Hume'i tööle viidates rääkisime sellest juba varem. Ja selle küsimuse teeme selgemaks, kui hakkame käsitlema tõenäosust, seletades, millist kasu on meil empiirilistest proposit- sioonidest. Näeme siis, et seisukohas, et kõik teaduse ning terve mõistuse "tõed" on hüpoteesid, ei ole midagi loomuvastast ega paradoksaalset; ning järelikult ei ole tõsiasi, et empiirikute tees seda seisukohta sisaldab, mingi vastuväide sellele. Raskustesse satub empiirik aga formaalloogika ja matemaatika tõdedega kokku puutudes. Sest kuigi varmalt mööndakse, et tea- duslik üldistamine võib olla ekslik, paistavad matemaatika ja loo- gika tõed kõigile paratamatute ning kindlatena. Ent kui empirism on õige, ei saa ükski propositsioon, millel on faktiline sisu, olla paratamatu ega kindel. Järelikult peab empirist tegelema loogika ja matemaatika tõdedega ühel viisil kahest: ta peab kas ütlema, et need ei ole paratamatud tõed, ning sel juhul peab ta leidma ka
· Kokkuvõte · Kasutatud allikad Sissejuhatus. Selles referaadis annan teile ülevaate loogikast ja ühest Austria-Ameerika loogikust, matemaatikust ja filosoofist, Kurt Gödel'ist. Loogika Loogika on teadus, mis uurib mõtlemise reegleid. Loogikat peetakse ka veel mõtlemismudeliks. On olemas eri liiki loogikaid, neid on umbkaudu 17, võib-olla isegi rohkem , aga kõige tuntumad ja levinumad on matemaatiline loogika ehk sümbolloogika, formaalloogika ja traditisiooniline loogika. Matemaatiline loogika on siis matemaatika haru, mis uurib matemaatilisi tõestusi ja matemaatika aluseid. Matemaatiline loogika esitab ka väiteid ja arutlusi kasutades kunstlikke formaalseid keeli. 20. sajandi algul püüdsid Russell, Frege ja teised filosoofid näidata, et matemaatikat saab taandada sümbolloogikale. See neil ei õnnestunud, kuid vastavad uuringud on muutnud tänapäeva formaalse loogika üpris matemaatikasarnaseks
naeruväärseks ning arvati ,et teisel pool makera peaksid inimesed peaksid siis pea alaspidi käima.Väga palju hävitati vanaaja teadme tekste klostrites, et kasutada kallist pärgamenti usuliste tekstide üleskirjutamiseks.Aga Kõigest hoolimata tunnustas kirik ka ilmalike teaduste vajalikkust.Juba 5.sajandil oli antiikaja teadused 7 "vabaks kunstiks" jaotatud ja 6.sajandil jagati need kahte rühma: triivium-grammatika, retoorika ja dialektika (formaalloogika).teine rühm on kvadriivium- aritmeetika, geomeetika, astronoomia ja muusika.Vana-Roomaga võrreldes õpetati keskajal koolides vaba kunsti tunduvalt kärbitud kujul.Ilmalike teaduste edasiarengus oli põhiosa täita ülikoolidel.Esimeste Euroopa ülikoolide kujunemisperiood oli 11.- 13.sajandis, 1 oli aga euroopas 1119.a Bologna ülikool.Uute ülikoolide rajamiseks tõukejõuks oli kõikide aegade olnud haridust ja teadust hinddavate inimeste olemasolu
Kolis Ateenasse, kus õppis Platoni all. Pärast Platoni riigist väljasaatmist põgenes tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander suure õpetaja. Läks tagasi Ateenasse ja lõi oma õppeasutuse. Pripateetika õppematerjal kantakse edasi looduses ringi käies. Elu lõpus läks ta tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander Suure nõuandja. Ta on loonud üle 400 teksti: "Polüteia" riigiteooria; "Organon" loogikateadus. Loogikaõpetus - A. loodud formaalloogika. Jaotas kõik teadused 3 suurde gruppi: 1)teoreetilised teadused matemaatika, füüsika 2)praktilised teadused eetika, poliitika 3)poeetilised teadused muusika, kirjandus Loogika oli teaduste teadus. Tema loogikaõp. jagunes: järeldus õp. matemaatilisi termineid kasutades saab järeldada (a=b, ja b=c, siis a=c); otsustus õp. - ühiskonnas on 3 liiki otsuseid: otsused kvaliteedi järgi eitavad ja jaatavad vastused, otsused kvantiteedi järgi üldised,
Oma tähtsaimas teoses ,,Summa Theologiae" seletas ta usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi. Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on.
Tuntud dogmad olid veel see, et Jeesus sündis neitsist ema lapsena ja et paavst on ilmeksimatu. Filosoofias oli tähtsaim vaidlus universaalide üle. See tähendab, et kas üldmõisted on olemas vaid suhtlemise hõlbustajatena (suvalised erinevad loomad on mõlemad nimetatud koerteks, sest neil on enam-vähem sarnane välimus) või on nad olemas ka reaalselt. Skolastika – kriitilise mõtlemise meetod keskaja ülikoolides, mis keskendus ristiusu dogmade põhjendamisele formaalloogika abil. Suurimaks autoriteediks oli Aristoteles. Nominalism – keskaegne filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid üksikesmete nimetusteks. Mõisted selle järgi ei eksisteeri asjadest sõltumatult ja ei peegelda nende omadusi. Realism – keskaegne filosoofiasuund, mille järgi asjad on tunnetajast sõltumatult olemas. Sealhulgas siis on olemas univesaalid (üldised ideed), mille olemasolu nominalism eitab.
selleks, et mõtlemist saaks õigeks pidada. Mis on mõtlemise tõesus ja selle formaalne õigsus? Sisult on mõtted kas tõesed või väärad. See tähendab, et need kas vastavad või ei vasta tegelikkusele. Igasuguse mõtte tõesuse paratamatuks tingimuseks on selle loogiline õigsus, mis tähendab mõtlemise vastavust formaalloogilistele seadustele. Formaalse õigsuse või mitteõigsuse mõisted puudutavad otsustuse struktuuri ehk selle ülesehitust(vormi). Millised on formaalloogika arengu põhietapid? 1. Traditsioonilise loogika teke ja kujunemine. 2. Matemaatilise loogika teke ja kujunemine. Matemaatilise loogika rajaja on Gottfried Wilhelm Leibniz Milleks on loogika vajalik? Loogika tundmine distsiplineerib meie mõtlemist, selle järjepidevust ja põhjendatust. Dialoogi ja üldse avaliku esinemise tähtsus on alati suur olnud demokraatlikes ühiskondades, kus inimestel on võimalus välja öelda oma seisukohti, otsida vastuseid
vanematel ja lesel õigus toetusele sõltumata sellest, kas neil Perekonnaseaduse järgi oli õigus saada hukkunult ülalpidamist. Teistel isikutel tekib KVTS § 164 lg 1 sõnastuse järgi õigus toetusele, kui nad olid Perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel. Kolleegium on seisukohal, et KVTS § 164 lg 1 sõnastus on sellisena selge ja ühemõtteline.“ Loogiline tõlgendamine Loogiline tõlgendamine kasutab õigusakti sisu kindlakstegemiseks formaalloogika reegleid. Selle eesmärk on välja selgitada õigusakti või õigusnormi mõistlik eesmärk. Süstemaatiline tõlgendamine Süstemaatilise tõlgendamise aluseks on põhiseaduse ja õigussüsteemi ühtsuse ehk koherentsuse idee. Idee iseenesest on vana ja leidub ka näiteks 1938. aastal jõustunud põhiseaduse loomise protsessi kohta koostatud teoses „Rahvuskogu“: „Seadus peab terves ulatuses moodustama loogilise järjekindlusega ülesehitatud mõistuspärase tervikliku süsteemi.
usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda.Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi.Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on. 1.Keskajal elatuti peamiselt põllumajandusest.Talupoeg-sõltusid õiguslikult ja majanduslikult oma isandatest e.feodaalidest.Enamik talup-
Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Grammatiline tõlgendamine võib hõlmata sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamist, samuti sõnade ja fraaside vaheliste süntaktiliste seoste analüüsi. Loogiline tõlgendamine kasutab õigusakti sisu kindlakstegemiseks formaalloogika reegleid. Süstemaatilisel tõlgendamisel võetakse mõistete tähenduse kindlakstegemisel arvesse kõiki asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Seaduses defineeritud mõistele võib olla tehtud täpsustusi ja kitsendusi mitmetes teistes seadustes. Ajalooline tõlgendamine selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. Siin saab kasutada õigusakti ettevalmistusmaterjale
Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Õige-õige väide võib olla ebatõene. Tõene/väär-Kas tegelikkuses eksisteerib või mitte, kas vastab tegelikkusele Selleks et pidada head kõnet peab: tuleb teada mida öelda; esitada seda järjepidevalt; andma sõnalise vormi; Jätma kõik meelde; esitada seda mõjusalt. Formaalloogika seadus
kutsuda võimu kuritarvitama. Reaalsetest riikidest hindas ta kõige enam Spartat. Aristoteles - Platoni õpilane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikorda, eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma üldist korraldust. Kujundas loogika vallas tervikliku õpetuse sellest, kuidas tuletada olemasolevatest eeldustest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese õpetus püsib tänaseni formaalloogika alusena. Ei pidanud õigeks Platoni ideedeõpetust. Tema arvates pole ideedel iseseisvat olemist. Üksikud asjad eelnevad ideedele. Inimesele oli tema meelest loomuomane riiklik ühiselu. Ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Õnnelikuks eluks on vaja leida kesktee: tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise ja koonerdamisevahel jne. Ka riik peab otsima keskteed. Äärmused tekitavad paratamatult tüli: oligarhias hakkavad rikkad rõhuma vaeseid,
õigusnormid. Koos käitumisreeglite ja normide (väärtushinnangute) kehtestamisega on välja kujunenud või kujundatud ka nendest reeglitest ja normidest (väärtushinnangutest) kinnipidamise tagamise vahendid (hukkamõist, karistused, sunnivahendid jm). Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis, mall (Vt Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996, lk 56). Eespool juba nimetasime, et valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt matemaatika- ja formaalloogika reeglid, esteetika ja tavanormid, moraalinormid (kõlblusnormid), tehnilised normid ehk normatiivid jne. Mitte kõik need ei ole normid sotsiaalse normi tähenduses. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid (käitumiseeskirjad), mis kehtestavad, kuidas konkreetses normis nimetatud olukorda sattunud inimene (või juriidiline isik) käituma peab või peaks. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet. Nad reguleerivad ühiskondlikke
Koge - on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Universiteet üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul Rektor ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine. Romaani basiilika keskaja kiriku planeering lähtus vana-rooma kohtu ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid pärast ristiusu ametlikuks kuulutamist ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika kujutas endast sammastega 3-ks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kodakirik kirik, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel.
Osad teadlikud uurimused on jõudnud järelduseni, et IQ sõltub eelkõige suures osas geneetilistest eelistest, kuid ka kultuuriline keskkond mängib siiski suurt rolli. IQ on teadaolevalt lineaarne. Küsimused sünnitavad vastuseid umbes samal viisil nagu neuronid otsivad teisi neuroneid. Ajuraku impulssi teisele ajurakule, mille abil moodustatakse närviteed, nimetatakse sünaptiliseks ülekandeks ja see on IQ formaalloogika aluseks. Kui meile esitatakse küsimus kuid meid otsesõnu ,,tulistatakse" küsimusega - suudame me tavaliselt vastuse leida, loodetavasti õige või oodatud vastuse. Kui vastamine võtab aega, võime me kukalt kratsida või endamisi pomiseda, et protsessi kiirendada. Sünaptilist ülekannet on lihtne testida. Kui teil palutakse nimetada Euroopa pealinnad või arvutada, kui palju on 1/16 192-st, kasutate te tõenäoliselt oma IQ-impulsse, mis sobivad
doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. 3) Õigusharu on õigunormide kogum, mis moodustab iseseisva osa üigusesüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondile suhteid (tööõigus, perekonnaõigus) 22. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Eesmärgiks on õigusakti mõistliku eesmärgi väljaselgitamine. 23. Ajalooline tõlgendamisviis - selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused 24. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamisviis lähtub normi eesmärgist nagu ka ajalooline, aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem, 25
on tegemist kaudse tahtlusega. Kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest, kui isik nägi ette oma tegevuses ühiskonnale ohtlikke tagajärgi, kuid kergemeelselt lootis neid ära hoida. See on kuritegelik hooletus. Õiguse tõlgendamine Meetodid: grammatiline, loogiline, süstemaatiline ja ajalooline. Grammatiline: õigusakti sõnastus keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Loogiline: õigusakti sisu kindlakstegemiseks kasutatakse formaalloogika reegleid Süstemaatiline: mõistete tähenduse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõiki asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Ajalooline: püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu.
Koge - on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Universiteet – üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul Rektor – ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan – kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine. Romaani basiilika – keskaja kiriku planeering lähtus vana-rooma kohtu ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid pärast ristiusu ametlikuks kuulutamist ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika kujutas endast sammastega 3-ks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kodakirik – kirik, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel.
38. Nimeta 2 kaubanduspiirkonda 13.-14 saj. (lk 126) a)Vahemeri-Euroopa,Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline kaubanduspiirkond b)Lääne- ja Põhjameri 39. Nimeta 7 „vaba kunsti”. grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria 40. Selgita, mis on skolastika? Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on. 41. Milline on Gutenbergi tähtsus? Trükisõna hõlbustas valitsejate teadaannete levikut, raamatute kaudu levisid kiiresti uued ideed, sh reformaatorlikud ideed. 42
õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine on normatiivne toiming. Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi tähistatakse teminiga säte. Säte peab vastama grammatika- ja loogikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele. Grammatikareeglite järgimine tagab keelelise mõtteselguse keelesüsteemi leksikaalsel ja grammatilisel tasandil ning õige süntaksi osas. Formaalloogika reeglite järgimine tagab mõtlemise ning mõisteselguse. Normitehnika reeglite järgimine tagab spetsiifilise esitusviisi selguse ning esitusviiside unifitseeritud üldkasutuse. 26. Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest, seda kahes tähenduses: materiaalses: sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riikliku tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks. formaalses: õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile
kvaliteet hind) nendest tulenevad hüved (toote eelistused, pakutakse nt ilusamat ja tervet välimust, auto puhul kiirust ja mugavust) kliendikasu (mis kasu klient saab sellest tootest) Müüja peab olema konsultandi rollis, äratada temas ostusoov – klient peab veenduma, et vajab toodet, ehk siis samas on müüja ka veenja. Tähtis on luua väga täpne ettekujutus kliendile. Formaalloogika kasutamine (tehnikakaupade puhul, kvaliteedi ja hinna suhe on kliendile arusaadav, uute toodete puhul): üldine otsustus konkreetne otsustus järeldus 1. Näide: Kõik ettevõtjad on huvitatud kulude vähendamisest ja tootlikkuse tõstmisest. 2. Minu toode vähendab kulutusi ja suurendab tootlikkust. 3. Teie vajate minu toodet. Kliendi arvamuse mõjutamine o Autoriteedile toetuv ettepanek – Toodet kasutavad tuntud firmad,
keelelises vormis (Grauberg 1996: 6-9). 27 · Dialektiline loogika (rajaja Hegel) - uurib õiget mõtlemist liikumise, muutumise e dünaamika aspektist. (Arvestab mõistete üleminekuid üksteiseks ja nende vastuolusid). Mõlemad on olulised ja seotud. Antud töös vaatleme laiemalt formaalset loogikat. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm so mõtlemise koostisosade e meie mõtete seostamisviis. Mõtlemise loogilist vormi e struktuuri võib sümboolselt väljendada: S on P S e subjekt - mõtlemise ese, mille kohta väidetakse, P e predikaat tähistab seda, mida väidetakse. Sõna on konstant, mille tähendused jäävad samaks ka muutujate asendamisel mingi konkreetsete tähendustega. Konstantidena kasutatakse veel sõnu kõik ja mõned.
1) leksikaalse tõlgendamise - see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust 2) puhtgrammatilise kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. 22. Mida tähendab õiguse süstemaatilis-loogiline tõlgendamine? Selgita! Loogiline tõlgendamine on selline tõlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Loogilist tõlgendamist on nimetatud veel: õigusteaduslikuks, teleoloogiliseks. Loogilise tõlgenduse eesmärgiks on õigusakti või õigusnormi mõistliku eesmärgi (ratio legis) väljaselgitamine. Kui näiteks ilmneb, et kaks käsku on teineteisega täiesti vastuolulised ja mõlemaid üheaegselt täita on võimatu, siis tuleb loogiliselt järeldada, et hilisem käsk annulleerib varasema. Loogilise tõlgenduse puhul tehakse vahet: 1) lihtsa ehk analüütilise
2. Mitteaditiivse suuruse korral a + a = a ;(st. t1 + t1 2 t1 , kuigi näiteks m1 + m1 = 2m1 ) 3. Veel on kindlad püsipunktid VASTUVÄITELINE TÕESTUS: Antitees: Temperatuur on aditiivne suurus. Sel juhul peaks kahe klaasi toasooja vee kokkuvalamisel vesi kohe keema hakkama, sest 300 K +300 K = 600 K. Või vastupidi, kui klaasist pool vett ära võtta, külmub vesi silmapilkselt : 300 K – 300 K = 0 K. Nii ei juhtu, järelikult temperatuur ei ole aditiivne. Tõestustes kasutatakse formaalloogika seadusi. Formaalloogika on kahevalentne: iga väide on kas tõene või vale, muid võimalusi pole. Samasuse seadus: iga mõiste või väide peab ühe arutluse kestel jääma samaks. See on iseendast mõistetav, kuid tihti seda eiratakse. Vältimiseks tuleb mõisted alati defineerida. Kuid ka see ei aita alati, sest objekt võib ajas muutuda. Samuti võib segadust tekitada puudlik defineerimine, mille tulemusel üks räägib ühest asjast, teine teisest.
semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises kasutuses mõnevõrra igapäevakeele kasutusviisidest, seejuures sõltub „juriidilis-erialane“ sisu funktsioonist, mida mõiste täidab vastava normi piires. Õiguskeele väljendusviisi iseloomustab tundeneutraalsus ja emotsioonivaba asjalikkus. 26 Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis - õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Eesmärgiks on õigusakti mõistliku eesmärgi väljaselgitamine. iga norm paikneb süsteemis ja on seotud teiste normidega. Sageli selgub mõte alles seotuna teiste normidega. 27 Ajalooline tõlgendamisviis - selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. 28 Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamisviis - Lähtub õigusteksti aktuaalsest objektiivsest mõttest
semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises kasutuses mõnevõrra igapäevakeele kasutusviisidest, seejuures sõltub ,,juriidilis-erialane" sisu funktsioonist, mida mõiste täidab vastava normi piires. Õiguskeele väljendusviisi iseloomustab tundeneutraalsus ja emotsioonivaba asjalikkus. 26 Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis - õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Eesmärgiks on õigusakti mõistliku eesmärgi väljaselgitamine. iga norm paikneb süsteemis ja on seotud teiste normidega. Sageli selgub mõte alles seotuna teiste normidega. 27 Ajalooline tõlgendamisviis - selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. 28 Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamisviis - Lähtub õigusteksti aktuaalsest objektiivsest mõttest
Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. 1. Grammatiline tõlgendamine- iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid. 2. Süstemaatilis- loogiline- tõlgendamine- õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. 3. Ajalooline tõlgendamine- selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal olnud tingimused, olukorrad ja põhjused, mis tingisid akti väljaandmise. 4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist. Tõlgendamise ulatus võib olla erinevate aktide tõlgendamisel erinev. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi:
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus.
paljusus viib omakorda hilisema iseseisvumiseni. Täiskasvanuks saamise kriteeriumid: (1) kooli lõpetamine, (2) kodust lahkumine, (3) rahaline iseseisvumine, (4) abiellumine, (5) vähemalt ühe lapse sünd. Sotsialiseerumine hariduse kaudu Kooliharidus mõjutab mõtlemisprotsesse 1. 2D-mustrite analüüsimine e info (taksonoomiline) organiseerimine (nt clustering). Luria katsed Usbekistanis 1930’tel. 2. Abstraktne loogiline mõtlemine (formaalloogika). 3. Küsimuste raamistamise implitsiitne olulisus. Stevenson (1982) Peruu – kooliharidus parandas kontekstuaalset mälu, ruumilist mälu, seeriamälu (serial memory) ning visuaalset ja sekvensaalset analüüsi. Juhtumiuuring: Ida-Aasia ja matemaatikaharidus Haridustee valik näitab, mida ühiskonnas väärtustatakse, millised õppimisstiilid on au sees ja millised õpetamisviisid on kõige tõhusamad. Keskmiselt on aasia riikide matemaatikaharidus USA omast tunduvalt parem.
Grammatiline tõlgendamine hõlmab: 1) leksikaalse tõlgendamise - see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust 2) puhtgrammatilise kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. 4.3.2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine Loogiline tõlgendamine on selline tõlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Loogilist tõlgendamist on nimetatud veel: õigusteaduslikuks, teleoloogiliseks. Loogilise tõlgenduse eesmärgiks on õigusakti või õigusnormi mõistliku eesmärgi (ratio legis) väljaselgitamine. Kui näiteks ilmneb, et kaks käsku on teineteisega täiesti vastuolulised ja mõlemaid üheaegselt täita on võimatu, siis tuleb loogiliselt järeldada, et hilisem käsk annulleerib varasema. Loogilise tõlgenduse puhul tehakse vahet: 1) lihtsa ehk analüütilise
Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming). Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte. Säte peab vastama grammatikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele. Grammatikareeglite järgimine tagab keelelise mõtteselguse. Formaalloogika reeglite järgimine tagab mõtlemise ja mõisteselguse. Normitehnika reeglite järgimine tagab spetsiifilise esitusviisi selguse ja esitusviiside ühetaolise üldkasutuse. Normitehnika reeglite järgi konstrueeritakse õigusnorm keeleliselt erilises ülimas ratsionaalses ja lakoonilises vormis, kasutades spetsiifilisi tähistusi: 1) paragrahv - §, 2) lõige - (2), 3) punkt - 1) ning erilist süstematiseeritud järjestust.
probleemid; õigusteoreetilised probleemid. 4.ÕIGUSE TÕLGENDAMINE; JURIIDILINE KVALIFITSEERIMINE; ÕIGUSE REALISEERIMISE VIISID (VORMID) 9 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM § 1. Sotsiaalsed normid P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (Aarnio, 1, lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt: matemaatika- ning formaalloogika reeglid, esteetika ning tavanormid, moraalinormid, tehnilised normid ehk normatiivid jne. Mitte kõik neist ei ole normid sotsiaalse normi tähenduses. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet. Sotsiaalsed normid reguleerivad ühiskondlikke suhteid, st inimeste käitumist üksteise suhtes. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides.
Kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest, kui isik nägi ette oma tegevuses ühiskonnale ohtlikke tagajärgi, kuid kergemeelselt lootis neid ära hoida. See on kuritegelik hooletus. Õiguse tõlgendamine Meetodid: grammatiline, loogiline, süstemaatiline ja ajalooline. Grammatiline: õigusakti sõnastus keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Loogiline: õigusakti sisu kindlakstegemiseks kasutatakse formaalloogika reegleid Süstemaatiline: mõistete tähenduse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõiki asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Ajalooline: püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu
antud kaasust silmas pidades tuleb otsustada. Isegi lünga või vastuolu esinemisel jõutakse pärast nende ületamist grammatilise tõlgendamiseni. Õigusest sisuliseks arusaamiseks tuleb ratio legis endale selgeks teha. See saab toimuda ilmselt toetudes eelkõige seaduse tekstile. Oskuskeele raskused on seotud homonüümiaga, polüseemiaga, sünonüümiaga ja paronüümiaga; loogiline. Loogiline tõlgendamine on selline tõlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Tegemist on mõttelise protsessiga, mille käigus tõlgendaja kasutab normi teksti interpreteerimisel loogikavõtteid. Üheks levinuimaks võtteks on siin mõistete loogiline analüüs. Loogilise analüüsi abil saab eristada mõiste olulisi tunnuseid, näha mõiste mahtu jne. Loogilise tõlgenduse eesmärgiks on õigusakti või õigusnormi mõistliku eesmärgi (ratio legis) väljaselgitamine. Õigusnorme on 10
Loomuõigusliku teoreetilise käsitluse areng kokkuvõtlikult: 1) enne 17.saj: positiivse määrasid õiguse sisu Jumal, loodus ning inimmõistus; 2) 17saj: positiivse õiguse sisu määrasid loodus ja inimmõistus, Hugo Grotius väitis 1632, et loomuõigus kehtib ka sellise kõlvatu oletuse juhul, mille kohaselt Jumalat ei olegi; 3) 18.saj alates: jagamatult üksnes inimmõistus. Premissid on kindlalt inimmõistuse vili ja nende tunnetamiseni jõutakse formaalloogika võtete abil. LOOMUÕIGUS: 1) kaitseb õigluse jt moraaliprintsiipide prioriteeti õiguse ees; 2) kaitseb igavese ja üldise väärtusi, mille alge on loomuõiguses; 3) ei loe õiguseks üksnes õigusnorme, s.o positiivset õigust, vaid õiguse aluseks on loomuõigus; 4) 18.saj lõpp ja 19.saj algus paneb aluse õiguse süstematiseerimisele, st ulatuslikult kodifikatsioonile. Ajaloolise koolkonna teooriad
õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?" 12. Tõlgendamise klassikalised meetodid Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine kasutab õigusakti sisu kindlakstegemiseks formaalloogika reegleid. See tõlgendamisvõte tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Võetakse mõistete tähenduse kindlakstegemisel arvesse kõiki asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Ajalooline tõlgendamine selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. Siin saab kasutada õigusakti ettevalmistus- materjale.
Või lihtsalt see kantlik suhe universaalsega, mis muudab mu eetiliseks tänu kooskõlale praktilise mõistusega? Seega toob Kant meie traditsiooni sisse veel ühe viisi, kus ise pole lihtsalt antud, vaid moodustatakse suhtes iseenese kui subjektiga. 11). …… raamat, Aureliuse Pihtimused 3 (KÜSIMUS: Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. Aquino Thomas.) Keskajal valitseb edasi kreeka mentaliteet. Skolastika - Aristotelesest tulenev formaalloogika rakendamine. Peamisteks probleemideks PREDESTINATSIOONI ÕPETUS - Aurelius AUGUSTINUS (354 - 430) - küsimus sellest, kas jumal on juba inimese saatuse ära otsustanud või saab seda veel maapealsete tegudega muuta. Kas inimene läheb taevasse või põrgu? Augustinus ütleb, et inimene on juba eos jumalik ja lunastatud. Inimene peab oma vaimset jumaliku tasakaalu hoidma. Tegelik elu algab alles pärast viimset kohtupäeva. Elu on ettevalmistav etapp, selles elus
rahvusvahelise õiguse rajaja (Hugo Grotius) väitis esimesena (1632), et loomuõigus kehtib ka sellise kõlvatu oletuse juhul, mille kohaselt Jumalat ei olegi (need on juba ratsionalistliku loomuõiguse seisukohad, otsuste kõrgemad põhimõtted ehk nn premissid on inimmõistuse tulemus); 3) Alates 18saj: jagamatult üksnes inimmõistus (premissid on kindlalt inimmõistuse vili ja nende tunnetamiseni jõutakse formaalloogika võtete abil); LOOMUÕIGUS: 1) Kaitseb õigluse jt moraaliprintsiipide prioriteeti õiguse ees; 2) Kaitseb igavesi ja üldisi väärtusi (ka moraaliprintsiipe), mille alge on loomuõiguses (õigus on väga staatiline); 3) ei loe õiguseks üksnes õigusnorme, see on puhtalt positiivses õiguses, vaid õiguse aluseks on loomuõigus; 4) positiivse õiguse normide plahvatusliku kasvu tingimustes 18.saj lõpus ja eriti 19.saj
Kontaktivabade lülituste projekteerimise aluseks on matemaatilise loogika haru releelülituste teooria, mis töötati välja aastatel 1920-1930 kontaktreleelülituste projekteerimiseks. Kuna kontaktivabad loogikaelemendid on oma talitlusviisilt lähedased elektromehaanilistele kontaktreleedele (nendelgi on ainult kaks võimalikku olekut), saab neid projekteerimismeetodeid hõlbsasti kohandada ka kontaktivabade loogikalülituste projekteerimiseks. Matemaatiline loogika tekkis formaalloogika edasiarendusena. Tänapäeva mate- maatilise loogika aluseks on inglise matemaatiku George Boole´i tööd. Tema meetod on tuntud kui loogikaalgebra ehk Boole´i algebra. Tänapäeval käsitletakse Boole´i algebrat kui üldist matemaatilist meetodit, mille üheks esituseks on formaalloogikas ja selle rakendustes kasutatav loogikaalgebra, teiseks aga releekontaktahelate ja kontaktivabade lülituste kirjeldamisel ja projekteerimisel kasutatav relee- ehk lülitus- algebra
Veel keerulisem on lausete grammatiline analüüs (süntaksi probleemid). Esmalt tuleb uurida ÕN-i teksti grammatikareeglite abil. Õiguse keel välistab paljude sõnade mitmetähenduslikkuse sellega, et neil on õiguskeeles spetsiifiline tähendus, nt leping, pärand. Õiguse tekstil on kahesugune ülesanne: ta on lähtekohaks mõtte avamisel ja seab piirid tõlgendamisele endale. Loogiline tõlgendamine — selline tõlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Siia alla käib ka teleoloogiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine: Tähendab õigustloovate aktide tekstidevaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Süstemaatilisel tõlgendamisel selgub üldnormi mõte seoses teiste normide võ reguleerimisaladega. See on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus. Edasi tuvastatakse normide loogilised funktsionaalsed seosed
meetod. Peamised tõlgendusvõtet: 1 Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Grammatiline tõlgendamine võib hõlmata sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamist, samuti sõnade ja fraaside vaheliste süntaktiliste seoste analüüsi; Loogiline tõlgendamine kasutab õigusakti sisu kindlakstegemiseks formaalloogika reegleid; Süstemaatilisel tõlgendamisel võetakse mõistete tähenduse kindlakstegemisel arvesse kõiki asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Seaduses defineeritud mõistele võib olla tehtud täpsustusi ja kitsendusi mitmetes teistes seadustes; Ajalooline tõlgendamine selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. Siin saab kasutada õigusakti
