille ümber tiirlevad kindlatel orbiitidel elektronid. Bohri postulaadid: 1. Elektron võib liikuda ümber tuuma vaid kindlatel (statsionaarsetel) orbiitidel ja siis ta energiat ei kiirga. 2
d j valitakse li k nii, ii et ta jaguks kolmega · Näide: 2,9 2,9·10 103 42·10-6 Kümnendeesliited · T tera 1012 triljon · G giga 109 miljard · M mega 106 miljon ilj · k kilo 103 tuhat · m milli 10-3 tuhandik · mikro 10-6 miljondik · n nano 10-99 miljardik ilj dik · p piko 10-12 triljondik Ühikute teisendamine · Suurema ühiku teisendamisel väiksemaks tuleb nihutada koma p paremale · Väik Väiksema ühik ühiku tteisendamisel i d i l suuremaks tuleb nihutada koma vasakule Elektriahelate koostisosad · Takisti · Kasutatakse ahelates voolu piiramiseks ja pinge alandamiseks · Jaotatakse püsi- ja muuttakistiteks Elektriahelate koostisosad · Kondensaator
Ühiku kümnekordseid või kümnendosi väljendatakse eesliidetega, milledest meil enamkasutatavad on detsi- 10-1 senti- 10-2 kilo- 103 milli- 10-3 mega 106 mikro- 10-6 giga- 109 nano- 10-9 tera- 1012 piko- 10-12 RAHVUSVAHELINE MÕÕTEÜHIKUTE (SI) SÜSTEEM Põhiühikud Suuruse nimetus Suuruse üld- Ühiku Ühiku tähis levinud tähis nimetus Pikkus l, s meeter m Aeg t sekund s Mass m kilogramm kg Temperatuur T kelvin K
Aeg t sekund s Voolutugevus l amper A Temperatuur T kelvin K Aine kogus n mool mol Valgustugevus Iv kandela cd Olulisemad eesliited ja nende tähised Eesliide Lühend 10 aste Kordne piko- p 10-12 0,000 000 000 001 nano- n 10-9 0,000 000 001 mikro- µ 10-6 0,000 001 milli- m 10-3 0,001 senti- c 10-2 0,01 detsi- d 10-1 0,1 kilo- k 103 1000
m mass kg giga G 109 mikro 10- 6 E energia J mega M 106 nano n 10- 9 f sagedus Hz 3 kilo k 10 piko p 10- 12 h Plancki konstant c valguse kiirus D kiirgusdoos Gy;Sv
määramise katse tulemused ja nende põhjal tehtud järeldused. 2. Mis on laser? Laser on tehis valgusallikas, mis eristub teistest valgusallikatest, tavavalgustitest( elektripirn, luminestsentlamp, neoontoru jt) selle poolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja võivad olla ülieredad. Laserikiirt saab ülimalt koondada ruumis (ülipeeneks m suurusjärgus valgustäpiks) ja ajas (piko- koguni femtosekundi 10 -12 10-15 s suurusjärgus välkeks e impulsiks). 3. Laseri ehitus Joonis 1. 1) Aktiivaine 2) Pump vajalik pöördhõive tekitamiseks (laseri "süütamine") 3) Peegel 4) Poolläbilaskev peegel (3 ja 4 koos resonaator) 5) Laserkiir 4. Laseri tööpõhimõte Laseri tööpõhimõte seisneb selles, et on pump, mis tekitab elektrivälja. Elektriväljas
zetta Z 1021 senti c 10--2 eksa E 1018 milli m 10--3 peta P 1015 mikro µ 10--6 tera T 1012 nano n 10--9 giga G 109 piko p 10--12 mega M 106 femto f 10--15 kilo k 103 atto a 10--18 hekto h 102 zepto z 10--21 deka da 101 jokto y 10--24
