MIS ON VERI? Veri on vedel sidekude, voolates teiste kudede vahel ja olles nende vahendajaks. Veri moodustab inimese kehakaalust keskmiselt 6 8 %. VERE KOOSTIS VERE KOOSTIS Plasma Vereliistakud (trombotsüüdid) Punased verelibled Rasvagloobulid (Fat globules) Valged verelibled Keemilised ained: Valgete vereliblede tüübid: süsivesikuid lümfotsüüdid valgud monotsüüdid hormoonid eosinofiilid Gaasid: basofiilid hapnik neutrofiilide süsinikdioksiid lämmastik VERE KOOSTIS VERE PEAMISED ÜLESANDED 1. Veri koos lümfi ja koevedelikuga moodustavad organismi sisekeskkonna; 2. Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitaineid kudedesse. Toitainete oksütatsioonil kudedes vabanenud
Lõplik verehüüve ( punane tromb) trombiini ( trauma puhul aktiiviseerub veres) toimel tekib vereplasmavalgust fibrionogeenist fibriin.Verehüübimatus e.hemofiilia. Verehüübimist taksiatavd antikoagulanidid nt hepariin ja antiagregandid nt aspiriin. 9. Leukotsüüdid( valgelibled), hulk, jaotus, nende ülesanded- 1 mm3 veres 6000 – 8000. Jagunevad: Granulotsüüdid:( ~65%)basofiilid, neutrofiilid , eosinofiilid ja agranolotsüüdid(25-35%): lümfotsüüdid ja monotsüüdid. Ülesanded: 1)fagotsütoos( bakterite õgimine/hävitamine) teostavad neutrofiilid, kel võime liikuda veresoonkonnast kudedesse. 2)Valgulise päritoluga võõrvalkude töötlemine/hävitamine, teostavad monotsüüdid. 3) Immunoloogiline kaitse, tagavad lümfotsüüdid B ja T. B-lümfotsüüdid (toodavad antikehi võõrvalkude vastu).T-lümfotsüüdid (ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud või muutunud rakke) tervel inimesel 1000 – 1500 mm3; AIDS-i haigel langenud alla 200 mm3.
· Leukogramm = kogu- ja diferentsiaal valgeliblede arv · valgeliblede morfoloogia (äigepreparaat) · 100 rakku, loendamisalas= leukotsüütide populatsiooni protsent! · Absoluutarv (leukotsüütide konsentratsioon vereproovis) · Leukotsüütide üldarv x iga leukotsüüdi tüübi protsent. Näide. Leukotsüütide üldarv 10 000 Neutrofiile 60 % (10000x60/100=6000) absoluutarv arv 6000/L Leukotsüütide hindamine Neutrofiilid ja nende prekursorid, eosinofiilid, basofiilid, monotsüüdid, lümfotsüüdid (väljendatakse absoluutarvuna) Leukotsüüdid 1. Granulotsüüdid- tsütoplasmas sisalduvad graanulid · Neutrofiilid · Eosinofiilid · Basofiilid 2. Mononukleaarsed rakud- ümarad tuumad · Lümfotsüüdid · Monotsüüdid · Neutrofiilia: 1.Põletik · Bakteriaalne · Seened · viirused · Immuunvahendatud haigused · Neoplaasia (sekund. bakteriaalsed infektsioonid, kasvaja nekroos, ümbritsevate kudede kahjustus). · 2. Stressireakstioon Endo-eksogeensed steroidid · 3
kollageenile Ekstratsellulaarne maatriks -Struktuursed valgud Kollageen, elastiin -Valk-Polüsahhariid kompleks -seob strukt valgud (proteoglükaan kompleks) -Liimuvad glükoproteiinid (Fibronektiin, laminiin) seovad kompleksi raku membraaniga SIDEKOE RAKUD - talletavad ja annavad edasi metaboliite -oluline roll immuun reaktsioonil -eristuvad rändavad ja statsionaarsed SR LIIKUVAD SIDEKOE RAKUD ·Lümfotsüüdid ·Neutrofiilid ·Eosinofiilid ·Basofiilid ·Monotsüüdid STATSIONAARSED SIDEKOE RAKUD · Fibroplastid(-SK arvukaim raku vorm -sünteesib enamikke EM komponente) ·Makrofaagid(Ülesanne: koele mitteomaste ainete ja ühendite lagundamine (rakujääkide eemaldamine) -pärinevad verest kus eksisteerivad monotsüütidena - vereringest difundeeruvad sidekoes makrofaagideks ·Rasvarakud ·Nuumrakud ·Mesenhümaalsed tüvirakud KOHEV SK (AREOLAARNE (hea verevarustudega) - RASVKUDE RETIKULAAR) Kiud hõredalt -areolaarne -Rasvkude - retikulaar
varieeruvast hulgast lüsosoomidest · Moodustuvad monotsüütidest, mis on sisenenenud sidekoesse (võivad tekkida ka mitte- diferentseerunud mesenhümaalsetest rakkudest) · Histiotsüüdid koos teiste fagotsütoosivõimeliste rakkudega moodustavad organismi makrofaagide süsteemi (mononukleaarne fagotsütaarne süsteem) Mononukleaarne fagotsütaarne süsteem · Kaitsesüsteem koosneb fagotsütoosivõimelistest rakkudest Vere monotsüüdid Sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid) Võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid Närvikoe mikrogliiarakud Vereloomeorganite (punane luuüdi, lümfoidsed organid) makrofaagid Maksa sinusoidides paiknevad Kupfferi rakud Kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid Plasmarakud · Rohke tsütoplasmaga ovoidsed rakud. Tuum asetseb rakus ekstsentriliselt, kromatiin paikneb sageli radiaalsete känkudena - "kodartuum"
Vere hüübimise tagamine (hemofiilia-vere hüübimatus)-kuningate haigus, sest on päritav haigus, pole nakkav. Põevad tavaliselt mehed, naised võivad olla lihtsalt haiguse kandjad, haiged on nende pojad. Väiksemagi haava puhul võib verest tühjaks joosta. · Leukotsüüdid. 1 mm3 veres 6000-8000 Leukotsütoos leukotsüütide hulga suurenemine Leukopeenia leukotsüütide hulga vähenemine Jagunevad: Granulotsüüdid 62 %: eusinofiilid 2 %, basofiilid 1%, neutrofiilid 59% Monotsüüdid 7 % Lümfotsüüdid 31 % Leukotsüütide ülesanded Fagotsütoos bakterite hävitamine teostajad peamiselt neutrofiilid, liiguvad veresoonkonnast kudedesse-leukodiapedes. Valgulise päritoluga võõrvalkude(viirused, bakterid, toksiivid jt) töötlemine ja hävitamine. Teostajad peamiselt monotsüüdid. Immunoloogiline kaitse teostajad lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid toodavad anti-e.kaitsekehi võõrvalkude vastu.
