50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
50 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rain Ungert
Õppematerjali autor
terminid ümber - subjekt predikaadiks ja predikaat subjektiks - ja otsustus oma tähenduselt jääb seejuures muutumatuks. Näiteks, Kõik ahvid on neljakäelised ja Kõik neljakäelised on ahvid. Võrdleme terminite mahtusid: S+ a P+ ja P+ a S+. Probleemsem on osajaatavas otsustuses täismahulist predikaati kindlaks teha, kuna selle juhtumi kohta mingit kindlat juhist ei ole võimalik anda. Tuleks kasutada sama ümberpööramise meetodit, et otsustuse tähendusest oleks võimalik aru saada predikaadi mahtu. Näiteks, Mõned üliõpilased õppivad loogikat (S- i P-), ümberpööratuna: Mõned loogikat õppivad on üliõpilased (P- i S-). Kuid Mõned inimesed on vaesed (S- i P+), ümberpööratuna: Kõik vaesed on inimesed (P+ a S-), mitte aga Mõned vaesed on inimesed (P- i S-). Terminite mahuliste iseärasuste korrektne käsitlemine on eelduseks mõtte täpsele formuleerimisele nii defineerimisel kui ka järelduse sõnastamisel.
Analüütilised väited on need, mille tõeväärtus on määratud üksnes tema osade tähenduse poolt. Sünteetiliste väidete tõeväärtuses mängib rolli ka see, kuidas maailm on. Näiteks väite "Kõik luiged on valged" tõesus sõltub sellest, kas kõik luiged on tõepoolest valged ta sõltub sellest, milline on maailm. Need on sünteetilised laused. Seevastu lause "Kõik poissmehed on vallalised" tõeväärtus sõltub üksnes tema koostisosade tähendusest - tegemist on analüütilise lausega. (Kanti määratluse järgi kuulub analüütilises otsustuses predikaadi mõiste juba varjatult subjekti mõiste juurde, "sisaldudes" selles) Paratamatu/Kontingentne Propositsioon on kontingentselt tõene ta on tõene, kuid oleks võinud olla väär. Teisisõnu, mingi olukord või fakt on kontingentne, kui ta oleks võinud mitte üldse olla või oleks võinud olla teistsugune. Nt. minu olemasolu on kontingentne ma oleks võinud ka mitte
Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle meeldib talle
Lausearvutuse elemendid. Keskajal Boethius (480-525). Aristoteles ladina keelde. Skolastikud panevad aluse ka analüütilisele filosoofiale. Raimon Lull (1235-1315) Võtab kasutusele sümbolid. G. W. Leibnitz (1646-1716). Idee luua universaalne sümbolkeel, mida võib kontrolloda ka masinaga. Tegi palju matematilise loogika jaoks, kuid ei avaldanud. G. Boole (1815-64) Lausearvutus. Seda arendas A. de Morgan. (1806-1871). Gottlob Frege (1848-1925) Esimest järku predikaatarvutus. Georg Cantor (1845-1918). Hulgateooria ja paradoksid. Bertrand Russell (1872-1970). Paradoksid, tüüpide teooria Alfred Tarski (1902-1983). Objektkeel ja metakeel. Kurt Gödel (1906-1978). Mittetäielikkuse teoreem. Alan Turing (1912-1954). Universaalne programmeeritav arvuti. 4_fl_i-v L2. MÕISTEÕPETUSEST KONTEKST ja TEKST
Allpool käsitleme sõnadest koosnevaid tekste, mis on seotud lauseteks. Tekstiga võib olla seotud teisi väljendusvahendeid: miimika, žestid, keha-keel jms, kuid need pole üldjuhul traditsioonilise loogika objektiks. Lause (sentence) on kommunikatsiooniühik, väikseim kõneüksus, mis väljendab sõnumit (väidet, käsku, küsimust jne). Lause koosneb sõnadest, kusjuures sõnad võivad olla seotud fraasideks (sõnaühenditeks). G. Frege järgi ilmneb sõnade tähendus vaid lause kontekstis. Traditsioonilises loogikas käsitletakse peamiselt väitlauseid. Väitlause väljendab tõest või väära väidet (mis jaatab tõest või väära propositsiooni) ning seetõttu saab öelda ka lause kohta, et see on tõene või väär. Loogikas peetakse tavaliselt silmas väitlause mõtet, seda väidet, mida öelda taheti, mitte lauset sellisena, nagu ta öeldi koos lause kuju ja ütlemisviisiga: huvi tuntakse
Allpool käsitleme sõnadest koosnevaid tekste, mis on seotud lauseteks. Tekstiga võib olla seotud teisi väljendusvahendeid: miimika, zestid, keha-keel jms, kuid need pole üldjuhul traditsioonilise loogika objektiks. Lause (sentence) on kommunikatsiooniühik, väikseim kõneüksus, mis väljendab sõnumit (väidet, käsku, küsimust jne). Lause koosneb sõnadest, kusjuures sõnad võivad olla seotud fraasideks (sõnaühenditeks). G. Frege järgi ilmneb sõnade tähendus vaid lause kontekstis. Traditsioonilises loogikas käsitletakse peamiselt väitlauseid. Väitlause väljendab tõest või väära väidet (mis jaatab tõest või väära propositsiooni) ning seetõttu saab öelda ka lause kohta, et see on tõene või väär. Loogikas peetakse tavaliselt silmas väitlause mõtet, seda väidet, mida öelda taheti, mitte lauset sellisena, nagu ta öeldi koos lause kuju ja ütlemisviisiga: huvi tuntakse
Omamoodi on ,,tähestik" ehk märgid ja ,,grammatika" ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil (noodikiri). Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. Selle kohaselt oli korrektne keele uurimine sünkrooniliselt ainult antud ajahetkel, muutumatut keelesüsteemi. See lükkas kõrvale diakroonia keele uurimise ajalooliselt, muutused läbi ajaloo. 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. FREGE Lõi tähenduse teooria - Osutus on tähistatu Tähendus sisaldab antuse viisi. Näiteks Ehatähel ja Koidutähel on sama osutus aga mitte tähendus. Reeglipärane seos märgi, tähenduse ja osutuse vahel on see, et märgile vastab kindel tähendus ja sellele tähendusele kindel osutus (aga selle juurde ei kuulu ainult üks märk) Sõnad osutavad tavaliselt sellele, mis on nende tähendus või millest tahetakse rääkida.
keele kui üheaegse sidusa süsteemi vaatlust. Üldisemalt mõistetud kui (semiootilise) süsteemi kaks mõõdet. Diakroonia on süsteemi olekute (вид, характер) või elementide järgnevussuhe(соотношение во времени), kirjeldatud ka ajalise järgnevuse ja asendussuhtena. Sünkroonia on süsteemi elementide kõrvusussuhe(параллельное соотношение), kirjeldatud ka ruumilise või kombinatoorse suhtena 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. Frege: Sinn vs Bedeutung 1923. „The meaning of meaning”. C Ogdem, J. Richards (filosoof). Frege tõid välja tähenduse kolmnurga → tähendus moodustab kolmnurgalaadse asja. Tihti nimetatakse seda Frege kolmnurgaks. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid