Haldusjaotusest kokkuvõte

20

doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

ranniku riike. Avameri on ju laevasõiduks vaba ja mereäärsetesse riikidesse pääseb Eestist ilma kellegi teise maa-alasid läbimata. Tegelikult muidugi ei tasu naabrite hulka arvata kaugeid maid. Kuid kindlasti on Eesti naabriteks kõik Läänemere äärsed riigid, lisaks eelnimetatud neljale veel ka Leedu, Poola, Saksamaa ja Taani. Eesti haldusjaotus Haldusjaotuse mõiste. Eesti praegune haldusjaotus Iga riik jaguneb haldusüksusteks. Seda on tarvis riigi valitsemiseks. Üksainus valitsus pealinnas (keskvalitsus) ei suuda täpselt jälgida kohaliku elu üksikasju ega leida õigeid lahendusi kõigile kohalikele muredele, ta lihtsalt ei tuleks kõigega toime. Keskvalitsus tegeleb sellepärast vaid kogu riiki, kõiki selle kodanikke puudutavate küsimustega, jättes kohalike tähtsusega asjade ajamise kohalikele võimudele. Need luuakse valitsema teatud maa-alal elavaid inimesi - haldusüksust

Ühiskonnageograafia

75

doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus

12

doc

Allikaõpetus eksami küsimused vastustega (200)

terve maakerale tõmmati peale ruudustik 1839 Rücker Liivimaa kaart 184050 Schmidt Eestimaa kubermangu kaart (märgitud oli ka mõisad ja nende piirid) Kaarte saab jaotada ka otstarbe või ülesande järgi: teaduslikud, katastri, propaganda, teatme, õppe, mere, lennu, teede, turismi jm. kaardid. NL ajal kasutati koolides õpetamiseks väiksemõõtkavalisi kaate: ja need olidväga ebatäpsed. Kui matkamiselneid kasutada, et jõudnudsinna, kuhu vaja ja km ei vastanud ka 15. Eesti haldusjaotus muinasajast kuni aastani 1561. Eesti on riikluseeelses perioodis. Eesti rahvust ei olnud, olid eri hõimud, kes sõdisid omavahel. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused MAAKONNAD. · Teatu piirkonna külad moodustavad kihelkonna, mis oli MuinasEesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13.saj alguses on Eestis u. 45 kihelkonda. Põhiliselt välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala

11

docx

Allikaõpetuse kordamisküsimused vastustega

terve maakerale tõmmati peale ruudustik 1839 Rücker Liivimaa kaart 184050 Schmidt Eestimaa kubermangu kaart (märgitud oli ka mõisad ja nende piirid) Kaarte saab jaotada ka otstarbe või ülesande järgi: teaduslikud, katastri, propaganda, teatme, õppe, mere, lennu, teede, turismi jm. kaardid. NL ajal kasutati koolides õpetamiseks väiksemõõtkavalisi kaate: ja need olidväga ebatäpsed. Kui matkamiselneid kasutada, et jõudnudsinna, kuhu vaja ja km ei vastanud ka 15. Eesti haldusjaotus muinasajast kuni aastani 1561. Eesti on riikluseeelses perioodis. Eesti rahvust ei olnud, olid eri hõimud, kes sõdisid omavahel. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused MAAKONNAD. · Teatu piirkonna külad moodustavad kihelkonna, mis oli MuinasEesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13.saj alguses on Eestis u. 45 kihelkonda. Põhiliselt välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks.Eestis

Allikaõpetus

236

pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut

Õigus

147

docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu