13. Georg Wilhelm Friedrich Hegeli (1770-1831) elu ja isik Saksa idealist. On üks kõige vaieldavamatest filosoofidest mõtlemise ajaloos (st et teda tõlgendatakse väga G. W. F. Hegel erinevalt). 1 Elustiililt ja mõtlemiselt sarnane Kantiga (mõlemad esindasid idealismi ja protestantlik- konservatiivset G. W. F. Hegel mõtlemist) 2 Kantiga on veel mõned asjad sarnased: tohutu maine juba eluajal, raskepärases akadeemilises saksa keeles kirjutamine, G. W. F. Hegel töötamine professorina, süstemaatilisus ja kaine kaalutlemine. 3 Mõtlejana süsteemilooja, kuigi tema süsteemi väljakujunemine võttis aega, st Hegel mõtlejana kujunes välja pikkamööda, ta G. W. F. Heg...
Georg Wilhelm Friedrich Hegel on saksa idealist, kes on üks kõige vaieldavamatest meestest mõtlemise ajaloos. Hegel sündis 1770. aastal Stuttgardi linnas. Hegeli filosoofia mõjutas tohutult hilisemat filosoofiat. Kuna paljud filosoofid lähtusid Hegelist, loetakse teda marksismi, fenomenoloogia ja eksistentsialismi aluse valajajaks. Elustiililt sarnanes Hegel Kantiga ning kaks filosoofi ei olnud teineteisele lähedal mitte ainult ajaliselt. Nagu Kantil, oli ka Hegelil määratud saavutada juba eluajal tohutu maine. Hegel kirjutas samuti raskepärast akadeemilist saksa keelt. Mõlemad olid professorid nii elus kui ka filosoofias. Samuti ühendab Hegelit Kantiga mõningane kuiv, ülearu esiletungiv vaimsus. Mõlemad on süstemaatikud , kelle temperamendis on alati enam mõistlikust ja kainet kaalutletust kui hullutlemist ja jultunud keevalisust. Kuid Hegel on süsteemilooja, kes viib kõik ühtede ja samade kategooriate a...
Georg Wilhelm Friedrich Hegel Sündis 1770. aastal Stuttgartis. Hegel kasvas üle pietistlikus majapidamises. Isa Georg Ludwig pärines ametnike ja pastorite suguvõsast ning ema Maria Magdalena Louisa oli pärit üsnagi jõukast perest. Hegel huvitus kooli ajal paljudest teemadest. Erilist tähelepanu pööras ta ajaloole, enamjaolt huvitus ta vanadest väljasurnud keeltest. Teiseks varajaseks huviks oli matemaatika. Hegel valdas samuti algelisi teadmisi Christian Wolffi filosoofiast. 1788. aastal asus Hegel Tübigeni Ülikooli protestantliku teoloogiat õppima. Pärast kahte aastat õppimist, omandas Hegel filosoofias magistrikraadi. 1793. aastal sai temast teoloogiline litsentsiaat. Hegel suri 1831. aastal Berliinis. Teosed: ''Vaimu fenomenoloogia'' ilmus 1807. aastal selles kirjeldatakse teadvuse arenemist üleminekutena selle kaudu tekkivat reaalsust nim. Hegel vaimuks selles t...
Kes mõtleb abstraktselt? Põhiidee: Abstraktselt mõtleb ainult harimatu inimene. Heas seltskonnas seda ei tehtagi, kuna see on liiga lihtne ja madal. Harimatu inimene loob tihti abstraktseid üldistusi ja ei mõtle tagamaile. Põhipunktid: 1. Soliidse seltskonna jaoks pole midagi talumatumat kui seletamine, sest vajaduse korral taipab haritud inimene seda niisamagi. 2. Ei saa ihaldada seda, mida ei tunta. Samuti ei saa seda ka vihata. 3. Abstraktne mõtlemine on haritud inimese jaoks liiga suursugune, ta ei taha mõelda nii, sest sellega võib ta kogemata ennast naeruvääristada ja teiste poolt hüljatuks osutuda. 4. Haritud inimene ei mõtle abstraktselt, sest ta otsib loogilisi lahendusi asjadele, abstraktne mõtlemine oleks samas liiga kerge tema jaoks, sest asjadel puuduks siis sisu. 5. Lihtrahvas ei näe hukkamisplatsile viidud mõrtsukas muud kui tühipaljast mõrtsukat. 6. Haritud inimene n...
