olek kus elektronil on rohkem energiat kui põhiolekus 7. Millal aatom kiirgab valgust? Siis kui aatom läheb kõrgema energiaga nivoolt üle madalamale 8. millal aatom neelab valgus? Siis kui aatom läheb madalama energiaga niivolt üle kõrgema energiaga nivoole. 9. Mis on laenguarv? Prootonite arv tuumas 10. Millest koosneb aatomi tuum? prootonitest ja neutronitest 11. Mis on tuuma massiarv? Tuumaosakeste koguarv 12. Mis on tuumajõud? Prootonite ja neutronite vahel mõjuv eriline jõud 13. iseloomusta tuumajõudu ● Tuumajõud on tugevad ja ei sõltu tuumaosakeste elektrilaengust ● Väga lühikese ulatusega 14. mis on isotoobid? Isotoobid on keemilise elemendi erimid, mille tuumad on erineva massiarvuga. 15. Mis on looduslik radioktiivsus? Aatomituumade iseeneslik mundumine 16
10. Mida nimetatakse maandamiseks? V: Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nimetatakse maandamiseks. 11. Mis on elektriväli? Millest sõltub elektrivälja tugevus?. V: Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektrivälja tugevus sõltub kui suur on keha laeng mida ta übritseb. 12. Millistele kehadele mõjub elektriväli.? V: Kehadele millel on elektrijõud. 13. Kirjelda aatomi ehitust : tuumaosakeste arv, prootonite arv ja laeng, neutronite arv, elektronide arv. Täida tabel. Keemiline Tuumaosakeste Prootonite arv Neutronite arv Elektronide arv element arv Liitium 7 3 4 3 Naatrium 23 11 12 11 14. Kuidas tekib anioon ja kuidas tekib katioon?
reaktsioonis laguneda.Aatom- aine väikseim osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest.Aatomituum- koosneb prootonites ja neut laneg +.Nukleon- tuumaosakesed prootonid ja neutronid.Prooton- laeng+ mass 1 määrab keemilise lemendi.Neutron- laeng0 mass1.Elektron- elektronkihi üks osa.Ioon- laenguga energia osake,kus elektrone on rohkem või vähem prootonite arvust.Isotoop- sama laenguga erineva massiarvuga element.Laenguarv-Z koosneb prootonite arvust.Massiarv- A tuumaosakeste arv kokku.Tuumajõud- jõud, mis hoiab tuumaosakesi koos.Seosenergia- on võrdne minimaalse tööga,mis kulub liitosakeste lahutamiseks koostisosadeks.Tuumareaktsioon- tuumaenergia muutub elektrienergiaks.Termotuumareaktsioon- kergete tuumade ühinemine kõrgel temp.Ahelreaktsioon- nähtus kus tuumade reaktsioon põhjustab neutronide vabanemise mille käigus toimub uute tuumade lagunemine.Radioaktiivsus- nähtus kus aatomituumadest iseeneselikult eraldub osakesi suurel kiirusel
Aatomiehitus Elektronkate koosneb elektronkihtidest, kusasuvad elektronid. Elektronkihid jagunevad alakihtideks ehk orbitaalideks. Orbitaal on ruumi osa, kus elektronid asuvad suure tõenäolsusega kõige rohkem ning elektronidel on seal ühesugune energia. Elemendi tuumalaeng (aatominumber) Z = prootonite arv = elektronide arv. Elemendi massiarv A = tuumaosakeste arv = prootonite arv Z + neutronite arv N. Elektronkihid: 1. kiht 2 el. 2. kiht 8 el. 3. kiht 18 el. 4. kiht 32 el. Orbitaale tähistatakse väikese tähega, mille ees on kihinumber: 1 el. k. s 2 el. k. s, p 3 el. k. s , p, d 4 el. k. s, p, d, f s - ringikujuline p - Kaheksa kujuline d - Topelt kaheksate kujuline Kui element liidab elekrtone siis on ta OKSÜDEERIJA
üksiklased- osakesed, millele pole jätkunud vastaspartnereid. Nendest osakeste tasakaalulisest lähtesegust algabki uue, seekord juba tasakaalutu osakestesegu kujunemine paisuvas Universumis, kus osakestel pole enam vöimalust leida endale vastaspartnereid, vaid ainult liitlasi. Seejuures liitosakeste kujunemisel on oluline see, et lut oleks tugev ja liidu moodustamiseks ei tuleks ületada liiga kõrgeid barjääre. Liitosakese tugevuse määrab seoseenergia, mis kujuneb tuumaosakeste vahel lähidistantsidel (kaugustel alates tavaliste aatomituumade möötmetest 1013 cm) valitseva universaalse tõ0mbejõu ja prootonite vahel valitseva elektrostaatilise tõukejõu mõjul, mis loobki osakeste ühinemist tõkestava barjääri. Lähikaugustel on elektrostaatiline tõukejõud prootonite vahel umbes 100 korda nõrgem kui tugev tuumajõud. Seejuures elektrostaatiline jõud mõjub suurtele kaugustele, tuumajõud aga vaid lähinaabritele
Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasuhoha keha lõppasukohaga. Taustsüsteem=taustkeha+sellega seonduv ristkoordinaadistik + aja määramise alghetk Gravitatsiooniline vastastikmõju on unikaalne vastastikmõju, mis väljendub kõikide kahade vastastikuses tõmbumises Elektromagnetiline vastastikmõju on laetud kehadevaheline vastastikmõju, mis väljendub kehade tõmbumise või tõukumisena Tugev vastastikmõju on tuumaosakeste vastastikmõju, mõjuraadius on kuni 10 -15 m. Nõrk vastastikmõju kutsub esile aineosakeste vaheline vastastikmõju, mõjuraadius on 10 -18 m. Ühtlane liikumine on selline liikumine, mille korral sooritab keha võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsete ajavahemike jooksul võrdsete väärtuse võrra. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kiiruse muutu ühes ajaühikus.
