Folkloristika kordamisküsimused ja vastused. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Nimeta vähemalt kolme rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused
luuakse aina uuesti. Ühtki teost ei saa kuulutada orginaaliks. Iga laulu ja jutu esitus erineb eelnevast. 6. mitteametlik isegi vastandumine riiklikele ja teistele ametlikele struktuuridele 7. võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme poeetiline, kujunduslik keelekasutus 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. 5. Kes on (Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Dundesi järgi on rahvas mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus, nagu rahvus, religioon, elukutse, riiklus või perekond jne. Seega vähemalt kaks inimest, kellel on ühised traditsioonid. Varajasem käsitlus pidas ,,rahvaks" eelkõige maarahvast ja linnatsivilisatsioonist kõrvale jäänud kihte. 6
aastatel; o pärimus – kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina; osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, pärimusmuusika; o vaimne kultuuripärand – kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta; Rahvaluule mõiste määratlemine: o aineloendi kaudu; o olemuslike tunnuste kaudu; o kommunikatsiooni laadi kaudu; 20. sajandi folkloristikas toimunud muutused rahvaluule määratlemisel: o minevik vs tänapäev; o ’’vanad’’ vs ’’noored’’; o Rahvas vs pärimusrühm; o Territoorium vs tegevus; o Objekt vs subjekt; o ’’asi’’ vs protsess; o Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus; 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut.
Jakob Hurt kutsus inimesi üles koguma rahvaluulet, sest see oli kui ''üks suur ja elav ajalooraamat'' ja omas tähtsat rolli ajaloo kontekstis 16. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald Sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel. Hurt folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist. 17. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod e ajaloolis-geograafiline meetod *Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid *eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed *Väärtustab suuri rahvaluulekogusid *Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist *Meetordi põhiseisukohas sõnastad Kaarle Krohn 18. Kuidas toimib W. Andresoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus?
on tavaliselt anonüümne kujundab maailmavaadet 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Nad levivad anonüümselt, looming on varieeritud ning kollektiivne. Paljud facebook’i pildinaljadest on ka traditsioonilised (näiteks igal aastal jõuludel nurisetakse, et liiga vara pannakse kaunistusi üles ning tehakse selle kohta nalju jne.) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloetelu kaudu – Folkloristika on vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanasõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud. Olemuslike tunnuste kaudu – Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne ja anonüümne kunstilooming. 5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest?
olemuslike tunnuste kaudu. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? *Folkloor kui kultuuriprotsessi peegeldus *See püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis, millele on omane pidev muutumine *pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames *kajastab eriliselt ühiskonna kultuurilist ja sotsiaalset identiteeti 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloendi kaudu Olemuslike tunnuste kaudu ·vanavara (alguses Kreutzwald, hiljem Rahvaluule on: kollektiivne, Hurt) - ehk rahvamälestused on traditsiooniline, suuline, vaimne, "vanad rahvalaulud, vanad jutud, anonüümne (Jaago) vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud 1
Kuid kõik folkloor ei ole kindlasti suuline). 4. Missuguste tunnuste alusel saab folklooriks pidada kaasaja meedia vahendatud kummituslugusid, vandenõuteooriaid, sotsiaalmeedias jagatavaid meeme ja pildinalju? Paljude selliste folkloorivormide autor ei ole teada; nad levivad kirjalikul teel või piltide kaudu(mis on uuema aja tunnus); need folkloorivormid on lühikesed ja kergesti loetavad, 5. Võrdle vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Üks määratlus on näiteks aineloendi kaudu: seal öeldi, et vana vara ehk rahvamälestised on vanads rahvalaulud, vanad jutud, vanasõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, najatamised jne. Teine määratlus on nt kommunikatsiooni laadi kaudu: öeldakse, et rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. 6
tunnuste valikut. Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne, anonüümne looming. VÕI tugineb traditsioonile, varieerub ulatuslikult – iga esitlus on ainulaadne, võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, on tavaliselt anonüümne, kujundab maailmavaadet. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Kollektiivne, anonüümne 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne, anonüümne looming. VÕI tugineb traditsioonile, varieerub ulatuslikult – iga esitlus on ainulaadne, võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, on tavaliselt anonüümne, kujundab maailmavaadet. 5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Rahvas on mistahes inimeste rühm kellel on vähemalt üks ühine tunnus (peab olema vähemalt kaks inimest)
Varieeruvus aga annab folkloorile erinevaid värve juurde ning lisaks annab võimaluse mõtestada folkloori läbi ajaloo muutumise. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Kõik nad sisaldavad folkloorset ainest. Kajastavad selle ajastu vaateid ja mõtteid, traditsioone, huumorit, kollektiivseid tõekspidamisi, levivad suuliselt ja kollektiivselt. 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Olemuslikud tunnused vs kommunikatsiooni laad vs aineloend(Jakob Hurt). Olemuslike tunnuste põhjal liigitamine keskendub üldistele tunnustele nagu kollektiivsus, traditsioonilisus, suulisus, anonüümsus jne, kuid Hurda aineloendi kaudu määratlemine keskendub spetsiifilisemalt folkloori liikidele ja sisule nagu vanad jutud, vanadsõnad, rahvanaljatamised, kombed, ebausk jne. 5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest?
