1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9
RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD Liigitus Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalses allikas esinevaid norme tuleb lugeda õigusnormideks – normid omandavad õigusjõu just tänu avaldamisele teatud vormis. Materiaalsed on allikad, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Rahvusvahelises õiguse puhul formaalsetest allikatest rääkida ei saa, kuna puudub ühtne õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Kuigi osa allikate puhul on kehtima hakkamiseks vajalikud teatavad formaalsed toimingud, ei tähenda see õigusallika teket, vaid konkreetsest instrumendist õiguste ja kohustuste teket. Kehtivusulatuse alusel liigitatakse rahvusvahelise õiguse allikad üldisteks allikateks e universaalseteks ja partikulaarseteks allikateks e regionaalseteks
kuid on teada millisest valdkonnast peab vastust otsima. 2. Kolmas küsimuste liik eristub kahest eelnevast sellega, et neile on väga raske vastust leida. Sinna alla käivad erinevad filosoofilised küsimused, üheks selliseks küsimuseks on näiteks ,,Mis on elu?" Neis küsimustes puudub see miski, mis viitaks meile kust kohast vastust täpselt otsida. Erinevalt empiirilistest ning formaalsetest küsimustest puudub neil see tugi, kust leida vastust. Lisaks võib jääda mõtlema veel sellele, kas üldse vastus on olemas. Kui vastus on olemas, kust me selle vastuse saime? Kõik jääb üsnagi lahtiseks, kindlaid proovimismeetodeid ning fakte ei ole. 3. Astronoomiat võis nimetada filosoofiliseks haruks seetõttu, et otseselt polnud võimalik astronoomilistele küsimustele vastata. Astronoomilised küsimused olid sõnastatud nii, et ei
kuid on teada millisest valdkonnast peab vastust otsima. 2. Kolmas küsimuste liik eristub kahest eelnevast sellega, et neile on väga raske vastust leida. Sinna alla käivad erinevad filosoofilised küsimused, üheks selliseks küsimuseks on näiteks ,,Mis on elu?" Neis küsimustes puudub see miski, mis viitaks meile kust kohast vastust täpselt otsida. Erinevalt empiirilistest ning formaalsetest küsimustest puudub neil see tugi, kust leida vastust. Lisaks võib jääda mõtlema veel sellele, kas üldse vastus on olemas. Kui vastus on olemas, kust me selle vastuse saime? Kõik jääb üsnagi lahtiseks, kindlaid proovimismeetodeid ning fakte ei ole. 3. Astronoomiat võis nimetada filosoofiliseks haruks seetõttu, et otseselt polnud võimalik astronoomilistele küsimustele vastata. Astronoomilised küsimused olid sõnastatud nii, et ei
Ühepoolne Haldusakt või Haldusakt või regulatsioon: määrus konkreetne haldusleping Mitmepoolne Haldusleping Haldusleping või regulatsiooni korral: määrus MÄÄRUS on vormiks, millega haldusorgan kehtestab õigusnorme. o Määrusi annavad Vabariigi Valitsus, ministrid ja teised haldusorganid (KOV volikogud, valitsused, kellel on määrusandlusõigus). o Määrused erinevad formaalsetest seadustest siduvuse, sisu ja väljaandja poolest. Vaatamata erinevustele on nad adressaatide jaoks samal viisil siduvad kui seadusedki. Kui lisada siia ka hunnik printsiipe, on võimalik määruste andmine vaid piiratud ulatuses ja volitusnormi alusel, kooskõlas volitusnormi piiride ja mõtte eesmärgiga. o Määruste eesmärgiks on vähendada seadusandja koormust ja anda normide tehniline detailiseerimine üle haldusorganile, et tagada seeläbi paindlik
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: a. Eetika b. Epistemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? a. Materialism b. Subjektiivne idealism c. Objektiivne idealism d. Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailvaadetest on vahetu. Milline? a. Filosoofia b. Müüt c. Teadus d. Teoloogia 4. Filosoofia tunnestusteooriat nimetatakse: a. Eetika b
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5
Rohelisega märgitud õige vastus. 1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9
A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse 5 A) Eetika B) Esteetika C) Metafüüsika D) Loogika Filosoofilise tunnetusteooriat nimetatakse A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika Filosoofilist õpetust väidete struktuuirst, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika Kes on see mõtleja, teadolevalt esimene filoosof, kes pidas olema algeks vett? A) Thales B) Anasimandros C) Pythagoras D) Anasimenes Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism
hetkel muutuda (või püsida muutumatuna); 12) Arenguvõimaluste paljususe printsiip: areng võib kulgeda mitmel viisil; 13) Ettemääramatuse printsiip: see, milline arenguvariantidest järgmisel hetkel realiseerub, ei pruugi olla täpselt ennustatav; 14) Arengute ja deduktsiooni korrelatsiooni printsiip: maailmas kujunevad ühed olukorrad teistega võrreldes seda suurema tõenäosusega, mida suuremad on võimalused loogiliselt tuletada ühtede olukordade formaalsetest kirjeldustest teiste olukordade formaalseid kirjeldusi; 15) Termodünaamika teine printsiip: korrastamatusel on tendents iseenesest kasvada; korrastatusel on tendents iseenesest kahaneda; 16) Vastasmõjude arvestamise printsiip: süsteeme, olekuid jms käsitledes tuleb silmas pidada nende võimalikke mõjusid üksteisele; 17) Põhjuslikkuse printsiip: asju, nähtusi, olukordi, protsesse jms käsitledes tuleb püüda selgeks teha, mis on põhjused ning millised on tagajärjed;