Aatomi tuum on positiivse laenguga.Elektronid on negatiivse laenguga. Aatomi tuum koosneb neutronitest ja prootonitest. Tuumaosakeste arv = Prootonite arv + Neutronite arv = Massiarv(A) Prootonite arv = Tuumaleng = Aatominr(Z) = Elektronide arv. perioodi nr = elektronkihtide arv rühma nr = väliskihi elektronide arv. 1.Kiht- kuni 2 elektroni 2.Kiht- kuni 8 elektroni 3.Kiht- kuni 18 elektroni 4.Kiht- kuni 32 elektroni väliskihis kuni 8 elektroni. väärisgaas - element , mille aatomite välisele elektronkiht on täielikult elektronidega täitunud. Lihtained koosnevad ühest keemilisest elemendist Liitained koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused. Segu koosneb mitme aine osakestest, ta koostis võib muutuda ja omadused sõltuvad segu koostisest. Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Vedelik + tahke, vedelikus mittelahustuv...
rühmadeks (I A-VIII A ja I B-VIII B) · Igal elemendil on oma lahter , milles on sümbol, tuumalaeng ja aatommass Rühma nr:(rooma nr) = väliskihi elektronide arvuga Perioodi nr: = elektronkihtide arvuga Järjenumber näitab tuumalaengut ehk prootonite arvu · Seega järjenumber · Prootonite arv näitab ka = elektronide elektronide arv arvu Massiarv · Massiarv näitab tuumaosakeste ( prootonite ja neutronite ) summat. · Leitakse perioodilisustabelist nii: Ümardatakse aatommass täisarvuni. Na 22.98 ümardatakse 23-ks Kui Naatriumi massiarv on 23 Siis prootonite ja neutronite summa = 23 Kuna prootonite arv tuleb järjenumbrist, Na = 11 siis neutronite arvu saame nii 23-11=12 neutronit
See on vastasmõju laetud kehade vahel (tõukumine, tõmbumine). Ulatub mistahes kaugele ja mõju on tunduvalt gravitatsioonis tugevam. Väga väikeste vahemaade korral, mis võrreldavad aineosakeste mõõtmetega, on ülekaalus just elektromagneetiline vastastikmõju. Elektromagneetiline vastastikmõju hoiab elektronid ümber aatomituuma. Tugev vastastikmõju Tugev vastastikmõju ehk tugev vastasmõju Tuumaosakeste vahel valitseb tugev vastaskmõju. See on tuhandeid kordi tugevam kui elektromagneetiline vastastikmõju, aga mõjupiirkond on väga väike. Tugev vastasmõju hoiab koos aatomituuma. Nõrk vastastikmõju Nõrk vastastikmõju ehk nõrk vastasmõju. Nõrk vastasmõju põhjustab osakeste lagunemist ja muundumist. Nõrga vastasmõju mõjuraadius veel väiksem kui tugeval vastastikmõjul. Täpset matemaatilist valemit ei teata.
Seosenergia- energia , mis kulub tuumaosakeste eraldumiseks. Sõltub massiarvust. Termotuumareaktsioon- tuumad ühinevadm korraldavad end ümber ja lagunevad. Kriitiline mass- väikseim kogus uraani , mis reageerib 50 kg uraani , 250g uraan + peegelseinad. Ahelreaktsioon- aine liikumine edasi ja muutumine teiseks aineks( kasutatakse nt tuumareaktoris). Tuumareaktor- kasutatakse energiablokkidena tuumaelektrijaamades ja laevades. Kiiritustõbi- äge( lühiajaline , suur kiirgus), krooniline ( pikkaajaline , võike kogus) ( pealvalu , iiveldus, palavik, pearinglus- teris parneb- uus haigus- paraneb, haige... ). Tosimeeter- sedae kiirguse kindlask tegemine. · Keemiline reaktsioon-1. Toimub molekulide ja aatomite vahel, C+=2-> CO2; 2.saab vähem energiat ,kulub vähem energiat; 3. Ei vaja erilist vahendit. · Tuumareaktsioon- 1. Toimub tuumade muutumine, Fe -> Au; 2. Saab rohkem energiat kulub rohkem energiat. Vajab spetsia...
Tuumafüüsika konspekt Tuumajõud-kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma, Seosenergia-mehhaaniline energia,mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks, Tuumareaktsioon- kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed, Radioaktiivsus- ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine, Poolestusaeg aeg mis on määratud kõikidele radioaktiivsetele isotoopidele- Selle aja jooksul lagunevad pooled olemasolevatest tuumadest, Tuumareaktsioonid: kergete tuumade ühinemine(H +He, päike) termotuumareaktsioon, raskete tuumade lõhustamisreaktsioon (ahelreaktsioon, nt U)Termotuumareaktsiooni tekkimise tingimused: väga kõrge temperatuur, suur rõhk. Kõrge temp võimaldab prootonitel ühineda heeliumiks läbi mitme vaheetapi Jäävusseadused tuumareaktsioonides:1)laengu jäävuse seadus- sümbolite juur...
lendavad laiali suurte kiirustega, vabaneb uusi neutroneid, mis omakorda põhj uute tuumade lagunemise- AHELREAKTSIOON). Saab jätkuda, kui k(neutronite paljunemistegur) on suurem/võrdne 1-st. kriitiline mass- aine kogus, mille puhul tuumareaktsioon kontrolli all seisab seose energia- energia, mis kulub tuuma lõhkumiseks üksikuteks nukleonideks. Massidefekt- masside vahe, mis tekib tuumade lõhustumisel. Üksikute tuumaosakeste masside summa on alati suurem tuuma kui terviku massist. Zmp+Nmn(kõikide prootonite mass+ kõikide neutronite mass) on suurem mtuum.