kummituslugusid, vandensotsiaalmeedias jagatavaid meeme ja pildinalju? Rahvaluule pole üksnes minevikunähtus, vaid see on toimiva sotsiaalse rühma elususe tundemärk ka tänapäeval. Pulmas-teatud mängud või kombed, folkloor- tegevus ja protsess, mis sünnib siin ja praegu ning mida pole võimalik piltlikult öeldes tagasi kerida, sest iga esitus ja situatsioon on ainukordne. 5. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Olemuslike tunnuste kaudu vs kommunikatsioonilaadi kaudu Olemuslik Ülo Valgu järgi: - tugineb traditsioonile, - varieerub ulatuslikult - võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, - on tavaliselt anonüümne, - väljendab ja kujundab pärimusrühma maailmavaadet Kommunikatsioon: - Omane pidev muutumine - Kollektiivne ja traditsioonipõhine - Kontekstisidus suhtlus- ja väljendusviis - Kunstipärane kommunikatsioon väikestes rühmades 6. Kuidas määratles A
Jaotus põhineb 18.sajandi lõpul Euroopa kirjanduses valitsevaks tõusnud romantilisel nägemusel, mille järgi on rahvaeeposed sündinud rikkumatu rahva vaimust kollektiivse loomistöö tulemusena, loojad on sageli nime poolest tundmatud. Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming (nt Homerose ''Illias'') Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit loodusteadustest, kuid said omaseks ka rahvaluuleteaduses. Folkloristikas nn. soome koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäja Julius Krohn arvas, et rahvalaulud arenevad nagu kasvavad sulaga lumepallid: pisematest laulukildudest põimub vähehaaval üha pikemaid ja sekaderohkemaid laulutervikuid.Kuiarensaab kesta häirimatult, ongi tulemuseks eepos. Kirjandus-ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sndi kirjaoskuse tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva-ja kunsteepose vahel.
olemuslike tunnuste kaudu- see tugineb mingisugusele traditsioonile, varieerub ulatuslikult, võtab kindlaid kunstilisi vorme, tavaliselt on anonüümne (kuigi grafiti ei ole päris anonüümne ja pildinaljadel on vahel autor teada) ja väljendab ja kujundab pärimusrühma maailmavaadet (edastab mingi mõtte) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Nii olemuslike tunnuste kaudu, kui ka kommunikatsiooni laadi kaudu saab rahvaluulet määratleda mitme ühise joone kaudu. Kommunikatsioon tähendab seda, et kokkukuuluva rahva maailmavaadet jagatakse üksteisega. See omab mingit kindlat kunstilist kuju ning tugineb traditsioonidele, omab mingid informatsiooni, teadmisi ja oskusi. 5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi
olemuslike tunnuste kaudu- see tugineb mingisugusele traditsioonile, varieerub ulatuslikult, võtab kindlaid kunstilisi vorme, tavaliselt on anonüümne (kuigi grafiti ei ole päris anonüümne ja pildinaljadel on vahel autor teada) ja väljendab ja kujundab pärimusrühma maailmavaadet (edastab mingi mõtte) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Nii olemuslike tunnuste kaudu, kui ka kommunikatsiooni laadi kaudu saab rahvaluulet määratleda mitme ühise joone kaudu. Kommunikatsioon tähendab seda, et kokkukuuluva rahva maailmavaadet jagatakse üksteisega. See omab mingit kindlat kunstilist kuju ning tugineb traditsioonidele, omab mingid informatsiooni, teadmisi ja oskusi. 5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi
koguduse piirkond, ühe vaimuliku ametipiirkond. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. 13. sajandi lõpul oli Eestis 59 kihelkonda, aga 1925. aastaks olid neid juba 107. Ametliku jaotusena kihelkondi enam ei ole, kuid etnograafias, folkloristikas, keeleteaduses kasutatakse kihelkonnanimesid praeguseni. Haldusjaotusel põhinevat, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksust, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist, nimetatakse haldusüksuseks. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks.Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse
algsest kujust ja on ainult midagi, mis on osa minevikust. Tänapäevase dünaamilise käsituse kohaselt rahvaluule ei kao, muutuvad vaid rahvaluule välised tunnused, tähendus ja funktsioonid. Rahvaluule ei pea olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus, vaid saab olla ka kirjalik ja tänapäevane, nt netifolkloor. 5. Võrdle vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloendi kaudu: selle viisi võttis kasutusele J. Hurt, kelle kohaselt saab rahvaluulet jaotada sellistesse kategooriatesse nagu vanad jutud, nõidade laulud/loitsud, vanad rahvalaulud jne. Tegelikult ei ole võimalik täielikku aineloendit luua, sest sinna saab kogu aeg midagi juurde lisada. Tänapäeval kuuluksid siia hulka ka näiteks interneti meemid. Kommunikatsiooni laadi kaudu: rahvaluule on miski, mida inimesed teineteisele pidevalt vahendavad. See kujuneb ja säilib omavahelistes
Tugineb traditsioonile, Varieerub ulatuslikult, Võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, On tavaliselt anonüümne, Väljendab ja kujundab pärisrühma maailmavaadet (Valk 2005: 11). 3. Kommunikatsiooni laadi kaudu Elo-Hanna Seljamaa määratlus: „Rahvaluule on /../ kollektiivne ja traditsioonipõhine ning sama kontekstisdus väljendus. Dan Ben-Amose definitsioon: „Folkloor on kunstipärane kommunikatsioon väikestes rühmades.“ 20. saj folkloristikas toimunud muutused rahvaluule määratlemisel * minevik vs tänapäev * „vanad“ vs „noored“ * rahvas vs pärimusrühm * territoorium vs tegevus * objekt vs subjekt * „asi“ vs protsess * staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Folkloorsete nähtuste tähistamiseks on Eestis kasutusel olnud hulk erinevaid termineid (vanavara, rahvamälestused, rahvaluule jne). Dundes, Alan 2002. Kes on rahvas? Vandenõuteooriad
see pole õige. Folkloor võib olla ka kirjalik. ,,Iga folklooripala puhul on võimalik analüüsida selle tekstuuri, teksti ja konteksti." Konteksti kogutakse selleks, et püüda aru saada, miks mingit konkreetset teksti on mingis konkreetses situatsioonis kasutatud. Võltspärimuse sepitsemine ,,Folkloristid ei saa takistada inimesi uskumast, et võltspärimus on folkloor." Antropoloog ja võrdlev meetod folkloristikas ,,On olemas uurimisviis, folkloristika, mis kogub ja võrdleb sarnaseid, kuid mittemateriaalseid muistsete rasside mälestisi, säilinud ebausku ja lugusid, arusaamu, mis on küll meie ajas, kuid ei kuulu enam sellesse." Metafolkloor ja suulise kirjanduse teadus ,,Kuna folkloor pidi õigupoolest peegeldama ainult ammust minevikku, ei peetud oluliseks püüda koguda folkloori kaasaegset konteksti. 20. Sajand tõi kaasa etnograafiliste välitööde
pere enda jaoks 70ndatel murrang, hakati tegelema väikerühmadeni. Jutt sünnib objektiivse maailma nähtuste, kogukondliku suhtlemise ja subjektiivse kogemuse kokkusaamisel. Objektiinve tegelikkus Traditsioon ja maailmapilt Jutt Sündmus v näitus Stereotüüpne väide, seletus Elamus, väljaelamine, vahendamine Varasemas folkloristikas seletati. Aga 70ndel tekkis küsimus, kas sellel on reaalne tähendus 1. kägu kukub naabri õuel Käo kukkumine ennustab surma Konkreetsed juhtumind, mis 2. Naabrinaine sureb kinnitavad või lükkavad ümber stereotüüpseid väiteid
territoorium vs tegevus 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne, anünüümne 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Kummitusjutud tekitavad hirmu, facebook – kõik levib, uued vormid, grafiti – üle kirjutamine 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloendi kaudu - vanavara ehk rahvamälestused on “vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade (sic!) laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud” Kommunikatsiooni laadi kaudu - “Rahvaluule on /.../ kollektiivne ja traditsioonipõhine ning samas kontekstisidus väljendus- ja suhtlusviis, mis realiseerub kindlas situatsioonis ja konkreetsete inimeste vastasmõjus.”