(või püsida muutumatuna); 12) Arenguvõimaluste paljususe printsiip: areng võib kulgeda mitmel viisil; 13) Ettemääramatuse printsiip: see, milline arenguvariantidest järgmisel hetkel realiseerub, ei pruugi olla täpselt ennustatav; 14) Arengute ja deduktsiooni korrelatsiooni printsiip: maailmas kujunevad ühed olukorrad teistega võrreldes seda suurema tõenäosusega, mida suuremad on võimalused loogiliselt tuletada ühtede olukordade formaalsetest kirjeldustest teiste olukordade formaalseid kirjeldusi; 15) Termodünaamika teine printsiip: korrastamatusel on tendents iseenesest kasvada; korrastatusel on tendents iseenesest kahaneda; 16) Vastasmõjude arvestamise printsiip: süsteeme, olekuid jms käsitledes tuleb silmas pidada nende võimalikke mõjusid üksteisele; 17) Põhjuslikkuse printsiip: asju, nähtusi, olukordi, protsesse jms käsitledes tuleb püüda selgeks
* Pärast üleminek. 1, 2 või rühma lagunemine. ("karisma rutiniseerumine"). Küsimus: kes asendab? - võimukriis * Võimu hoidmise tehnikad: fookus ideaalidel mitte materiaalsusel; karisma teologiseerimine tekstide abil; sõnade ja tegude lahusus (sõnad peavad kandma) - NB: tegemist ideaaltüüpidega = mõisted, mille vasteid tegelikkuses ei esine puhtal kujul. * Ainult traditsiooni najal ei suuda olla korralik juht. Kompetents võib-olla koosneb osaliselt ka isiklikest omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega => kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon. 12. Mis on ja miks arenes "Human Relations"-koolkond? Human Relations .koolkond tahtis arvestada töökollektiivi liikmete vaheliste suhetega ja saavutada, et rühma protsessid toetaksid tootmistegevust - sai alguse Elton Mayo jt. nn. Hawthorne uuringutest (1927-32) * firma Western Electric Co. tellimusel tehti uurimust valgustuse mõjust töötulemustele. Tingimuste
) Ius scriptum, Ius non scriptum mis ajastusse need kuuluvad? Mis iseloomulik nendele ajastutele? Kuidas see muutus toimub? NB! Õiguse idee (mis see üldse on, selle sisu) ja selle kolm element: õiglus, õiguskindlus, eesmärgi pärasus. Kuhu arenguliselt suubusid tava- ja moraaliõigus (õigusnormidesse) ja kuhu usundinormid (kanoonilisse õigusse). Millal lahutusid moraal ja õigus (ajastuliselt)? Millistes õiguskordades saame rääkida formaalsetest sanktsioonidest (- ainult õiguskorras). Siis kui tavad on sanktsioneeritud õiguskorra osaks, ainult siis. Kas sund on õigus? Kas ainult võim on õigus? Kas sund ja võim kokku on õigus? (Taska lk 11-29 töötage läbi!!!) Kes kõige varem väljus ius non scriptumi tasemelt ja jõudis ius scriptumi tasemele (Antiik- Kreeka)? NB! Õigus objektiivses ja õigus subjektiivses tähenduses ,,et oleks selge, jumala eest" Õiguse tunnused tänapäevamõistes Käsuteooriast kuni...-ni.
või mitmesugustel ametlikel vastuvõttudel, kus suhtlemise sisu on enamasti umbisikuline. Sellel distantsil suheldakse kas võõrastega või inimestega, kes meile väga ei meeldi. Ei eelda, et üritatakse teist puudutada.Kasutusel teenindamisel ja äris. Kaugus 120 cm 4.Avalik ehk esineja distants on kasutusel siis, kui esinetakse suuremale hulgale inimestele. Selle distantsi esimesel poolel (3,6–7 m) suheldakse tavaliselt klassiruumis ning räägitakse kõva häälega ja formaalsetest asjadest MONOKROONILINE AJAKÄSITLUS-korral tehakse üht asja korraga, erinevad sündmused tulevad üksteise järel, igaüks omal ajal. Aega planeeritakse väga täpselt ette, mistõttu on ka märkmikes kirjas, millal üks sündmus lõpeb ja teine algab. Need inimesed panevad rõhku täpsusele ja õigeaegsusele. POLÜKROONILINE AJAKÄSITLUS-korral võidakse üheaegselt tegeleda mitmete asjadega. Suhted on olulisemad kui ülesande õigeaegne tüitmine, sellest tekivad aga mitmesugused
Juhtumi/probleemipõhise õppe aluseks on konstruktivistlikust õpiteooriast tulenevalt järgnevad seisukohad (Krull 2000): õppija on iseseisev aktiivne õppeprotsessis osaleja, kes konstrueerib oma teadmised ise, mitte ei kopeeri ega võta neid üle autoriteetidelt - olgu selleks raamatud või õpetaja; õppimine peab toimuma reaalelulises, mõtestatud, autentses situatsioonis (erinevalt dekontekstualiseeritud formaalsetest situatsioonidest); lahenduskäike ja nn "õigeid vastuseid" võib olla mitu; õppija omab kontrolli õppeprotsessi üle, valides ise oma õppimise tempo ja seades endale ise eesmärgid; õppimine on sotsiaalne tegevus; õppimine toimub koostöös kaasõppijatega; õpikeskkond peab olema mitmekesine, toetades erinevaid õppimisviise. See meetod võimaldab arendada olukordade analüüsimise oskust. 10. Eneseanalüüs.