punased vererakud leukotsüüdid e. valged vererakud vereliistakud e. trombotsüüdid. Need ei ole terviklikud rakud, vaid on tekkinud megakarüotsüütidest ja kujutavad endast nende rakkude kortikaalse tsütoplasma lahtitulnud fragmente. Leukotsüüte ehk valgevereliblesid võib liigitada graanulite esinemise järgi granulaarseteks ja agranulaarseteks. basofiilid, neutrofiilid ja eosinofiilid ning agranulaarsed monotsüüdid ja lümfotsüüdid (B- ja T-rakud, loomulikud tapjarakud). Agranulaarsed on monotsüüdid ja lümfotsüüdid. 2 nädal. 1. Rakutsükkel (RT) a. Mis asi see on Raku eluperiood ühest jagunemisest teiseni. b. RT faasid M-faas (ProMeAnTel) ja Interfaas (G1, S, G2) c. DNA hulga muutus RT käigus G1 -2n; S 2n->4n, G2 -4n; M 4n->2n 2. DNA värvid a
Valgelibled e. Leukotsüüdid eristatakse 5 põhitüüpi, palju alatüüpe, kõik mingil moel seotud organismi kaitsereaktsioonidega. Leukotsüütide põhitüübid: 1) Neutrofiilsed granulotsüüdid fagotsütoos. 2) Basofiilsed granulotsüüdid eritavad histamiini põletik!, ja hepariini hüübimise takistamine. 3) Eosinofiilsed granulotsüüdid põletiku takistamine. 4) Lümfotsüüdid võitlus infektsioonidega (antikehad, "mälu" jne.) 5) Monotsüüdid "suured õgirakud". TUGIKOED: SIDEKUDE, RASVKUDE, LUUKUDE, KÕHRKUDE . Tugikudedes tavaliselt rakuvaheainet palju,aga rakke vähe.Erandiks on rasvkude! Tugikoed on elastsed, kuid tugevad SIDEKUDE on tavaliselt kohev! MÕISTED: Fibroblastid noor, arenev sidekoe rakk Fibrotsüüdid valminud, "täiskasvanud" sidekoe rakk Makrofaagid "õgirakud", palju lüsosoome" Kollageenkiud painduv, kuid venib vähe, eriti palju kõõlustes
Sõltuvalt aparaadi keerukusest on võimalik määrata ka leukogramm, leukotsüütide noorvormide esinemine, retikulotsüütide hulk jpm. Leukotsüüdid Lihtsamad analüsaatorid loendavad teatud verekogusest tuumaga rakud. See tulemus väljastatakse leukotsüütide üldarvuna. Leukotsüütide üldarv on piiratud informatiivsusega parameeter, kuna leukotsüüdid on tegelikult kogum eri tüüpi rakke: neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid, monotsüüdid ja lümfotsüüdid. Leukogramm väljendab iga leukotsüüditüübi protsentuaalset osa leukotsüütide üldhulgast. Kui ühe tüübi osakaal suureneb, siis teise tüübi osakaal vastavalt väheneb. Analüsaatorid väljastavad tulemuse alati nii protsentides kui absoluuthulkades, mis lihtsustab tulemuste tõlgendamist. Ei ole soovitatav teha leukogrammi ilma automaatuuringuta, st ilma leukotsüütide üldarvuta, kuna sellisel juhul ei ole võimalik saadud tulemusi õigesti tõlgendada.
vastu. 5) Tõesed väited: + Küpsetel erütrotsüüdidel puudub rakutuum. + Küpsed erütrotsüüdid (vere punalibled) on kaksiknõgusa ketta kujulised rakud, diameetriga 7,2 mikromeetrit ja paksusega 2,2 mikromeetrit. + Küpsetel erütrotsüütidel puuduvad rakuorganellid. + Erütrotsüütides on võimalik ATP`d juurde toota vaid glükolüüsi teel. 6) Leukotsüütide hulka kuuluvad: lümfotsüüdid, monotsüüdid ja granulotsüüdid. 7) Tõesed väited: + Hematokrit on arv, mis näitab, millise osa vere kogumahust moodustavad vere rakkud. + Hematokrit normiväärtused jäävad vahemikku 0.41-0.46 + Inimese kehamassist moodustab veri 6-8% 8) Tõesed väited: + Vereplasma karbonaatpuhvri karbonaat ioon (nõrk alus) seob kudedes aine ja energia vahetuse protsessides tekkinud vesinik ioonid. + Karbonaat puhversüsteemis moodustub puhverdamise tulemusel süsihape.
Kasvufaktorid FGF, EGF, PDGF, EPO, HGF, GM- maksas on maksa kasvufaktor, seega CSF. Nende nimed, millised rakud neid toodavad ja maksa regeneratsioon võib toimuda millised rakud neile reageerivad? olemasolevate rakkude arvel · FGF Fibroblast Growth Factor - toodavad · Pidevalt uuenevad rakud - epidermis, vererakud monotsüüdid, makrofaagid, endoteeli rakud, o Neis kudedes on olemas tüvirakud, mis aktiveerib tüvirakke, fibroblaste, endoteeli, pidevalt uuendavad kudet, tüvirakud ei ole keratinotsüüte diferentseerunud, neil on piiramatu · EGF Epidermal Growth Factor toodavad paljunemisvõime kui nende arv hoitakse monotsüüdid ja makrofaagid, aktiveerib endoteeli
Mis on T8 ehk CD8 väikeste lümfotsüütide ülesanne ja kuidas neid nimetatakse? - T8 ehk CD8 väikeseid lümfotsüüte nimetatakse killer- ehk tappurrakkudeks ja nende ülesanne on võõrantigeeni kandvate rakkude avastamine ja hävitamine. 15. Kuidas nimetatakse suuri lümfotsüüte ja mis on nende ülesanne? – Loomulikud killerid (NK) ehk nullrakud. Nad suudavad ilma eelneva sensibilatsioonita lüüsida viirusest nakatunud ja kasvajarakke. 16. Nimeta fagotsütoosivõimelisi rakke. – monotsüüdid, neutrofiilsed granulotsüüdid, koe makrofaagid. 17. Mis on komplemendi ülesanne? – Lõhkuda bioloogilisi membraane, nt raku seinu. 18. Mida teeb C-reaktiivne valk, CRV? – Kinnitub bakteriraku pinnale ja märgistab selle immuunsüsteemi jaoks paremini rünnatavaks. 19. Selgitage mõistet rakuline ehk tsellulaarne immuunsus, mis rakud tagavad selle? – Rakuline ehk tsellulaarne immuunsus on immuunreaktsioon, mis toimub antigeeni ja T-lümfotsüütide vahel. (TH1 rakud). 20