Essentsialistlik käsitlusviis nähtusi saab kirjeldada objektiivselt. Vaatlejast ei saa sõltuda see, mida kirjeldatakse Konstruktuvistlik mõtlemine Vastandub eelmisele tõlgenduslikkuse poolest. Esitluse viis on juba uurimise osa. Umbisiklikuline käsitlusviis pole enam võimalik. Sotsialistliku (teine variant) järgi oleks pidanud uurima ainult teksti, uuema mõtteviisi kohaselt tuleb uurida ka esitlusviisi. 90ndate aastate eesti folkloristikas olid väga tugevad vaidlused selle üle, milline tõlgendusviis oleks õige. Enne 1960ndaid aastatid käsitleti rahvaluulet minevikuna, sajandi teisel poolel saadi aru, et rahvaluule on olemas ka tänapäeval, pidevas taastekkimises. Rahvaluule staatiline ja dünanaamiline käsitus Dünaamiline käsitlus ei lase rahvaluulet käsitleda ainult minevikulise asjana. Paradigmavahetus rahvaluule olemasolu mõistmises: Veel 1960ndail eeldus, et nn
Ilmusid "Eesti Nõukogude Entsüklopeediad"ehk ENE-d , eesti kirjandusklassikute (Vilde,Luts,Tammsaare)valiksarjad.Eesti haridussüsteem suutis kogu ideoloogilise surutisele vaatamata oma taset ja traditsioone osalt säilitada.Samuti säilis kõigis Baltiriikides emakeelne kõrgharidus. Küllaltki populaarsed olid rahvatants,koorilaul, rahvamuusikaansamblid. Kõiki kultuurilise vastupanu ilminguid pole võimalik siin kohal üles lugedagi.Olgu mainitud ka rahvusteadustes- folkloristikas, etnograafias, eesti ja soome-ugri filoloogias ning arheoloogias ja samuti ka Eesti ajaloo uurimisel suured saavutused. Eesti kultuurielu rikastus erinevate isesisvus organisatsioonide ja üritustega.Tekkisid Eesti Muinsuskaitse Liit, Rahvarinne, Interrinne, MRP-AEG jne.Samuti toimusid laulupeod Eestimma eri paigus:öölaulupeod,kus põhiliselt olid osalisteks noored , kuid kus leidus ka vanemaid. 1978
Jaotus põhineb 18. sajandi lõpul Euroopa kirjanduses valitsevaks tõusnud romantilisel nägemusel, mille järgi on rahvaeeposed sündinud rikkumatu rahva vaimust kollektiivse loomistöö tulemusena, loojad on sageli nime poolest tundmatud. Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming (nt Homerose "Illias"). Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit loodusteadustest, kuid sai omaseks ka rahvaluuleteaduses. Folkloristikas nn. soome koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäija Julius Krohn arvas, et rahvalaulud arenevad nagu kasvavad sulaga lumepallid: pisematest laulukildudest põimub vähehaaval ühe pikemaid ja seikaderohkemaid laulutervikuid. Kui areng saab kesta häirimatult, ongi tulemuseks eepos. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sündi kirjaoskuse tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva- ja kunsteepose vahel
Folkloristika aluste kordamisteemad I. Üldküsimused: ajalugu, teooria, mõisted, uurimisviisid 1. Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas: mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rõhuasetuste muutused ja nende põhjused. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa,
