XX saj. algus - muutuste aeg (0)

XX saj. Algus-muutuste aeg

Juba 19. sajandil hakkas teadus tegema suuri edusamme , 20. sajand lisas aina hoogu juurde. 20. Sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Jõudasalt arenes ühiskond, inimeste maailmapilt , teadus kunst ja muud eluvaldkonnad. Levis imerialistlik maailmapilt ning riigid muutusid globaliseerumise tõttu üksteisest aina sõltuvamaks.
Väga jõudsalt arenes ning muutis inimeste elu tehnika areng. 20. Saj. Alguses käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid , millega lühendati autode valmistamisaega. Sellega hakati autosid ka igapäevaelus rohkem kasutama, sest nüüd said ka vaesemad inimesed endale autot lubada. Olulise hüppe tegi lennundus, alustades Ferdinad Zeppelini õhulaevast ning vendade Wright-ide 12 sekundilisest lennust kuni Louis Brelot lennuni üle La Manche ’i. 1895. Aastal valmis Marconi esimene raaidosaade ning saatis raadiosignaali ka üle Atlandi. Sellega olid loodud tugevad eelised sidetehnika arenguks. Arvan, et tehnilised muudatused on meie igapäeva elu kõige enam muutnud, sest me ei saaks reisida lennukiga teise maailma otsa või suhelda sõpradega, kes elavad üle ookeani.
Sajandivahetus tõi kaasa terve hulga fundamentaalseid avastusi ja leiutisi teaduse vallas. Huga de Vres avastas geenid . 1905. aastal avastati hormoonid, mis meie käitumist ja keha talitusi mõjutavad. Lisaks sellele tuli sajandi alguses Sigmund Freud välja psühhoanalüüsiga. See teooria põhineb seisukohal, et inimeste tegusid määrab alateadvus, mis omakorda koosneb peamiselt allasurutud seksuaalihadest. Suuresti vapustas ja õpetas inimesi maailma mõistma ka Albert Einsteini relatiivsusteooria. Selles järleldas ta esiteks, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega ja teiseks, et valgus on korraga nii lainetus kui osakeste voog. Suured avastused tegi ka Saksa füüsik Max Planck , kes pani aluse kvantmehaanikale. Arvan, et need avastused šokeerisid tolle aja inimesi päris korralikult. Seni oli elatud rahulikult, tavainimene ei mõelnud sellele, miks ta üht- või teistmoodi käitub. Nüüd aga said inimesed teada kuidas miski asi maailmas toimub ja miks.
Maailmapildi avardumisele ning ühiskonna puuduste märkamisele aitasid kaasa sajandi alguses valitsenud kunstivoolud . Näiteks ekpressionism, seadis esikohale autori tunded, kes aga enamasti kujutasid oma töödes ühiskonna valupunkte ja inimese hingeseisundit. Kujutavas kunstis avaldus ekspressionism väga äärmuslikult ja süngelt: porised värvitoonid, deformeerunud inimkujud ja esemed, inetus. Mina arvan, et selline kujutusviis mõjus inimestele, läks neile korda. Selline kunstnike ausalt ja valusalt ühiskonna puudustele viitamine pani neid aktiivselt mõtlema ning kaasa elama ümberringi toimuvale. Kuna ekspressionistide töödes oli selge sõnum, et tuleb vabaneda sotsiaalsetest piirangutest, siis õhutas see inimesi kindlasti teatud määral protestima, kasvõi omaenda hinges . Samuti peegeldas eksperssionism hästi sajandi alguses valitsenud ebamäärast ärevust Euroopas. Ka teised kunstivoolud, näiteks uudsust taotlev juugendstiil , aitasisd inimesel vaadata tulevikku. Olenevalt inimesest, kas siis positiivselt ja avatult muutuste suunas või hirmuga uuenduste suhtes.
Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimeste muudatused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Maailma kõige jõukamates piirkondades olid uuendused väga selgelt välja joonistunud. Suurlinnades kõrgusid pilvelõhkujad ning inimesed muutusid oma õiguste suhtes aina teadlikumaks. Eriti laienes naisõiguslaste tegevus. Veel oluline muutus inimeste maailmapildis 20. sajandi alguses oli kristliku õpetuse tähtsuse langus. Kui siiani oli usutud, et maailma juhib kõikvõimas Jumal, siis selline mõtteviis kaotas edaspidi pooldajaid. Tekkis maailmapilt, mille keskmes olid inimese arengu teooria. Ka ülikoolid ja seminarid hülgasid piiblipärase kristliku maailmavaate. Teadusringkondades levis hoogsalt ateism . Mina leian, et selline oli asjade loomulik käik. See, mis teaduse arengus toimus oli inimeste jaoks enneolematu , samas lootustandev.
Palju muutus ka rahvusvahelistes suhetes. Riigid hakkasin üksteisest globaalselt rohkem sõltuma. Otsiti uusi turge ja toorainet. Selleks oli mitmeid võimalusi. Võeti sõjaliselt või koostati kokkuleppeid. Levis ka võidurelvastumine mis viis paljusid riike omavahel konfliktidesse, osalt on selles süüdi sõjatehnika areng. Moodustati sõjalisi liite, nagu näieks Kolmikliit ning Antant. Nende liitude loomiseeesmärk oli mõne riigi liigse mõjuvõimu peatamiseks. Selline agressiivne välispoliitika ja sõjanduse areng ning soov olla teistest riikides tugevam, viis riike sõtta.
Võib öelda, et 20. sajandi algus vapustas inimesi päris tublisti. Teadussaavutused vähendasid usu tähtsust, aitasid inimesel paremini iseennast mõistma õppida, avardasid inimeste maailmapilti, samal ajal šokeerides nende mõttemaailma. Maailmas, kus juba nii kaua elatud oli, avastati ühtäkki palju salapärast ja mõistetamatut. Lisaks Kunstivoolud elavdasid ja õhutasid uudsusele tolle aja inimest ning tõid nendeni ühiskonna valusad kohad. Maailmapilt muutus-linnad suurenesid, kaubandus ja majandus muutus tundmatuseni. Maailm kus inimesed oli harjunud elama oli tundmatuseni muutunud.
Ragnar Viikoja