Ei saa vabana eksisteerida. arv on jääv, ei teki ega kao. Prooton: p=uud=-1 Neutron: n=udd=0 Kvarkvangistus Kvargid ei saa iseseisvalt eksisteerida, vaid on nö. vangistatud elementaarosakestesse. Kuna vähim võimalik eksisteerida saav elektrilaeng on prootoni/elektroni laengule vastav elementaarlaeng, siis on kvarkide ,,vangistuse" üheks peapõhjuseks just nende murdarvuline elektrilaeng Elementaarosakestes peavad kvargid olema kahe- või kolmekaupa Hüperonid Pärast tuumaosakeste avastamist leiti hulk raskemaid nn.veidraid osakesi hüperone. Kõik nad koosnevad erineval viisil kvarkidest u, d, s. https://www.youtube.com/watch?v=V0KjXsGRvoA Kasutatud kirjandus A. Ainsaar "Füüsika 12. klassile", lk. 41 - 44 http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCsQFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww2.laps.ee%2Ffyysika%2F12kl%2F05_Tuumafyysika %2F001_Tuumafyysika.ppsx&ei=ZvHOUsagCqSR5ASS- 4E4&usg=AFQjCNGeVJGhPI7Uy58mZUd_kOoTP13Tjw&sig2=l6D0Ksjm5E4KNvCj q2qR9Q
süsteem 7.Mida tähendab, et liikumine on suhteline? - Et sama ese võib ühe keha suhtes liikuda, aga teise keha suhtes paigal olla. 8.Mis on vastastikmõju? - Ühe kehaga juhtub midagi, teise keha mõjul 9.Vastastikmõju liigid ja omadused ( näited). · Gravitatsioonijõud- tõmbab ( tõmbab kehad maa peale) · Elektromagnetilised jõud- ( hoiab elektronid aatomis aatomituuma ümber ) · Nõrk vastastikmõju ( osakeste lagunemine ja muundumine ) · Tugev vastastikmõju ( tuumaosakeste vahel olev jõud ) 10.Mis on gravitatsioon ja vaba langemine? - Gravitatsioon on maa külgetõmbejõud. Vaba langemine on kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike. 11.Ühtlase sirgjoonelise liikumise mõiste /näited). - Keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. ( Rongisõit sirgel teel ) 12.Mida näitab kiirus, valem, tähised, ühikud ? - Kiirus näitab kui pika tee läbib keha ühe ajaühiku jooksul. V= s / t , v , km/h ; 13
kiirguse võrrandit ei ole, sest: 0 0 X (omab energiat, aga ei muutu) Poolestusaeg aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt(poole võrra). -aeg , mille jooksul pooled radioaktiivse aine aatomi tuumadest on lagunenud. (Mida intensiivsemalt kiirgab, seda väiksem on poolestusaeg.) Tuumajõud Jõud, mis hoiab koos tuumas olevaid nukleone. Põhiomadused: Elektromagnetjõududest umbes 100x tugevamad Tugev tuumaosakeste vastastikmõju. Kõige tugevamad jõud looduses Väike mõjuraadius(Mõjutavad ainult tuuma mõõtmetes) Tuuma seoseenergia energia, mida läheb vaja tuuma lõhkumiseks üksikuteks nukleonideks. Seoseenergia võrdub selle energiaga, mis eraldub tuuma moodustumisel üksikutest osakestest. Es=Mc2 M tuuma massidefekt, c valguse kiirus, Es seoseenergia Tuuma massidefekt on teda moodustavate nukleonide kogu seisumassi ja tuumamassi vahe.
5)Tuumapomm koosneb ainest, mille kriitilise massi saavutamisel tekib tuumade lagunemise ahelreaktsioon, mille käigus vabaned tohutul hulgal energiat(tavaliselt 235uraanium. 6)Tuumajõud on jõud, mis hoiab koos tuumaosakesi ehk nukleone. See jõud on suurem kui elektrijõud, sest see hoiab prootoneid koos, mis peaksid muidu tõukuma. Tuumajõud mõjub ainult väga lühikesel maal. See muutub tõukavaks jõuks, kui nukleonid üksteisele liiga lähedale satuvad. Nii takistab see tuumaosakeste ühinemist. Teatud ka nimedega lühikeste kätega hiiglane või tugev jõud. 7)Termotuumareaktsioon on tuumade ühinemisreaktsioon, mille käigus peab kahel üksteisest eemal oleval aineosakesel olema piisavalt energiat, et ületada elektrijõud, ehk peab aine olema ülituline. 8)Seosenergia on tuumade ühinemise käigus tehtud töö käigus saadud energia, mis salvestub tuumas tuumaseoseenergiana. Tuumade lagunemisel see energia vabaneb. Siin kehtib energia jäävuse reegel.
mass 1 laeng -1 mass 0,0005 Aatomi ehitus http:// www.youtube.com/watch?v=lP57gEWcisY&feature=relat Aatomi tuum · Koosneb tuumaosakestest ehk NUKLEONIDEST positiivse laenguga PROOTONITEST ja laenguta NEUTRONITEST. · Tuuma laeng on positiivne. TUUMALAENG = PROOTONITE LAENGUTE SUMMAGA. · Prootonite arvu tuumas nimetatakse AATOMNUMBRIKS (Z). · Tuuma mass on ligikaudu võrdne tuumaosakeste arvuga ehk MASSIARVUGA (A). Massiarvu leidmise valem nukleonide prootonite neutronite massiarv A = arv = arv + arv Z N AZ N Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist tuuma- aatomi- prootonite elektronide laeng =number = = arv arv Z Isotoobid · Ühesuguse
KORDAMINE FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖKS ,,TUUMAFÜÜSIKA" Katre Pohlak XII klass Tuuma koostisosad on prootonid ja neutronid. Laenguarv, prootonite arv > 19 Massiarv > 39,10 Neutronite arv > 39 19 = 20 Z luumalaeng, prootonite arv A mass (A=Z+N) ja määrab ära tuumaosakeste arvu Nukleone hoiab tuumas koos tugev vastasikmõju. Vastastikmõju liigid on: gravitatsioon, elektromagneetiline vastastikmõju (laetud kehad), tugev vastastikmõju (tuuma osad) ja nõrk vastastikmõju (kvarkide vahel). Suured tuumad teeb ebastabiilseks prootonite tõukumine. Seega kaob ära tugev vastastikmõju, mis mõjub vaid väikese distantsi peal.