skoobi. Ka klass võib omada klassi skoobiga operatsioone. Viimased saavad pöörduda ainult klassi skoobiga atribuutide poole. Klassi skoobiga operatsioonid defineeritakse üldiste operatsioonide läbiviimiseks, nagu objektide loomine ning objektide leidmine, kus üksikud objektid ei osale (v.a. operatsiooni võimalik tulemus). Operatsiooni formaalne süntaks: visibility name ( parameter-list ) : return-type-expression { property-string} Parameetrite loetelu on komaga eraldatud loetelu formaalsetest parameetritest, millest igaüks järgib süntaksi: name : type-expression = default-value Operatsiooni nähtavused on samasugused nagu atribuutidel. Kõik operatsioonid ei pea omama tulemustüüpi, parameetreid või omadusstringi, kuid operatsioonil peab olema unikaalne signatuur (=return type, name, parameters) Auto +registreerimisnumber : String -andmed : AutoAndmed +kiirus : Integer +suund : Suund
midagi, mida teised ei suuda. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse. Kuuletumisviisil tavaliselt ebapragmaatiline. Valitseb jüngrite abil, isikliku soosiku alusel. Ainult tema suudab uuendada organisatsiooni. Probleemid: usku ei saa tõestada; rutiniseerumine. Ainult traditsiooni najal ei suuda olla korralik juht. Kompetents võib-olla koosneb osaliselt ka isiklikest omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega à kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon. • WEBERIAANLIK SUUND Weber: võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses interaktsioonis teostada eesmärke vastupanule vaatamata; võim km inimese suutlikkus sundida peale oma tahet. Lähedased mõisted: domineerimine (tõenäosus, et grupp inimesi täidab käsku) ja distsipliin (suur hulk inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes)
Idee kunstist kui ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama. Alates 1960-ndatest aastatest on dada vaated Lääne kunstis uuesti tugevnenud. TUNNUSJOONED Maailma rebestavate konfliktide ees õudust tundvad dadaistid ründasid teravalt Lääne kultuuri alustalasid. Nad tegid seda huumori, naeruvääristamise ja vägivalla abil, skandaalselt, kõike segi paisates. Nad mõistsid hukka kunsti müstifitseeriva võimu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning soosisid puhast, algupärast ja loogikavaba väljendusviisi. Kunstiteos omandas tavaeseme staatuse, iseäranis Marcel Duchamp'i ready made'is. Kunstnikud ühendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, näiteks puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, ajalehepaberit, fotosid jne. Õlimaalist sai ajutine, hävinev kunstiteos. Dadaism hajutas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel.
Kui mõne riigi seadusandlust iseloomustab pidevalt kasvõi üks neist apsudest, on Fulleri järgi tulemuseks õigussüsteemi puudumine või üldse ,,õigusetu" reziimi ilmutamise. Näiteks Saksa seadusandluses kehtestati sageli tagasiulatuva jõuga õigusakte; salastatud instruktsioonid ning kehtestatud seaduste meelevaldsed tõlgendused lõid olukorra, kus kodanikel puudus ülevaade kehtivast õigusest ning nad olid kohtuvõimu ees täiesti kaitsetud, võimu teostamisel loobuti sageli üldse formaalsetest reeglitest ning eesmärgid saavutati vägivalla teel [(Fuller 1958, lk 650-652). Ilmar Tammelo (1917-1982) õiglusteoorias tõusis aastatega aina keksemale kohale käsitlus õiglusest kui väärtusest, mis aitaks lahendada inimkonna suuri probleeme. Tammelo järgi omab inimestevahelistes õiglussuhetes suurt tähtsust inimväärikus (dignity), mis on eeldatavasti igal inimesel ning mis nõuab, et igaühe suhtes näidataks üles elementaarset austust ja arvestamist
Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasutab ekstralingvistilisi vahendeid estid, ilmed), hääli ja paralingvistilised vahendid intonatsioon, toon, tämber. Lisaks loomulikule ja tehiskeeltele räägitakse ka loomade keeltest ning matemaatikas, loogikas ja informaatikas tuntud formaalsetest keeltest. Formaalkeel on kunstlikult loodud märgisüsteem. Nad on väga kitsapiirilised, programmeerilmiskeelt ei saa nt kasutada sotsiaalsete suhete sõlmimiseks jne. * loomulik keel see on see keel, mis on kujunenud väga pika aja jooksul ning avaldub peamiselt sõnaliselt (verbaalselt) Keeled on arenenud ja tekkinud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid,
3) B C Esimesest kahest saab järeldusreegli abil formaalselt tuletada väite B, ning B ja väide (3) annavad järeldusreegli abil lõpuks väite C. Viimase tuletussammu formaalseks läbiviimiseks asendasime järeldusreeglis muutujad A ja B muutujatega B ning C. Enamik loogikaharusid kasutab lausearvutuse keele rikastatud variante, mis lubavad kirja panna märksa keerulisemaid väiteid, kui puhas lausearvutus võimaldab. Olulisem neist rikkamatest formaalsetest keeltest on predikaatarvutuse keel, milles saab rääkida objektidest, nende omadustest ja omavahelistest suhetest. Keerulisemad formaalsed keeled võimaldavad väljendada lisaks samasust, paratamatust, võimalikkust, teadmist ja aega, suhtuda väidetesse kui objektidesse, kasutada vaikimisi-reegleid jne. Põhimõtteliselt on võimalik konstrueerida kuitahes keerulisi ja väljendusrikkaid formaalseid keeli, kuid fikseerimata ning pidevalt areneva loomuliku keelega võrreldes
