12.B Juhendaja: Marge Kanniste 2008 Semiootika ja eetika Semiootika on teadus märkidest ja märgisüsteemidest. Ta tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega, nii nende teooria kui empiirilise analüüsiga. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Umberto Eco on öelnud:,, Semiootika on tegelikult filosoofia sügavaim edasiarendus.'' Kuid kas see on ka tõsi? John Deely, kuulus ameerika semiootik ja filosoof, on jõudnud järeldusele, et semiootika pole kõigest filosoofia arenguetapp, vaid küpsus. Märgisüsteemide uurimine ongi see, mis toob kaasa tõelise ,,postmodernistlikku'' ajastu saabumise filosoofias, sest nagu
Topoloogia on nn kõige üldisem geomeetria. Topoloogia peamine ülesanne on tuua välja ja uurida ruumide selliseid topoloogilisi omadusi, mis ei muutu topoloogilistel teisendustel - topoloogilisi invariante. Tähtsaimate topoloogiliste invariantide hulka kuuluvad näiteks sidusus, kompaktsus, mõõde, kaal, fundamentaalrühm, homoloogiarühmad jne.Samuti selgitab ja uurib topoloogia pidevuse ideed. Intuitiivselt väljendab see ruumi ja aja fundamentaalseid omadusi ning järelikult on sel tunnetuse seisukohast fundamentaalne tähtsus. Vastavalt ilmub topoloogia, milles pidevuse idee saab matemaatilise kehastuse, loomulikul moel enamikus matemaatika harudes. Ühenduses algebraga moodustab topoloogia matemaatika üldise aluse ja aitab kaasa selle ühtsusele. Kasutatud kirjandus: Jakov Perelman “Huvitav geomeetria” Benno Mohry “Matemaatika.Geomeetria”
Milleks meile filosoofia? Filosoofia ehk ligikaudselt ,,tarkusearmastuse" defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus ja välismaailma olemasolu. Kuid milleks on meil vaja filosoofiat? Millistes kultuuri- ja eluvaldkondades seda kasutatakse? Mina leian, et filosoofia on möödapääsmatu faktor elus. Absoluutselt kõik inimesed filosofeerivad, sest ilma selleta ei saa. Elus kuhugi jõudmiseks ja millegi saavutamiseks on vajalik arutleda, küsida, mõelda. Tuleb olla uudishimulik ja arendada enda iseseisvat
Globaliseerumine tähendab sageli sünonüümi ühele või mitmele järgmistest nähtustest: klassikaline liberaalne (vabaturumajanduse) poliitika maailmamajanduses (majanduse liberaliseerimine), lääne (ameerika) poliitilise, majandusliku ja kultuurilise mõju levik, Internetirevolutsioon, nagu ka arusaam, et inimkond seisab ühtse kogukonna kujunemise lävepakul, kus sotsiaalsete konfliktide allikad on hääbunud. Definitsioon (ühiskonnateoreetikud): Globaliseerumine tähendab fundamentaalseid muutusi sotsiaalse eksistentsi ruumilistes ja ajalistes kontuurides. Ruumi ehk territooriumi tähendus muutub. Sama dramaatilised muutused leiavad aset inimtegevuse ajamõõtmes. Globaliseerumine ideede ajaloos Karl Marx Marshall McLuhan globaalküla kontseptsioon Martin Heidegger vahemaade kadumine, planetaarse tehnika küsimus Francis Fukuyama Nick Bostrom
õhulaevast ning vendade Wright-ide 12 sekundilisest lennust kuni Louis Brelot lennuni üle La Manche'i. 1895. Aastal valmis Marconi esimene raaidosaade ning saatis raadiosignaali ka üle Atlandi. Sellega olid loodud tugevad eelised sidetehnika arenguks. Arvan, et tehnilised muudatused on meie igapäeva elu kõige enam muutnud, sest me ei saaks reisida lennukiga teise maailma otsa või suhelda sõpradega, kes elavad üle ookeani. Sajandivahetus tõi kaasa terve hulga fundamentaalseid avastusi ja leiutisi teaduse vallas. Huga de Vres avastas geenid. 1905. aastal avastati hormoonid, mis meie käitumist ja keha talitusi mõjutavad. Lisaks sellele tuli sajandi alguses Sigmund Freud välja psühhoanalüüsiga. See teooria põhineb seisukohal, et inimeste tegusid määrab alateadvus, mis omakorda koosneb peamiselt allasurutud seksuaalihadest. Suuresti vapustas ja õpetas inimesi maailma mõistma ka Albert Einsteini relatiivsusteooria
sobivust. Kingi töörühma uurimis- ja arendustöö tulemused avaldati ajakirjas Science. Samas numbris leidis oma koha ka Cornelli ülikooli teadlaste Hod Lipsoni ja Michael Schmidti artikkel, mis käsitleb arvutiprogrammi loomist, mis suudab iseseisvalt avastada füüsikaseadusi. Programm jälgib pendli võnkumist ning suudab paljalt vaatluse ja numbriliste andmete analüüsimise teel avastada fundamentaalseid füüsikalisi seaduspärasusi, omamata eelnevalt mingeid teadmisi mehaanikast. Lipson ei usu, et teadlased peaksid end robotite edusammude tõttu ohustatuna tundma. Robotitest võib aga olla palju kasu, sest nad saavad enda kanda võtta suure osa rutiinsest tööst. ,,Üks suuri probleeme tänapäeva teaduses on fundamentaalsete seaduspärasuste leidmine väga suurest andmemahust. Robotid võivad teaduse edusamme just selliste avastustega oluliselt kiirendada," ütles ta.
Seetõttu kipuvad nad olema eklektilised, kokkusurutud esituslaadiga ja raskesti loetavad. Aristotelese tähtsamate teoste seas on Füüsika, Metafüüsika, Nikomachose eetika, Poliitika, De Anima (Hingest), Poeetika, Kategooriad, De Interpretatione, Esimene analüütika ja Teine analüütika. Filosoofia (kreeka sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi (filosoofilisi küsimusi), nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerib seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle.