ROSSEAU 1712-1778 16. aastaselt põgenes laia maailma Madame de Warnes- ülalpidaja, armuke, õpetaja, ärakuulaja 1749 Dijoni Akadeemias tõestas, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni. II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule. Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX ...
Georg Wilhelm Friedrich Hegel Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770- 1831) saksa filosoof objektiivne idealist saksa klassikalise filosoofia esindaja Elulugu sündis 27. augustil 1770 Stuttgardis ei olnud nooruses imelaps; arenes aeglaselt oli erakordselt viljakas kirjutaja aastal 1811 abiellus 20- aastase Marie von Tucheriga, kellega tal oli kaks poega eluõhtuks tõusis Saksamaa valitsevaks vaimutegelaseks suri 14. novembril 1831. a Berliinis Hariduskäik kolmeaastasena saadeti "saksa kooli" viieaastasena saadeti ladina kooli alates 1777. a õppis gümnaasiumis 1788. a astus teoloogilisse õppeasutusse Tübinger Stift teoloogiat ja filosoofiat õppima Karjäär 1793 koduõpetajaks Bernis, 1797-1800 Frankfurdis Maini ääres 1801- 1805 Jenas eradotsent, alates 1805 erakorraline filosoofiaprofessor ajalehe Bamberger Zeitung toimetaja 1808- 1816 Nürnbergis gümnaasiumidirektor alates 1816 professor ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Liane Tsimmer SR119 HEGEL Referaat Juhendaja: Piret Kirme Tallinn 2012 SISUKORD EESSÕNA Hegelita oleks kaasaegne filosoofia mõeldamatu. Marxist Merleau-Ponty'ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist. Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku isolatsioon, lõhestunud mina igatsus integreerinud terviklikkuse järele need on mured, mida Hegeli järeltulijad temaga jagavad. Isiklike ja üldiste huvide konkurents, olevikulise hetke ja avarama ajaloolise narratiivi vahekord need probleemid on jäänud aktuaalseks kahesaja aasta jooksul läbi muutuvate aegade. Ent samas, kui Hegeli ,,filosoofia" tundub jätkuvalt kaasaegsena, on ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond MA10 G.W.F. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2011 Sisukord 6 Sissejuhatus Hegel on pöördelise tähtsusega figuur lääne filosoofia ajaloos ning tema loominguline pärand on äärmiselt laiaulatuslik. Sellest oli ja on tugevalt mõjutatud suur hulk ainevaldkondi: filosoofia põhiosad, poliitika ja sotsiaalteooria, esteetika, ajaloofilosoofia ning teoloogia ja religioonifilosoofia. Referaadis käsitlen G.W.F. Hegeli elulugu ning keskendun peamiselt tema ajaloo alastele uurimistele ja filosoofilistele arusaamistele. Tema üht põhiteostest ,,Ajaloofilosoofia" on analüüsitud erinevates raamatutes ning neist nelja olen ma ka oma referaadi koostamise aluseks kas...
UUSAJA FILOSOOFIA Niccolo Machiavelli (1469-1527) 1. Mis sajandil ja kus Machiavelli sündis? V: 15. sajandil Firenze 2. Mis maa luuletajate, filosoofide ja ajaloolaste teostega oli Machiavelli tuttav? V: Vana- Rooma ja Vana-Kreeka 3. Kes oli Machiavelli isa ametilt? V: jurist 4. Mis küsimustega tegeles Machiavelli Firenze vabariigis? V: välispoliitiliste ja sõjaliste küsimustega 5. Kelle vastases vandenõus osalmise eest kaotas Machiavelli oma ametikoha? V: Medicite vastases vandenõus 6. Millisest linnast pidi Machiavelli poliitilistel põhjustel lahkuma? V: Firenze 7. Millise linna ajaloo kirjutas Machiavelli? V: Firenze 8. Kelle vahel toimusid Itaalia sõjad Machiavelli ajal? V: Saksa-Rooma keisririigi ja Prantsuse kuningriigi vahel 9. Kuhu on Machiavelli maetud? V: Firenze linna Santa Croce kirikusse 10. Mis on Machiavelli peateos? V: Il principe ehk Valitseja...
