Robotid. Kes nad siis ometi on? (0)

Kes nad siis ometi on?
Robotite sissetung meie argiellu on alanud. Tolmuimejad, muruniidukid, aknapesijad, basseinipuhastajad ja mänguasjad on robotkujul juba saadaval.
Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes (näiteks esemete teisaldamisel, tööriista käsitsemisel, keskkonna jälgimisel ja uurimisel). Eristatakse tööstus-, sõjandus-, uurimis -, meditsiini-, põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Robotil iseloomulikeks tunnusteks on tavaliselt ühe- või mitmekäeline manipulaator ja programmjuhtimisseade.
Päriselu
Kaks teadlasterühma valmistasid samaaegselt intelligentsed masinad , mis suudavad iseseisvalt andmeid analüüsides mõelda välja teooriaid ja omandada uusi teadmisi. See on oluline edasiminek tehisintelligentsi loomisel.
Sellised robo-teadlased saab panna tööle näiteks uute ravimite leidmiseks. Nad suudavad läbi töötada väga palju andmeid ning sobivad seetõttu teadlaste abimeesteks bioloogias, kliimauuringutes ja astronoomias, kirjutas Reuters.
Esialgu ragistavad nad oma „ajusid“ siiski vähem ambitsioonikate ülesannete kallal. Walesi ülikooli teadlaste robot nimega Adam suudab viia läbi eksperimente pärmiga ning teha järeldusi selle metabolismi ehk ainevahetuse kohta. Lisaks järelduste tegemisele suudab robot välja mõelda ka järgmise vajamineva katse.
Adam on maailma esimene robot, kes on iseseisvalt teinud uue teadusliku avastuse, milleks on uued teadmised pagaripärmi geneetilise ehituse kohta. „Ta suudab iseseisvalt eksperimente planeerida ja neid ka läbi viia ning oleme kontrollinud, et ta teeb katseandmeid tõlgendades tõepoolest õigeid järeldusi,“ ütles Ross King Walesi ülikoolist.
„Teadlased on sellise roboti valmistamise nimel pingeliselt töötanud alates 1960. aastaist . Kui saatsime esimesed robotid Marsile, siis unistasid teadlased, et robotid suudaksid iseseisvalt mõtelda. Nüüd oleme sellele üsna lähedale jõudnud,“ ütles King.
Kingi töörühma järgmine robot nimega Eve on veelgi võimsam ning pannakse otsima uusi ravimeid. King usub, et sellistest robotitest võib olla palju kasu näiteks malaaria vastase ravimi leidmisel, sest selleks tuleb uurida tuhandete keemiliste ühendite sobivust.
Kingi töörühma uurimis- ja arendustöö tulemused avaldati ajakirjas Science. Samas numbris leidis oma koha ka Cornelli ülikooli teadlaste Hod Lipsoni ja Michael Schmidti artikkel, mis käsitleb arvutiprogrammi loomist, mis suudab iseseisvalt avastada füüsikaseadusi.
Programm jälgib pendli võnkumist ning suudab paljalt vaatluse ja numbriliste andmete analüüsimise teel avastada fundamentaalseid füüsikalisi seaduspärasusi, omamata eelnevalt mingeid teadmisi mehaanikast.
Lipson ei usu, et teadlased peaksid end robotite edusammude tõttu ohustatuna tundma. Robotitest võib aga olla palju kasu, sest nad saavad enda kanda võtta suure osa rutiinsest tööst. „Üks suuri probleeme tänapäeva teaduses on fundamentaalsete seaduspärasuste leidmine väga suurest andmemahust. Robotid võivad teaduse edusamme just selliste avastustega oluliselt kiirendada,“ ütles ta.
Kes võidab 2050 jalgpalli MM’i? Robot muidugi!
Suluseisu põhimõtet pole kuigi lihtne seletada ühelegi võhikule. Kuidas seda ning ka teisi jalgpalli reegleid, liikumisi ja strateegiaid õpetada aga elutule jalgpallirobotile?
Teadlased on valmis saanud automaatse meetodi, mis võimaldab robotil areneda inimeste käitumist kopeerides. Miks on vaja õpetada roboteid jalgpalli mängima? Esimeseks eesmärgiks on võita iga-aastane robotite maailmameistrivõistlus Robocup. Rahvusvahelised töörühmad ehitavad roboteid, mis võistlevad omavahel ilma inimese kontrollita . Sel aastal toimub võistlus juunikuus Austrias Grazis.
Pikaajalisemaks eesmärgiks on ehitada samadel põhimõtetel praktilisemaid roboteid, mida saaks kasutada näiteks päästetöödel, kirjutas LiveScience.
Madridi Carlos III ülikooli teadlased töötasid jalgpallirobotite arendamiseks välja uue tehnoloogia . „Uurimistöö eesmärgiks on programmeerida mängija, hetkel küll virtuaalne, jälgides jalgpalliliigas mängiva inimese tegutsemist ,“ ütles uurimuse esimene autor Ricardo Aler.
Lisaks robotitele võistlevad RoboCupil ka tarkvaraprogrammid. Neid kasutati ka uurimuses, kus inimestest mängijad asetati lihtsatesse mängusituatsioonidesse, kus nad said valida piiratud tegutsemisvõimaluste vahel. Nende otsused salvestati ning neid kasutati virtuaalse klooni loomiseks, kelle käitumisstsenaariumid tuletatakse inimese käitumisest. Õppimisprotsess muudeti automaatseks, et virtuaalne mängija saaks erinevaid mängustsenaariume jälgides oma teadmistepagasit täiendada.
Programm on õppimises tegemas esimesi edusamme, näiteks palli suunas liikumises ning löögi ajastamises. Eesmärgiks on aga programm, mis mõistab mängu kõiki peensusi, muuhulgas ka suluseisu reeglit. Sellise programmiga varustatud robot oskab mänguväljakul valida situatsioonile kohase käitumisstrateegia. Kaasaegsed arvutimängud, näiteks FIFA 2009, kasutavad juba detailseid simulatsioonimootoreid, tuleviku uurimistöö eesmärgiks on nende teadmiste ülekandmine robotite füüsilisse maailma.
RoboCupi organiseerijad seavad endale suuri eesmärke. Oma võrguleheküljel kirjutavad nad: „21. sajandi keskpaigaks võidavad täiesti autonoomsed humanoidrobotid FIFA reegleid järgides jalgpallimatši viimaste maailmameistrite vastu.“
„Deep Blue suutis 2007. aastal maailmameistrit Kasparovit males võita – miks ei võiks jalgpallirobotid sama saavutada,“ ütles Aler.
Lennujaam ja robot
Vähendamaks müra, kära ja kütusekulu kavatsetakse tulevikus hakata lennuväljal lennukeid liigutama robotiseeritud sõidukite abil. Ettevõte Ricardo arendabki juba taolist TaxiBoti, mis vinnab õhulaeva stardirajani välja.
Maandumisrajalt terminali ja sealt stardirajani liikumisel kulutavad lennukid mõttetu koguse kütust, paiskavad atmosfääri süsihappegaasi ning tekitavad põrgumüra. TaxiBot võtab sisselülitamata mootoritega lennukist kinni ning veab selle sinna, kus alles viimasel hetkel jõuallikad üürgama panna tuleb.
Siiski pole tegemist autonoomsete vedukitega, vaid lennuki jala külge kinnituva vahendiga, mida piloot saab juhtida ise otse kokpitist ning kasutades tavalisi lennuki juhtimiseks mõeldud seadmeid. TaxiBot liigub kahe 500 hj V8 mootori jõul ning suudab manööverdada ka nii suuri õhulaevu nagu Boeing 747 ja Airbus A340.
Kui Ricardo toode laialdasse kasutusse juurdub, pole kahtlust, et lennujaamad ja -kompaniid säästavad miljoneid dollareid, süsihappegaasisaasteühikuid jm. Miinuseks on see, et mõned lennujaamatöötajad kaotavad automatiseerimise tõttu taas ameti.
Robotid
Jutuke tulevikust
Tallinn
2009