Eriti selge väljenduse andis sellele Maurice Merleau-Ponty oma varases suurteoses ,,Taju fenomenoloogia". Eksistensialism 20.sajandi mõjukamaid filosoofiasuundi, eksistentsialism, mida paljud peavad lausa selle sajandi olulisimaks filosoofiaks.Üks 20.sajandi olulisimaid filosoofe oli kahtlemata Heidegger. Heideggeri peateose ,,Olemine ja aeg" sisuks on inimese olemasolu ja selle ajalikkuse analüüs, mis tegi ta 1927. aastal üleöö kuulsaks. Uurib ta seal inimeksistentsi fundamentaalseid struktuure ehk eksistentsiaale. Eksistentsiaalid kirjeldavad esmajärjekorras inimese suhet aja ja ruumiga, mis erineb fundamentaalselt asjade olemisviisist. Seda eksistentsiaali , tõsiasja, et inimene on olev, kellele ta enda olemine on huviasjaks, nimetab Heidegger hooleks. Hooles ilmneb inimeksistentsi ajalikkus, teadmine omaenda surelikkusest; inimese olemasolu on surma-poole-olemine. Sest ,, Olemine ja aeg" pidi ju andma vastuse
Maa. Lõputu universumi mõtte oli ta laenanud Cusanuselt, kellesse ta suhtus suure austusega. Lõputu universumi mõttega sidus Bruno maailma dünaamilise ühtsuse ja igavikulisuse mõiste. Universum tervikuna on igavene ja liikumatu, kuna ei ole midagi väljaspool seda, aga üksikud maailmad on muutumises ja kaduvad. Kogu olemine on universum ise. Galileo Galilei Galileo Galilei oli füüsik, matemaatik ja astronoom, ta tegi fundamentaalseid avastusi seoses planeetide liikumisega. Galilei mõistis eksperimenteerimise tähtsust ning oli seisukohal, et füüsiline maailm on kõige paremini mõistetav matemaatika kaudu. Tema karjääri pöördepunktiks sai riistapuu(teleskoop), mis suurendas 20 korda. Teleskoobist oli ta kuulnud Hollandist ja valmistas selle ka endale. Oma teleskoobiga avastas ta Jupiteri neli kuud ja väitis nende faaside põhjal, et nad tiirlevad ümber planeedi
Sotsiaalne liikumine on institutsiooniliste ja stratifikatsioonisüsteemi muutuste poolt olevate elanike arvamuste ja arusaamade kogum. 1. Reformistlik liikumine nõuab muutusi olemasoleva süsteemi sees. Valitav taktika selline, mis peaks mõjutama poliitikuid, kohtunikke ja avalikku arvamust üldiselt. Valimiseelne propaganda, demonstratsioonid jne. 2. Revolutsiooniline liikumine taotleb kehtivatele vastupidiseid fundamentaalseid muutusi väärtushinnangutes ja institutsioonides. Niisugune radikaalne eesmärk õigustab erakorralist taktikat, mis peab kogu üh.-s endale tõmbama tähelepanu ja esile kutsuma hirmu ja ebakindlust. (ka kaaperdamised, lasteröövid, pommiplahvatused) 3. Vastupanuliikumine püüab peatada muutusi ja taastada seda, mida nimetatakse traditsioonilisteks väärtusteks ja normideks. Nt. abordivastane liikumine, valgete
Soovides eelnevat analüüsi siduda uue võimaliku ideoloogiaga, mis liberalismi säärasel kujul võib kahjustada või isegi areenilt tõugata. Mille abil on soov saada fokusseeritud vastus küsimusele, kas ajaloo lõpp Fukuyama – stiilis on üleüldse võimalik? Kas liberaalne ideoloogia võib olla ohustatud? Fukuyama tekitas oma artiklis arutelu, et kas me oleme tõesti jõudnud nüüd ajaloo lõppu. Ehk, kas ühiskonnas on mingeid fundamentaalseid vastuolusi, mida ei saaks lahendada tänapäeva liberalismi kontekstis? Märkides küll, et liberalismi ülesanne pole ammendavalt vastata igale väljakutsele. Tõdedes siiski hiljemalt, et liberalism on kõige efektiivsem ideoloogia, mis tänapäeval end kehtestada kõige enam suudab. Küll aga kahjuks on olnud enim viimastel aastatel suureks murelapseks islamistlikud rühmitused, kes Fukuyama tõekspidamiste vettpidavust on hakanud veelgi enam kahtluse alla panema. Mida eelkõige
teadustöös, ning ettekujutus teadustegevusest milliseid vahendeid teaduslikus uurimistöös kasutatakse, milliseid väärtusi tunnustatakse , kuidas teadustööd korraldatakse. T. Kuhn Positivistlik paradigma Maailm on väline ja objektiivne · Uurija on sõltumatu uuritavast objektist · Teadus ei sõltu uurija hinnangutest · Uurija keskendub faktidele · Uurija otsib põhjuseid ja fundamentaalseid seaduspärasusi · Formuleerib hüpoteesi ja kontrollib selle õigsust · Lahutab nähtuse lihtsustamise eesmärgil osadeks · Kasutab kvantitatiivseid meetodeid · Mõõtmiste suur arv Fenomenoloogiline paradigma · Maailm on sotsiaalne konstruktsioon ja subjektiivne · Uurija on osa uuritavast objektist · Teadus juhindub inimese huvidest · Uurija keskendub nähtuste tähendusele · Uurija püüab mõista, mis sünnib · Uurija vaatleb iga situatsiooni tervikuna
B2 - riboflaviin B8 - inositool B3 - niatsiin B10,11 - foolhape B4 - koliin B12-kobalamiinid B5 - pantenool, pantoteenhape 47. Nukleiinhapped on polümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. 48. Kromosoom sisaldab: Kogu pärilik info, suurel hulgal geene - pärilikkuse fundamentaalseid ühikuid, DNA molekule 49. Nukleotiidid koosnevad: Fosforhape, pentoossuhkur, heterotsükliline lämmastikalus 50. DNA struktuurtasemed: Primaarstruktuur: fosfordiestersidemetega seotud deoksüribonukleotiidide järjestus polünukleotiidahelas. Sekundaarstruktuur: kaksikspiraalne, antiparalleelne heeliks, ahelad on lineaarsed, antiparalleelsed, komplementaarsed.