piirkonda, kus verevarustus ei ole piisav, hakkab toimuma endokondraalne ossifikatsioon. Endokondraalne ossifikatsioon Murrupiirkonna hüpoksilised tingimused võimaldavad ainult kõhrkoe kasvu ja seega endokondraalset ossifikatsiooni. Kondrotsüütide vahele kasvavad uued veresooned. Mõne aja pärast kondrotsüüdid hüpertrofeeruvad ning kaltsifitseeruvad. Uued veresooned võimaldavad mesenhümaalsete tüvirakkude ja monotsüütide migratsiooni. Monotsüüdid diferentseeruvad osteoklast-sarnasteks rakkudeks, mis resorbeeruvad mineraliseeritud kõhrkoe. Mesenhümaalsetest tüvirakkudest tekivad aga osteoblastid, mis omakorda täidavad resorptsioonilakuunid luukoega. Selleks, et luu saaks täielikult paraneda, peab tagama adekvaatset verevarustust ning piisavat stabiilsust. Kui need tingimused pole täidetud võib tekkida ebaliiges. Ebaliiges ehk pseudoartros on luumurrujärgne seisund, mille puhul luufragmendid ei ole
Eosinofiilid fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, toodavad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid Neutrofiilid kinnituvad parasiidi pinnale ja toodavad parasiite hävitavaid aineid Basofiilid toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis taksitab vere hüübimist ja aktiveerib lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka toidu söömist Agranulotsüüdid: Monotsüüdid fagotsüteerivad baktereid Lümfotsüüdid organismi spetsiifilise immuunsüsteemifunktsiooni kandjaid 7.Olulisemad vere puhversüsteemid - nimetused, puhversüsteemi komponendid, erinevate puhversüsteemide osatähtsus. Karbonaatpuhversüsteem süsihape ja bikarbonaat, kõige tähtsam, hoiab vere plasma stabiilsena. Fosfaatpuhversüsteem H2PO4- ja HPO4-2 , oluline puhver põhiliselt raku tsütoplasmas (intertsellulaarne puhver)
Kitsamas mõttes sidekude (kiud- ja eriomadustega koed) 3. Skeletikoed (kõhr- ja luukude) Veri Koosneb vormelementidest (rakud) ja vedel vaheaine (vereplasma). Verd on 7% kehamassist. Plasma on 55-60% verst, rakke (erütrotsüüte) 45%, 1% leukotsüüte. Vormelemendid(rakud) on punalibled, valgelibled ja vereliistakud e. trombotsüüdid A. Granulotsüüdid a. Basofiilsed b. Neutrofiilsed c. Eosinofiilsed B. Agranulotsüüdid a. Monotsüüdid b. Lümfotsüüdid Erütrotsüüdid kaksiknõgusad (suur pindala) , ilma tuumata. Punased hemoglobiini tõttu. Hea suuruse võrdlus teistele rakkudele. Eluiga ca 120 päeva, lõhustatakse põrna makrofaagide poolt. Kõikde ringlevate punaliblede kogupindala 3800 m2. CO mõjul langeb hapnikusidumisvõime. Leukotsüüdid A. Granulotsüüdid, sisaldavad tsütoplasmas valgusõmeraid, B. agranulotsüütidel need puuduvad. Leukotsüütidest on kõige rohkem neutrofiile 55-60%,
Vere plasma vaigu fibrinogeeni (on vedelas olekus) füüsikalis-keemilisteomaduste muutumine, mille tulemusena tekib fibriin. Ferment trombiin tekib valk protrombiinist trombopastiini toimel, mis ilmub verre vereliistaku purunemisel 9. Leukotsüüdid, hulk, jaotus, ülesanded Leukotsüüdid- valgelibled (valged verelibled) 1 mm3 veres 6000- 8000 leukotsütoos- leukotsüütide hulga suurenemine leukopeenia- leukotsüütide hulga vähenemine Jagunevad: Granulotsüüdid (62%), monotsüüdid (7%) ja lümfotsüüdid (31%) Granulotsüüdid omakorda: eusinofillid (2%), basofillid (alla 1%), neutrofillid (59%) Ülesanded: ¤ fagotsütoos – bakterite hävitamine (teostajad peamiselt neutrofillid, neil võime liikuda veresoonkonnast kudedesse: leukodiapedees) ¤ valgulise päritoluga võõrkehade (viirused, bakterid, toksiinide) töötlemine ja lagundamine (teostajad peamiselt monotsüüdid)
4.Paul Erlich ja Elie Metchnikoff-nende roll immunoloogia arengus 5.Klonaalse selektsiooni hüpotees 6.Ohu (danger) paradigma immunoloogias 7. TLR id raku pinnal 8.Endosomaalsed TLR id 9.Scavenger ja NLR tüüpi retseptorid 10.N-formüülmetioniini roll immuunreaktsioonides. 11.Deamineerimine ja kaasasündinud immuunsus. 12.Omandatud ja kaasasündinud immuunsuse olulisemad erinevused. 13.Lümfoidse diferentseerumis suuna rakud. 14.Müeloidse diferentseerumis suuna rakud. 15.Monotsüüdid ja nende diferentseerumine. 16.NK rakud 17.B lümfotsüüdid 18.T lümfotsüüdid 19.Aktiivsed hapniku ühendid makrofaagides ja neutrofiilides. 20.Lümfi tsirkulatsiooni eripära. 21. Tüümuse roll. 22.Hapteenid ning nende immunogeensuse mehanism 23.Immuunoglobuliin domään . 24. Võrrelge antikehade Ch2 ja Vh domääni. 25.Konformatsioonilise ja struktuurse epitoobi võrdlus. 26.Dimeerse IgA ja sekretoorse IgA erinevus. 27.Võrrelge IgM ja IgG klassi antikehi. 28
Nemad põhjustavad allergaid, samas kaitsevad ka hulraksete parasiitide eest (ussi!). Eosinofiilid Nemad toodavad erinevaid valke kohta, kus tekkinud põletik ja samas aeglustuvad vere hüübimist. Basofiilid Antud valgeliblede ülesanne on toota antikegi, samas osa nendest muutuvad mälurakkudeks, et järgmine kord olla paremini valmis sama antigeeni rünnakule. B-lümfotsüüdid Kui tõsine jama on käes, siis muudetakse vajadusel suureks õgirakkudeks ehk makrofaagideks. Monotsüüdid Nemad reguleerivad immuunrakkude tööd ja ise hävitavad me endi rakke, mis toodavad valesi valke (näiteks kui on nakatanud viirusega või meie endi rakk on muutunud vähirakuks). T- lümfotsüüdid Kõige levinumad valgelibled, moodustades valgelibledest 54-62%. Nimetakse ka õgirakkudeks. Esimesed rakud, mis jõuavad sissetungijateni. Võitlevad bakterite, seente ja viiruste vastu. Neutrofiilid Antikeha on valk, mida organism kasutab võõrkehade ohutuks muutmiseks; valk, mida
veri koosn: plasma-- vesi, valgud, glükoos, rasvad, aminohapped, min.ained, ainevah. lõpp-prod. ül - ainete trans. veres, kaitsefunkts., happe-leelisetasak., osmootne rõhk, tasakaal. verre satt. anioone ja katioone vormelemendid -- erütrotsüüdid e punaverelibled, leukotsüüdid e valgeverelibled -- granolutsüüdid - eosino-, baso-, neutrofiilid; agranulotsüüdid - lümfo-, monotsüüdid, trombotsüüdid e vereliistakud ül - erütrotsüüdid -- gaasivahetus - hapniku ja süsihappegaasi trans.; trombotsüüdid -- vere hüübimine; leukotsüüdid: granolutsüüdid -- neutrofiilid - fagots. bakt. ja koe laguprodukte, eosinofiilid - kaits. allerg. reakts., autoimmuunhaig. ja nugiliste invasiooni eest, basofiilid - vabast. histamiini = allerg. reakts.; agranulotsüüdid --
produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b)lümfotsüüdid.; ülesanne on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi kandjad. c)eosinofiilid; ülesanne-kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid. d)basofiilid; ülesanne-toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis takistab vere hüübimist ja aktiveerib ka lipolüüsi vereplasmas, pärast rasvarikka söögi söömist. e)monotsüüdid.; ülesanne- fagotsüteerivad baktereid 15. Leukotsütaarvalem e leukogramm on erinevate valgevere rakkude suhteline arv vereanalüüsis 16. Leukotsütoos on leukotsüütide arvu suurenemine veres. 17. Leukopeenia on valgeliblede arvu langemine veres. 18. Leukeemia (leukoos) on seisund, kus...mõne leukotsüüdi alaliik on pahaloomuliselt paljunenud veres. 19. Vereplasma koosneb: veest, valkudest, mittevalgulistest orgaanilistest
Punalibled- Väikesed, lühiealised ja kaksiknõgusad. Neil puudub tuum, mitokondrid jt organellid. Sisaldavad hemoglobiini. Uued tekivad tüvirakkudest. Transpordivad hapniku ja süsihappegaasi. Membraan elastne ja võimaldab liikuda läbi kapillaaride. Valgelibled- Punalibledest suuremad, neil on tuum jt organellid. Leidub kudedes, lümfis, lümfisõlmedes. Ülesanne on kaitstaorganismi. Granulotsüüdid- elavad 4-5 päeva, veres vaid mõned tunnid. Monotsüüdid- arenevad makrofaagid, elavad aastaid. Lümfotsüüdid- võitlevad mikroobidega moodustades antikehi, elavad aastaid. Vereliistakud- Väikesed, tuumata. Sees palju põiekesi, kus ensüümid vere hüübimiseks. 40- 50 korda rohkem kui valgeliblesid. Vereplasma- sisaldub vesi, transportvalgud, antikehad, fibrinogeen(hüübimisvalk), toitained(glükoos, jääkained, hormoonid) 8) Milline on neuroni ehitus ja mis on sünaps?
sardiin kaudu. Hambad pehmenevad lest D-vitamiin on oluline ka vererõhu regulatsioonis. muna Neerudes tekkinud D-vitamiini aktiivsel vormil on veel teisigi või märklaudu nagu pankreas, hüpofüüs(ajuripats), platsenta, emakas, ajukude, vere vormelemendid (lümfotsüüdid, monotsüüdid) ja naha keratotsüüdid. vaja näiteks ka normaalseks vere hüübimiseks, südamelihase tööks ja närvikoe funktsioneerimiseks. Vitamiin E Tokoferoolid E-vitamiini põhirolliks on antioksüdantsus. Ta on olulisim Erütrotsüütide membraani kahjustused lipofiilne naturaalne antioksüdant inimroganismis
· hüpertüreoidism; · pikaajaline steroid-, kemoteraapia, kiiritus; · stress. Immuunsüsteemi peamised elundid on harknääre, luuüdi, lümfisõlmed, põrn, kus toodetakse immuunsüsteemis osalevaid rakke (immunotsüüte) ning kus toimub nende funktsionaalne diferentseerumine. Keskse tähtsusega rakk on lumfotsüüt (lümfotsüütide jaotus ja nende funktsioon vt. füsioloogiast). Immuunreaktsioonis osalevad ka fagotsüteerimisvõimelised rakud: monotsüüdid, neutrofiilsed granulotsüüdid, koe makrofagid jne (Tabel 1). Immuunsüsteemi jaotus atigeen spetsiifilised antigeen mittespetsiifilised humoraalne antikehad komplemendisüsteem tsellulaarne T ja B lümfotsüüdid makrofaagid/granulotsüüdid Tabel 1. Immuunpuudulikkus on immuunsuse häire, mis in tingitud immuunsüsteemi mingi lüli
nakatunud rakke jm valesid, toodab lüsosoome. 3) Neutrofiilid - Õgirakud, esimesed rakud, mis jõuavad sissetungijateni, võideldes bakterite, seente ja viiruste vastu. (~60%) 4) Eosinofiilid - Osalevad allergilistes reaktsioonides (~1-6%) 5) Basofiilid - Eritavad aineid, mis kiirendavad vere voolu põletiku kohta ja aeglustavad vere hüübimist. (<1%) 6) Monotsüüdid - muutuvad vajaduse korral suurteks õgirakkudeks e. makrofaagideks. (2-10%) Antigeenid - viiruse või patogeeni (nn võõras) valk. Antikehad - antigeenide äratundjad, spetsialiseerinud üht tüüpi antigeeni vastu. Antikehad leiavad üles haiguse ja suunavad sellele valgeliblede (makrofaagide) tähelepanu. Pärast sissetungija hävitamist salvestab organism info haigustekitaja kohta immuunsüsteemi (antikehadega). Vaktsineerimine põhineb mälurakkudel
läbinud raku osakesi. Seega mängivad fagotsüüdid olulist rolli hulkraksete organismide immuunsüsteemi funktsioneerimises.Teatud suuri õgirakke nimetatakse makrofaagideks. Erütrotsüüdid e. punased vererakud. LEUKOTSÜÜDID e. valged vererakud: 1. Granulotsüüdid a) Neurtofiilid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid b) Basofiilid ja nuumrakud c) Eosinofiilid 2. Monotsüüdid ja makrofaagid 3. Lümfotsüüdid 3.1. B-lümfotsüüdid ja plasmarakud - arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest arenevad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T-abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e.