Jakob Hurt 1896 esindab laia rahvaluule käsitlust. Loend (laulud, rahvanaljatamised, kombed, lastemängud, nõidade (sic!) laulu ja sõbad jm), mille ta esitas, ei saa olla kunagi täielik, sest rahvaluulele on omane pidev muutumine (nähtusi on väga palju). II Olemuslike tunnuste kaudu Nt. Oskar Looritsa (1935), Ülo Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused. III Kommunikatsiooni laadi kaudu Tiiu Jaago def. Folkloristikaalused 2. loeng 20.sajandi folkloristikas toiminud muutused Minevik vs tänapäev ,,vabad" vs ,,noored" Rahvas vs pärimusrühm Territoorim vs tegevus Objekt vs subjekt ,,asi" vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vt Jaago, Tiiu; Tuisk, Astrid 2011 Rahvaluule minikursus: Rahvaluule kuidas, kus ja millest Sissejuhatus rahvaluulesse mõistesse ja teadusloosse II Folklooriprotsess: uurija ja uuritava suhe, rahvaluule fraasid, rahvaluule kaks ,,elu" Uurija ja uuritava suge
1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused). Eesti folkloristikas lähtutakse folkloori mõiste piiritlemisel kolmest asjaolust: 1. aineloend 2. tunnuste loend 3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine Rahvaluule · tugineb traditsioonile · varieerub ulatuslikult iga esitlus on ainulaadne · võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme · on tavaliselt anonüümne · kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON:
Inge Org Varasel keskajal erines lääne-ja kesk-Euroopa maastik oluliselt praegusest. Suur osa territooriumist oli kaetud metsadega. Need küll hävitati ajapikku inimeste tegevuse ja loodusvarade raiskamise tagajärjel. Mets oli nii meelitav (kütus, ulukid, marjad, seened) kui ka hirmutav seal valitsevate ohtudega: metsloomad, röövlid, salapärased viirastuslikud olendid ja soendid. Metsamaastikul on väga oluline roll rahva teadvuses, folkloristikas ja poeesias. Loodus oli nähtamatu maailma sümbol. Maise maailma vaatlus avas teise, kõrgema tasandi maailma. Teoloogid kinnitasid, et inimvaim ei ole võimeline taipama tõde teisiti kui materiaalsete asjade vahendusel. Mets on pimedusevald või maine elu oma illusioonidega, meri on maailm ja ahvatlused, tee on otsing ja palverännak. Valitsev maaelanikkonna absoluutne ülekaal tingis kogu ühiskondlikus käitumises ja teadvuses maaharijale omase maailmanägemise
pealtvaatajad ja mängijad, vastavalt kalendrikommetele maskeering. Teemadeks tööd, igapäevaelu suhted. Mäng = laul&kõne + tegevus. Laul&kõne zanriline folkloor: rahvalaulud, jutud, lühivormid. Tegevus usund/kombed! Seotus kalendriga. 11.Pärimuslik ajalugu kui meetod. kuidas lähenetakse sel puhul allikale, millised küsimused allikatele esitatakse. kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite süsteemis Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni. ! Oluline on see,kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks
Tänapäeva folkloorist Toim. Mare Kõiva. Tartu: Eesti Keele Instituut, 161. 3.Kalmre, Eda 1999. Rahvusvaheline levik. Roos närtsib, marmor puruneb... Toim. Ants Haljamaa. Tallinn: Koolibri, 105. 4.Kalmre, Eda 2005. Laste- ja noortepärimus. Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse. Toim. Mall Hiiemäe.Tallinn:Koolibri, 167. 5.Nahkur, Anne,Sokk, Maie 2001. Rahvaluulest. Sõna võlu Kirjanduse õpik 7.klass. Tallinn:Koolibri, 10. 6.Seljamaa, Elo-Hanna, 2012. Rahvaluulest folkloristikas, koolis ja ühiskonnas. Toim. Harro- Loit, Halliki, Tasa, Monika. Tartu: Kultuuriteooria tippkeskus, 71. 7. Valk, Ülo 2005. Mis on rahvaluule? Koost. Merili Metsvahi ja Ülo Valk. Tallinn: Koolibri, 911.