Mina vs See Kanti ja Hegeli filosoofiast lähtudes Ikka ja jälle jõutakse elus Jumala olemasolu või mitteolemasolu tõestamiseni, kuid kas see on vajalik. Võtame ühe näite: ,,Kui palvetad, et saada rikkaks. Kas Jumal teeb nii, et sa saad rikkaks või annab sulle võimaluse saada rikkaks? Kui palvetad, et olla õnnelik. Kas Jumal teeb sind õnnelikuks või annab sulle võimaluse olla õnnelik?" Selliseid küsimusi võib igaüks endale esitama jääda, kuid tulemuseni peab jõudma isik ise. Immanuel Kant on öelnud: ,,Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise." Sellele vastuolus on Georg Wilhelm Friedrich Hegel: ,,Mitte üksik ei toimi, vaid maailmavaim toimib üksiku läbi tööriistana." Need kaks mõttekäiku tekitavad küsimuse: ,,Kes või mis mind siin maailmas juhib, kas mina ise või miski suurem olend või printsiip?" Hegel peab indiviidi, rahvast, ajastut vaid pa...
Filosoofide elulugu ja tsitaate. SOKRATES (469399 eKr) ELULUGU Sokrates (469399 e.m.a) oli Vana-Kreeka filosoof. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt (427347 e.m.a) ja ajaloolane Xenophonilt (u 430- 354 e.m.a). Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Sokrates abiellus 45-aastaselt riiaka Xanthippega, kuid pereisana temast küll asja ei olnud välja arvatud see, et neil kolm poega ikkagi oli. TSITAADID · Tarkus on teadmine kui vähe me teame. · Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi tunnete. · Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust. · Mida vähem on inimesele vaja, seda lähemal on ta jumalatele. · Heade inimeste puhul tuleb usaldada nende sõna ja mõistust, mit...
K E S M Õ T L E B A B S T R A K T S E LT ? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Abstraktse mõtlemise mõiste on kui metafüüsika. Teatakse, mis see tähendab, kuid keegi taha sellega tegeleda, kardetakse. Ometi seltkonnas oli asi ise ammu kasutses ja nad saaksid sellele asjale vaid nime. · Autor arutleb, kuidas abstraktne mõtlemine vaikselt seltskonda sisse tuua, et see ära ei ehmataks. · Harimatu mõtleb abstraktselt, sest heade seltskondade jaoks on see liiga lihtne, kuna on sisult tühi. · Mõrtsukat näevad abstraktselt mõtlejad vaid mõrtsukana. Inimesetundjale pakub huvi , miks on inimesest mõrtsukas saanud. Seejärel arvavad abstraktsed mõtlejad, et mõrtsuka õigustajad on samasugused. · Abstraktselt mõelda tähendaski muna müüjale näha vaid halba, ilma heata. Abstraktselt mõelda ongi näha mõrvaris seda, et ta on lihtsalt mõrvar. Ei nähta teisi omadu...
Karl Marx Isa oli rahvuselt juut ja ametilt advokaat, isa jälgedes õppis ka Marx kõigepealt õigusteadust. Isa pahameeleks jättis Marx peagi õigusteaduse sinna paika ja siirdus Berliini kus valitses Hegeli filosoofia. Marx sattus siia viis aastat pärast Hegeli surma. Ta omandas noorhegeliaanliku mõtlemise põhjalikult. Sellest moodustus tema mõtlemise alus, lähtepunkt ja nähtamatu taustraam. Marx võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis ta materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna ajaloo suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804.1872), saksa materialismi esimene suur esindaja, häbenematu religioonikriitik. 1844 tutvub Marx Pariisis saksa suurtöösturi poja Friedrich Engelsiga ( 1820-1895). Mõlemaid ühendas soov muuta ühiskonda. 1848 ilmub Kommunistliku partei manifest. Marx on siis 30-ne, Engels 28-ne. Eng...
"Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost" (Georg Wilhelm Friedrich Hegel) Läbi aegade oleme näinud erinevaid ajaloo kulgi. Inimeste edevus on viinud meid erinevate katastroofideni, mis on mõjunud tervele inimkonnale laostavalt. Kas inimesed on sellest õppinud? Inimkond ise ei ole end viinud selliste katastroofideni, küll aga on seda teinud riikide juhid. Näitena võiks tuua Hitleri ja Stalini. Stalinil oli mitmeid teooriad, kuidas inimesed alluksid riigile ehk tema diktatuurile. Need kes võimule ei allunud ja hakkasid vastu, hukati. Vasakpoolsete diktaatorlike reziimides NSVL-s ja Hiinas oli ühiseid jooni nagu vaba ajakirjanduse puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvaste välja suretamine, repressioonid. Väga palju mõjutab rahvaste saatust nende ajalooline pärand. Näiteks vene rahvas, kes oli aastasadu harjunud isevalitsejaliku käitumisega, ei...
Kes mõtleb abstraktselt? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Autori põhimõtete järgi on abstraktne mõtlemine harimatutele inimestele, kes ei näe olukordades midagi peale ilmselget. Soliidse seltskonna jaoks pole miski nii talumatu kui seletamine. Kuna kui keegi seletama hakkab tundub see kordusena sellest, mida juba teatakse või mõistetakse isegi. Seletused mõtlemise ja abstraktse üle niikuinii täiesti liigseiks osutunud, kuna seltskond juba teab, mis on abstraktne, põgeneb ta selle eest. Nagu ei ihaldata seda, mida ei tunta, nii ei saa seda ka vihata. Igas korralikus seltskonnas eeldatakse, et kohalolija teab mis on abstraktne ja mõtlemine. Kultuurne inimene abstraktset mõtlemist vähemalt sisimas kui midagi ülevat respekteerib, ning sellest mööda vaatab, mitte et see talle liiga madalana, vaid et see talle liiga kõrgena näib.Mitte et abstraktne mõtlemine liiga labane, vaid et see ...
Filosoofia kodutöö nr.1 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 K E S M Õ T L E B A B S T R A K T S E LT? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Teksti põhiidee: Abstraktselt mõtlevad avalikult vaid harimatud inimesed. Haritud inimeste jaoks on see liiga tühi ja kerge, nad tahavad leida loogilisi lahendusi ning süveneda asjade tagamaadesse. Kuid tegelikult mõtleb igaüks aeg-ajalt abstraktselt, lihtsalt paljud ei näita seda välja ning enamus ei teagi, et ta abstraktselt mõtleb, sest tihti me ei mõtle, kuidas me mõtleme. Sisukokkuvõte: Kui juttu tuleb millestki, mida ei saa faktidega kinnitada või seletada (metafüüsika, abstraktne, mõtlemine) põgeneb enamik inimesi, sest inimestele ei meeldi mõelda või rääkida teemadel, mida ei tunta. Haritud inimese jaoks on kõige talumatum seletamine, sest vajaduse korral taibatakse kõike ise. Abstraktne ja mõtlemine ei...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Gerda Parkja Søren Kierkegaard Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD-22A Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 1. Peatükk - Elulugu............................................................................................................................. 3 1.1. Varajased aastad (1813-1836)................................................................................................... 3 1.2. Kooli lõpetamine ja Regine Olsen (1837-1841)........................................................................3 1.3. Kirjanikuamet ja Corsairi afäär....................................................
KES MÕTLEB ABSTRAKTSELT? Kodutöö Georg Wilhelm Friedrich Hegel määratleb oma artiklis ,,Kes mõtleb abstraktselt?" abstraktsust kahel erineval viisil. Esimene võimalus on abstraktsust mõista kahte erinevat objekti või nähtust samastades. Selle kohta on tekstis hea näide mõrtsuka loo põhjal. Tihtipeale sildistatakse halva teoga hakkama saanud inimest koheselt halvaks. Hukkamõistetu ei saa enda kaitseks midagi öelda ega põhjendada, miks ta seda tegi. Igal käitumismaneeril on põhjus, kuid tihtipeale see üldust ei huvita. Artikli kurjategija näite põhjal on selgelt aru saada, kuidas rahvas mõistab hukka ka daami, kes nägi mõrvaris midagi rohkemat kui lihtsalt halba inimest. Teised isegi ei suvatse mõtiskleda hukkamõistetu üle pikemalt, nende jaoks on kõik selge (sest nad hindavad inimest esmapilgu järgi ja rohkem polegi nende jaoks vaja). Teine võimalus on abstr...