Third level Fourth level Fifth level http://www.youtube.com/watch?v=lP57gEWcisY&feature=related Aatomi tuum Koosneb tuumaosakestest ehk NUKLEONIDEST positiivse laenguga PROOTONITEST ja laenguta NEUTRONITEST. Tuuma laeng on positiivne. TUUMALAENG = PROOTONITE LAENGUTE SUMMAGA. Prootonite arvu tuumas nimetatakse AATOMNUMBRIKS (Z). Tuuma mass on ligikaudu võrdne tuumaosakeste arvuga ehk MASSIARVUGA (A). Massiarvu leidmise valem nukleonide prootonite neutronite massiarv A = arv = arv + arv Z N A=Z +N Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist tuuma- aatomi- prootonite elektronide laeng = number = = arv arv Z Isotoobid
Aatom – aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. – Aatomituum (aatomi keskmes olev positiivse laenguga väga tihe osake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest. – Elektronid (aatomi üliväiksed koostisosakesed) - Prooton - Neutron Keemiline element (kindla tuumalenguga aatomite liik) – Isotoobid (keemilise elemendi erineva massiarvuga teisendid) Aatomnumber (järjekorranr) Z = tuumalaeng (prootonite arv) = elektronide arv (neutraalses aatomis) Massiarv A = tuumaosakeste arv aatomis (prootonite arv Z + neutronite arv N) Orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus ehk elektronpilve tihedus on väga suur. Ühel rbitaalil saab olla kuni 2 elektroni (elektronipaar). Aatoni väline elektronkiht koosneb kahes alakihist; s- alakiht, milles on 1 orbitaal; p-alakiht,milles on 3 orbitaali. Orbitaalide täitmist elektronidega kirjeldab ruutskeem (orbitaale tähistavad ruudud, elektrone noolekesed). Orbitaalid täituvad
leping, mille eesmärgiks on ära hoida tuumarelvade ja tuumarelvade valmistamise tehnoloogia levikut. Eesti liitus 1992. aastal Tuumarelvade vastuolulisus Eetika Juba enne esimeste tuumarelvade katsetusi olid teadlased kahte leeri jagunenud. Jaapani peal tuumapommide kasutamise teema on olnud arutluses siiamaani. Tuumarelvade vastuolulisus Sadenemine Aastatel 1945 kuni 1980 viidi läbi enam kui 500 atmosfäärilist tuumakatsetust. Tuumaosakeste sadenemine on põhjustanud juba ainuüksi USAs üle 11 000 surma. USA on ka ainus riik, mis maksab kompensatsiooni tuumakatsete ohvritele. Tuumarelvade vastuolulisus Meeleavaldused Esimesed avalikud meeleavaldused tuumarelvade kasutamise vastu toimusid Jaapanis, kus koguti 35 miljonit allkirja tuumarelvade keelustamiseks. 1963. aastal allkirjastasid mitmed riigid leppe tuumarelvade katsetusteks atmosfääris, kosmoses ja vee all. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia
Füüsika kontrolltöö nr. 1 Mehaanika 1.Mehaanika uurib kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutumist mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine/arvutamine mistahes ajahetkel. 2.Kinemaatika kirjeldab kehade liikumist ruumis, seejuures pole tähtis, mis seda liikumist esile kutsub. 3.Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. 4.Kulgliikumine on sama trajektooriga/sümmetriline liikumine. Nt. Õmblusmasinanõela üles-alla liikumine. Punktmass on keha mille massi me ei arvesta/punktmass on liikuva keha mudel. Nt.ühest linnast teise sõitva autot kujutame me punktina, selle punkti massi me ei arvesta. 5.Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. Nihe on lühim tee kahe punkti vahel, nihke tähis on s(nooleke nihke suunaga peal) ja mõõtühik on 1 meeter e. 1m . 6.Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse teiste kehade liikumist. Taustkeha, se...
Tuumajõud - Tuumajõud on erilised jõud füüsikas. Nad mõjuvad tuumaosakeste vahel ning nad on tõmbejõud. Nad on maailma tugevaimad jõud massiosakese kohta. Tänu tuumajõududele on tuuma lõhustamine väga raske. Seoseenergia nim energiat, mis on vajalik, et lõhustada tuum täielikult ükiskuteks osadeks. Kuna tuuma jõud on väga suured, siis on see energia massiühiku kohta tohutult suur. Kuna peab kehtima energiajäävuse seadus, siis peaks vastupidises protsessis osakestest moodustub (tuum)hoopis eralduma energia. Reaalsuses see energiaga eraldub
vahetades gluuoneid vahetavad kvargid värvilaenguid.et kvark ei jääks gluuonit välja kiirates ilma värvita, peab lahkuv gluuon uht värvi ära viies samas teise kohe asemele jätma.seepärast kannab gluuon korraga üht värvi ja antivärvi sõltuvalt tüübist.prootonis on nii kvargid kui gluuonid(kvarke alati 3, gluuoneid määramata arv.tekivad ja kaovad vahetades kvarkide värve). Gluuonid on värvilised ega saa tuumaosakeste seest lahkuda vahendavad protonite ja neutronite vahelisi jõude virtuaalsed valged liitosakesed- pii-mesonid.nõrka vastastikmõju põhjustavad väga massiivsed vaheosakesed. Supernoova-raskete tuumade allikaks.suurema massiarvuga tähe plahvatus. El.osakeste allikad:looduslikult radioaktiivsed elemendid, kosmiline kiirgus, kirendid Osakeste detektorid-Udukamber, mullikamber, ionisatsioonikamber, triivkamber, aja-projektsioonikamber
9.Tuum aatomi keskel asuv osake, mis joonis kooseneb prootonitest ja neutronitest 10.Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest 11.Tuumaosakesed e aatomituuma koostisosad nukleondid prootonid ja neutronid 12.Massiarv tuumaosakeste arv aatomituumas, tähis A 13.Aatomnumber prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z 14.Keemiline element kindla tuumalaenguga (aatomnumbriga) aatomite liik 15.Elektronskeem koosneb keemilise elemendi nt C:+6 | 2)4) sümbolist, mille järel märgitakse elemendi tuumalaeng ning
on fluidumi viskoossus ehk sisehõõre; on fluidumi kinemaatiline viskoossus: = / . 5. Isotoobid Isotoobid on elemendi teisendid, mis erinevad aatommassi poolest. Aatommassi erinevuse põhjus on neutronite erinev arv tuumas. Tuumade tähistamiseks kasutatakse perioodtabeli sümboleid, mille juurde märgitakse tuuma laenguarv (ühtlasi järjenumber) ja massiarv kujul , kus element on tabelis järjekohal , (st tuumas on prootonit) ja tuumaosakeste koguarv ehk massiarv on (st, neutroneid on A-Z). 6. Elektro negatiivsus Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt. Kokkuleppeliselt võetakse ühikuks liitiumi aatomi elektronegatiivsus XLi = 1. Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse võrdluse teel
Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakese mõiste areng- Ajalooliselt on arvatud, et väikseim osake on aatom ( kreeka k ’jagamatu’). Hiljem avastati, et need koosnevad aatomituumadest ja elektronidest. Siis avastatu aatomituuma alamstruktuur: prootonid ja neutronid, mida omakorda pikalt peegi jagamatuteks. Nüüd on teada, et ka prootonid ja neutronid ei ole jagamatud osakesed, vaid koosnevad kvarkidest. Kuid kindlasti pole tegemist lõpliku füüsikateooriga- elementaarosakeste loetelu saab tõenäoliselt tulevikus täiendada või korrigeerida. Seega sõltub elementaarosakese mõiste sellest, kui väikesemõõtmelisi struktuure parasjagu olemasolev tehnoloogia võimaldab uurida. Elementaarosakesed- mateeria kõige väiksemad koostisosad, mis käituvad ühtse tervikuna ega koosne lihtsamatest osakestest. Paljudest elementaariosakestest koosnevaid kehasid nimetatakse makrokehadeks. FUNDAMENTAALOSAKESED Paljud loevad elementaarosakesteks näiteks pro...
KT 5 KORDAMINE 1. Milline on tuuma koostis: osakeste nimetused, laengud ja nende tähised? Prooton Z = 1 , Neutron N = neutraalne osake, laeng puudub 2. Mis on massiarv ja isotoop? Massiarv (A) on nukleonide koguarv. (Prootonid+neutronid) Isotoop- keemilise elemendi tuumad, milles prootonite arv on jääv, kuid neutronite arv võib muutuda. 3. Mis jõud on tuumajõud ja tuumajõu eripära? Tuumajõud tuumaosakeste vahel mõjub üks neljast vastastikmõju liigist. See on tugev vastasmõju, mis hoiab tuuma koos. Arvuliselt suur, kuid väikese mõjuraadiusega. 4. Mis on ja kelle poolt avastati looduslik radioaktiivsus? Loodusliku radioaktiivsuse avastas Becquerel, tehes katseid uraanisooladega. Looduslik radioaktiivsus on aatomituumade iseeneslik kiirgus alates järjenumbrist 84. 5. Loodusliku radioaktiivse kiirguse komponentide nimetused ja koostis? kiirgus : heeliumi aatomi tuumad, 24 He
rohkem prootoneid (86%), teiseks heeliumi tuumi (13%) ja ülejäänud (1%) on põhiliselt raskete elementide tuumad. 8.Milleks on vaja osakesi kiirendada? Kiirendites kiirendatakse elektriliselt laetud osakesi: elektrone, prootoneid ja vahest ka nende antiosi. Kiirendused on vajalikud osakeste katsetamiseks.9.Miks pole olemas stabiilset mesonit? Sest mesoneis on kvarke ja antikvarke võrdne arv. 10.Mille poolest erineb tugev vastastikmõju kvarkide vahel jõust tuumaosakeste vahel? Kvarkide vahel on jõud tugevam ja ei kahane kaugusega. Tuumaosakestel tervikuna pole värvilaengut, sp gluuonid neid nende läbimõõdust kaugemal ei seo ja jõud nende vahel kahaneb kaugusega kiiresti.11.Milline jäävusseadus ei luba elektronil laguneda? Energia jäävuse seadus. Elektronist väiksemat laetud osakest pole olemas. 12.Mille pooolest erinevad aineosakesed vaheosakestest. Aineosakesed ei kao, nad saavad vaid üksteiseks muuuda
Tuumafüüsika. 1.Rutherfordi katse I -kiirgus sai väljuda plii kastist ainult ühes suunas sirgjooneliselt. Tekkisid sähvatused ekraanil. II Kuldlehe korral üksikud oskesed levisid laiali, enamus läksid sirgjooneliselt läbi nagu poleks midagi juhtunud, üksikud põrkusid tagasi (mis oli kõige hämmastavam). Järeldus: kujutas ette, et aatomi keskel on positiivne tuum, mille läbimõõt on võrreldes aatomiga 100 000 korda väiksem. Samal ajal on enamus aatomi massist tuumas. Elektronid tiirlevad ümber tuuma. Elektronide kogulaeng ja tuuma laeng on võrdsed. Rutherfordi teooria puudused: 1. Ei selgitanud energia (nt.valgusenergia) kiirgumist ja neeldumist (kui laetud osakesed liigucvad kiirendusega , siis peaks aatom koguaeg energiat kiirgama. Tegelikult kiirgab ainult siis, kui ta on energiat väljaspoolt ise juurde saanud. Neelab ja siis kiirgab): 2. Ei selgitanud seda, miks aatom on suhteliselt püsiv ...