RAHVALAUL IDA-VIRUMAAL Ida-Virumaa rahvalaulud ja -viisid moodustavad osa kogu Virumaa ja laiemalt Põhja-Eesti kultuuriareaali folklooripärandist. Põhja-Eesti oli meie vana lauluklassika - regivärsiline rahvalaule hälliks. Siit põlvnevad sellised vanimad laululiigid, nagu lõikus- ja kiigelaulud, hulk jutustavaid ja ka mõnevõrra hilisemaid lüürilisi laule, mis aja jooksul on levinud ka naaberaladele ja kaugemalegi. Põhja-Eestit on peetud üldse regivärsilise rahvalaulu (soome folkloristikas nimetatud tavaliselt runolauluks või kalevalamõõduliseks rahvalauluks) tekkepaigaks. On ilmne, et kõigis Virumaa kihelkondades olid tuntud kõik regilaulu põhiliigid - töö- ja tavandilaulud, hälli-, laste- ja mängulaulud, lüürika ja lüroeepika, sõltumata sellest, kui palju neid ühelt või teiselt poolt kirja on pandud. Meieni säilinud laulutekstid on valdavalt hilisemad, vanemaiski laulusõnades on aegade jooksul toimunud palju muudatusi.
Surnuteriigis (Kur'is) peajumalatena tegutses abielupaar Nergal ja Ereskigal. Pooljumalik kuningas Gilgames. 9. Mille poolest erineb sumeri maailmaloomise müüt piiblis (Vanas ja Uues Testamendis) esitatud maailmaloomise loost? Vanas testamendis teeb jumal kõik ise, sumeris on kõik teised jumalad ka 10. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Müüt on üks kolmest proosajutustuse erinevast vormist folkloristikas, ülejäänud on muinasjutt ja muistend. Ühine muistendil ja müüdil: Pole kindlat algust, jutustuse ajastu pole kindlalt piiritletud, lugu on usutavana loodud, koht ja aeg on kindlaks määratud. Samas muinasjutul on kindel algus, jutustamise aeg on piiratud, lugu on ebareaalne, pole kindalt aega ega kohta. Kõigil on omamoodi: Toimumisaeg: müüdis toimub tegevus kauges minevikus, muistendis lähiminevikus, muinasjutus pole see selge.
Folkloristika alused. Lisamaterjale Tiiu Jaago, 2005 päis Terminoloogia sisukord Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Folkloori mõiste piirid erinevates teadustraditsioonides Rahvaluule korduvus ja muutuvus: rahvaluuleteaduse põhimõisted 1. Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Eesti folkloristikas on rahvaluule mõiste piiritlemisel lähtutud aineloendist, tunnuste (sh rahvaluule levikutehnikast tulenevast) loendist, pärimuskultuuri toimimise kirjeldamisest. Lähemalt Tiiu Jaago, Eesti rahvaluule mõiste kujunemist, ajakirjas Mäetagused nr 9, 1999, lk. 70-91. Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus
Morfoloogia ehk vormiõpetus Loeng aines "Keel kui süsteem" EKKI lektor Annika Kilgi (annika.kilgi[ätt]tlu.ee) Mis on morfoloogia ehk vormiõpetus? Keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Morfoloogia teistes teadustes Bioloogias: organismide ja nende osade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Astronoomias: taevakehade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Folkloristikas: rahvajuttude struktuuri uurimine Morfoloogia teistes teadustes Geomorfoloogia: Maa pinnavormide uurimine Morfoloogia teistes teadustes Jõemorfoloogia: jõgede voolusängide muutumise uurimine Morfoloogia põhimõisted Lekseem on sõnavara põhiüksus, eri vorme sisaldav üldistatud sõna. Paradigma on lekseemi kõigi muutevormide kogum. Sõnavorm e muutevorm on lekseemi konkreetne esinemisjuht tekstis, nt majadeni, majale. Morfoloogia Morfoloogia põhimõisted
Vanas Testamendis on need taandatud Jumala enda loominguks. Kui taimede ja valguse loomine tulenes sumeri mütoloogias Ani ja Ki suguühtest, siis vanas testamendis on need omistatud Jumala loominguks. Sumeri mütoloogiast puudub vete poolitamise motiiv. 10. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Müüt on üks kolmest proosajutustuse erinevast vormist folkloristikas, ülejäänud on muinasjutt ja muistend. !!! Ühine muistendil ja müüdil: Pole kindlat algust, jutustuse ajastu pole kindlalt piiritletud, lugu on usutavana loodud, koht ja aeg on kindlaks määratud. Samas muinasjutul on kindel algus, jutustamise aeg on piiratud, lugu on ebareaalne, pole kindalt aega ega kohta. !!! Kõigil on omamoodi: 1. Toimumisaeg: müüdis toimub tegevus kauges minevikus, muistendis lähiminevikus, muinasjutus pole see selge.