Keskaja filosoofia 1. Seotus religiooniga. Jumalakesksus olemuse ja heaolu allikaks jumal. Maailma on jumal loonud ei-millestki. Jumal valitseb loodu üle. Kõige usaldusväärsem tõe allikas jumal. 2. Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus, et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest...
HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 Hegel analüüsib oma artiklis abstraktse mõtlemise olemust ning eri inimeste suhtumist sellise mõtlemisviisi kasutamisse. Kogu teemakäsitluse jooksul rõhutab ta, et abstraktsus kuulub paratamatult inimolemuse juurde, ent sageli üritame seda eitada ning ületähtsustada konkreetse mõtlemise vajadust. 1) Abstraktne mõtlemine väljendub artiklis kahel eri viisil. On toodud näide mõrtsukast, keda paljud daamid (või siis lihtsalt mõtlejad) leiavad olevat ilusa või huvitava, kuna neil on võime eristada üksikuid detaile ning näha inimese helgemat poolt tema vigu mitte arvestades. Teine ilmekas näide on ostja ja turueide vaheline sõnelus. Ostja väidab midagi konkreetset (munad on mädad), ent turueit, kes ei ole suu peale kukkunud, võtab seda kui isiklikku kriitikat ja leiab teises hulgaliselt pahupooli, ühendades kõik oma teadmised ning maalides ostjast häbiväärse pildi. 2) Esimene neist on mingi tervikliku näht...
Konservatism : Edmund Burke,Georg Wilhelm Hegel. Rõhutasid,et riik ja ühiskond arenevad orgaaniliselt ja et areng saab toimuda ainult pikkamööda. Liberalism : John Lockei,Constant de Rebeque. Väitsid,et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesedühiskondliku lepinguga,mis ei ole neid aga vabandustestilma jätnud.Põhivabadusteks pidasid nad sõna-,trüki,koosolekute,ühingute ja südametunnistuste vabadust. Majanduslik liberalism : Adam Smith. Väitis,et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses,rahas ega maas,vaid töös.Rikkuse suurenemis eelduseks pidas Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust.Riigi ülesanne oli ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine ning teede ehitamine.Lõi ka turumajanduse. Utilitarism : Jeremy Bentham Väitis et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi.Rõhutas indiviidi vabadust ning leidis,et riigist on tulu,kui ta annab üksikisikule võimalikult suure vabaduse. Kasumi ja palga vastandlikkus : David Ricardo Arendas töö...
Karl Marxi materialism. Marx annab materialismile uue sisu. Tema tõlgenduse kuulsaim osa on tema materialistlik ajalookäsitlus. Marx kasutab materialismi nagu Thomas Aristotelest- kummalgi juhul i ole filosoofia omaette eesmärk, vaid tee kuhugi edasi. Mõlemad omandavad mingi filosoofilise positsiooni ja mõistelise sõnavara. Marx on omapärane materialist ja kuigi ta annab materialismile uue ühiskondlikmajanduslikult põhjendatud sisu, ei saavuta ta siiski mitte kunagi tõelist filosoofilist sisuliselt selget materialismi käsitlust. Marxi materialism ei kristalliseeru filosoofiliseks tervikuks. Karl Marxi materialistlik ajalookäsitlus. Ta ei arenda materialistlikku ajalookäsitlust süstemaatiliselt. Selle tuum on ühiskondliku evolutsiooni idee. Ta tahab individualiseerida seaduspärasused, mis määravad inimühiskonna arengut. Seletus peab olema naturaalne ja realiteetidele tuginev, peab käsitlema inimest looduliku olendina. Seletus peab olema ...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 1 Mis on filosoofia?...........................................................................................................1 Antiikfilosoofia.............................................................................................................. 2 Stoikud............................................................................................................................3 Noorstoikluse 1. periood................................................................................................ 4 Noorstoikluse 2. Periood....................................................................................
