Fred Jüssi on salvestanud ja pildistanud, kõnelnud ja kirjutanud Eesti loodusest palju aastaid. Tema isikupärane ja väljapaistev panus eesti ökoloogilise mõtte arengusse ja looduse mõtestamisse, selle kaitsmise ja taastamise vajaduse teadvustamine on palju väärt. Need ametlikud sõnad öeldi ja kirjutati Fred Jüssi kohta siis, kui ta sai Eesti Taassünni auhinna. Fred Jüssi on huvitav ja rikastav inimesele, kes temaga kokku puutub, sest Fred Jüssil on, mida jagada. Ta mõistab hästi loodust ja ta oskab sellest ka väga hästi kõnelda ja kirjutada. FRED JÜSSI ELULUGU Sündinud 29. jaanuaril 1935 Aruba saarel, Väikestel Antillidel, Lääne- Indias. 1938.aastal tuli perekond kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20.keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga
Üks tera lendas pliidi alt vanaema sülle. Püssirohi plahvatas, maja oli vundamendilt maas. Jäi viis last: ema Elise, neist kõige vanem ja joodikust isa ehk siis ta vanaisa. Ema jäi leseks 33-aastaselt, isa suri 1939.a. novembris. Lapsepõlvest mäletab ta lõputut rügamist pärast katkijäänud kooliteed, et perel hing sees pidada. Ja joodikust isa laaberdamine, laste haigused ning õe ja venna varajane surm. Üheksa aastat elu Aruba saarel, kus isa Standard Oili õlipuhastustehases pärast venna Henry sündi Venezuelas tööd sai, jäidki ema ainsateks inimväärselt elatud aastateks. Ta ema suri 62-aastaselt. Oma viimastel päevadel rääkisid nad palju kõigest, põhiliselt elust ja inimestest. Ema andis talle eluteele kaasa tarkuse, mille Fred Jüssi jättis meelde alatiseks: „Poiss, pea meeles, et mida vähem sul on sugulasi ja vara, seda vabamalt sa võid hingata!“ Ema lahkus väärikalt. 15.okt. 1960. a
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvusvaheliselt tuntud ame
“Ma tahtsin tõesti väga seda näitust – et aktsepteeritaks seda suunda, kunsti. Ja ma tahtsin näidata, mis siin talus on olnud – mitte kõik ei sünni Tallinnas. Seda näitust, näituse avamist ei peegeldanud-näidanud ükski telekanal. Aga inimesi oli ka nii palju, et ega see televiisor poleks mahtunudki sinna. Kindlasti ma teen veel vaipu, aga mingil määral lõpetan ka selle... Või noh, ei lõpeta. Kui ma sain Jakob von Uexkülli asutatud Eesti Taassünni auhinna, ostsin siin Heimtalis ära ühe väikese muuseumi, kohaliku koolimaja. See oli tollal väga viletsas seisus. Minu tõeline unistus on see, et siia tuleksid loomeinimesed, et valla keskus oleks avatud ja inimesed käiksid kogu aeg – ja et see ka edasi toimuks, kui mina enam ei jõua. Ja see juhtub kindlasti lähema kümmekonna aasta pärast, mõni aasta ehk rohkem, kui jumal annab.” Lisaks muuseumile on Raud ära ostnud ka vallamaja ja nüüd koos muuseumi sõprade