Lisaks eelnimetatud rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtted: vastastikkus, riikide võrdsus, tüliküsimustes tehtud lahendite lõplikkus, lepingute õiguslik kehtivus, heausksus, merede vabadus jms Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalne on norm, mis on läbinud õigusloomemehhanismi. Materiaalne on allikas, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Rahvusvahelises õiguses ei saa rääkida formaalsetest õiguse allikatest, kuna puudub ühtne õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Kohus kohaldab: 8 rahvusvahelisi üld- ja erikonventsioone, mis sisaldavad vaidlevate riikide poolt sõnaselgelt tunnustatud sätteid, rahvusvahelist tava kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat, õiguse üldpõhimõtteid, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad,
seadusandja lühendatud vormis esile normi sisuks oleva käsu. 3.2.1. Tegu ja karistusõiguslik teomõiste Koosseisu tuumaks on tegu, mis jaguneb tegevuseks või tegevusetuseks. Tegu määratletakse sageli läbi erinevate asjaolude, nt teosuhe isikusse või asja, teo toimepanemise aeg ja koht, teo toimepanemise viis ja tema seotus teiste tegudega. Need, nn teomodaliteedid kirjeldavad lähemalt situatsiooni, kus tegu peab aset leidma, et olla karistusväärne. 3.2.2. Tagajärg Erinevalt formaalsetest süütegudest on materiaasete ehk tagajärjedeliktide puhul kirjeldatud koosseisus ka tagajärg ehk teost ajalis-ruumiliselt eraldatud, aga teoga põhjustatud muutust või ootuspärase muutuse ärajäämist välismaailmas. Tagajärg ei ole teo osa, kull aga süüteokoosseisu objektiivne tunnus, mis samuti või olla piiritletud lähemate tunnuste abil. 3.2.3. Põhjalik seos 13
vahetult enne tarkvara kasutusseandmist (vastuvõtutestide käigus). Sellest lähtuvalt on oluline, et nõudmised oleks püstitatud võimalikult täpselt ning üheseltmõistetavalt. Nõuete kirjeldamise ning arendamise tehnoloogiat nimetatakse nõudmiste ehitamiseks (requirements engineering) [HU+]. See on hetkel küllalt reglementeerimata ning Eesti praktikas üsna vähetuntud valdkond. Tarkvaranõuded ja spetsifikatsioonid koostatakse enamasti inimkeeles, kuna erinevalt formaalsetest spetsifitseerimiskeeltest on see arusaadav kõigile osapooltele. Inimkeele kasutamisega kaasneb paratamatult mitmetimõistetavus (ambiguity) olukord, kus kirjeldatud nõudmisel on rohkem kui üks võimalik interpretatsioon. Kuna tarkvaranõuded peavad olema siiski täpsed ja kõigile üheselt mõistetavad, siis on vajalik teada, kus ja millisel moel võib mitmetimõistetavus tekkida ning kuidas seda vältida. Võimalikke ohtusid teades ja silmas pidades saab oluliselt vähendada
3. Otsused peab ellu viima seaduste alusel Euroopa Liidu seadused on ülimuslikud liikmesriigi seadute ees ning kontrolliva mehhanismina loodi Euroopa Kohus. 36. EL-i otsustusprotsess: toimimise tegelikkus (van Schendelen) EL-i otsustusprotsess: toimimise tegelikkus (van Schendelen) Toimimise tegelikkuse uurimine tähendab mitte seda, kellel on võim mida otsustada, vaid millist mõju avaldavad otsustuses osalejad üksteisele. Tegelikud mõjud võivad erineda formaalsetest mõjudest aja, info, toetuse ja autoriteedi erinevuste tõttu. Näiteks- eraisikutest lobbijad- minimaalne formaalne võim, ent mõju võib olla ulatuslik. Lisaks, tegelikult ei valmista ette otsuseid mitte kõrged ametnikud, komisjoni liikmed jms, vaid ametnikud ehk madalama taseme isikud. Otsused, mis võetakse vastu väga kõrgel tasandil (Parlament, Nõukogu) ja nö ,,kõrges poliitikas", ei pruugi tegelikult omada nii suurt mõju
mida teised ei suuda. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse. Kuuletumisviisil tavaliselt ebapragmaatiline. Valitseb jüngrite abil, isikliku soosiku alusel. Ainult tema suudab uuendada organisatsiooni. Probleemid: usku ei saa tõestada; rutiniseerumine. Ainult traditsiooni najal ei suuda olla korralik juht. Kompetents võib-olla koosneb osaliselt ka isiklikest omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega ehk kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon. 20. Võrrelge omavahel kolme võimuteooriate koolkonda (marxistlik, weberiaanlik või pluralistlik). • WEBERIAANLIK SUUND Weber: võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses interaktsioonis teostada eesmärke vastupanule vaatamata; võim km inimese suutlikkus sundida peale oma tahet.