Objektivism · Objektivism vastandub skeptitsismile ja selle alamsuundadele, nt relativismile. Objektivism · Objektivism on seisukoht, mille järgi on olemas universaalsed ja objektiivselt tõesed moraalinormid, mis ei sõltu kultuurilisest või individuaalsest heakskiidust. · Kas selliseid norme on üks või mitu? Kas neid norme tohib teatud tingimustel siiski eirata? Mis on nende normide sisu? Monism vs pluralism · Kas fundamentaalseid moraalinorme on üks või mitu? · Teooria on monistlik , kui see väidab: kõik moraalinormid on tagasiviidavad ühele ainsale üldisele normile. Nt utilitarism. · Teooria on pluralistlik , kui see väidab: fundamentaalseid moraalinorme on rohkem kui üks. Absolutism · Kas fundamentaalseid moraalinorme tohib mõnikord eirata? · Teooria on absolutistlik , kui see väidab: on olemas moraalipõhimõtteid, mida ei tohi mitte kunagi rikkuda
Aravete Keskkool JÄÄVUSSEADUSED Füüsika referaat Koostaja: Kaari Tamtik Klass:12 Juhendaja: Gustav Uuland Aravete 2010 SISUKORD JÄÄVUSE SEADUSED Pikaajalise looduse vaatluse tulemusena on inimkond avastanud terve rea fundamentaalseid füüsika seadusi, mille kehtivust on kontrollitud sajandite jooksul ja mis ikka ja alati on osutunud kehtivateks. Ühe suure klassi nendest moodustavad jäävuse seadused, kus mingi füüsikaline suurus jääb protsesside käigus konstantseks. Jäävuse seaduste rakendamisel on oluline vaadeldavatest füüsikalistest kehadest koosneva süsteemi isoleeritus. See tähendab, et vaadeldav süsteem on nagu suletud nähtamatute seintega ruumi nii, et välisilmaga pole mingit kontakti
Esteetikat võime nimetada ilu filosoofiaks - seda võime käsitleda kui teooriat väärtuste kohta. See on teooria, mille abil oleks meil võimalik teada saama, miks, millal ja kuidas ilu ilmne, millistele tingimustele peaks objekt vastama, et seda saaks ilusaks nimetada, millised meie loomuse osad teevad meid ilu suhtes tundlikuks ja milline on seos objekti ja meie vastuvõtlikkuse vahel. Esteetikat saab nimetada kunsti filosoofiaks, kuna filosoofia uurib fundamentaalseid küsimusi, esteetika aga, uurib ilu ja kunsti loomust. Kunst on esteetika töövaldkond. 7. Kus on esteetilise mõtlemise juured? Millised mõtlejad on selles suhtes olulised? Esteetika eelkäiateks võib lugeda Atiik-Kreeka filosoofe(Platon, Aristoteles). Esteetika nimetusele pani aluse aga Gottlieb Baumgarten(u1750a.). Olulised mõtlejad: Platon, Aristoteles, Plotinos, Baumgarten, Hume, Denis Diderot, George Santayana, Immanuel Kant,
Seab eesmärgiks luua alternatiiv utilitarismile ja teistele teleoloogilistele teooriatele. Teleoloogilised teooriad eiravad inimese puutumatust, mida ka kogu ühiskonna heaolu ei saa üles kaaluda. Riigi ülesandeks ei saa olla ühiskonna kui terviku maksimaalne kasu. Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga Ühiskonna põhiprintsiibid, et olla õiglane Ühiskonna põhistruktuur jaotab fundamentaalseid õigusi ja kohustusi - primaarseid sotsiaalsed hüvesid: vabadused võimalused sissetulek ja rikkus Eneseväärikus- võib olla ka olulisim -iseenda ja oma eluplaani väärtustamine. Usk iseenda võimetesse, sellesse, et niipalju kui inimesest endast oleneb, suudab ta oma plaani täide viia. Põhiõiguste kolm alaliiki 1. nn Põhiõigused- ja vabadused: õigus osaleda poliitikas, sõna- ja organiseerimisvabadus,
*Filosoofia- mõtlemmise õpetus, maailma kirjeldus, mõtlemise õpetus või mõtlemine järjekindlal süstemaatilisel viisil. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi ( Eetika- Eetika tegeleb hea elu ja õige käitumise küsimustega: kuidas me peaksime elama, mis on Hea (ehk hüve), mis on ,,õige" ning ,,väär." Oma olemuselt normatiivne ei tegele mitte niivõrd küsimusega, mis on (olemas) kuivõrd, mis/kuidas peaks olema. Eetikat saab omakorda mitmeti jaotada. Näiteks metaeetikaks (tegeleb eetika teoreetiliste alustega; milline on/milles seisenb hea/
Siemensiga. ärirakendustes.CSS ja javascript uuesti olulised Reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide brauseritehnoloogiad. Apple liikumine uurimine. Arvutid on mõtlemise masinad. 1953 - IBMi first electronic computer, the 701, meediamasinatesse: iPod,iPhone. Fundamentaalseid mõtlemismeetodeid: Deduktsioon, Induktsioon -Erinevalt deduktsioonist Speedcoding: John Backus. ei taga induktsioon, et kui eeldused on tõesed, siis