Erakond Eestimaa Rohelised Erakond Eestimaa Roheliste(EER) tekkel ei ole kindlat kuupäeva, selleks võib-olla lausa mitu võimalust. Registrisse kanti, Erakond Eestimaa Roheline, 6.detsembril 2006.a. Erakonna alguseks võib lugeda ka 2005 aastat, kus 10 inimest andsid allkirja lepingule. Nende kümne inimese seas oli näiteks Marek Strandberg. Tegelikult oli erakond ajaloos ka varem eksisteerinud. Eesti Roheliste Erakond, nad alustasid 1992 a, kuid lõpetasid oma tegevuse 1998 a, kuna erakonna suurus pidi olema 1000 liiget, aga neil oli ainult 250. Enne oma uue erakonna asutamist toetati üksikkandidaate või siis erakonda, mis oli küllalt keskkonna sõbralik. Nüüd lähme natuke rohkem ajalukku tagasi. 20.septembril 1989 loodi Eesti Roheline Liikumine(ERL). See oli esimene registreeritud erakond ENLKP kõrval. Esimesse juhatusse kuulus ka Lennart Meri ning Andres Tarand. Aastani 1992 oli Eestis kaks rohelist erakonda. Teine oli Eesti Roheline Partei(ERP
Haritud lihttööline Kui mainida Räästa Gümnaasiumis ringi käies nime Fred Kivistik, öeldakse, et tegemist on targa ja tagasihoidliku abituriendiga, kellel ees helge tulevik. Koolikaaslastele ja teistele lähedastele tundub ta tõesti sellisena aga Fredi iseloomu kohta saan kõige paremini teada temalt endalt. Lapsena lõbu laialt Oma lapsepõlve kohta ütleb Fred, et ta oli nagu iga teine laps. ,,Elasin vanemate ja noorema õega kahetoalises korteris, teistes majades elasid kõik mu sõbrad ja tuttavad. Kogu vaba aja veetsin õues sõpradega ringi hullates. Vahel läksin hommikul kell 9 õue ja tulin tagasi tuppa õhtul kell 11." Fred räägib oma lapsepõlvest nagu elu parimatest aastatest, mida kohutavalt taga igatseb. Kui küsin, miks ta enam niiviisi õues ringi ei mölla, on Fredil vastus juba olemas. ,,Olen suureks kasvanud ja elu on muutunud. Nüüd on mul kohustused ja pole enam aega elust mõnu tunda." Meel läheb kurvaks nii Fredil kui ka mul seda lugu kuuldes aga sel
Tema keskmine eluaeg on viisteist aastat. Rebasel on uhke saba. Miks? Ei tea. Ja ilus on see saba ju lõpuks ainult inimese arvates. Rebasele on see aga ükskõik. Vähemalt nii kaua, kui inimene ei taha rebase saba endale saada. Rebane ei roni puudel ega hüppa oksalt oksale nagu orav. Saba vajab rebane arvatavasti oma psüühilise seisundi väljendamiseks. Huntide puhul on tähele pandud, et saba erinevatel hoiakutel on kindel tähendus. Küllap on ka rebase sabal mingil määral ülesandeks edasi anda informatsiooni. Saba on suhtlemise vahend. Rebane on ka uudishimulik. Rebase uudishimu ei juhtu hoopiski mitte alati tühjast kõhust. Pigem iseloomustab uudishimu rebase väga aktiivset suhet oma ümbrusega. Uudishimu säilib rebasel ka vanemas eas ja on tema eluliselt vajalik iseloomuomadus. Rebane on levinud kogu Euraasias (v.a. Indo-Hiina) ja Põhja- Ameerikas.Rebaseid ei ole Madagaskaril, Austraalias ega Antarktises. Eestis
Õppeine Margot Kask Kompositsioon I Seminaritekstid 2 ÜKS LUGU MTÜ Ööülikool, Rühm Pluss Null, Eesti Rahvusringhääling Projekt ’’Üks lugu’’ on valminud aastal 2011, mil Tallinn oli Eesti kultuuripealinn. Euroopa kultuuripealinn on Euroopa Liidu poolt valitud linn üheks kalendriaastaks, mille vältel saab linn näidata oma kultuurielu ja selle arengut.Iga kultuuripealinnaks valitud linn viib läbi kultuuriürituste programmi, mis tõstab esile tema ajaloolist ja kultuurilist pärandit (Wikipedia). Lummavad lood, lihtsad lühikesed jutustused rohkem ja vähemtuntud inimestelt elust ja olust Tallinas läbi isikliku kogemuse. Iga lugu annab taustaks mõne paiga Tallinnast. Lugude jutustamisele paralleeliks on visuaalseks taustaks kasutatud Linnahalli, vanalinna, Uut Maailma, kesklinna, Lasnamäed, erinevaid pühakodasid, koduaedu ja kööke, Koplit, Kalamaja, Pelgulinna, Kristiine Karjamaad, parke jt kohti. Lood on juhuslikus järjekorras, nii nagu Youtube neid va
Rahvasuus hüütakse rebast ka reinuvaderiks ja kanavargaks.Vahest isegi inimese kohta öeldakse, et ta on kaval kui rebane. Rebsael on kaks kikkis kõrva, kaks säravat silma, neli hüppevalmis jalga, väike värin sabaotsas, kui ta püüab hiirt. Kuigi paljudele võib-olla ei meeldi rebane, aga ikkagi midagi ei saa muuta, kuna rebasel on looduses enda kindel koht, mille tõttu ka rebased peavad elama, vaatamata sellele, et nad ei ole alati kasulikud. Rebase välimus ja ehitus Rebane on keskmise koera suurune ja pika koheva sabaga. Rebase keha: Täiskasvanud isasrebase tüvepikkus on 82 kuni 170 cm, kuigi tavaliselt on umbes 100 cm, saba on 35 kuni 60 cm ehk umbes üks kolmandik tüvepikkusest. Tagakäppade kõrgus on rebasel 12,4 kuni 18,2 cm ja kehapikkus on isastel rebastel keskmiselt 65 kuni 75 cm (vahel ka 80 cm), emastel 62 kuni 67 cm. Rebase karva värvus on väga erinev, see on tavaliselt
lähiaastatel oluliselt kahjustama inimtegevust sellel alal. KASUTATUD KIRJANDUS. Elus loodus. (1983). Tallinn: Valgus. ENE 4kd. (1989). Tallinn: Valgus. Arvo, M. (1997). Microsoft Office 97 käsiraamat I. Tallinn: Gensi Tarkvara AS. Britton, I. (02. 01 2009 . a.). FreeFoto.com. Kasutamise kuupäev: 08. 02 2012. a., allikas Winter Scene in Allendale, Northumberland: http://www.freefoto.com/preview/901- 02-8560/Winter-Scene Jüssi, F. (1981). Rebase tund. Tallinn: Valgus. Keskküla, R. (2011). Tuul puhus Kihnu randa kümnemeetrised jääkuhjad. Postimees, 1. Külli, K. (1992). Bioloogia XI klassile. Tallinn: Koolibri. Laanetu, N. (1996). Kobraste loendus ja püük. Tallinn: Infotrükk. Langer, M. (2000). Excel 2000. Tallinn: KOGE. Leis, T. (28. 01 2011. a.). Villa rikkumine tõi trahvi. Linnaleht, lk 04. Kasustatud on ka Internetis leiduvaid materjale.
Eesti hülged Hüdrobioloogia Referaat Juhendaja/õppejõud: Henn Kukk Üliõpilane Sirli Tooming 0924354 Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus Bioloogia Sisukor 1.Eesti hülged...................................................................................................................................7 1.1.Viigerhülge üldiseloomustus....................................................