mida teised ei suuda. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse. Kuuletumisviisil tavaliselt ebapragmaatiline. Valitseb jüngrite abil, isikliku soosiku alusel. Ainult tema suudab uuendada organisatsiooni. Probleemid: usku ei saa tõestada; rutiniseerumine. Ainult traditsiooni najal ei suuda olla korralik juht. Kompetents võib-olla koosneb osaliselt ka isiklikest omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega ehk kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon. 20. Võrrelge omavahel kolme võimuteooriate koolkonda (marxistlik, weberiaanlik või pluralistlik). · WEBERIAANLIK SUUND Weber: võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses interaktsioonis teostada eesmärke vastupanule vaatamata; võim km inimese suutlikkus sundida peale oma tahet.
mida teised ei suuda. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse. Kuuletumisviisil tavaliselt ebapragmaatiline. Valitseb jüngrite abil, isikliku soosiku alusel. Ainult tema suudab uuendada organisatsiooni. Probleemid: usku ei saa tõestada; rutiniseerumine. Ainult traditsiooni najal ei suuda olla korralik juht. Kompetents võib-olla koosneb osaliselt ka isiklikest omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega ehk kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon. 20. Võrrelge omavahel kolme võimuteooriate koolkonda (marxistlik, weberiaanlik või pluralistlik). • WEBERIAANLIK SUUND Weber: võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses interaktsioonis teostada eesmärke vastupanule vaatamata; võim km inimese suutlikkus sundida peale oma tahet.
Lisaks eelnimetatud rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtted: vastastikkus, riikide võrdsus, tüliküsimustes tehtud lahendite lõplikkus, lepingute õiguslik kehtivus, heausksus, merede vabadus jms Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalne on norm, mis on läbinud õigusloomemehhanismi. Materiaalne on allikas, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Rahvusvahelises õiguses ei saa rääkida formaalsetest õiguse allikatest, kuna puudub ühtne õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Rahv.-vah. Kohus kohaldab: rahvusvahelisi üld- ja erikonventsioone, mis sisaldavad vaidlevate riikide poolt sõnaselgelt tunnustatud sätteid, rahvusvahelist tava kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat, õiguse üldpõhimõtteid, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad,
sättest kinnipidamist. Õigusvastaste kohustuste pealepanemine rikub alati isiku subjektiivseid õigusi. Üldjuhul täisväärtusliku õigusnormi puhul korrespondeeruvad õigustele kohustused. Objektiivne õiguslik kohustus ei too kaasa subjektiivset õigustust (nt keskkonnaõiguses ettevaatusprintsiip). Subjektiivne avalik õigus esineb siis, kui eksisteerib õigusega haldusele pandud - vastav kohustus - teenida isiku huve Kui me formaalsetest seadustest seda õigust ei leia, siis võib see olla ka PS-s. See võib tulla ka põhiõigustest, eriti vabadusõigustest. Üldiselt on vabadusõigused PS ühes peatükis, kuid see loetelu ei ole ammendav. Fundamentaalse tähendusega on PS §19 lg1 igal ühel on õigus vabale eneseteostusele (see hõlmab nii tegevust kui ka seisundit). Nõudeõiguse tekkimiseks peab olema vahetu seos kitsenduste ja abinõude vahel. Mitte igasugused kaudsed kitsendused ei põhista nõudeõigust.
üksikisikute huve. Selle aluseks võib olla tavaline õigusnorm. Subjektiivset õigust tunnistatakse ainult siis, kui selle aluseks olev objektiivse õiguse norm ei ole kehtestatud mitte ainult avalikes huvides, vaid ka iga üksikisiku isiklikes huvides. Sellest lähtuvalt on subjektiivse õiguse tekkimise eeldusteks: 1. õigusnormi olemasolu, mis kohustab haldust kindlaks käitumiseks 2. see õigusnorm peab teenima iga üksikisiku huve (erahuvi) Kui me formaalsetest seadustest seda õigust ei leia, siis võib see olla ka PS-s (põhiõigustest, eriti vabadusõigustest). Fundamentaalse tähendusega on PS §19 lg1 igal ühel on õigus vabale eneseteostusele (see hõlmab nii tegevust kui ka seisundit). Nõudeõiguse tekkimiseks peab olema vahetu seos kitsenduste ja abinõude vahel. Mitte igasugused kaudsed kitsendused ei põhista nõudeõigust. Subjektiivse avaliku õigusega seoses on tekkinud probleem kas sooritusnõuded on seotud
Idee kunstist kui ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama. Alates 1960-ndatest aastatest on dada vaated Lääne kunstis uuesti tugevnenud. TUNNUSJOONED Maailma rebestavate konfliktide ees õudust tundvad dadaistid ründasid teravalt Lääne kultuuri alustalasid. Nad tegid seda huumori, naeruvääristamise ja vägivalla abil, skandaalselt, kõike segi paisates. Nad mõistsid hukka kunsti müstifitseeriva võimu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning soosisid puhast, algupärast ja loogikavaba väljendusviisi. Kunstiteos omandas tavaeseme staatuse, iseäranis Marcel Duchamp'i ready made'is. Kunstnikud ühendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, näiteks puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, ajalehepaberit, fotosid jne. Õlimaalist sai ajutine, hävinev kunstiteos. Dadaism hajutas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel.
ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Paragrahvi 26 teises lauses, § 33 teises lauses, § 40 lg-s 3, § 45 lg 1 teises lauses ja § 47 teises lauses sisalduvate piiriklauslite iseloom sõltub termini „avalik kord” tõlgendamisest. Kui tõlgendada seda kitsalt, on tegu kvalifitseeritud piiriklausliga. Kui aga mõista avaliku korra all kogu õiguskorda, siis vastaksid need klauslid sisuliselt lihtsatele piiriklauslitele, sest piirangu õiguspärasuse eelduseks oleks ainult üldistest formaalsetest nõuetest ja proportsionaalsuse põhimõttest kinnipidamine. Kvalifitseeritud piiranguklausli eesmärk on seada põhiõiguse riive õiguspärasus sõltuvusse teatud kitsendavatest lisaeeldustest. Kvalifitseeritud piiriklauslite suur arv põhiõiguste kataloogis annab tunnistust PS teksti autorite püüdest tagada selles valdkonnas üksikisikutele võimalikult kaugeleulatuv kaitse. Paraku kaasnevad sellega ka PS II peatüki raskeimad probleemid.
Võimestaja Tervist toetavate protsesside vahendaja Tõenduspõhine rahvatervis Efektiivse programmi ja poliitika loomine, elluviimine ja hindamine teadusliku põhjendatuse prinsiipide kaudu. Tõenduspõhisus Süstemaatiline andmete ja informatsiooni kasutamine Planeerimine ja ühiselt otsustamine Protsessi ja tulemuste hindamine Õpitu ja saavutatu levitamine Tõenduspõhisus terviseedenduses Informatsiooni kasutamine Formaalsetest uuringutest – raportid, artiklid, ettekanded jne. Süsteemsetest uuringutest – tervisevajaduste, tervist soodustavate ja haiguse põhjuste teadasaamiseks Terviseedenduse tulemustest paikkonnas (õppida kogemustest) Teaduslik kirjandus (süstemaatilised ülevaatused) Rahvatervise jälgimise andmed Programmi hindamine (evalvatsioon) Kvalitatiivsed andmed: - paikkonna liikmetelt
- Õppimine on juhitud taasavastamine vastavalt kogemusele ja suhtlusele Sotsialiseerumine/kultuuri omandamine Sotsialiseerumine/kultuuri omandamine (enculturation) on reeglite omandamine antud keskkonnas käitumiseks Asotsiaalsest imikust saab sotsiaalne olend Sotsiaalne ja bioloogiline vanus Ei lange kokku Sotsiaalne vanus eristatakse staadiumideks, mis ei kajasta bioloogilist vanust, vaid lähtuvad formaalsetest kriteeriumitest Üleminekuid markeeritakse tseremooniatega vms moel Passiivne vs aktiivne õppija Lapsed sotsiaalteadustes harva uuritud Tagajärjeks on nende agentsuse, aktiivse osaluse ja otsustusvõime alahindamine Laps õppijana seetõttu kujutatud pigem passiivse vastuvõtja kui aktiivse, protsessi panustava tegutsejana Vastastikune protsess Õppimine, sotsialisatsioon, kultuuri omandamine ei ole ühesuunaline protsess
õigusi. 22 Üldjuhul täisväärtusliku õigusnormi puhul korrespondeeruvad õigustele kohustused. Objektiivne õiguslik kohustus ei too kaasa subjektiivset õigustust (nt keskkonnaõiguses ettevaatusprintsiip). Subjektiivne avalik õigus esineb siis, kui eksisteerib õigusega haldusele pandud - vastav kohustus - teenida isiku huve Kui me formaalsetest seadustest seda õigust ei leia, siis võib see olla ka PS-s. See võib tulla ka põhiõigustest, eriti vabadusõigustest. Üldiselt on vabadusõigused PS ühes peatükis, kuid see loetelu ei ole ammendav. Fundamentaalse tähendusega on PS §19 lg1 igal ühel on õigus vabale eneseteostusele (see hõlmab nii tegevust kui ka seisundit). Nõudeõiguse tekkimiseks peab olema vahetu seos kitsenduste ja abinõude vahel. Mitte igasugused kaudsed kitsendused ei põhista nõudeõigust.
universaalsus, mittelahenduvus Vannevar Bush MIT: 1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. võrrandite lahendamiseks Viimane versioon: kaalus 100 tonni 2000 elektronlampi 150 mootorit tuhanded releed Ludwig Wittgenstein 1889-1951 Analüütilise filosoofia juhtkuju Innustas loogilise positivismi ja Viini ringi teket: Mõtestatud tekst koosneb kas (a) loogika ja matemaatika formaalsetest väidetest või (b) konkreetsete teadusharude fakte esitavatest lausetest. Igasugusel fakti esitaval väitel on sisu ainult siis, kui on võimalik öelda, kuidas selle väite kehtivust kontrollida. Metafüüsilised väited, mis ei lange punktide 1 ja 2 alla, on sisutud. Kõik moraali, esteetikat ja religiooni käsitlevad väited on mittekontrollitavad ja mõttetud. Claude Shannon
liite) omavad õigust teha ettepanekuid ELi päevakavale. Tundlikud valdkonnad nagu tervis ja maksundus eeldavad aga avatud koordinatsiooni meetodist tulenevalt pigem pehmeid juhtnööre. 19. EL-i otsustusprotsess: toimimise tegelikkus (van Schendelen) Toimimise tegelikkuse uurimine tähendab mitte seda, kellel on võim mida otsustada, vaid millist mõju avaldavad otsustuses osalejad üksteisele. Tegelikud mõjud võivad erineda formaalsetest mõjudest aja, info, toetuse ja autoriteedi erinevuste tõttu. Näiteks- eraisikutest lobbijad- minimaalne formaalne võim, ent mõju võib olla ulatuslik. Lisaks, tegelikult ei valmista ette otsuseid mitte kõrged ametnikud, komisjoni liikmed jms, vaid ametnikud ehk madalama taseme isikud. Otsused, mis võetakse vastu väga kõrgel tasandil (Parlament, Nõukogu) ja nö ,,kõrges poliitikas", ei pruugi tegelikult omada nii suurt mõju. Need võivad hoopis delegeerida vastutuse ära (Komisjon)
Idee kunstist kui ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama. Alates 1960-ndatest aastatest on dada vaated Lääne kunstis uuesti tugevnenud. TUNNUSJOONED Maailma rebestavate konfliktide ees õudust tundvad dadaistid ründasid teravalt Lääne kultuuri alustalasid. Nad tegid seda huumori, naeruvääristamise ja vägivalla abil, skandaalselt, kõike segi paisates. Nad mõistsid hukka kunsti müstifitseeriva võimu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning soosisid puhast, algupärast ja loogikavaba väljendusviisi. Kunstiteos omandas tavaeseme staatuse, iseäranis Marcel Duchamp’i ready made’is. Kunstnikud ühendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, näiteks puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, ajalehepaberit, fotosid jne. Õlimaalist sai ajutine, hävinev kunstiteos. Dadaism hajutas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel.