9 Mis on Wittgensteini eesmärk? Ta tahab teha lõpu arusaamale, et on olemas mingi üks ja ainuke "õige filosoofiline meetod". Wittgenstein on sügavalt veendunud elu fundamentaalsete müsteeriumide sügavuses ja selles, et nende üle juurdlemine on põhjendatud ja õigustatud. Erinevalt paljudest teadlastest ja näiteks loogilistest positivistidest, kes tõlgendasid LFT-st ühekülgselt, ei taha Wittgenstein alatähtsustada elu fundamentaalseid müsteeriume. Neid ei tohi alatähtsustada, olgugi et nende kohta ei saa öelda midagi ühemõtteliselt mõttekat. Wittgenstein tahab elus kätkevat mõistatuslikkust kaitsta teaduse ja filosoofia eest, mis sellesse, just kui kiirtena sisse sööstavad. On olemas asju, millest ei saa rääkida, kuid mis on sellest hoolimata olemuslikult tähtsad. Elu mõtet ega eetikat ja moraali ei saa kokku suruda loodusnähtusteks. Teadus nendeni ei küüni. Nad asetuvad keele piiridest väljapoole
enamuse otsustada. Kui on objektiivne õigus, siis ei ole õigust kellelgi selle subjektiivset täitmist. Põhiõiguse ja inimõiguse mõiste Inimõigused on midagi, mis ei ole kirja pandud. Inimõiguste tunnused: * Universaalsus- kõik inimesed on õiguse kandjad, adressaat võib olla kes iganes (riik, inimeste grupp, teine inimene). * Fundamentaalsus- inimõigused kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid vajadusi. * Eseme abstraktsus- inimõigust ei saa olla millelegi konkreetsele. (inimõigus võib olla nt elule või tervisele, aga ei saa olla konkreetsele arsti rohule, toolile jne). * Moraalsus- On oluline et inimõigused kehtivad moraalselt. Norm kehtib moraalselt siis igaühe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalselt lähenemist õigustatav. * Prioriteetsus- Mõõdupuu, mille alusel hindame objektiivset õigust. Inimõigused: 1
SQL LoopCount FROM 0 BY 1 Reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide vaja). Joonista skeem, mis näitab, kumb protokoll, UNTIL LoopCount GREATER uurimine. Arvutid on mõtlemise masinad. Fundamentaalseid mõtlemismeetodeid: kumba sisaldab. 1975 – Micro-Soft(Gates ja Allen), IBM 5100 (I THAN N Deduktsioon, Induktsioon -Erinevalt deduktsioonist 2)Mille jaoks kasutati algselt perfokaarte? “läpakas”). MULTIPLY ei taga induktsioon, et kui eeldused on tõesed, siis
Mitte ainult raha ja inimesed, vaid ka sümboolsed ressursid on tähtsad. Teoreetikud arvavad, et kaasaegsetes industriaalühiskondades leidub alati põhjusi protestiks. 3. Sotsiaalsete liikumiste liigitamine ja arengufaasid 1. reformistlik liikumine nõuab muutusi olemasoleva süsteemi sees. Valitav taktika on selline, mis peaks mõjutama poliitikuid, kohtunikke ja avalikku arvamust üldiselt. 2. revolutsiooniline liikumine taotleb kehtivatele vastupidiseid fundamentaalseid muutusi väärtustes ja institutsioonides. Selline radikaalne eesmärk õigustab erakorralist taktikat, mis peab endale tõmbama avalikkuse tähelepanu ning levitama ühiskonnas hirmu ja ebakindlust. (lennukite kaaperdamine) 3. vastupanuliikumine püüab peatada muutusi ja taastada seda, mida nimetatakse traditsioonilisteks väärtusteks ja normideks. (abordivastane liikumine) 4. utopistlik liikumine püüab leida ideaalset ühiskonda tõeliste uskujate valitud
d) Subjektiivne hoiak takistab teadmiste mitmekülgset hankimist. e) Autoriteedid võivad eksida. 2. Miks on vaja uurimusi läbi viia? Rakendusliku uuringu ja põhiuuringu mõiste. Uurimiste läbiviimise vajadus on alguse saanud inimlikust praktikast. Inimestel on alati probleeme, mida on püütud lahendada võimalikult efektiivsete meetoditega. Lisaks igapäevastele probleemidele on inimestel alati tekkinud ka nn. Fundamentaalseid probleeme. Rakenduslik uuring selle tingib inimeste praktiline vajadus või lahendatakse praktilist probleemi. Põhiuuring otsitakse uut teaduslikku teadmist teadmiste endi pärast. 3. Miks on vajalik kasutada argiprobleemide lahendamiseks teaduslikku teavet? Mida teaduslik teave annab? Teaduslik teave: · Täpsustab probleemidega seotud küsimusi ja võib nii juhtida tähelepanu olulistele asjadele.
Ressursside mobiliseerimise vaatenurk keskendub kollektiivsele käitumisele, rõhutab: 1) rahalisi, poliitilise ja värbamisressursse, mida protestijad saavad mobiliseerida, ja 2) sotsiaalse kontrolli agentide jõudu vastu seista muutustele Retsiprooksus kontseptsioon, mis kohustab kingituse saajat midagi samaväärset hiljem vastu andma Revolutsiooniline liikumine taotleb kehtivatele vastupidiseid fundamentaalseid muutusi väärtustes ja institutsioonides. Revolutsiooniline muutus ühiskonna poliitilise ja sotsiaalmajandusliku struktuuri järsk ja põhjalik ümberkorraldus Revolutsiooniline situatsioon olukord, kus mitu poliitilist liikumist taotleb kontrolli riigivõimu üle, nende lepitamine on võimatu ja riigi rahvastik toetab märkimisväärselt opositsioonilist liikumist Ristlõikeline uurimus konkreetset hetke jäädvustav uuring
alusel koostatakse tehnilis-majanduslik diagramm. Eelistatum on variant, mille puhul diagrammi punkt asub lähemal ideaalpunktile. Hindamine koos kasulikkuse analüüsiga Koostatakse sihtide puu, millisele märgitakse suhtelised ja absoluutsed kaalud. Edasi toimitakse analoogselt kaalutud punkhindamisele. 39. Aksiomaatilise projekteerimise etapid Aksiomaatiline projekteerimine põhineb hüpoteesil, mis sisaldab kindlaid fundamentaalseid printsiipe, mis kontrollivad head projekteerimise tava ning kus võtme komponentideks on projekteerimise valdkonnad, aksioomid, hierarhiad ja siksakilisuse (zigzagging) järgimine. 40. Kuidas jagunevad valdkonnad aksiomaatilises projekteerimises. Kuidas on erinevad valdkonnad omavahel seotud? Joonistada skeem. Aksiomaatiline disain/projeketeerimine koosneb neljast põhiideest, -etapist: · · valdkonnad (domains) · · hierarhiad (hierarchies) · · sik-sakilisused (zigzagging)
Norm või standard võimaldab võrdlust ( näit: halb, halvem, kõige halvem - hea, parem, kõige parem), kus mõisted "hea" ja "halb" märgivad skaala erinevaid pooluseid. Normid võimaldavad anda tegudele kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid hinnanguid (Vt. Ladina keeles: norma = puusepa nurgamõõdik). Normatiivne eetika haru, mis püüab konstrueerida üldisi teoreetilisi alusraame normatiivsetele küsimustele vastamiseks, sealhulgas näiteks järjestada ja korrastada fundamentaalseid moraaliprintsiipe. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, eutanaasiasse, loomkatsetesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Objektiivsus erapooletus ja sõltumatus. Kas selline ideaal on saavutatav, on küsitav ning seda mõistet kasutatakse tihti tendentslikult, et kinnitada kellegi arvamuste ülimuslikkust vaidluses teistega. Objektivism, eetiline objektivism
määrus nr 14. 2010: 1). Tundides kogetud rõõm liikumise vastu soodustab huvi tervisesündmuste vastu ja innustab õpilast nendes osalema. Kuigi lapseeas sportija liikumisaktiivus võib mingil eluperioodil väheneda, on tal oluliselt lihtsam, võrreldes kogu elu sporti mitte teinud inimesega, oma kehalist aktiivsust jälle suurendada (Harro 2002). Esimeses kooliastmes omandab õpilane spordialade algtõdesid ja fundamentaalseid liigutusi. Teine kooliaste on parim aeg motoorse ja kehalise võimekuse arendamiseks. Selles kooliastmes toetatakse sihikindluse, otsustavuse, julguse, visaduse, püsivuse jm tahteomaduste kujunemist. Kolmandas kooliastmes innustatakse õpilasi oma kehalisi võimeid arendama ja liigutusoskusi täiustama. Neljandas ehk gümnaasiumiastmes on põhirõhk kehaliste võimete arendamisel ja iseseisva harjutamise oskuste kujundamisel. Lisaks valmistatakse ka noormehi ette
kaasamist planeerimisse ja tekitab ,,planeerijate eliidi", kes võtab tegeliku võimu. Inkrementaalne: tugevused - ..... Nõrkused miski ei garanteeri et üksikute positiivsete väikeste muudatuste summa annaks ka positiivse terviklahenduse. Põhimõttelised ühiskondlikud mõtteavaldused ja visioonide arendamine on tagaplaanil. 16. Kombinatsioonimudel planeerimises sisaldab nii vajalikke fundamentaalseid otsuseid, mis annavad peamise arengu suuna, kui ka samm-sammulisi otsuseid, mis annavad vajaliku detailsuse, ja põhjuse eelnimetatud arengu suuna muutmiseks. 17. Võrreldes haldusaparaadi ja planeerijatega on poliitiku tegutsemises rohkem diletantlikku probleemi käsitlemist ja teiste poolt ettevalmistatud argumentatsioonile toetumist. 1. Planeerija ei saa ega tohi omada kindlaid poliitilisi tõekspidamisi ja ilmseid väärtushinnanguid.
Mõtlemise fundamentaalsete aspektide väljaeraldamisega tegi teadaolevalt algust vanakreeka filosoof Aristoteles. Raamatus ``Loogika'' loetleb ta hulga mõtlemise kaheldamatult õigeid reegleid, mida kasutades saab veenduda küllalt keeruliste mõtlemiskonstruktsioonide õigsuses. Küsime nüüd, millised võiksid olla need need õige mõtlemise baaskomponendid. Esiteks tegeleb loogika kui teadus mõtlemise selliste meetoditega, mida saab väidetena kirja panna. Uurides mõtlemise fundamentaalseid aspekte, ei jõuaks me kuigi kaugele, kui ühtteist vahel selgelt kirja ei saaks panna. Väited, mis on paratamatult õiged, on seda sageli oma ehituse tõttu. Näiteks on väide ``kui praegu sajab vihma, siis praegu sajab vihma'' õige sõltumata sellest, kas praegu ka tegelikult vihma sajab või ei. ``Praegu sajab vihma'' asemele võiksime uuritavas väites samahästi kirjutada ``kaks pluss kaks on neli'' või ``kaks pluss kaks on viis'', uuritav väide jääks ikka tõeseks
