Erütrotsüüt Basofiilne erütroblast Polükromatofiilne erütroblast Normoblast Erütrotsüüt Müelopoees Punane luuüdi Tüvirakkpooltüvirakud unipotentsed eelrakud jaguneb Müeloblast jaguneb Promüelotsüüt jaguneb Müelotsüüt küpseb Metamüelotsüüt küpseb Granulotsüüt neutrofiilne eosinofiine basofiilne Vere äigepreparaat - krooniline granulotsütaarne leukeemia Vere äigepreparaat - äge granulotsütaarne leukeemia Vereliistakute (trombotsüütide) moodustumine luuüdis (trombopoees) Tüvirakk Küpsevad rakud Vereliistakud promega- Megakarüotsüüt karüotsüüt megakarüoblast
T-lümfotsüüdid (ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud või muutunud rakke) tervel inimesel 1000 – 1500 mm3; AIDS-i haigel langenud alla 200 mm3. 10.Vere muutused kehalisel tööl- (ph) nihe happelisuse suunas (6,95) -Piimhappe kontsentratsiooni tõus 10-20 mg% -lt kuni 200 mg%-ni - Vere viskoossus suureneb 10% või enam -vere rakkude hulk suureneb - Müogeenne leukotsütoos: – I lümfotsütaarne faas (10 000 1 mm3) leukotsüütide kasv – I neutrofiilne faas( 12 000 - 18 000 1 mm3) – II neutrofiilne faas (20 000 - 50 000 1 MM3 ) Müogeenne trombotsütoos; Müogeenne erütrotsütoos, Hb suureneb 10-15% 11. Vereloome e. hemopoees- Erütrotsüüdide loome e. erütropoees, eluiga 120 päeva( tekivad punases luuüdis, nende tekkeks vajalik mitmete ainete olemasolu nt. B12 vit. ja Erütropoetiin(EPO- doping)).Valgeliblede (eluiga 2-3 päeva) loome e. leukopoees( granulotsüüdid p´uaneses luuüdis,
nakatunud või muutunud rakke) (nt tervel inimesel 1000-1500mm3, AIDSi haigel langenud alla 200 mm3, neil esineb lümfotsüütide vähesus) 10. Vere muutused kehalisel tööl 1.Reaktsiooni (ph) nihe happelisuse suunas (6,95) 2.Piimhappe kontsentratsiooni tõus 10-20 mg%lt kuni 200 mg%-ni 3. Vere viskoossus suureneb 10% või enam. Sõltub higi eritumisest! 4. Müogeenne leukotsütoos: (taastub kaua – nii 2-3 päeva) I lümfotsütaarne faas (10 000 1 mm3)-organismi kaitsevõime tõuseb. I neutrofiilne faas( 12 000 - 18 000 1 mm3)-leukots. Hakatakse intensiivselt juurde tootma. II neutrofiilne faas (20 000 - 50 000 1 MM3 ) 5. Müogeenne trombotsütoos 6. Müogeenne erütrotsütoos, Hb suureneb 10-15 11. Vereloome. Erütropoes- erütrotsüütide teke, 120 päeva eluiga, vanad viiakse välja (toodetakse punases luuüdis, vanad lagundatakse maksas) Leukopoes- eluiga kõige lühem 2-3 päeva (toodetakse erinevates paikades) Trombotsütopoes- tromb. hulga suurenemine, eluiga 10-11 päeva 12
Need, mille graanulid värvuvad aluseliste värvainetega, nimetatakse basofiilsed granulotsüüdid. Need, mille graanulid värvuvad happeliste ainetega, nimetatakse eosinofiilsed e. atsidofiilsed. Need, mille graanulid värvuvad neutraalsete ainetega, nim. neutrofiilsed granulotsüüdid. Neutrofiilsed jagunevad omakorda vastavalt tuuma küpsusastmele. Kui tegemist on noorte neutrofiilsetega, siis on nad kepptuumsed ja kui neutrofiilne granulotsüüd saab vanemaks, siis nim. teda segmentuumsed (siis võib tal olla 2-3 segmenti) Agranulotsüüdid jagunevad 2 rühma. Monotsüüdid ja lümfotsüüdid. Nende tsütoplasmas keralisust täpselt eristada ei saa, nad on homogeensema tsütoplasmaga. Erinevad valgevererakud on kindla sisaldusega veres. Erinevate leukotsüüdide protsentuaalset suhet veres kutsutakse leukotsütaalseks valemiks. Selle määramine on küllaltki levinud laboratoorne tegevus Erütrotsüüdid
happelisuse suunas (6,95). Vere viskoossus suureneb (10% või enam), hemoglobiini taseme tõusu ja higistatamise tõttu. Müogeenne leukotsütoos: Leukotsüütide arv kasvab, et tõsta keha kaitset – sõltub aktiivsusest. Töö alguses ja kerge kehalise töö korral suureneb lümfotsüütide arv (I lümfotsütaarne faas 10 000 1mm3). Kestva kehalise töö puhul hakatakse neutrofiile juurde tootma, organismi kaitsevõime suureneb (I neutrofiilne faas 12 000 – 18 000 mm3). Kui veel kauem kehalist tööd teha, algab II neutrofiilne faas (20 000 – 50 000 mm3). Müogeenne trombotsütoos – valmisolek keha kaitsmiseks vigastuste ajal Müogeenne erütrotsütoos – Hb tase suureneb 10-15% 11.Vereloome – uute vererakkude tootmine 1) Erütropoes – kõige kauem elavad punalibled (120 päeva). Toodetakse punases luuüdis; lõhustatakse maksas; välja viiakse sapi koostises 2) Leukopoes – elavad 3-4 päeva
vastavalt sellele, milliste värvainetega graanulid värvuvad. Need mille graanulid värvuvad aluseliste värvainetega, nimetatakse basofiilsed granulotsüüdid. Need, mille graanulid värvuvad happeliste ainetega, nimetatakse eosinofiilsed e. atsidofiilsed. Need, mille graanulid värvuvad neutraalsete ainetega, nim. neutrofiilsed granulotsüüdid. Neutrofiilsed jagunevad omakorda vastavalt tuuma küpsusastmele. Kui tegemist on noorte neutrofiilsetega, siis on nad kepptuumsed ja kui neutrofiilne granulotsüüd saab vanemaks, siis nim. teda segmentuumsed (siis võib tal olla 2-3 segmenti) Agranulotsüüdid jagunevad 2 rühma. Monotsüüdid ja lümfotsüüdid. Nende tsütoplasmas keralisust täpselt eristada ei saa, nad on homogeensema tsütoplasmaga. Erinevad valgevererakud on kindla sisaldusega veres. Erinevate leukotsüüdide protsentuaalset suhet veres kutsutakse leukotsütaalseks valemiks. Selle määramine on küllaltki levinud laboratoorne tegevus. VEREGRUPID JA REESUSFAKTOR
annaabi.ee 