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
Nimi Frantsiisiidee Ma leidsin frantsiisiettevõte ja selleks on Subway restoran. Subway on restoranide võrk kiire teenindamisega. Peamised müügis olevad tooted on salatid ja suured võileivad. Firma oli tehtud 1965 aastal ja seisuga 2013 aastal on 91 maades on 31673 restorani. Subway on nagu tervislik alternatiiv teiste standartsete kiirtoitude restranide ees. Selle kompanii deviis on "Veel värskem!" (ingl. Eat fresh!). Selle võrgu nimetus tuleneb inglise keele prefiksist "sub", lühendmiseks Submarine Sandvich. Need võileivad näevad välja nagu allveelaevad. Esimene Subway restoran oli avatud 1965 aastal Ameerika Ühendriikides ja kandis nimetust «Pete's Super Submarines». Selle frantsiisi ajalugu 28.augustil, 1965 aasatal Fred de Luca ja doktor Piter Bac avasid esimest restorani Ameerika Ühendriikides "Pete's Super Submarines". Fredile, kes oli 17 aastat vana, oli vaja kusagilt raha saada selleks, et maksta õpingute eest ülikoolis
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- ki
Heino Lipp Autor Tiit Lääne 2007 Mina valisin selle raamatu just sellepärast, et mind meeletult huvitavad kunagised kergejõustikutähed Eestist ja tervest maailmas. Valisin ka seepärast, et ma ise olen 14 aastat tegelenud kergejõustikuga ja alates 2009 aastast olen Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi kergejõustiku treener. 2000-2013 kuulusin Viljandi kergejõustiku seltsi Sakala nimekirja. Põhiliselt keskendun heitealadele ja mitmevõistlusele. Heino Lipp oli just täpselt selline kuju, kes tegeles ise nende aladega, mis mind kõige rohkem köidavad. Selle pärast selline kindel valik pakutud raamatute nimekirjas. Ma proovisin selle raamatuga leida vastuse paarile küsimusele. Näiteks kuidas oli sporti teha ja millised võimalused olid I maailmasõja ajal. Heino Lipu näitel sain väga hea vastuse. ENSL oli sel ajal väga raske sporti teha, võimalused olid piiratud ja väljaspoole NSVL väga palj
Maha jätad sõnad soojad, kallistused,suudlused... Mind varsti jälle näha saad, kuid senikspühi pisarad!!!!! ma olen armastanud palju, ja armastus kasvades mind, juba pisikese lapsena, me armastame teineteist, ma armastasin oma karu. mina armastust ja tema mind....... ma ilma temata ei uinunud. ma armastasin ema pai, ja isa süles hüpata. siis ühtäkki armusin ma pühapäeva hommikusse, mil vanaema koogilõhn, mu sängist äratas. ma avastasin lille ilu Vahel lihtsalt on nii et sa ei mõtle.. ja jälle armusin, ka kukedkanad kuudikus, Lihtsalt unistad et oleks kõik parem.. mu armastuse said,. Et kõik oleks hea .....Korras! sai armastuse sügistuul, Aga EI... alati läheb viltu.. ja mahalangend leht, Ma armastasin päiksekiirt, Keegi ei saa ju aru ..
Tee peal tulnud temale põrgupoiss vastu ja hakanud teda kiusama. Kalevipoeg lasknud lauad õlalt maha, võtnud ühe laua ja hakanud põrgupoissi vemmeldama. Tugeva löögi hoobis murdunud laud keskelt katki. Nõnda purustanud ta juba kolmsada lauda ära, aga põrgupoiss ei ole veelgi taganenud. Seda näinud veike siil põesast. See ütelnud: «vägimees, vägimees, löö ikka servi lauda, servi lauda!» Kui Kalevipoeg seda kuulnud, pöörnud ta laua käes servi ja hakanud siis vemmeldama. Ja vaat, laud oli hoopis tugevam vastu pidama. Nüüd põgenes põrgupoiss, et sinine tolm taga. Nüüd käskinud Kalevipoeg, et see, kes teda õpetanud, põesast välja tuleks. Aga siil vastanud: «Ma häbenen tulla, sest ma olen alasti!» Nüüd astunud Kalevipoeg siili juurde, lõiganud enese kuuehõlma ära ja annud siilile katteks selle eest, et ta teda oli õpetanud laudadega põrgupoissi vemmeldama. Nüüd,
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium VIRVE OSILA Referaat Koostaja: xxx Juhendaja: xxx Tartu 2010 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................4 Virve Osila luulekogud.......................................................................................... 5 Luuletuste analüüs..................................................................................................6 Artikkel: Hingelind jäi igaveseks maa ja taeva vahele.........................................13 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................16 3 Sissejuhatus Luuletaja ja näitekirjanik Virve Osila sündis 10. nove
,,Nahka kriipivad nädalad" Reeli Reinaus Projektitöö TALLINN 2014 Sisukord Tiitelleht......................................................................................................................................1 Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Sisu..............................................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Lugesin Reeli Reinausi kirjutatud teost ,,Nahka kriipivad nädalad". Teos
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Elu on nagu matemaatika , ainult valemid tuleb ise välja mõelda. Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud olla saad sa kaua. Elu on nagu wc-paber, mõnikord pühib hästi, teinekord halvasti. Eesmärgita päevad lõppevad inimese kokkuvarisemisega , seega lõpetage muretsemine ja hakake elama . Ära ole lukuks, mida iga võti keerab. Ole võti, mis igat lukku keerab. Elu on kui kastetilk, mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides. Ükski hetk ei kesta igavesti. Elu on päike, mis tõuseb ja loojub. Elu on küünal, mis särab ja kustub.
siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf! Kurat ta rikub mu elu !" "Issand ta tuleb , ma peidan ennast pingi alla, äkki ta ei märka mind ."(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda)
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Marina.......................................................................................................................................17 Merepidu...................................................................................................................................18 Metsalilled.................................................................................................................................18 Millest sa elad ja hingad?..........................................................................................................19 Muinaslugu muusikas...............................................................................................................20 Must kohv.................................................................................................................................20 Mustamäe valss............................................................................................
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
Aivar Riisalu 70. Rain Rosimannus 71. Hannes Rumm 72. Paul-Eerik Rummo 73. Taavi Rõivas 74. Karel Rüütli 75. Indrek Saar 76. Jaak Salumets 77. Erik Salumäe 78. Arvo Sarapuu 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Sven Sester 82. Kadri Simson 83. Mark Soosaar 84. Imre Sooäär 85. Marek Strandberg 86. Olga Sõtnik 87. Jüri Tamm 88. Toivo Tootsen 89. Toomas Trapido 90. Mai Treial 91. Margus Tsahkna 92. Ester Tuiksoo 93. Peeter Tulviste 94. Marika Tuus 95. Toomas Tõniste 96. Ken-Marti Vaher 97. Lauri Vahtre 98. Toomas Varek 99. Trivimi Velliste 100. Vladimir Velman 101. Harri Õunapuu Kasutatud kirjandus Ühiskonnaõpetuse 9. klassi õpik. (Lk. 57-60) http://www.riigikogu.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu#Riigikogu_liige
caring. So DREAM, BELIEVE AND ALWAYS CARE! · Ära usu mu ilusaid sõnu, enne kui pole näinud tegusid.Ära usu mu süütuid silmi, enne kui pole näinud neis pisaraid. Ära usu mu meelast naeratust, enne kui pole näinud mu mossis suud. Ära usu kõike, mida minust räägitakse, enne kui pole mind ise tundma õppinud . · Kui sa haige oled, siis on sõber see, kes saabub kotitäie apelsinidega, krimkaga, mida lugeda tahtsid ja kimbu lilledega. Ta sätib lilled vaasi, teeb sulle kuuma jooki, peseb nõud ja läheb. · Naerata väikestele lastele alati vastu. Nendest mitte välja tegemine võib hävitada nende usu, et maailm on hea · ja see ei tähenda, et ma nutan ja tahan sind tagasi, ma lihtsalt tuletasin meelde aegu mil ma sind veel armastasin · "Elu on nagu lehm, koguaeg saab pulli" · "Kõik tüdrukud on inglid, kuid kui neilt tiivad murtakse, istuvad nad luua selga."