Mis on see, mis võimaldab üht värsirea positsiooni hinnata tugeva ning teist nõrgana? Skeemil esitatud ülemise värsirea puhul (kus need kuked sõivad kulda) on niisuguseks teguriks ilmselt sõnade esimesele silbile langev pearõhk. regivärsilises rahvalaulus võivad värsirea tugevad ja nõrgad positsioonid olla teineteisele vastandatud nii rõhu kui ka silbipikkuse alusel. Rõhu ja silbipikkuse vahekorda regivärsilise rahvalaulu struktuuris on folkloristikas püütud väljendada nn kvantiteedi- reeglite abil. Lühikese kokkuvõttena eesti vanema rahvalaulu ajalisest ehk temporaalsest struktuurist, kus vältuste omavahelistel suhetel on tähtis roll nii keele, muusika kui ka värsimõõdu puhul, võiks vist öelda, et regilaulude esitamiseks on aegade jooksul välja arendatud omamoodi kompromisslahendus. Kõ- nele iseloomulikud kestusopositsioonid neutraliseeritakse teatud piirini, kuid nad ei kao jäägitult
eesti koll ja soome kolja `hiiglane'. 15. Kirjelda ajalooallikates korduvaid tunnusmotiive, millega kirjeldatakse läänemeresoome rahvaste paganlikke pühapaiku. Üldiselt ollakse taunival seisukohal kui asi puudutab hiiepuid ja nende mahavõtmist. See on justkui keelatud tegevus, mis võib enesega õnnetuse kaasa tuua. Välja arvatud juhul, kus see on kristlikule maailmavaatele jalgu jäänud ning kunagise püha puu langetamises nähakse pigem head tegu. Folkloristikas on teada, et jutustamise situatsioon ja selles osalejad mõjutavad jutustatavat; seetõttu on täiesti võimalik, et olenevalt koguja meelestatusest informandid `unustasid ära' pühapaikadega seotud traditsioonilised normid ning püüdsid esitada neutraalset seisukohta või koguni võtta omaks koguja vaated. Ka ei tohtinud purustada või muul moel kahjustada hiiekivisid. Näiteks kirjutab Balthasar Russow 1578. aastal: "Ka pidasid nad mõningaid salusid pühadeks, kust ühtki puud
Ühes kultuuriringis on sarnased kultuurikompleksid (8 kultuuriringi jagati maailma muuseumieksponaatide põhjal). Ameerika koolkond osade rahvaste kultuur on sarnane ja rahvad mõjutavad üksteist. Kõik kultuurielemendid ei teki ühes kohas, vaid erinevates kohtades ja levivad teatud ala ulatuses. See kultuurielement, mis on levinud väiksemal alal, on noorem ja ei ole veel jõudnud kaugemale levida. Võimalik on tuvastada kultuurinähtuse tekkepaik (nagu folkloristikas Soome koolkond). F. Boas (1858-1942) historism, ajaloolis-kriitiline koolkond, ajalooline partikularism. I Ei poolda suurt kultuuri seletamise skeemi. Pole olemas tõendeid, et on olemas universaalsed kultuuri arenguskeemid. II Muutis oluliseks välitööd (varem olid nn tugitooliteadlased), rõhutas, et oluline on õppida kohalikku keelt ja uurida, milline rahvas seesmiselt on. Iga põlisrahva kultuur on nii keeruline, et ei ole võimalik seda lihtsalt kirjeldada.