Mega M 10 6 = 1 000 000 Kilo K 10 3 = 1 000 Hekto H 10 2 = 100 Deka da 101 = 10 Detsi d 10 -1 = 0,1 Senti c 10 -2 = 0,01 Milli m 10 -3 = 0,001 Mikro µ 10 -6 = 0,000 001 Nano n 10 -9 = 0,000 000 001 Piko p 10 -12 = 0,000 000 000 001 8. KÜSIMUS: Tiheduse definitsioon (lk 72-75) VASTUS: Aine tihedus füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja selle keha ruumala jagatisega. 9. KÜSIMUS: Mis on trajektoor, teepikkus ja kiirsus? (lk 80-81) VASTUS: Trajektoor joon, mida mööda liigub keha punkt. Teepikkus (s) trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Kiirus (v) keha poolt
Kilo 103 K Hekto 102 h Deka 10 Da Detsi 10-1 D Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad (2 = 360 1 rad = ) 1kWh = 1000W * 3600 s = 3,6 * 106 J 760 mmHg = 1atm = 101k Pa 2. Mehaanika 2.1. Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Läbitud teepikkus = nihkega Keskmine kiirus = hetkkiirusega Teepikkuse ja kiiruse graafikud:
alust. Arvu 10 astmed: 2 Arvu 10 astmeid kasutatakse väga suurte või väga väikeste arvude kirjutamiseks. 1012 - tera 10-12 - detsi 109 - giga 10-9 - senti 106 - mega 10-6 - milli 103 - kilo 10-3 - mikro 102 - heto 10-2 - nano 10 - deka 10-1 - piko Näiteks: 1 000 000 00 = 108 ; 0,000 000 1 = 10-7 Sarnaste liikmete koondamine: Kui avaldises on liikmed, mis on ühesugused või erinevad ainult arvulise kordaja poolest, siis nimetatakse neid sarnasteks liikmeteks. Näiteks: a + a + a = 3a a * a * a * a = a4 a +b + a + a + b = 3a + 2b xy + xy = 2xy xy * xy = x2 * y2 3a + 4b + 2a + 5b = 5a + 9b Sellist liikmete liitmist või lahutamist nimetatakse koondamiseks.
eksa- E 10 18 ato- a 10-18 peta- P 1015 femto- f 10-15 tera- T 1012 piko- p 10-12 giga- G 109 nano- n 10-9 mega- M 106 mikro- μ 10-6 kilo- k 103 milli- m 10-3
an Arvu 10 astmed Eesliide Tähis Kordsus Eesliide Tähis Kordsus eksa- E 10 18 ato- a 10-18 peta- P 1015 femto- f 10-15 tera- T 1012 piko- p 10-12 giga- G 109 nano- n 10-9 mega- M 106 mikro- μ 10-6 kilo- k 103 milli- m 10-3 hekto- h 102 senti- c 10-2
kilo k 103 ------------------------- ------------------------- ------------------------- detsi d 10-1 senti c 10-2 milli m 10-3 mikro µ 10-6 nano n 10-9 piko p 10-12 fenta f 10-15 6 h1 = 10,2 mm h4 = 9,8 mm h2 = 10,1 mm h5 = 10,3 mm h3 = 9,9 mm h6 = 9,7 mm hk = 10mm n hk = 1/n hi i=1
0,1 = 10-1 detsi d 0,01 = 10-2 senti c 0,001 = 10-3 milli m 0, 000 001 = 10-6 mikro 0, 000 000 001 = 10-9 nano n 0, 000 000 000 001 = 10-12 piko p 0, 000 000 000 000 001 = 10-15 femto f 0, 000 000 000 000 000 001 = 10-18 atto a SI ( Syste`me International) SÜSTEEMI ÜHIKUD Füüsikaline suurus Nimetus Tähis Dimensioon Põhisuurused Pikkus meeter m L
1 683 valgustugevus selles suunas on W/sr. Nimetus Tähis Kordaja, millega tuleb korrutada mõõtühikut Tera T 1012 Giga G 109 Mega M 106 Kilo k 103 Milli m 10-3 Mikro μ 10-6 Nano n 10-9 Piko p 10-12 femto f 10-15 9 1011 Näiteks: 1F= cm 1,6 10 19 1 eV = J 1 bar = 105 Pa 1 μF = 10-6 F 2. Liikumiste tüübid: Ühtlane liikumine – sellise liikumise korral läbib keha võrdsetes ajavahemikes võrdse teepikkuse. V = S / t , milles v- kiirus (km/h), s- aeg ja t- teepikkus.
esinemine Kokkoliidid on: () kokkoidse ehitusega haptofüüdid; (x) lubjakihiga kaetud orgaanilised soomused osadel haptofüütidel; () haptofüüdid, millel esinevad lubjaga kaetud soomused; () haptofüüdid, millel haptoneema on redutseerunud () vesiikulid, milles moodustatakse rakku katvad soomused Levik: (x) enamasti meres; () enamasti jõgedes; () enamasti järvedes; () enamasti mullas; () enamasti aerofüüsed Raku suurus: () enamasti piko; (x) enamasti nano; () enamasti mikro; () enamasti meso Põhiliseks liikide määramise tunnuseks on: (x) rakku katvate soomuste peenstruktuur; () kloroplastide arv, kuju ja paigutus; () viburite asetus ja arv; () raku kuju, suurus ja rakuseina ehitus; () rakkude jagunemise viis Cryptophyceae, Krüptomonaadid, ka krüptofüüdid e neelvetikad Krüptofüüdid on: (x) dorsoventraalse ehitusega; (x) kahe viburiga; () nelja viburiga; () kokkoidid;
vajadusel teenendasin kliente ka neile tavakaupa müües (pikade järjekordade ajal). Tööstuskauba osakonnas meeldis mulle kõige rohkem, sest seal on kauba sortiment hästi lai. Mind õpetas ja suunas oma ala hästi tundev assistent Anneli. Ta õpetas mulle, kuidas kiiresti erinevaid kaupu leida ja kuidas neid maitsekalt riiulitele paigutada nii, et nad kutsuksid ostjaid ostma. Selles osakonnas sain ma kätt proovida töötades erinevate abivahenditega(piko,rokla), mis kergendasid teenindajate tööd. Minnes praktikale lootsin omandada palju teadmisi kaupadest ja kinnistada koolis õpitut, et sooritada edukalt eesseisev kutseeksam. Sain juurde enesekindlust, arendasin suhtlemisoskust. Muutusin tähelepanelikuks, tundsin et minust praktikal olles oli palju kasu sellega kaasnes minu kohusetunne antud tööülesandeid täites. Muutusin iseseisvamaks püüdsin olla alati täpne, abivalmis, lahke ja tähelepanelik. Praktika vastas minu ootustele.
T tera- 1012 d detsi- 10 1 G giga- 109 c senti- 10 2 M mega- 106 m milli- 10 3 k kilo- 103 mikro- 10 6 h hekto- 102 n nano- 10 9 da deka- 101 p piko- 10 12 MEHAANIKA Ühtlane sirgjooneline liikumine Koordinaat: x = x0 + vt Nihe: s=vt Kiirus: v=s/t Kiirendus a=0 Ühtlaselt muutuv liikumine x=x0 +v0t+at2/2 s=v0t +- at2/2 s=v-(v0)2/2a v=v0+at a=v-v0/t Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. KEHADE VASTASTIKMÕJU Mass on keha võime osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus.
kvalitatiivsete, praktiliste (laboratoorsete) ülesannete lahendamisel, milliseid mõõteriistu oskab kasutada. Ülesannete lahendamisel on vajaduse korral lubatud kasutada teatmematerjalide abi. Mehaanika koos sissejuhatusega Gümnaasiumi lõpetaja: teab: SI (põhiühikud, täiendavad ühikud, tuletatud ühikud), eesliide, mitte SI ühikud (min, h, nurgakraad, kWh, mmHg); oskab: ühikute teisendamine, tuletatud ühikute defineerimine, eesliite väljendamine kümne astmetena ja vastupidi (piko-st kuni tera-ni). Mehaanika Gümnaasiumi lõpetaja: teab mõisteid: taustsüsteem, teepikkus, nihe, hetkkiirus, kiirendus, liikumisgraafik, mass, inerts, jõud, jõu liigid (raskusjõud, elastsusjõud, hõõrdejõud, üleslükkejõud), rõhk, keha kaal, tihedus, deformatsioon, hõõrdetegur, resultantjõud, Newtoni I, II, III seadus, gravitatsiooniseadus, suletud süsteem, impulss, impulsi jäävuse seadus, ringliikumine, periood, sagedus, nurkkiirus,
deka da 10 detsi d 10-1 senti c 10-2 milli m 10-3 mikro μ 10-6 nano n 10-9 piko p 10-12 femto f 10-15 atto a 10-18 zepto z 10-21 Ühikute teisendamine Sageli on vaja ühikuid, milles füüsikalised suurused on esitatud, muuta. Ühitute teisendamiseks on hea kasutada ahelmeetodit. Ahelmeetodi eesmärk on vabaneda
4) maakoha vanus 5) elusorganismid Muld hakkab kujunema alles sellest hetkest alates kui kividele asuvad esimesed elusorganismid. Mullateadus kui teadus hakkab kujunema siis kui tekkis vajadus suurema koguse toidu järele. Anton Nõmmik koostas esimese agrogeograafilise suunitlusega kaardi Alfred Lillema koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi, tegi ka esimese agromullastiku rajoniseerimise kaardi Eesti kohta. Osvald Hallik happeliste muldade leviku uurimine Arnold Piko pani aluse väetusõpetusele Loit Reintam Eesti muldade geneetika ja klassifikatsiooni uurija Endel Kitse uuris mullavett Üheks tähtsamaks asutuseks oli Riiklik Projekteerimisinstituut (Eesti Põllumajandusprojekt). Tänu sellele asutusele on Eesti mullad kaardistatud. Teiseks selliseks asutuseks oli Riiklik Projekteerimisuurimisinstituut. Koostas maaparandusprojekte. Kolmandaks Agrokeemiateenistus, kus teostati väetistarbe analüüse ja koostati väetistarbekaarte. Maa ehitus
laeng on 0 anoodile lähevad negatiivse elektrilaengu kandjad, elektronid või anioonid 20. v = IV VARIANT 1. biopolümeer rakkudes esinev makromolekul, mis koosneb paljudest ühte tüüpi molekulidest, monomeeridest. 2. Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta 104,3° Jääs 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, iga H-sideme eluiga umbes 10 mikrosek Vees 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, iga H-sideme eluiga umbes 10 pikosek 1 piko sek = 10-12 sek Vee molekulide vahel on vesiniksidemete võrgustik 3. mikrotuubulid on põhikomponendiks (koos vahe- ja mikrofilamentidega) tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Motoorne valk on valk, mis transformeerib ATP-energia liikumisenergiaks. 4. DNA replikatsioon uute polünukleotiidahelate süntees, s.t DNA molekuliga (emamolekuliga) identsete koopiate (tütarmolekulide) süntees. DNA kaksikheeliks peab lahti keerduma, et tagada DNA-polümeraasile juurdepääs