Unenäolise kergusega tekitatakse asju ja inimesi ning pühitakse nad niisama kergesti minema. Aeg, ruum ja subjekt mitmestuvad ja muudavad kuju, situatsioone defineeritakse vajadust mööda ümber. ,,Tegelikkus" on kõigest üks ja kaugeltki mitte esmane fiktsionaalse maailma regioon, kust pääseb takistamatult hauatagusesse ilma, unenägudesse, fantaasiaseiklustesse. Taolise subjektiivse reaalsuse pinnal varieerib Valton identiteedi, armastuse, surma teemasid. Elad unenägudes kui mälestustes, mälestustes kui unenägudes, see on kõik, millest sa koos seisad, öeldakse novellis ,,Hetk" (,,Läbi unemaastike", lk 110). Valtoni unenäod pole aga intiimselt isiklikud, vaid pigem arhetüüpsed ning kõlbavad sellistena hästi üldiste eksistentsiaalpsühholoogiliste mudelite karkassiks. Novellis ,,Näitemäng" mängib ,,mina" tundmatut rolli tundmatus näidendis, ,,Kontrolltöös" on
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
Must auk Tüdruk istub laval ja vaatab publikst üle. Ta ei liiuta mõne hetke. Seejärel tõuseb püsti, sammub lava äärele lähemale ja hakkab rääkima vaadates ikka kaugemale. V: ,, Minu ees on üks suur must auk. See on kõik mida ma näen ja tunnen. Jah, ma tunnen seda auku. Olgugi et, ma ei ole sellele väga lähedal. Olgugi on see suur ja väga tume. Selle lõpus ei ole mingigisugust valgust näha. Tahest tahtmatta ma liigun selle poole. Ma tean et see ei ole päris aga ma tunnen seda, ma näen seda. Ma tean ,et olen hetkel oma kodus ema ja vendade juures. Ma tean ,et mu ees on telekas ja sealt tuleb mingi saade ,mis on nagu iga teine saade ,koos tobedaimast tobedaima muusikaga." Sellel hetkel tulevad tema kõrvale (diivaniga ja telekaga) ema ja kaks venda. Nad istuvad diivanile ja vaatavad telekat. Tüdruk istub nende vahele. Ema ja vennad vaatavad telekat tüdruk vaatab aga kaugustesse edasi. V: ,, Ma ei tea kust selline komme on tulnud
Õunkübarad K usagil kukkus kägu, põristas maipõrnikas. Metsa tumedaimad elanikud olid umbusklikkusega kogunenud kahe liikumatu kuju ümber. Väiksemgi raksatus oleks nad minema peletanud, kuid seda ei juhtunud mitte midagi ei juhtunud, seega nad lihtsalt imestasid selle üle, mida nägid: lindu meenutavate tiibadega, samas pigem nahkhiire nurgelisuste tiibadega habras tüdruk, soomused siin-seal murenenud ja muster sassis lebas oma kaitsva küti surematus embuses, kelle kaunis kahvatu nägu kurjuse juurt vähem maitsnud kui kestahes teine temaealine poiss. Teiste seas põrnitses neid huviga kaks üleni rohelisse rüütatud meest, kuldsed õunad kõrge torukübara servadest välja kasvamas. Nende punakad lokkis juukseotsad olid sassis ja tumedad silmad uudishimu täis. Eriti köitis neid tütarlaps, sest oma lugematu arv aastatega polnud nad temasarnast veel näinud. ,,Sora?" ,,Võtame." Nad astusid ligemale ja ühe puudutuseg
Selle peale tüdruk lausus:" Lühme siis minu juurde seal on kõik niigi omad ja keegi võõras ei kuula meid pealt. Ainult isa võib vihaseks saada, et sa sellest tead." Helena maja asus linna teises otsas. See oli õudselt suur ja ka ilus, see nägi välja nagu villa. Seda ümbritses puuvilja aed ja ilusad lillepeenrad, kus kasvas tohutult palju ilusaid lilleid. Ethani peas vormis üks küsimus, mida ta ka välja ütleski:" Kellega sa siin elad?" "Mina elan siisn koos oma isa ja paljude muude sugulastega." "Mis su isa nimi on?" "Michell- Michell Wolfwood." "Michel? Mu tädi ütles, et tal pole tütre, see on imelik ja ,kus su ema on?" "Selles pole midagi imelikku, sest Michel varjas minu olemasolu, et Damen ei saaks minust teada ja ei avastaks, et ma inimene olen ja mu ema- ta hukkus selle linna vallutamise ajal." vastas Helena Ethani küsimusele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