Keeltes, milles on rohkesti muutevorme, märkas Bybee järgmisi morfotaktilisi universaale või universaalseid tendentse. Teatud seotud morfeemide ühesugune morfotaktiline käitumine on aluseks morfeemide distributiivsele liigitamisele. Samas kohas esinevad morfeemid kuuluvad samasse positsiooniklassi, nt käände või arvu klassi. On tavaline, et ühe positsiooniklassi liikmed on süstemaatilistes suhetes kindlate süntaktiliste ja semantiliste omadustega. Käänded väljendavad fundamentaalseid süntaktilisi suhteid, liidepartiklid väljendavad pragmaatilisi suhteid. Alati leidub üleminekunähtusi. Positsiooniklasse on kergem määrata aglutinatiivse sõnastruktuuriga keeltes. Tunnused ja lõpud ehk muutemorfeemid esinevad üldreeglina perifeersemas asendis kui tuletusmorfid. Sõnade morfotaktilistel äärealadel sõna alguses ja lõpus esinevad kliitilised morfeemid. Tuletusliited mõjutavad oluliselt sõna leksikaalset tähendust, nende abil
valikute võrreldavad tagajärjed: õige on see valik, millel parimad tagajärjed. Normatiivne ehk reeglipärane eetika: Õige ja väära eetilise valiku mõõdupuuks on teatud printsiibile või normile vastavus ehk reeglipärasus, ja seda sõltumata valiku tagajärgedest. Normatiivne eetika: haru, mis püüab konstrueerida üldisi teoreetilisi alusraame normatiivsetele küsimustele vastamiseks, sealhulgas näiteks järjestada ja korrastada fundamentaalseid moraaliprintsiipe. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, eutanaasiasse, loomkatsetesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Reeglideontoloogia: moraaliteooria, mis nõuab, et mistahes moraalireegel, olemaks moraalselt siduv, peab olema kohaldatav kõikidele inimestele. Selle näiteks on Kanti kategooriline imperatiiv: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta
Järelikult, kuna on olemas universaalne inimloomus, on olemas objektiivselt kehtiv moraaliprintiipide kogum, mis on rakendatav kogu inimkonnale. 24. Mis on eetiline absolutism, subjektivism, objektivism, pluralism, monism? Eetiline absolutism väidab, et on olenas üleskaalumatud moraalipõhimõtted, mida ei tohi kunagi rikkuda, need on eranditeta kehtivad. Eetiline subjektivism väidab, et moraalinormid sõltuvad indiviidist. Pluralism on teooria, mille järgi on fundamentaalseid moraalinorme rohkem kui üks. FLFI.02.003 Eetika alused Monism on teooria, mille järgi kõik moraalinormid on tagasiviidavad ühele üldisele normile (utilitarism). 25. Too näide pluralistliku objektivismi kohta! Jumaliku käsu teooria, loomuseaduse teooria. 26. Mis on prima facie printsiibid? Prima facie printsiibid on üleskaalutavad. Nad on kaalutlused, mis juhivad meie tegusid ja alati kui nad omavahel kokku põrkavad, tuleb
Järelikult, kuna on olemas universaalne inimloomus, on olemas objektiivselt kehtiv moraaliprintiipide kogum, mis on rakendatav kogu inimkonnale. 24. Mis on eetiline absolutism, subjektivism, objektivism, pluralism, monism? Eetiline absolutism väidab, et on olenas üleskaalumatud moraalipõhimõtted, mida ei tohi kunagi rikkuda, need on eranditeta kehtivad. Eetiline subjektivism väidab, et moraalinormid sõltuvad indiviidist. Pluralism on teooria, mille järgi on fundamentaalseid moraalinorme rohkem kui üks. FLFI.02.003 Eetika alused Monism on teooria, mille järgi kõik moraalinormid on tagasiviidavad ühele üldisele normile (utilitarism). 25. Too näide pluralistliku objektivismi kohta! Jumaliku käsu teooria, loomuseaduse teooria. 26. Mis on prima facie printsiibid? Prima facie printsiibid on üleskaalutavad. Nad on kaalutlused, mis juhivad meie tegusid ja alati kui nad omavahel kokku põrkavad, tuleb
· kokkulepe eri huvigruppide vahel ilma põhimõtteliste ühiskonna regulatsioonimehhanismide kasutamiseta on väikese väärtusega ja tihti lühiajaline; · selle mudeli järgi tehtud otsused peegeldavad tugevate huvigruppide huvisid rohkem kui suurte hajusate huvidega huvigruppide omasid. 11. Kombinatsioonimudel planeerimises, selle avaldumine Eesti planeerimissüsteemis ja - praktikas Sisaldab nii vajalikke fundamentaalseid otsuseid, mis annavad peamise arengu suuna, kui ka samm-sammulisi otsuseid, mis annavad vajaliku detailsuse, nüansseerituse ja põhjuse eelnimetatud arengu suuna muutmiseks (nn kaugelähedane analüüs). Igas planeerimismudelis peab aga sisalduma märgatav kogus ratsionaalsust. Samas peab moodne planeerimisprotsess olema avatud ja andma võimalusi vabaks arvamuste avaldamiseks, kaasatöötamiseks ja suhtlemiseks eri planeeringu osapoolte ja huvigruppide vahel. 12
riigile ei saa olla kohustuslik norm, millele riik ei ole nõusolekut andnud. Kas on olemas sellised normid, mis on kohustuslikud ka siis, kui riik ei ole nõustunud? Rahvusvahelises õiguses tihtipeale jõud määrab. Rahvusvahelised lepingud on suhteliselt vanad nähtused. Selline massiivsem lepingute sõlmimise kultuur hakkab Euroopa keskaja lõpul. Lepingus kokkulepitav ei tohi minna vastuollu ius gogens normidega. Ius gogensi all nimetatakse asju, mis puudutavad kõige fundamentaalseid õigusi. Nt genotsiidikeeld oleks kõige tugevam gogents norme. Nt piinamise keeld on ius gogens norm. Mis on need motiivid või põhjused, mis panevad riigimehi neid muudatusi tegema? 1960.a avaldas Truman proklamatsiooni tegi mingi asja ja siis teised riigi tegid kohe järgi. Rahvusvahelise õiguse idee on selles et ka selline suur riik nagu USA võib seadust rikkuda ja siis teised peavad seda ütlema. Üldtunnustatud õiguspõhimõtted, mis on tunnustatud tsiviliseeritud rahvaste poolt