reaktsioonides, graanulites histamiin. Nuumrakud (MC)- Esinevad nahas, respiratoor- ja seedetraktis. Graanulid sisaldavad histamiini jt aktiivseid substantse. Nuumrakud ja vere basofiilid indutseervad allergiaid. Nuumrakud tekivad luuüdis vereloome käigus ja kudedes differentseeruvad limaskoe või sidekoe nuumrakkudeks. Eosinofiilid (E)- Veres alla 1%, esinevad luuüdis, soole limaskestades, eskpresseerivad tsütokiine, olulised parasiit-infektsioonide vastu. Monotsüüdid tsirkuleerivad veres ca 8 tundi, suurenevad ja migreeruvad kudedesse, kus diferentseeruvad koespetsiifilisteks makrofaagideks - paikne lokalisatsioon, kindel funktsioon. Luuüdist verre saabunud osad monotsüüdid migreeruvad kudedesse ja arenevad seal makrofaagideks. M1- inflammatoorsed- sisenevad kudedesse infektsiooni korral. M2- patrullivad- liiguvad aeglaselt mööda veresooni, moodustavad koe- resident monotsüütide reservuaari. Makrofaagid (MQ)-koristajad. M1- inflammatoorsed
Füsioloogia praktikum Erütrotsüütide arv- 25-30 x 1012 ( ¼ täiskasvanud organismi kõikidest rakkudest) 1 l veres on meestel 4,5-1012, naistel 4,5 x 1012 Erütrotsüüdid sisaldavad karboanhüdraasi, mis kiirendab süsihappe teket. Erütrotsüütide keskmine eluiga on 120 päeva. 1l veres on 4-10x109 leukotsüüti. Leukotsütoos e valgeliblede arvu tõus, leukopeenia- nende vähenemine. Tuumaga rakud. Agranulotsüüdid-(terakaseta tsütoplasma) lümfotsüüdid(25- 40%) ja monotsüüdid(4-8%). Tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblede loome- leukopoeesia. Hemoglobiin koosneb 4st polüpeptiidahelast, milles igaühes on 1 prosteetiline rühm-heem ehk tsentralse kahevalentse rauaaatomiga protoporfüriin. Molmass-64500. Olulisim transport O2 transport, samuti osaleb ta CO2 transpordis ja puhversüsteemina vere happe-leelise tasakaalu säilitamisel. 1 HB mol seob endaga 4 molekuli O2- oksügenatsioon. Tekkinud ühend Hb(O2)4 oksühemoglobiin
jne. Valgud on vee hulga reguleerijaks veres Vereplasmas lahustunud aine fibrinogeen sadestub veresoone vigastuse puhul välja kiulise aine fibriinina (vere hüübimine) Vereseerum: vereplasmast fibrinogeeni kõrvaldamine Verelibled e. hemotsüüdid 1. Tuumadeta punaverelibled e. erütrotsüüdid 2. Tuumadega valgelibled e. leukotsüüdid Granulotsüüdid: neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid Agranulotsüüdid: lümfotsüüdid, monotsüüdid 3. Trombotsüüdid Lümf (lympha) Läbipaistev värvuseta vedelik, lümfisoonte kaudu viiakse verre. Rakud: lümfotsüüdid Lümf kõrvaldab kudedest jääkained, mis osaliselt peetuvad ja kahjustatakse lümfisõlmedes, osaliselt lähevad koos lümfiga venoossesse süsteemi Retikulaarne sidekude Vähem diferentseerunud kude Koosneb tähtkujulistest rakkudest, mis tsütoplasmaliste jätkete vahendusel on üksteisega liitunud võrkjaks struktuuriks
kapillaaride seinte. Paljude haiguste puhul muutub nii leukotsüütide üldine arv kui ka üksikute alaliikide protsentuaalne suhe. Osa haiguste puhul valgeliblede hulk suureneb leukotsütoos. Mõnede haiguste puhul esineb vastupidine nähtus: leukotsüütide arv väheneb leukopeenia. Leukotsütoos tekib pärast söömist ja füüsilise töö ajal. Valgeliblede hulka kuuluvad lümfotsüüdid, granulotsüüdid ja monotsüüdid, mille eluiga vältab mõnest päevast mõne nädalani. Lümfotsüüdid etendavad olulist osa keha kaitsevõimes. Enamik lümfotsüüte toodab antikehi, mida immuunsüsteem kasutab bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude hävitamiseks. Lümfotsüüdid kujunevad lõplikult välja lümfaatilistes elundites (põrn), nende tekkepaik on luuüdi. Nad ei ringle mitte ainult veres, vaid tungivad ka teistesse kudedesse. Granulotsüüdid on
9. Hematokrit iseloomustab vere vormelementide osa vere mahust. 10. Hemoglobiini normaalne kontsentratsioon inimese veres on 130...150 mg/l. 11. Seisundit, kus vere hemoglobiini on normist vähem, nimetatakse aneemiaks. 12. Leukotsüütide alaliigid on: a) granulotsüüdid; ülesanne: fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b) agranulotsüüdid; ülesanne: fagotsüteerivad baktereid. c) monotsüüdid; ülesanne: kaitsevad esimesena infektsiooni korral. d) lümfotsüüdid; ülesanne: spetsiifilise immuunsüsteemi funktsiooni kandjad. e) basofiilid; ülesanne: hepariini tootmine- takistab vere hüübimist vere soontes. 13. Leukotsütaarvalem e leukogramm on leoukotsüütide alaliikide protsentuaalne suhe. 14. Leukotsütoos on seisund, kus leukotsüütide arv veres on normist kõrgem. 15. Leukopeenia on seisund, kus leukotsüütide arv veres on normist madalam. 16
Veres võib neid olla rohkem kui 5 miljonit mm3 kohta. Punaseid vererakud sisaldavad hemoglobiini, mis transpordib rakkudesse hapnikku. Valgetel vererakkudel on erinevalt punastest tuum. Nende põhiülesanne on kaitsta keha võõrkehade poolt põhjustavate põletike vastu. Neid nimetatakse ka leukotsüütideks ning nad võivad ületada veresoonte poorid, et jõuda põletikukoldeni. On erinevat liiki valgeid vererakke: granulotsüüdid, lümfotsüüdid ning monotsüüdid; granulotsüüdid võivad olla nii ühe kui ka mitme tuumaga (neutrofiilid, basofiilid ning eosinofiilid) (Vique, 2004). Ateroskleroos (rahvakeeli veresoonte lupjumine) on haigus, kus ained, mis on enamasti kaltsiumsoolad, ladestuvad veresoonte siseseintele, ahendades neid ning selle tulemusena võib tekkida tromb ja isegi äkksurm. Ateroskleroos esineb enamasti vanuritel, kuid ebatervisliku toitumise tagajärjel võib see juhtuda ka noorematel.