õigusnormid. Koos käitumisreeglite ja normide (väärtushinnangute) kehtestamisega on välja kujunenud või kujundatud ka nendest reeglitest ja normidest (väärtushinnangutest) kinnipidamise tagamise vahendid (hukkamõist, karistused, sunnivahendid jm). Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis, mall (Vt Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996, lk 56). Eespool juba nimetasime, et valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt matemaatika- ja formaalloogika reeglid, esteetika ja tavanormid, moraalinormid (kõlblusnormid), tehnilised normid ehk normatiivid jne. Mitte kõik need ei ole normid sotsiaalse normi tähenduses. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid (käitumiseeskirjad), mis kehtestavad, kuidas konkreetses normis nimetatud olukorda sattunud inimene (või juriidiline isik) käituma peab või peaks. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet. Nad reguleerivad ühiskondlikke
ülespidi. Kuna pärgamendid olid tollal ajal üsna kallid, siis paljud vanaaja tekstid hävitati. Nende tekstide asemele kirjutati kloostrites nüüd usuga seonduvaid kirjutisi. Kuid kirik vajas ka ilmalikke teadusi. Näiteks antiikajal loodud teadused süstematiseeriti 5. sajandil seitsmeks ,,vabaks kunstiks". Need aga liigitati kaheks alles 6. sajandil. Nendeks oli siis triivium ja kvadriivium. Triiviumi alla käis grammatika, retoorika ja dialektika ( formaalloogika ). Kuid kvadriiviumi alla pandi aritmee- tika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid ,,kunste" õpetati keskaja koolides üsna piiratult, kui seda võrrelda Vana-Roomaga. Kuid hiljem arendasid ilmalikke teadusi juba ülikoolid. 2.2 Teaduse tunnetusvaldkonnad Tavamõistes mõistavad inimesed teaduse all teadmiste avastamist, selle süstematiseerimist ja kontrollimist. Sellise protsessi eesmärgiks on aga tõe tunnetamine. Kuid kõik, mida inimene teab, ei ole siiski teaduslik
ülespidi. Kuna pärgamendid olid tollal ajal üsna kallid, siis paljud vanaaja tekstid hävitati. Nende tekstide asemele kirjutati kloostrites nüüd usuga seonduvaid kirjutisi. Kuid kirik vajas ka ilmalikke teadusi. Näiteks antiikajal loodud teadused süstematiseeriti 5. sajandil seitsmeks ,,vabaks kunstiks". Need aga liigitati kaheks alles 6. sajandil. Nendeks oli siis triivium ja kvadriivium. Triiviumi alla käis grammatika, retoorika ja dialektika ( formaalloogika ). Kuid kvadriiviumi alla pandi aritmee- tika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid ,,kunste" õpetati keskaja koolides üsna piiratult, kui seda võrrelda Vana-Roomaga. Kuid hiljem arendasid ilmalikke teadusi juba ülikoolid. 2.2 Teaduse tunnetusvaldkonnad Tavamõistes mõistavad inimesed teaduse all teadmiste avastamist, selle süstematiseerimist ja kontrollimist. Sellise protsessi eesmärgiks on aga tõe tunnetamine. Kuid kõik, mida inimene teab, ei ole siiski teaduslik
ülespidi. Kuna pärgamendid olid tollal ajal üsna kallid, siis paljud vanaaja tekstid hävitati. Nende tekstide asemele kirjutati kloostrites nüüd usuga seonduvaid kirjutisi. Kuid kirik vajas ka ilmalikke teadusi. Näiteks antiikajal loodud teadused süstematiseeriti 5. sajandil seitsmeks „vabaks kunstiks“. Need aga liigitati kaheks alles 6. sajandil. Nendeks oli siis triivium ja kvadriivium. Triiviumi alla käis grammatika, retoorika ja dialektika ( formaalloogika ). Kuid kvadriiviumi alla pandi aritmee- tika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid „kunste“ õpetati keskaja koolides üsna piiratult, kui seda võrrelda Vana-Roomaga. Kuid hiljem arendasid ilmalikke teadusi juba ülikoolid. Keskajal levinud skolastiline teadus toetus ainult autoriteetidele. Argumentatsioon ei toetunud kogemustele, vaid formaalloogikale, mida vaidlustes ja uurimustöödes kasutati. Aristotelesest sai keskajal põhiliseimaks autoriteediks
annaabi.ee 