riigile ei saa olla kohustuslik norm, millele riik ei ole nõusolekut andnud. Kas on olemas sellised normid, mis on kohustuslikud ka siis, kui riik ei ole nõustunud? Rahvusvahelises õiguses tihtipeale jõud määrab. Rahvusvahelised lepingud on suhteliselt vanad nähtused. Selline massiivsem lepingute sõlmimise kultuur hakkab Euroopa keskaja lõpul. Lepingus kokkulepitav ei tohi minna vastuollu ius gogens normidega. Ius gogensi all nimetatakse asju, mis puudutavad kõige fundamentaalseid õigusi. Nt genotsiidikeeld oleks kõige tugevam gogents norme. Nt piinamise keeld on ius gogens norm. Mis on need motiivid või põhjused, mis panevad riigimehi neid muudatusi tegema? 1960.a avaldas Truman proklamatsiooni tegi mingi asja ja siis teised riigi tegid kohe järgi. Rahvusvahelise õiguse idee on selles, et ka selline suur riik nagu USA võib seadust rikkuda ja siis teised peavad seda ütlema. 8
Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler) Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann) Sotsiaalse institutsiooni olulisimaks tingimuseks on sotsiaalne vajadus. Ühiskonnal on suur hulk fundamentaalseid vajadusi, mille normaalsest rahuldamisest on kasu nii ühiskonnale kui üksikisikule. Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised: vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid
Samasus ei ole mõistete vahel, vaid entiteetide tasemel. Argumendid samasuse poolt. 1. Seletab psühhofüüsilisi korrelatsioone. Kui eeldada, et vaimuseisundid ongi ajuseisundid, on olemas seletus sellistele korrelatsioonidele. Nomoloogilised ripatsid – kui eitada samasust, siis tuleks neid korrelatsioone seletada teisiti. Üks võimalus on öelda, et need psühhofüüsilised seadused esitavad fundamentaalseid fakte maailma kohta. Siis pole neid võimalik enam millegi muu kaudu seletada. On ebatõenäoline, et fundamentaalseadus seostab lihtsa vaimse osapoole ja väga kompleksse osapoole. Fundamentaalseadus peaks seostama ühtviisi fundamentaalseid osapooli. Selline psühhofüüsiline seadus, mis seostab intersubjektiivselt vaadeldavaid füüsilisi sündmusi ning intersubjektiivselt mittevaadeldavaid vaimusündmusi on Feigli sõnul nomoloogiline ripats. Need on
õigustamine, suhe, proportsioon seletamine, tõestamine, mõistus, aruanne, esitlemine, (tõsi)lugu, lausung, sõna, väljend; õpetus; filosoofias: inimmõtlemine ja kõnelemine, teaduslik ratsionaalsus. Sõna ,,loogika" levinud tähendusi: · seaduspärasus maailmas, sündmuste loogika; · seaduspärasus mõtetes, mõtlemise loogika; · loogika kui vahend (teadus, filosoofia vms), mis uurib mõtlemise fundamentaalseid aspekte. (Mis on mõtlemine, seda uurib veel mitmeid teadusi, nt psühholoogia.) Verbaalne mõtlemine on seotud vajadusega kommunikatsiooni järele ning seda teostatakse peamiselt kõne (sõnade) abil. Kõne objektiks on sageli tegelikkus, kuid selleks võivad olla ka sõnad või mõisteid. Vajadusel tuleb eristada kolme sfääri: SEMANTILINE KOLMNURK: Mõtlemine MÕISTE (nt `hunt') Tegelikkus
siseasjaks 32 Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Põlvkonnad -‐ inimõigusi jagatakse “põlvkondadesse” § kodaniku-‐ ja poliitilised õigused, mis aitavad tagada üksikisku fundamentaalseid õigusi, kaitsta teda riigivõiumu kuritarvituste eest ja vältida riigi sekkumist tema eraellu § sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused, mis väljendavad inimeste õigust nõuda sotsiaalseid, majanduslikke või kultuurilisi võimalusi või tagatisi
kuid ka teiste isikute kuritarvituste eest ❏ Inimõigused ei ole tegelikult uus nähtus ❏ Teise maailmasõja lõpuni peeti riigi ja kodanike suhteid üldiselt riigi siseasjaks PÕLVKONNAD: ❏ Inimõigusi jagatakse “põlvkondadesse”: - kodaniku- (siin ei mõelda kodakondsusega seotud õigusi, pigem kodaniku ühiskonda kuulumisega seonduvad õigused) ja poliitilised õigused, mis aitavad tagada üksikisiku fundamentaalseid õigusi, kaitsta teda riigivõimu kuritarvitamise eest ja vältida riigi sekkumist tema eraellu (on inimõiguste tuumikuks , nimetatakse ka negatiivseteks õigusteks - pole hinnanguga seotud, st et need õigused võivad realiseeruda ka iseenesest ja ei vaja riigipoolset panust, vastupidi -
RabE <-> ObaE ( a õigus (R) b vastu E-le; b-l on kohustus a suhtes E-le) c. Põhiõigus ja inimõigus - inimõiguse mõiste tunnused (inimõiguse ei ole rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvad õigused( seal on konventsiooniõigused)) universaalsus nad on kõigil inimestel; nad on kõigi (ka grupid ja riigid) vastu fundamentaalsus kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid huvisid ja vajadusi eseme stabiilsus inimõigused on moraalsed õigused, kehtivad moraalselt; norm kehtib moraalselt siis, kui see on igaühe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalselt põhjendust, õigustav prioriteetsus inimõigused on mõõdupiiks, mille alusel tuleb positiivse õiguse tõlgendust hinnata
võib arvata kohtu kaudu sissenõudmise ja hiljem kohtuotsuse täitmise) c. Põhiõigus ja inimõigus - inimõiguse mõiste tunnused (inimõiguse ei ole rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvad õigused( seal on konventsiooniõigused)) universaalsus nad on kõigil inimestel; nad on kõigi (ka grupid ja riigid) vastu fundamentaalsus kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid huvisid ja vajadusi eseme stabiilsus eseme abstraktsus inimõiguste ese on abstraktne. (nt õigus tervisele, elule) moraalsus - inimõigused on moraalsed õigused, kehtivad moraalselt; norm kehtib moraalselt siis, kui see on igaühe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalselt põhjendust, õigustatav.