juhtimistegevuse orienteerituses tasule; juht viib töö eest saadava tasu vastavusse panusega ja motiveerib töötajaid läbi rahaliste ja muude pragmaatiliste tasude. 13. Liidri ja järgija suhe, järgmise stiilid, sise- ja välisgrupp Liider-järgija vahetussuhte teooria: Suhted on vertikaalsed, diaadilised, vastastikused, mille tulemuseks on jagatud visioon ja meeskonnatöö. Põhinevad isiklikul meeldivusel ja töötaja valmidusel võtta formaalsetest töökohustustest suuremat vastutust. Järgijad saavad rohkem informatsiooni, usaldust, tähelepanu. Järgimisstiilid: Diaadiliste suhete tulemusena moodustub kaks gruppi: · Sisegrupp · Välisgrupp Sisegrupi moodustumine: 60 · Liider loob suhted mõnede alluvatega (on talle assistendid, nõuandjad) · Valik oleneb isiklikust sobivusest, kompetentsidest ja sõltuvusvalmidusest
tavaliselt lastakse, inimesed, kellega on lähedane personaalne suhe, hääl on veidi tasandatud) 3. Sotsiaalne/ametialane distants (120-200 cm kaugusel. kasut. ametialuses suhtlemises, ametlikel vastuvõttudel, suhtlemissisu on umbisikuline, võõrad või need, kes eriti ei meeldi) 4. Avalik distants (kasut. siis, kui esinetakse suuremale inimhulgale, räägitakase kõva häälega formaalsetest asjadest, kaugemal liialdatakse zestide ja liigutustega, ) 11. Petmise tunnused 1. Liigutused, mis osutavad erutusele (õlakehitamine) 2. Zestide vähesus 3. Kohanemisliigutuste segadus 4. Näo mikroliigutused 5. Silmside (vältimine või tagurpidi liiga pingeline otsa vaatamine) 6. Naeratavad harvem 7. Kõrgem hääletoon 8. Liiga pikkad või lühikesed paused rääkimise ajal 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring
* Pärast üleminek. 1, 2 või rühma lagunemine. ("karisma rutiniseerumine"). Küsimus: kes asendab? - võimukriis * Võimu hoidmise tehnikad: fookus ideaalidel mitte materiaalsusel; karisma teologiseerimine tekstide abil; sõnade ja tegude lahusus (sõnad peavad kandma) - NB: tegemist ideaaltüüpidega = mõisted, mille vasteid tegelikkuses ei esine puhtal kujul. * Ainult traditsiooni najal ei suuda olla korralik juht. Kompetents võib-olla koosneb osaliselt ka isiklikest omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega => kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon. * Morgan (1996) kolme tüüpi organisatsioonid nõuavad kolme juhtimisstiili # unitaarne mudel - legaalne juht # pluralistlik mudel - tasakaalustamine, ekspressiivne juht # konfliktne mudel - kindle käsi 9. VÕIM - Teema, mis ühendab sotsioloogiat politoloogiaga (võimu kasutamine on def. järgi üks riigi ja pol institutsioonide omadusi, Ibn Khalduni def.)
maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalsed tähendavad vormi, milles esinevaid norme tuleb lugeda õigusnormideks normid omavad õigusjõudu just tänu avaldamisele teatud vormis. Materiaalsed on allikad, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Rahvusvahelise õiguse puhul formaalsetest allikatest õigupoolest rääkida ei saa, kuna puudub ühtne õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Kuigi osade allikate puhul on kehtimahakkamiseks vajalikud teatavad formaalsed toimingud (nt lepingute puhul jõustumine, resolutsiooni vastuvõtmine ÜRO Peaassambleel jne), ei tähenda see õigusallika teket, vaid konkreetsest instrumendist õiguste ja kohustuste teket. Rahvusvahelise Kohtu põhikirja artikli 38 (1):
Idee kunstist kui ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama. Alates 1960-ndatest aastatest on dada vaated Lääne kunstis uuesti tugevnenud. TUNNUSJOONED Maailma rebestavate konfliktide ees õudust tundvad dadaistid ründasid teravalt Lääne kultuuri alustalasid. Nad tegid seda huumori, naeruvääristamise ja vägivalla abil, skandaalselt, kõike segi paisates. Nad mõistsid hukka kunsti müstifitseeriva võimu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning soosisid puhast, algupärast ja loogikavaba väljendusviisi. Kunstiteos omandas tavaeseme staatuse, iseäranis Marcel Duchamp'i ready made'is. Kunstnikud ühendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, näiteks puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, ajalehepaberit, fotosid jne. Õlimaalist sai ajutine, hävinev kunstiteos. Dadaism hajutas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel.