Energia on keha võime teha tööd. Kineetiline energia on liikuvate kehade energia. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu või oma osade vastastikkuse asendi tõttu Ek=mv2/2 ; Ep=mgh Tera (T) 1012 milli (m) 10-3 Giga (G) 109 mikro () 10-6 Mega (M) 106 nano (n) 10-9 Kilo (K) 103 piko (p) 10-12 Füüsikast üldiselt Füüsika on oma uurimis objekti poolest loodusteadus, aga uurimis meetodite poolest täppisteadus. Füüsika uurib füüsikalisi nähtusi liikumine, magnetism, elekter jne. Füüsika ülesandeks on anda füüsikalistest nähtustest täpne kirjeldus ja seaduspärasused, millele need alluvad. Füüsika ülesandest tulenevad tema meetodid. 1. Vaatlus meetod, märgitakse üles kõik arv näited ilma nähtuse
m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 deka- (da) 101 -9 nano- (n) 10 hekto- (h) 102 mikro- () 10-6 ühik ise 100=1 kilo- (k) 103 -3 milli- (m) 10 mega- (M) 106 -2 senti- (c) 10 giga- (G) 109
m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 deka- (da) 101 -9 nano- (n) 10 hekto- (h) 102 mikro- () 10-6 ühik ise 100=1 kilo- (k) 103 -3 milli- (m) 10 mega- (M) 106 -2 senti- (c) 10 giga- (G) 109
2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena Nimetus Tähis Kordaja, millega tuleb korrutada mõõtühikut Tera T 1012 Giga G 109 Mega M 106 Kilo k 103 Milli m 10-3 Mikro 10-6 Nano n 10-9 Piko p 10-12 femto f 10-15 Näiteks: 1 F = 9 1011 cm 1 eV = 1,6 10-19 J 1 bar = 105 Pa 1 F = 10-6 F 3. Kulgliikumine Et uurida liikumist, st tema asukohta muutumist ruumis, tuleb eelkõige osata määrata seda asukohta ennast. Kuid seejuures tekivad mõned raskused. Igal kehal on mingid mõõtmed; seega keha erinevad osad, tema eri punktid asuvad ruumi erinevates kohtades
Kõrge dielektriline konstant Maksimaalse tihedus vedelas olekus Struktuur Jäik struktuur teeb vee molekuli polaarseks. Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta. Hapnikuaatomi kaks paardumata elektroni moodustavad kaks negatiivse laengu piirkonda. O-H side on 33% ioonse iseloomuga. VESI JÄÄ 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta H-sideme eluiga u 10 piko sek H-sideme eluiga u 10mikro sek veemolekulide vahel on H-sidemete võrgustik. H-sidemed moodustavad 3-mõõtmelise See on muutuv kus H-sidemed pidevalt võrgustiku milles minimaalne vee molekulide katkevad ja moodustuvad arv on 6 2. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesikeskkonnas ja entroopia muut. Amfifiilsed molekulid ja nende käitumine vees.
109 - giga 10-9 - senti 106 - mega 10-6 - milli 103 - kilo 10-3 - mikro 102 - heto 10-2 - nano 10 - deka 10-1 - piko Näiteks: 1 000 000 00 = 108 ; 0,000 000 1 = 10-7 Juurimine Ruutjuur 2 1 1 1 1 · 25 = 5, sest 5² = 25; · = , sest = ; · 0 =0, sest 0² = 0 4 2 2 4 · -4 = - (vastus puudub reaalarvude hulgas; -4 =-2i) Negatiivsest arvust ruutjuurt leida ei saa. (See pole reaalarv).