RabE <-> ObaE ( a õigus (R) b vastu E-le; b-l on kohustus a suhtes E-le) c. Põhiõigus ja inimõigus - inimõiguse mõiste tunnused (inimõiguse ei ole rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvad õigused( seal on konventsiooniõigused)) universaalsus nad on kõigil inimestel; nad on kõigi (ka grupid ja riigid) vastu fundamentaalsus kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid huvisid ja vajadusi eseme stabiilsus inimõigused on moraalsed õigused, kehtivad moraalselt; norm kehtib moraalselt siis, kui see on igaühe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalselt põhjendust, õigustav prioriteetsus inimõigused on mõõdupiiks, mille alusel tuleb positiivse õiguse tõlgendust hinnata
progressi rõhutav, et on olemas siiski Artistootelikkus, mitte on Aritootelikkus on ebaõnnestunud. On ainult normaalteaduste perioodidel, et progress tundub loogiline ja kindlustatud. Progress on aga vaataja silmades. Võistlevate paradigmade puudus, mis küsib iga teise eesmärke ja standardeid teeb normaal- teadusliku kogukonna progressi lihtsamalt lägema. Paradigma vastuvõtmine vabastab kogukonda vajadusest pidevalt tagasi-vaadata selle esimesi printsiipe ja fundamentaalseid eeldusi-väiteid. Kogukonna liikmed saavad keskenduda nähtuse esoteerilisusele, mida see kätkeb. Sest teadlaste töö ainult kolleegide jaoks, inimestele, kes jagavad väärtusi ja uskumusi, siis standardite üks kogum võib võtta antuna. Erinevalt teistest distsipliinidest, teadlane ei vali probleeme, sest need vajavad kiiret lahenemist ja ilma vahendite, mis aitaksid neid lahendada. Sotsiaalsed-teadlased kaitsevad oma uurimistöö probleemi valikut
(inimõiguse ei ole rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvad õigused( seal on konventsiooniõigused)) ● inimõigused väljaspool õigust ■ universaalsus – nad on kõigil inimestel; nad on kõigi õigused kõigi vastu (universaalsed nii kandjate kui adressaatide suhtes) ■ fundamentaalsus – kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid huvisid ja vajadusi ■ esemete abstraktsus – inimõiguste esemed ei ole kunagi konkreetsed ■ inimõigused on moraalsed õigused, kehtivad moraalselt; norm kehtib moraalselt siis, kui see on igaühe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalselt põhjendust, õigustav ■ prioriteetsus – inimõigused on mõõdupuuks, mille alusel tuleb positiivse õiguse tõlgendust hinnata
(Inimõiguste Konventsioon) - Riigieelsed õigused ehk miski, mis on kõigil inimestel sõltumata tegevusest, staatusest, asupaigast jne - Inimõiguste mõiste tunnused: - Universaalsus (universaalsed õigused, kandjad on kõik inimesed ja adressaadid võivad olla riigid, inimeste grupid, inimesed ise; kõigi õigused kõigi vastu) - Fundamentaalsus (kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid vajadusi ja huvisid) - Abstraktsed (nende ese on abstraktne, mitte konkreetne), nt mööbel abstraktne; tool konkreetne - Moraalsus (kehtivad moraalselt siis, kui on igaühe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalset põhjendust õigustatav see tähendab, et inimõiguste eksistents sõltub sellest, kas nad on ratsionaalselt põhjendatavad või mitte; üldinimlikud põhimõtted, mida tuleb järgida)
Etapp Kirjeldus Muutus Ootused tulevastele rahavoogudele muutuvad väliste (Displacement) šokkide mõjul Laienemine Ulatuslik finantsvõimenduse kasutamine, varade (Expansion) likviidsuse kasv, finantsinnovatsioonide teke Kinnisvaratehinguid tehakse eeldusel, et vara Eufooria õnnestub kallimalt maha müüa, mitte arvestades (Euphoria) fundamentaalseid väärtusi Tajutakse turu haprust ja varade likviidsuse kasvu Stress (Distress) pidurdumist, ebakindlus tehingute ajastamisel Uue informatsiooni või sündmuse tagajärjel Tülgastus tegutsevad esimesed turult lahkujad, ootused ei vasta (Revulsion) tegelikule turuarengule 13 Etapp Kirjeldus
Üldises plaanis saame öelda, et see protsess oli suhteliselt sarnane, kasutati samu meetodeid ja vahendeid. Ida-Euroopa sovietiseerimise ja Baltikumi sovietiseerimisega tegelasid samad isikud. Kui võtta üksikud riigid, siis detailides on eripärad, aga teatud rõhuasetuse muutused üldises plaanis toimisid - kõige olulisemaks mõjuteguriks NSV Liidu suhted välisriikidega. Seni kui oli lootust välisriikidega, siis tegutseti mõlemas suunas suhteliselt ettevaatlikult, fundamentaalseid muudatusi kohe vastu ei võetud. Esialgselt mingit kollektiviseerimist Baltikumis päevakorral ei olnud, kui 1947. aastaks sai selgeks, et Külm sõda on otsese sõjategevuse asendanud, et suhted Läänega pole soojad, siis toimus ka selge kursimuutus Moskva poliitikas Ida-Euroopas. 1947-48. suruti peale unifitseeritud kommunismi mudel. Uude riigisaladuste seaduse vastuvõtmine, mis karmistas tsensuuri olusid, tõkendid igasugusele suhtlemisele läänega jne. Poliitilised olud Eesti NSV-s
annaabi.ee 