Idee kunstist kui ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama. Alates 1960-ndatest aastatest on dada vaated Lääne kunstis uuesti tugevnenud. TUNNUSJOONED Maailma rebestavate konfliktide ees õudust tundvad dadaistid ründasid teravalt Lääne kultuuri alustalasid. Nad tegid seda huumori, naeruvääristamise ja vägivalla abil, skandaalselt, kõike segi paisates. Nad mõistsid hukka kunsti müstifitseeriva võimu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning soosisid puhast, algupärast ja loogikavaba väljendusviisi. Kunstiteos omandas tavaeseme staatuse, iseäranis Marcel Duchamp'i ready made'is. Kunstnikud ühendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, näiteks puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, ajalehepaberit, fotosid jne. Õlimaalist sai ajutine, hävinev kunstiteos. Dadaism hajutas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel.
poolt peavad tagama, et aktsiaseltsil on tegevuse alustamisel reaalselt asutamislepingus märgitud ulatuses vahendeid. Aktsiate eest ei saa tasuda vähem, kui aktsia nimiväärtus (ÄS § 246 lg 2). Aktsiakapitali reaalse 25 sissemakseta asutamisdokumentides märgitud ulatuses oleksid kahjustatud ühingu võlausaldajate huvid, mistõttu ei saa sissemakse tegemise üle otsustades lähtuda üksnes formaalsetest kriteeriumitest. Aktsiate eest võib tasuda rahas või mitterahalise sissemaksega. ÄS ei sea piirangut tasumisele mitterahalise sissemaksega, mistõttu võib mitterahalise sissemaksega tasuda kogu aktsiakapitali ulatuses. Eelistatud on siiski tasumine rahaliste sissemaksetega (ÄS § 246 lg 1). Aktsionär võib tasuda osaliselt rahalise ja osaliselt mitterahalise sissemaksega. Tasumisel mitterahalise sissemaksega peab omandiõigus sisse makse esemele
1936: Churchi lambda-arvutus, Churchi tees.Universaalsus, mittelahenduvus. Vannevar Bush MIT: 1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. Võrrandite lahendamiseks. Viimane versioon: kaalus 100 tonni, 2000 elektronlampi, 150 mootorit, tuhanded releed. Ludwig Wittgenstein 1889-1951, Analüütilise filosoofia juhtkuju. Innustas loogilise positivismi ja Viini ringi teket: Mõtestatud tekst koosneb kas (a) loogika ja matemaatika formaalsetest väidetest või (b) konkreetsete teadusharude fakte esitavatest lausetest. Igasugusel fakti esitaval väitel on sisu ainult siis, kui on võimalik öelda, kuidas selle väite kehtivust kontrollida. Metafüüsilised väited, mis ei lange punktide 1 ja 2 alla, on sisutud. Kõik moraali, esteetikat ja religiooni käsitlevad väited on mittekontrollitavad ja mõttetud. Claude Shannon
väärtustav virtuaalmeeskond on infoajastu versioon väikesest grupist, mis on igas ühiskonnas olnud põhiliseks (koos)töö korraldamise vormiks (Lipnack ,Stamps 2000). Virtuaalmeeskondade kasutamine laiaulatuslikumalt, terves organisatsioonis võimaldab muute organisatsioonistruktuuri lamedamaks väiksema arvu juhtimistasanditega ja vähem bürokraatlikuks. Selline uudne struktuur innustab inimesi suhtlema teadmiste ja oskuste omandamise huvist ning vähem formaalsetest alluvussuhetest lähtuvalt. Virtuaalmeeskondadel on tavameeskondade kasutamise ees eelis, sest tihti ei tunne virtuaalmeeskonna liikmed üks-teist enne esmast meeskonna kohtumist. Sellest tulenevalt pole sellisel meeskonnal eelnevast koostöökogemust välja kujunenud alluvushierarhiat ning meeskonnaliikmed saavad alustada nö. puhtalt lehelt kujundades omavahelise koostööpõhimõtted selliselt, et ainus tõeline eduka töötulemuse mõjur on meeskonnaliikmete pädevused. Nn
hinnata ja arvestada firma sise- ja väliskeskkonda, selle mõju võimalikke tagajärgi. 3.3. Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid Juhtimisteaduses jaotatakse organisatsioonid selle järgi, kas neil on olemas ametlik staatus või mitte, formaalseteks ja informaalseteks organisatsioonideks. Formaalsed organisatsioonid on ametlikult vormistatud (registreeritud) inimkooslused, mis on loodud kindlate eesmärkide saavutamise nimel. Meie kursuses on juttu peamiselt formaalsetest organisatsioonidest, kuid mõningatel juhtudel juhitakse tähelepanu ka informaalsetele allorganisatsioonidele kui formaalsete organisatsioonide koostisosale. Tuleb tõdeda, et igasugustes formaalsetes organisatsioonides leidub nii- või teistsuguseid informaalseid allorganisatsioone, kuid enesestmõistetavalt võidakse neid luua ka väljaspool formaalseid organisatsioone. Informaalsed organisatsioonid on ilma mingi ettekirjutuseta loodud mitteametlikud inimkooslused
annaabi.ee 