1021 zetta- Z 10-21 zepto- z 18 -18 10 eksa- E 10 atto- a 15 -15 10 peta- P 10 femto- f 12 -12 10 tera- T 10 piko- p 9 -9 10 giga- G 10 nano- n 6 -6 10 mega- M 10 mikro- 3 -3 10 kilo- k 10 milli- m 102 hekto- h 10-2 senti- c
materjalile tehakse auk sisse, kui on tahmaosake, siis seostub mingi muu C3 mingi C4 ja C1 nii et viiakse prügiga maksa? On terve hulk baktereid, mis suudavad pääseda, kuidas nad kaitsevad ennast komplemendi aktivatsiooni eest? Table 13-1. Malaaria ei peaida ennast asjata erütrotsüüdi eest. Alternatiuivne tee 6. loeng Tsütokiinid Immuunreaktsioonides signaali ülekande ja rakkude diferentseerumises osalevad valgud. Väikesed (8-30 kD) piko.-nanomolaarsed konts. Hormoonide sarnased. Hormoonidele sarnesed, aga me ei saa neid ühte patta panna, sest tsütokiinid ei levi üle organismi, vaid kõrvalolebvatele rakkudele tihti samale rakule mis sünteesib. Väga lühikese elueaga (RNA ebastabiilne) Sünteesitakse vastusena mingile spetsiifilisele signaalile Toimivad ainult läbi retseptorite. Peab kiirelt retseptorile seondma, kui ei seondu siis hävib. Leviku viisid
• da deka- 101 = 10 hektar 1 ha = 10 000 m2 liiter 1 l = 0,001 m3 kilomeetrit tunnis 1 km/h = (1/3,6) m/s kilovatt-tund 1 kWh = 3 600 000 J • Vähendavad eesliited • TähisNimetus Suurusjärk • d detsi- 10-1 = 0,1 • c senti- 10-2 = 0,01 • m milli- 10-3 = 0,001 • μ mikro- 10-6 = 0,000 001 • n nano- 10-9 = 0,000 000 001 • p piko- 10-12 = 0,000 000 000 001 Kokkuvõte, Ülesanded • Mõõtühikute süsteem- Mõõtühikute süsteem on kogum, mille moodustavad kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud. • SI põhisuurused- SI põhisuurused on pikkus, aeg, mass, temperatuur, elektrivoolu tugevus, valgustugevus ja aine hulk. • SI põhiühikud- SI põhiühikud on vastavalt meeter (1 m), sekund (1 s), kilogramm (1 kg), kelvin (1 K), amper (1 A), kandela (1 cd) ja mool (1 mol).
Moodustuvad orgaanilise aine helbed. Helvestele kleepuvad juurde filtertoiduliste organismide lima ehk mustust. Kogu see soga vajub alla ja seda nimetatakse DETRIIDIKS. Selle pinda koloniseerivad bakterid ( viburid, ripsloomad + kaldatsooni taimede lagunenud rakud). Lainetus hõõrub selle kupatuse peeneks. Surnud zooplanktonit kasutavad belaagilise eluviisiga kalad. Läänemeres on nendeks räim (paljuneb põhjas) ja kilu (paljuneb belagiaalis). Piko - ja femtoplankton - nende osatähtsus on vesikeskkonnas suur, nende kaudu kulgeb produktsioonist 50 %. Fütoplanktoni populatsioonil on suhteliselt madal biomass. Aastaga produtseeritakse 15 - 45 oma biomassi. Taimedel on produktsiooni ja biomassi suhe on 1, suurem osa energiast kasutatakse enda kaitsmiseks. 2)Nekton (ujuv) - avavees aktiivselt ujuvate loomade kogum. Siia kuuluvad kalad, hülged ja vaalad. Netoni eluiga on pikem ja kasv aeglasem kui planktonil. Enamus selgrootuid elab
ac vahelduvvool MMF magnetomotoorjõud BJT bipolaartransistor MO mooduloptimum CFC voolu-sagedusjuhtimine MOS metall-oksiid pooljuht CSI vooluvaheldi MCT MOS-juhitav türistor dc alalisvool n nano = 10-9 (eesliide) DSP digitaal-signaaliprotsessor p piko = 10-12 (eesliide) DTC momendi vahetu juhtimine PDU impulse jaotusseade EMC elektromagnetiline ühildatavus PWM pulsilaiusmodulatsioon EMF elektromotoorjõud rms ruutkeskmine väärtus EO sümmeetriline optimum rpm pööret minutis ESR ekvivalentne jadatakistus s sekund F farad SCR lihttüristor
annaabi.ee 