Elastsuse potentsiaalne energia ehk elastsusenergia on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö - s.t keha kokkusurumine või venitamise mõjul kehasse salvestanud energia. Kineetiliselt ehk liikumisenergiat omavad kõik liikuvad kehad. Mitmesugustes ainetes on salvestunud keemiline energia, mis vabaneb keemliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemetaga energia. Aatomituuma potentsiaalne energia on salvestunud tuumaosakeste seoseenergiana ja vabaneb radioaktiivsel lagunemisel. Sise- ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia on laineliikumisega seotud energia, mis näiteks veekogude lainetuse puhul on saadud gravitatsioonienergiast võit tuule kineetiliselt energiast. Kiirgus on energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlainete vahendusel. 2.3 Maa teke ja areng
1.Elementaa.osakesteks nim aineosakesi, mis pole jagatavad E=mc2 Massidef on küll väike, kuid sellest tekivad suured veel väiksemateks osakesteks. El.osakesed ei lagune energiahulgad(1g heeliumi tekkimisel vabaneva energiaga tükkideks, nad muunduvad üksteiseks. N: elektron, prooton, võib terve aasta kütta maja) Seoseenergia tähendab tööd mis neutron. 2.Mateeriaosakesed on aine ehituskivi. Jaotus: tuleks teha tuumaosakeste viimiseks üksteisest nii kaugele, et kvargid- osalevad nõrgas ja tugevas vastastikmõjus. nad enam üksteist ei mõjuta. Es=E/A Eriseoseenergia Leptonid- osalevad ainult nõrgas. 3.Vastastikmõjusid seoseenergia ühe nukleoni kohta. Tuumaenergia põhineb vahendavad: gravitatsiooni- gravitonid(pole avastatud), eriseoseenergiate erinevuste ärakasutamisel Ahelreaktsioon elektromagnetiline- footon, nõrk jõud- uiikonid, tuumajõud-
vastastikmõjus teiste tuumadega või osakestega (prootonid, neutronid, alfaosakesed, footonid jne). Tuumareaktsioonidega kaasneb alati soojusefekt – st reaktsioonil eraldub või neeldub soojus, mis ületab miljoneid kordi keemilisel reaktsioonil (näiteks põlemisel) eralduva soojushulga. Tuumareaktsioonide põhiliigid on 1) raskete tuumade lõhustumisreaktsioon ehk ahelreaktsioon, mille käigus tabab rasket tuuma, milles tuumaosakeste arv ulatub sadadesse (Näiteks U235), mingi tuumaosake, näiteks neutron. Raske tuum, mis niigi on ebastabiilne (tuumajõud ei suuda tuuma hästi koos hoida) laguneb kaheks kildtuumaks (Ba ja Kr tuumadeks). Seejuures jääb üle 2..3 neutronit, mis tabavad järgmisi uraanituumasid ning lõhustuvad ka need. Nende tuumade lõhustumisel vabanevad jälle neutronid, mis ei mahu tekkivatesse kildtuumadesse ära ning lõhustuvad omakorda uusi uraani tuumi jne. Kõik
Mõned radioaktiivsed isotoobid 40K annab põhilise osa elusorganisme mõjutavast kiirgusest 14C kasutatakse süsinikku sisaldavate muististe ( puusüsi, elusaine jäänused) vanuse määramiseks 60Co kiirgusallikas, raadiumi aseaine meditsiinis 235U kasutatakse energeetikas (poolestusaeg 7,04×108 aastat) Massidefekti võrra väheneb aatomituuma mass võrreldes neutronite ja prootonite masside summaga tuumas. Kõikide tuumaosakeste vahel on tõmbejõud. Aine kogust mõõdetakse aine massiühikute ja mahuühikte kaudu (g, kg, ml, l jne). Aine hulka mõõdetakse Avogadro arvu kaupa (mol, mmol jne) GayLussaci seadus: reageerivate ja reaktsioonil tekkivate gaaside ruumalad suhtuvad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud.
ISOTOOBID Isotoobid kujutavad endast ühe ja sama prootonite arvuga (Z), kuid erinevate massiarvudega (A) tuumi, st erinevate neutronite (N) arvuga tuumi. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega, kuid nad erinevad radioaktiivsuse suhtes. Isotoobid on Mendeleejevi tabelis ühes ja samas ruudus. Igal elemendil on isotoobid, kuid kõikidel elementidel pole nad stabiilsed. Vesinikul on kolm isotoopi aatommassidega 1,2 ja 3. Isotoopi aatommassiga 2 nim DEUTREERIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 1 neutronit. Isotoopi aatommassiga 3 nim TRIITIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 2 neutronit. Deuteeriumi ühinemisel hapnikuga saame nn raske vee. NIHKEREEGEL Radioaktiivsed muundumised alluvad nn nihkereeglile, mille sõnastas inglise füüsik Soddi. 1) alfa lagunemisel (eraldub alfa-osake, st He tuum) väheneb elemendi mass nelja aatommassi ühiku (2 prootoni + 2 neutroni mass) ja laeng 2 laenguühiku võrra (2 prootoni laeng). ...
aatomi tähtsaim omadus elektronid( laeng 1) *Aatomis on prootoneid ja elektrone ühepalju. * maksim. arv kihil 2n² (n-kihi nr.) *Neutronite arv tuumas võib varieeruda. · Aatomituum koosneb tuumaosakestest ehk nukleonidest · Nukleonid jagunevad : prootonid( +laenguga) ja neutronid (laenguta) · Aatomituuma on koondunud 99% aatomi massist! Tuuma mass võrdub tuumaosakeste arvuga ehk massiarvuga A · Prootonite arvu tuumas nim aatominumbriks(Z),mis kajastub ka perioodilissüsteemis. 6. 1) alumiinium Al 9) kaalium K 17) raud Fe 25) väävel S 2) elavhõbe Hg 10) kaltsium Ca 18) räni Si 3) fluor F 11) kloor Cl 19) plii Pb 4) fosfor P 12) kuld Au 20) süsinik C 5) hapnik O 13) lämmastik N 21) tina Sn 6) heelium He 14) magneesium Mg 22) tsink Zn
hantlikujulised (ruumiline kaheksa) c. dorbitaalid: 5 tk (10 e) d. forbitaalid: 7 tk (14 e) Ühesugused orbitaalid moodustavad vastava alakihi. 6. Elementide keemiliste omaduste sõltuvus perioodilisustabelist (metall, mittemetall, väärisgaas ehk inertgaas, redutseerija, oksüdeerija, siirdemetallid, elektronvalemid, ruutskeemid) aatomnumber = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv aatommass ~ massiarv (A) = tuumaosakeste arv (prootonid+neutronid) perioodi number = elektronkihtide arv A rühma number = väliskihi elektronide arv Isotoobid on sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu ja seetõttu massiarvu poolest. Rühmas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule: · suureneb aatomi raadius ehk väliskiht kaugeneb tuumast ja · väheneb tuuma mõju väliskihi elektronidele on hõlpsam loovutada elektrone kasvab elementide metallilisus.
Tähed Tähti iseloomustavad suurused: 1. Tähesuurus - taevakeha näivat heledust väljendav arv Tähesuuruste süsteem leiutati Vana-Kreekas (arvatavasti Hipparchose poolt) ja võeti hellenistlikus astronoomias üldiselt kasutusele. Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam tähtedest (Siirius) omab tähesuurust -1,46; palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed; tänapäeva teleskoopidega saab Maalt vaadelda 24. suurusjärgu tähti. Nõrgemaid tähti on taevas rohkem, tähtede arv kasvab heleduse vähenedes kiiresti. Maa taeva heledaima tähe Siiriuse tähesuurus on 1,45, Veenuse oma kuni 4,4, täiskuul 12,6 ja Päikesel 26,8. 2. Värvus ja temperatuur Enamiku tähtede pinna temperatuur on 3000-30000 K. Tähtede sisemuses ulatub temperatuur kümnet...
kasutatakse indikaatoriga. LEELIS- vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid) LIHTAINE- aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. LIITAINE- (keemiline ühend) aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. LIITVÄETIS- mitut vajalikku toiteelementi sisaldav mineraalväetis. 6 MASSIARV- tuumaosakeste arv aatomituumas, tähis A. MAHUPROTSENT(%)- lahustunud aine (gaasi või vedeliku) maht 100 mahuosas lahuses. MASSIPROTSENT(W%)- lahustunud aine mass 100 massiosas lahuses. MATERJAL- mitme aine kogum, mida ei saa kergesti lahutada üksikuteks koostisaineteks näit. puit, klass, teras. METALLIDE PINGERIDA- keemilise aktiivsuse ja elektrokeemiliste omaduse põhjal järjestatud metallide rida. METALLILINE SIDE- metallioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides.
Ümber tuuma tiirlevad elektronkihtidel elektronid. Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes (1amü=1,66*10 -24 g) Aatomituum moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb tuumaosakestest, positiivse laenguga. Prooton tuumaosake, laeng +1, mass 1. Neutron tuumaosake, laeng 0, mass 1. Elektronkate koosneb elektronidest, mis on jaotunud kihtidesse. Elektron laeng -1, mass ~0,0005 Massiarv A = prrotonite arv + neutronite arv = tuumaosakeste arv Aatomnumber Z =tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv Elektronskeemide koostamine!!! 1. kihile mahub 2é; 2. kihile 8é; 3.kihile 18é; 4. kihile 32é; väliskihile kuni 8é. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Isotoop ühe ja- sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad neutronite arvu poolest tuumas. Elektronskeem koosneb keemilise elemendi sümbolist, mille kärel märgitakse elemendi tuumalaeng ning elektronide arv kihtide kaupa.
o Osakeste liikumine laines: ristlaine ja pikilaine. Loeng 17 o Valgus: Huygensi lained, Newtoni korpusklid ja Maxwelli elektromagnetvõnkumised. o Suurused: langemisnurk, peegeldumisnurk, murdumisnurk o Fotomeetria: energeetilised ja fotomeetrilised suurused, nende SIühikud. Loeng 21 o Põhimõisted: aatomituum, tuuma koostisosad, , seoseenergia, massidefekt. Tuumajõud. Et tuuma koos hoida. oli vaja veel tugevamaid jõude, kui seda on tuumaosakeste vahelised elektrilised tõukejõud. Ainult, et need ei tohtinud ulatuda tuumast kaugemale - muidu oleks tiirlevad elektronid otsekohe "alla neelatud". Rääkimata Rutherfordi katses tagasi peegeldatud - osakestest, mis üsna tuuma juures ära käisid ja ikkagi taganema sunniti. Universaalne, Newtoni ajast pärit -seadus siin ei aita - tuli midagi sootuks uut välja mõtelda. Ja nüüd tuli füüsikas esimest korda areenile mitte-euroopa kultuuri esindaja - Jaapani füüsik Hideaki Yukawa.
täitmaga elektronseisundeid ehk auke. Aukude olemasolu põhjustab elektrojuhtivust. Aatomi tuum on osake aatomi keskmes, mis koosneb prootonitest ja neutronitest ehk nukleonidest. Aotomi tuuma püsivuse tagavad nukleonidevahelised tuumajõud, mis ületavad prootonite elektrostaatilise tõukumise. Neutron on elektrilaenguta tuumaosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga tuumaosake. Massiarv on tuumaosakeste arv. A Isotoop on sama keemilise elemendi tuum, milles on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. radioaktiivne isotoop on isotoop, mille tuum on ebastabiilne. Radioaktiivsus on looduses esinev radioaktiivsete isotoopide omadus muunduda iseenesest mõneks teiseks isotoobiks. Poolestusaeg on ajavahemik, mille kestel vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb kaks korda. Seoseenergia on minimaalne energia, mis kulub aatomituuma üksikuteks nukelonideks jaotamiseks.
Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. Jõud põhjustab keha kuju või kiiruse muutumist. Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja. Looduses esinevad järgmised jõud: gravitatsioonijõud (raskusjõud), elektromagnetilised jõud (keha kaal, elastsusjõud ja hõõrdejõud), tugevad jõud tuumaosakeste vahel ja nõrgad jõud. Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis võib neid „liita“ nagu vektoreid, arvestades suunda. Jõudu, mille mõju kehale on samasugune nagu mitme jõu koosmõju, nimetatakse resultantjõuks. 3. Jõudude puudumise ja mõju seost keha liikumisega on uurinud inglise füüsik Isaac Newton, kelle nime kannavad ka tema poolt sõnastatud kolm seadust. I Newtoni seadus: „Vastastikmõju puudumisel või tasakaalustumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt
3. Alfa, beeta ja gamma kiirgus. Millest koosneb? Läbitungimisvõime? Ohtlikkus? Kaitse. 4. Mida tähendab, et radioaktiivne aine muundub? 5. Poolestusaeg? Mida see tähendab? Selgita. Iseloomusta poolestusaegu. Milline on seos poolestusaja ja järjekorra nr vahel? 6. Mis on isotoop? Selgita. nt Kuulsamaid isotoope. 7. Nihkereeglid (3), valemid. 8. Tehisradioaktiivsus. Mis see on? Plus 2 ülesannet (1-10). Tuumajõud Tuumajõud on erilised jõud füüsikas. Nad mõjuvad tuumaosakeste vahel ning nad on tõmbejõud. Nad on maailma tugevaimad jõud massiosakese kohta. Tänu tuumajõududele on tuuma lõhustamine väga raske. Samas aga on tema mõjuraadius väga väikene nagu oleks tegemist lühikeste kätega hiiglasega. Tuuma seosenergia Tuuma seosenergiaks nimetatakse energiat, mis on vajalik, et lõhustada tuum täielikult ükiskuteks osadeks. Kuna tuuma jõud on väga suured, siis on see energia massiühiku kohta tohutult suur. Kuna
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El
üksteist mistahes laetud kehad ja aatomi sees tuumad ning elektronkatted jne. Tänapäevaks on avastatud neli põhilist vastastikmõju liiki, millele vastab oma kindel väli. Mõju tugevuse järgi alates nõrgimast on need: gravitatsiooniväli (massiga kehade vahel), nõrk vastastikmõju (elementaarosakeste vahel), elektromagnetväli (laetud kehade ja magnetite vahel) ja tugev vastastikmõju (kvarkide- tuumaosakeste vahel). Gravitatsiooniseadus: kaks punkmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nende-vahelise kauguse ruuduga. Valemina , kus on kehade massid (1kg) ja r kaugus nende kehade keskpunktide vahel (1m). G on gravitatsioonikonstant, mis näitab, et kaks 1kg massiga keha tõmbavad teineteist 1m kauguselt jõuga . Massi võib käsitleda, kui kehas peituvat aine kogust või kui keha inertsuse mõõtu
Seoseenergiale ekvivalentset massi (tavaliselt seisumassi!), mille võrra on tuum kergem tema koostisosade masside summast, nimetatakse massidefektiks. Massidefekt. Miks? Aga selle pärast, et paari lõhkumiseks tehtud töö salvestub energiana nendes osakestes, mida me lahutame. Et energial on mass, kaaluvadki lahutatud osakesed rohkem. Kui nad uuesti liituvad, see energia vabaneb - ja osakesed kaotavad vastava osa oma kaalust. Sellist kaalutud energiat nim. ka massidefektiks. Massiarv näitab tuumaosakeste arvu, neutronid + prootonid. Laenguarv näitab prootonite arvu. ( Neutronite arv = massiarv laenguarv(prootonite arv) Ahelreaktsioon. Uraanituuma lagunemisel vabanevad neutronid, mis võvad põhjustada uute tuumade lõhustumise. Tuumakiirgus põhjustab eluskoe keemilisi muutusi, mis võivad viia organismi hukkumise või rikutud pärilikkusega olendi - mutandi - tekkele. Aktiivsus on kindla suurusega allika poolt ruumi kiiratava kiirguse mõõt. SI
Seoseenergiale ekvivalentset massi (tavaliselt seisumassi!), mille võrra on tuum kergem tema koostisosade masside summast, nimetatakse massidefektiks. Massidefekt. Miks? Aga selle pärast, et paari lõhkumiseks tehtud töö salvestub energiana nendes osakestes, mida me lahutame. Et energial on mass, kaaluvadki lahutatud osakesed rohkem. Kui nad uuesti liituvad, see energia vabaneb - ja osakesed kaotavad vastava osa oma kaalust. Sellist kaalutud energiat nim. ka massidefektiks. Massiarv näitab tuumaosakeste arvu, neutronid + prootonid. Laenguarv näitab prootonite arvu. ( Neutronite arv = massiarv laenguarv(prootonite arv) Ahelreaktsioon. Uraanituuma lagunemisel vabanevad neutronid, mis võvad põhjustada uute tuumade lõhustumise. Tuumakiirgus põhjustab eluskoe keemilisi muutusi, mis võivad viia organismi hukkumise või rikutud pärilikkusega olendi - mutandi - tekkele. Aktiivsus on kindla suurusega allika poolt ruumi kiiratava kiirguse mõõt. SI
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