jõuab kapillaare mööda kudedesse veri, seal osal siasalduvad ained ja vesi vabanevad rakkudevahelisse ruumi, siis mitte kogu veri ei lähe tagasi venoosesse süsteemi, vaid osa sellest ühenditest ja veest jõuab rakudevahelisse vedelikust lümfisüsteemi. 24. Lümfiteede järjestus Kapillaarid – Sõlmed – Juha - Vereringe (venoosne) 25. Joonista vererakud erütrotsüüdid leukotsüüdid trombotsüüdid lümfotsüüdid monotsüüdid 26. Veeni ja arteri erinevused veenid arterid Suur läbimõõt Väike läbimõõt Veri tuleb Veri läheb Õhukesed seonad Paksud seinad On klapid Klappe pole Madal vererõhk Kõrge vererõhk 3-kihilised seinad - Sisekest – koosneb endoteelist, takistab vee hüübimist - Elastsed kollageensed kiud -sidekoed - Keskkest – silelihasrakud (arterites
jõuab kapillaare mööda kudedesse veri, seal osal siasalduvad ained ja vesi vabanevad rakkudevahelisse ruumi, siis mitte kogu veri ei lähe tagasi venoosesse süsteemi, vaid osa sellest ühenditest ja veest jõuab rakudevahelisse vedelikust lümfisüsteemi. 24. Lümfiteede järjestus Kapillaarid – Sõlmed – Juha - Vereringe (venoosne) 25. Joonista vererakud erütrotsüüdid leukotsüüdid trombotsüüdid lümfotsüüdid monotsüüdid 26. Veeni ja arteri erinevused veenid arterid Suur läbimõõt Väike läbimõõt Veri tuleb Veri läheb Õhukesed seonad Paksud seinad On klapid Klappe pole Madal vererõhk Kõrge vererõhk 3-kihilised seinad - Sisekest – koosneb endoteelist, takistab vee hüübimist - Elastsed kollageensed kiud -sidekoed - Keskkest – silelihasrakud (arterites
Need, mille graanulid värvuvad happeliste ainetega, nimetatakse eosinofiilsed e. atsidofiilsed. Need, mille graanulid värvuvad neutraalsete ainetega, nim. neutrofiilsed granulotsüüdid. Neutrofiilsed jagunevad omakorda vastavalt tuuma küpsusastmele. Kui tegemist on noorte neutrofiilsetega, siis on nad kepptuumsed ja kui neutrofiilne granulotsüüd saab vanemaks, siis nim. teda segmentuumsed (siis võib tal olla 2-3 segmenti) Agranulotsüüdid jagunevad 2 rühma. Monotsüüdid ja lümfotsüüdid. Nende tsütoplasmas keralisust täpselt eristada ei saa, nad on homogeensema tsütoplasmaga. Erinevad valgevererakud on kindla sisaldusega veres. Erinevate leukotsüüdide protsentuaalset suhet veres kutsutakse leukotsütaalseks valemiks. Selle määramine on küllaltki levinud laboratoorne tegevus Erütrotsüüdid. 1 liitris veres on 4,5...5,5*10 astmes 12. Naistel mõnevõrra vähem kui meestel. Punalibled on kettakujulised tuumata rakud. Keskmine eluiga on 120 päeva.
Eosinofiilid (1-6% koguarvust) punakad sõmerad. Eosinofiilia – arvu suurenemine, parasiidid, allergia, stress. Basofiilid (alla 1%) – sinakad sõmerad. Neutrofiilid (40-75%) – kepptuumalised ja segmenttuumalised. Kepptuumalised – noorvormid, tuum ümar või neerukujuline, murtud kepid. Segmenttuumalised – tuum segmenteerunud – liiguvad aktiivselt, fagotsütoosivõimelised. Agranulotsüüdid – sõmerus puudub. Monotsüüdid (2-10%) – liigub, fagotsüteerib. Lümfotsüüdid (20-45%) – selgepiirilised. Jagunevad T ja B rakkudeks. 2.8.3. Leukotsüütide loome. Leukotsüüdid tekivad punases luuüdis. Eellaseks on pluripotentsed tüvirakud – ühest (müeloblastist) rakuliinist saab alguse granulotsüütidele ja monotsüütidele, teisest lümfotsüütidele. Suurem osa küpsemata lümfotsüütidest rändavad looteea lõpul ja pärast sündi kohe lümfaatilistesse organitesse ja paljunevad mitootiliselt
Leukotsüüdid (tuumaga, läbimõõt 7,5 - 20 Mm, eluiga 12 h- mitu aastat) suuruselt ja funktsioonilt erinevad. Leukotsüüte jaotatakse sõltuvalt sellest kas nende tsütoplasma sisaldab graanuleid või mitte: I Granulotsüüdid 12 h- 2 päeva, 1 mm3 -4900, leukotsüütidest 50-70%: * neurofiilsed- toimivad fagotsüütidena, * eosinofiilsed- org. kaitsevõime tugevdamine, * basofiilsed - võimelised produtseerima palju histamiini. Kõigi 3. vahel ühtlane tööjaotus. Neutrofiilid ja monotsüüdid (4-8 % leukotsüütidest, sisaldavad mittespetsiifilisi esteraase ja ületavad kõigi teiste rakkude fagotsütoosivõime).toimivad fagotsüütidena e. õgirakkudena. Nad pistavad nahka endast väiksemaid kehakesi ja aineosakesi. Neis on palju lüsoome põied, mis sisaldavad hulgaliselt ja kõrge aktiivsusega ensüüme, mis hävitavad baktereid. Neutrofiilid atakteerivad ja hävitavad suhteliselt väikseid rakke, monotsüüdid aga suuri. Nad
2) eosinofiilsed happeliste ainetega 3) basofiilsed aluseliste ainetega, sinakad Lümfotsiidid kuuluvad akranolütsiidi hulka: plasma ei sisalda terakesi, tuum suur ja ümaramat laadi Laboratoorne määramine võimaldab saada korralikku informatsiooni erinevate haiguste kohta Leukotsütaarne valem näitab erinevate valgeliblede koostis protsentides Eosinofiilsete sialdus suureneb allergiliste põletike korral Hüptsüüdid ja monotsüüdid võimaldavad something-something Leukoos vormelementide sisaldus tohutult suur Lümnfogranulunatoos Hemolüüs ja selle põhjused Hemolüüs olukord, kus elektrotsüütide kestad purunevad ja hemoglobiin väljub vereplasmasse. Kui muidu on veri punane ja hägune, siis hemolüüsunud veri on läbipaistev. Põhjused: 1) osmootne hemolüüs tekib hüpotoonilises keskkonnas (nt vett organismis liiga palju) kui
Hüübimine seisneb vere plasma valgu fibrinogeeni füüsikalis-keemiliste omaduste muutumises, mille tulemusel tekib fibriin. Saab alguse vereliistaku purunemisest. 9. Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded 1 mm3 veres 6000-800tk. Leukotsütoos on leukotsüütide hulga suurenemine. Leukotsüüdid jagunevad granulotsüütideks, monotsüütideks ning lümfotsüütideks. Leukotsüütide ülesanded on fagotsütoos (neutrofiilid), valgulise päritoluga võõrvalkude hävitamine (monotsüüdid) ning immunoloogiline kaitse (B- ja T-lümfotsüüdid). 10. Vere muutused kehalisel tool Vere reaktsiooni nihe happelisuse suunas. Piimhappe konts tõus. Suureneb ~10% vere viskoossus. Toimub müogenne leukotsütoos, trombotsütoos ning erütrotsütoos. 11. Vereloome. Vereloome jaguneb erütropoes, leukopoes, trombotsütopoes. Toimub punases luuüdis ja põrnas, harvemini maksas, neerudes, neerupealistes. 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus.
muutumises, mille tulemusel tekib fibriin. Saab alguse vereliistaku purunemisest. 9. Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded 1 mm3 veres 6000-800tk. Leukotsütoos on leukotsüütide hulga suurenemine. Leukotsüüdid jagunevad granulotsüütideks, monotsüütideks ning lümfotsüütideks. Leukotsüütide ülesanded on fagotsütoos (neutrofiilid), valgulise päritoluga võõrvalkude hävitamine (monotsüüdid) ning immunoloogiline kaitse (B- ja T-lümfotsüüdid). 10. Vere muutused kehalisel tool Vere reaktsiooni nihe happelisuse suunas. Piimhappe konts tõus. Suureneb ~10% vere viskoossus. Toimub müogenne leukotsütoos, trombotsütoos ning erütrotsütoos. 11. Vereloome. Vereloome jaguneb erütropoes, leukopoes, trombotsütopoes. Toimub punases luuüdis ja põrnas, harvemini maksas, neerudes, neerupealistes. 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus.
valiin hüdrofiiliset glutamiinhapet • Seda tingib SNP, mille puhul kuuenda koodoni keskel T asendab A • SNP muudab GAG koodoni (kodeerib Glu) GTG koodoniks (kodeerib Val) Leukotsütaarne valem ehk leukogramm A. Granulotsüüdid Neutrofiilsed granulotsüüdid 40-75 % Eosinofiilsed granulotsüüdid 1-6 % Basofiilsed granulotsüüdid 0-1 % B. Agranulotsüüdid Lümfotsüüdid 15-45 % (T- ja B-lümfotsüüdid) Monotsüüdid (makrofaagide eelkäijad) 2-10 % 23 Kliiniline näide: diapedees ehk ekstravasatsioon - endoteliaalsed rakud kahjustuse lähedal ekspresseerivad selektiine (integraalsed membraani valgud) - liikuvad valged verelibled “püütakse kinni” 24 - valged verelibled lamenevad ja liiguvad edasi kudedesse
granulotsüüdid – diam. 10-12 mikronit, tuum 2- 4 osaline, ül.- fagotsütoos. 2) Basofiilsed granulotsüüdid – diam. 10-12 mikronit, tuum 2 osaline, ül. – eritavad histamiini – põletik!, ja hepariini – hüübimise takistamine. 3) Eosinofiilsed granulotsüüdid – diam. 11-14 mikronit, tuum 2 osaline, ül. – põletiku takistamine. Lümfotsüüdid – diam. 6-14 mikronit, ümar tuum, ül.- võitlus infektsioonidega (antikehad, “mälu” jne.). 5) Monotsüüdid – läbimõõt 12-20 mikronit (!), tuum ümar või kõver, ül. – “suured õgirakud”. c. Trombotsüüdid e. vereliistakud:- trombotsüüdid ei ole rakud, vaid rakufragmendid, mida toodavad vereloomeelundites asuvad hiidtuumsed rakud, - arv ca 300 – 400 tuhat/cmm, diam. ca 3 mikronit, - ül. – väga oluline lüli keerulises verehüübimise kompleksis. Vereanalüüsidest: - vereanalüüse on palju eri variante, olenevalt sellest, mis haigust jälgitakse (või
järele jääb läbipaistev nõrgalt kollakas vedelik vereseerum. Ringivas veres on fibriin plasmas lahustunud valkainena fibrinogeenina. Vere koostis: a) vereplasma ( 3/5-2/3 vere kogumassist) b) vererakud, mis omakorda jagunevad: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid ja vereliistakud e. trombotsüüdid. Vereliistakud jagunevad: agranulotsüütideks: lümfotsüüdid ja monotsüüdid; ja granulotsüüdid: neurofiilsed, atsidofiilsed ja basofiilsed Vereliistakud e. trombotsüüdid on rakutükikesed. Veresoonte seina vigastuse korral nad hävivad vabanedes endist verehüübimiseks vajalikke aineid. Punalibled e. erütrotsüüdid imetajatel ümmargused kaksiknõgusad tuumata kettad.Annavad verele punase värvuse, sest sisaldavad rauda sisaldavat ainet- hemoglobiini, mlle vahendusel punalibled transpordivad hapnikku kopsudest kudedesse.
Sisaldavad mitmeid ensüüme – lipaasi, happelist fosfataasi, esteraasi, fosforilaasi jne Eluiga vereringluses on 10-13 päeva, seejärel migreeruvad limaskestadele ja kudedesse, liiguvad aeglaselt ärrituskolletesse Olulisem funktsioon on osalemine immuunreaktsioonides ja organismi immuunkaitses Rakud jaotatakse immunoloogiliste omaduste ja pinnaantigeenide esinemise järgi kolmeks grupiks: B-lümfotsüütideks, T- lümfotsüütideks ja nullrakkudeks Monotsüüdid 6-8% vere leukotsüütide üldhulgast, kõige suuremad vererakud (12-20µm) Monotsüütide tuum on neerukujuline ja sügava sissesopistusega ühel küljel, tuumas võib olla 1-2 tuumakest Tsütoplasma nõrgalt basofiilne, seal paiknevad peened argürofiilsed sõmerad, mis sisaldavad hüdrolüütilisi ensüüme ja peroksüdaasi Monotsüüdid on vere ringluses 1-3 päeva, seejärel suunduvad kudedesse ja nende eluiga on kuni kaks kuud
8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1 mm3 veres on 200 000 – 400 000 trombotsüüti e vereliistakut. Ülesandeks on verehüübimise tagamine. Inaktiivsest PROTROMBIINIST tekib tänu tromboplastiinile aktiivne TROMBIIN. Trombiin lõhustab suure FIBRINOGEENI molekuli FIBRIINI monomeerideks. 9. Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded 1 mm3 veres on 6000-8000 leukotsüüti. Jagunevad *granulotsüüdid (nt neutrofiilide fagotsüteerivad) *monotsüüdid – peamised valgulise päritoluga võõrvalkude töötlejad ja hävitajad *lümfotsüüdid – teostavad immunoloogilist kaitset. Toodavad antikehi võõrvalkude vastu ning ründavad otseselt haigustekitajast nakatunud või muutunud rakke. 10. Vere muutused kehalisel tööl pH muutub happelisemaks -tõuseb piimhappe kontsentratsioon (anaeroobne oksüdatsioon). Vere viskoossus suureneb 10% või enam. 11. Vereloome.