Põhiline moment kultuuri-ja vanuseareaalide hüpoteesi rakendamine . Vanuseareaalide hüpo seisneb selles,et kuskil on tekkinud kultuurikeskus ja see hakkab ringidena levima kultuur. Tekkekoha saame määrata selle järgi, kus on seda kultuurielemendi esinemist kõige rohkem. Kultuuriringid olid hästi suured, kuultuuri areaale võib maailmas olla hästi palju. On võimalik selgeks teha mingi kultuurielemendi algkodu. Pakkus teadlastele palju huvi. Selline lähenemine arenes ka folkloristikas(ajaloolis-geograafiline meetod) Prantsuse sotsioloogiline koolkond Oluline etnoloogia ja antropoloogia teooria mõjutaja. Peamine esindaja on Emil Durkheim. Tema järgi on inimühiskond iseseisva väärtusega reaalne väärtus. Ühiskonnal on eraldi iseseisev kvaliteet, see ei ole lihtsalt teda moodudatavate indiviidide summa. Teadlased peavad uurima just ühiskonda, mitte üksikisikuid. Uurida tuleb sotsiaalseid fakte. Sotsioaalsed faktid on ühiskondlikud nähtused. On
Byzantionist, Aristarchos Samothrakelt 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle. 13. Mis on eepilised vormelid ja mis oli nende funktsioon? Vormeliteooria (oral-formulaic theory) kasvas välja Homerose eeposte uurimisest 1920-ndate keskel USA folkloristikas. Milman Parry pakkus välja hüpoteesi, mille järgi Homerosele omistatud eeposed põhinevad kreeka laulikute suulisel traditsioonil. Vormeliteooria kesksed väited on: 1. Laul komponeeritakse igal esitusel uuesti (composition-in-performance). Laulu esitus ei põhine kunagi päheõpitud kinnistekstil. 2. Esitaja kasutab loovalt varieerides kompositsioonivahendeina vormeleid (formula), s
varauusaja rahvakultuuri. *Keskaja rahvakultuur on oma olemuselt naeru ja karnevalikultuur "Rahvalik naer ja selle vormid on rahvaloomingu kõige vähem uuritud valdkond. Rahvalikkuse ja folkloori kitsapiiriline kontseptsioon, mis kujunes eelromantismi ajajärgul ning sai põhilises lõpliku kuju Herderi ja romantikute juures ei hõlmanud peaaegu üldse spetsiifilist rahvalikku väljakukultuuri ja rahvalikku naeru selle ilminguterikkuses. Ka hilisemas folkloristikas ja kirjandusteaduses pole väljakul naerev rahvas saanud üksikasjalisema ning sügavama kultuuriajaloolise, folkloristliku ja kirjandusteadusliku uurimise esemeks. (...) Seepärast võib liialdamata väita, et mineviku rahvaliku naerukultuuri sügavat omapära ei ole tänini välja toodud." Bahtini kriikika: Ta rõhutas liialt binaarsust, rahva- ja kõrgkultuuri vastandust. "Bahtin tõstatas rahvakultuuri probleemi üsna hooletult ja ebamääraselt,
Maailm on täis mikrokultuuriareaale. Ameerika koolkond erinevalt Saksa-Austria koolkondadest tegid välitöid, dokumenteerisid ise kõike. Neil oli lokaalsem fookus, eluline kompetents. Saksa- Austria koolkond tegeles ainult suurte küsimustega - kaudselt, muusemikogude põhjal rekonstrueeriti maailma kultuuride areng. Sarnane meetod (Ameerika koolkonna oma) hakkas teadlastele palju huvi pakkuma. Selline meetod arenes ka folkloristikas, mida nimetatakse ajaloolis-geograafiliseks meetodiks. Prantsuse sotsioloogiline koolkond. Oluline etnoloogia ja antropoloogia teooria mõjutaja. Peamine esindaja Emil Durkheim (1858-1917). Tema lähenemise järgi on inimühiskond iseseisva väärtusega eriline reaalsus, selline süsteem, mis ei ole taandatav teda moodustavate indiviidide summale. 7
korraldamisest tänapäeval, Eestis levinud erinevatest matmisviisidest ja nende põhimõtetest. Peatükkide kaudu püüab autor vastata küsimustele, kuidas suhtuvad eestlased ja venelased tuhastamisematusse; mis on tänapäeva kristlike-, ilmalike- ja segamatuste põhimõtted ning funktsioonid ja milline matus on enim eelistatud. Kuues peatükk on pühendatud hauakivide sümboolika kirjeldamisele ja sissejuhatavale analüüsile. Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks olen rakendatud folkloristikas ja sotsioloogias praktiseeritavaid uurimismeetodeid nagu intervjuu, ankeetküsitlus, võrdlevat analüüsi jne. Uurimistöö kirjutamisel kasutan erinevaid teoreetilisi allikaid. Tähtsamateks on erinevate folkloristide, ajaloo- ja kultuuriteadlaste nagu Tarmo Kulmari, Eiki Bergi, Anu Korbi, Aivar Jürgensoni, Tiia Ristolaineni, Marika Mägi, Maire Sala uurimusi, artikleid. Suuremal määral toetun oma juhendaja PhD Marju Torp-Kõivupuu teadustöödele. Vene matmiskombestikku
annaabi.ee 