Üldisloomustus Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksismi sünnimaaks peetakse Saksamaad Marksismi rakendamine reaalses poliitikas on avaldanud tohutut mõju 20. sajandi maailmale. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad,parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Kujune...
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline...
Karl Heinrich Marx Elulugu Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, materialist, majandusteadlane ja üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta oli kahtlemata üks19. saj mõjukamaid sotsialistlikke mõtlejaid. Marx oli mitmekülgne isiksus. teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siird...
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkus...
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning r...
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a. konstitutsioon - sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia, võimude lahusus, jagunemine parem- ja ...
Marksism Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood, kui ka Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mille tõttu oli ta sunnitud siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpu...
1. Milline on esteetika mõiste päritolu? Millised on esteetika levinumad definitsioonid? Esteetika on teoreetiline arutlus või reflektsioon meeltega tajutava kohta. On filosoofiline õpetus ilusast elus, kunstis, inimeste teadvuses vormide, kujutise ja sisulise kaudu. Sõna esteetika tuli kreeka keelest, mis tähendab tundlikkus, teadvuslik tundmine, tajumine, ma tajun, ma tunnen. 2. Mis on esteetiline kogemus? Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. Esteetiline kogemus on terve elu ajal kogetud kogemus, mis eeldab meeleorganeid, meeletajusid, meeletajudest põhjustatud naudingut, mõnuhinnet, aga ka kannatusi ja vastu... tushinnet jne, meeletajude üle mõtlemist ja arutlemist 3. Kas argielu võib meile pakkuda esteetilist kogemust? Tooge näiteid! Kõik sõltub inimese käitumisest ja sellest, kuidas ta maailmale vaatab. Näiteks inimene, kes soovib täiuslikkust, peab õppima nägemist ...
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis ürit...
Arne Merilai Tragöödia · (Aischylos), u 524456 eKr · (Sophokles), u 496406 eKr · (Euripides), u 484406 eKr · Proloog, parodos, episood, stasimon, kommos, eksodos, deus ex machina; koor, näitlejad, teadustaja. Komöödia · (Aristophanes), u 446385 eKr · (Menandros), u 343291 eKr Sophokles. Kuningas Oidipus. Tlk. Ain Kaalep, Ülo Torpats. Komment. A. Kaalep, Anne Lill. (1998, 2003, 2006) Anne Lill. Inimene ja maailm kreeka tragöödias (2008) Anne Lill. Tragöödialeksikon: teemad ja tegelased antiikkreeka teatris (2004) (u 496406 eKr) Aias Trahhislannad Elektra Philoktetes (409) Antigone (442) Kuningas Oidipus Oidipus Kolonoses (401) (Jälitavad saatürid) Kokku 123 teost Teada 110 pealkirja Kuningas Oidipus Teeba kuninga Laiose ja Iokaste poeg viidi mägedesse surema. Oraakel ennustas, et temast saa...
Filosoofia Tallinna Tehnika Ülikool 02.11.2015 Vabadus läbi minu silmade Sissejuhatus Inimkond läbi oma terve ajaloo on alati püüelnud kas siis salamisi või siis päris avalikult vabaduse poole, vahest on see õnnestunud ja vahest mitte. On üritatud türannilikest valitsejatest lahti saada ja luua seda ühtset täiuslikku vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav. Algse ainujumala kõrvale on ilmunud hulgaliselt muid suuremaid või väiksemaid religioone, mis peale õiget järgimist kindlasti usklikule vabaduse garanteerib või siis hinge vabaduse peale surma. Oleme näinud nii ajaloos kui ka tänapäeval ususõdu, oleme kuulnud võikaid tapatöid usu nimel, seda ka alles loetud päevad tagasi Türgi pealinnas Ankaras, kuna koraan on ainus seadus-piibel, mis usu nimel ka tappa lubab. Ja sed...
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühi...
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
Humanismist aurumasinateni 2.9 Uue maailmapildi kujunemine, Renessanss (14.-17.saj) ja humanism Itaalia, 14. saj. Humanism, ehk suhtumine, milles keskmes ja kõigi väärtuste hierarhia tipus oli jumala asemel inimene, võttis võimust. Tänu sellele lõppes keskaeg ja algas uusaeg. Renessanss oli suur teaduse arengu ajajärk. Empiirikale toetudes! Gootipärane kõrgustesse kerkimine asendus horisontaali ja maisusega. perspektiiv! Poliitikas arenes pragmaatiline ja küüniline lähenemisviis ja pangandus majanduses. Palgaarmeede tekkimine ja merenduse areng! Jan Hus- mõjuka usulise reformatsiooniliikumise algataja Tsehhis(pole vaja palju vaimulikke ega nii rik. kirikut) Itaaliast välja liikus reness. 16. saj suuresti tänu trükikunsti leiutamisele. Mis mõjutab meid veel tänini? > Tänu humanismile on meil inimõigused, sots. garantiid ja isikuvabadused. Võitlus surmanuhtluse vastu. Heliotsentriline maailmamudel, Mona Lisa, Shakespeare, Galilei, Reforma...
19.-20. sajandi filosoofia Arthur Schopenhauer (1788-1860) 1. Mis sajandil ja kus Schopenhauer sündis? V: 18. sajandi lõpus, Danzingi linnas Saksamaal (tänapäeva Poolas Gdanskis) 2. Kes oli Schopenhaueri isa ametilt? V: kaupmees 3. Millistes riikidesse viisid Schopenhauerit tema reisid? V: Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse 4. Millistes ülikoolides Schopenhauer õppis? V: Göttingeni, Berliini ja Jena ülikoolis 5. Kellega kohtus Schopenhauer Weimaris? V: Goethega 6. Kellega ei kohtunud Schopenhauer alates Weimari perioodi algusest enam kunagi 24 aasta jooksul? V: emaga, kes oli kuulus romaanikirjanik 7. Schopenhauer pani oma loengud samale ajale Hegeliga. Kumma loenguid külastasid üliõpilased rohkem? V: Hegeli 8. Miks kolis Schopenhauer Berliinist Mannheimi? V: Schopenhauer põgenes Berliinist koolera eest. 9. Kus Schopenhauer suri? V: Frankfurdis Ma...
Saksamaa Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr300 maj) Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Lõuna- Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad ko...
Kirjanduse tõlgendamise alused Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest. Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas. Semiootikud on küsimusele lähenenud järgnevalt: Kirjanduslikud epohhid. Kirjanduse ja ajaloo suhe. “Teksti mõiste aluseks on ilmselt...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses.............................................................
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kadri Pedak, Kristiina Marten KARL MARXI ELULUGU Referaat Juhendaja: lektor M.Kaseorg Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ELULUGU....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv ja noorus ...............................................................................................4 1.2. Üliõpilasaastad Bonnis ja Berliinis.........................................................................6 1.3 Doktoriväitekiri..................................................................................
HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles ini...
Seminar 1. Wilhelm Windelband. Ajalugu ja loodusteadus 1894. aastal ette kantud Strasbourgi ülikoolis rektoraadikõnena. Avati saksa keelne ülikool. Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteed...
Võrdleva usundiloo sissejuhatus 06.09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõigu...
Sotsiaal-Humaniaarinstituut Õigusteaduskond JUR-23-E Vabadus ja selle aspektid Kristine Kaasonen Juhendaja: lektor L. Kährik Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Mis on vabadus? .....................................................................................................................5 1.1 Vabadus Spinoza järgi...................................................................................................... 5 1.2 Vabadus Eduard von Hartmanni järgi...............................................................................6 1.3 Vabadus olla ori ............................................................................................................... 7 1.4 Nega...
Tartu Ülikool Semiootika osakond Meelis Kaldalu Plahvatus ja semiootika sünd Uurimus kaasaegse semiootika tekke-eeldustest läbi kõrvalteaduste vaatluse ja analüüsi Seminaritöö Juhendaja: Silvi Salupere Tartu 2006 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Auru jõul.................................................................................................................................... 5 19. sajandi I poole filosoofia......................................................................................................7 Sõnadelt tegudele..................................................
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Rocca al Mare Kool Humanitaarained Mattias Kaiv 9b klass Saksamaa Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 2 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Üldandmed................................................................................................................................4 Loodus.......................................................................................................................................5 Ajalugu......................................................................................................................................9 Riik..........................................................................................................................................17 Kultuur....................
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
annaabi.ee 