Väga noored ja vanad on tundlikumad. Kortikosteroidid reaktiveerivad latentseid viirusinfektsioone (herpes). 2. Interferents ja interferoonid, interferoonide kasutamine Interferents - viiruse poolt põhjustatud seisund, mis tekib inteferoonide toimel. Tekib kui viirus kinnitub rakule ja seejärel raku retseptor kahjustub. Inteferoon – kuulub tsütokiinide alla, signaalproteiin, viirusvastane valk. Toodetakse peremeesrakus patogeeni esinemisel. Fibroblastid ja monotsüüdid toodavad INF tüüp I – aktiveerib molekule, mis takistab viiruse DNA/RNA paljundamist. Samuti takistab kasvajate kasvu. Viirusega nakatunud rakk vabastab viiruseosakesi, mis saavad naabruses olevaid rakke nakatada. Nakatunud rakk hoiatab teisi vabastades samal ajal ka inteferoone. Teised rakud toodavad vastusena intederoonile suurtes kogustes ensüümi proteiinkinaas R, see on fosforüleerimisvõimega, seondub transkriptsioonifaktoritele, nii et ei saa rakus toimuda proteiinisüntees
Sekundaarne immuunvastus ilmub siis, kui see sama antigeen, mis korra juba oli, satub uuesti inimese kehasse. See vastus on palju kiirem ja efektiivsem. Kaitsereaktsioon kutsutakse sama patogeeni vastu kiiremini esile. Selle tagab asjaolu, et osa efektorrakke diferentseerub pikaealisteks mälurakkudeks, mis sünteesiti primaarse vastuse ajal. Sekundaarne vastus on võimalik tänu mälurakkudele, 8. Mononukleaarsed fagotsüüdid (Makrofaagid) Monotsüüdid tsirkuleerivad veres ca 8t, suurenevad ja migreeruvad kudedesse, kus differenteeruvad koespetsiifilisteks makrofaagideks -paikne lokalisatsioon, kindel funktsioon alveolaarsed Makrofaagid kopsudes; histotsüüdid -ühenduskudedes; Kupfferi rakud maksas, mesangaalsed M - neerudes; mikroglia ajus; osteoblastid luus, põrna siinuse M põrnas; lümfisõlmede M. (nahk dendriitrakud). Makrofaagid omavad kandvat rolli tsellullaarses immuunreaktsioonis
plasmast lühikese aja jooksul kiulise ehitusega aine fibriin, kusjuures järele jääb läbipaistev nõrgalt kollakas vedelik vereseerum. Ringivas veres on fibriin plasmas lahustunud valkainena fibrinogeenina. Vere koostis: a) vereplasma ( 3/5-2/3 vere kogumassist) b) vererakud, mis omakorda jagunevad: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid ja vereliistakud e. trombotsüüdid. Vereliistakud jagunevad: agranulotsüütideks: lümfotsüüdid ja monotsüüdid; ja granulotsüüdid: neurofiilsed, atsidofiilsed ja basofiilsed Vereliistakud e. trombotsüüdid on rakutükikesed. Veresoonte seina vigastuse korral nad hävivad vabanedes endist verehüübimiseks vajalikke aineid. Punalibled e. erütrotsüüdid imetajatel ümmargused kaksiknõgusad tuumata kettad.Annavad verele punase värvuse, sest sisaldavad rauda sisaldavat ainet- hemoglobiini, mlle vahendusel punalibled transpordivad hapnikku kopsudest kudedesse. Valgelibled e
Paljud faktorid toimivad aktiivses vormis proteolüütiliste ensüümidena ja on võimelised peptiidfragmendi eemaldamise läbi aktiveerima mõnd teist süsteemi valku. Teatud tingimuste toimel toimub faktorite kindlas järjekorras aktiveerumine, mis resulteerub vigastuskohal punase trombina, mis ajutiselt täidab vigastusest tingitud sooneseina defekti. Vererakud ja hüübimine: Trombotsüüdid sisaldavad hüübimist soodustavaid ja pärssivaid aineid. Neutrofiilid ja monotsüüdid toodavad koefaktorit, V faktorit ja pakuvad fosfolipiide, mis kõik soodustavad hüübimist. 10. Südame ja vereringe füsioloogia. Südame ehitus, südamelihase omadused. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia. Südame põhifunktsiooniks on transpordi-, kaitse- ja regulatsiooniülesandeid täitva vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Südamelihas e müokard ühendab endas nii vöötlihase kui silelihase omadusi
järele jääb läbipaistev nõrgalt kollakas vedelik vereseerum. Ringivas veres on fibriin plasmas lahustunud valkainena fibrinogeenina. Vere koostis: a) vereplasma ( 3/5-2/3 vere kogumassist) b) vererakud, mis omakorda jagunevad: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid ja vereliistakud e. trombotsüüdid. Vereliistakud jagunevad: agranulotsüütideks: lümfotsüüdid ja monotsüüdid; ja granulotsüüdid: neurofiilsed, atsidofiilsed ja basofiilsed Vereliistakud e. trombotsüüdid on rakutükikesed. Veresoonte seina vigastuse korral nad hävivad vabanedes endist verehüübimiseks vajalikke aineid. Punalibled e. erütrotsüüdid imetajatel ümmargused kaksiknõgusad tuumata kettad.Annavad verele punase värvuse, sest sisaldavad rauda sisaldavat ainet- hemoglobiini, mlle vahendusel punalibled transpordivad hapnikku kopsudest kudedesse.
fagotsüüdid, makrofaagid, eosinofiilid, neutrofiilsed granulotsüüdid fagotsüteerivad, patogeene surmavad, põletikku indutseerivad, spetsiifilises immuunvastuses osalevad rakud need on rakulised komponendid. Veres ja koevedelikes "lahustunud" mitteadaptiivse immuunsuse elemendid - komplement, ferriinid, interferoon, defensiind jne. need on molekulaarsed komponendid. Leukotsüüdid. Granulotsüüdid-basofiilid, eosinifiilid ja neutrofiilid. Arganulotsüüdid--lümfotsüüdid ja monotsüüdid. Makrofaagid ja monotsüüdid Monotsüüdiid-esimesed avastatud makrofaagid, kannavad pinnal C14 markereid. Pärinevad luuüdist, tsirkuleerivad 2 päeva veres--monotsüüdid, siis migreeruvad kudedesse, püsivad seal kaua koe makrofaagid. Kolm olulist funktsiooni: fagotsütoos; Ag esitlemine T-lümfotsüütidele > APC rakud; tsütokiinide tootmine. Surmamine ilma fagotsütoosita Eosinofiilid, naturaalsed killerid (NK
annaabi.ee 
