EESTI NSV KARL VAINO AJAL (2)

Pärnu Hansagümnaasium
Anneli Kapsi
10c
EESTI NSV VALITSEMINE, MAJANDUS JA
KULTUUR KARL VAINO AJAL (1978-1988)
Lühireferaat
Pärnu 2009
SISUKORD
VALITSEMINE 3
MAJANDUS 3
KULTUUR 4
KOKKUVÕTE
KASUTATUD KIRJANDUS
-2-
VALITSEMINE JA OLUKORD RIIGIS
1978.aastal vahetati Moskva heakskiidul Eesti NSVjuhtkond. Johannes Käbin saadeti Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe vähetähtsale kohale ja EKP parteijuhiks sai sügavalt Moskvameelne eesti keelt vaevaliselt valdav Karl Vaino . Temast sai Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Algas jõuline venestamine-kõige veneliku ülistamine, vene keele õppimise igakülgne soodustamine ja selle osa suurendamine Eesti kultuurielus . Eesmärgiks seati Nõukogude Liidu mittevene rahvaste lõplik ja pöördumatu venelaseks muutmine.
Vaino võimule tuleku järel ei toimunud Eesti NSV võimuladvikus olulisi muudatusi. Enamik seniseid võimul olevaid poliitikuid säilitasid oma positsiooni, kuid mõningasi muudatusi siiski tehti. L.Väljas pidi Eestist lahkuma diplomaatilisele tööle Ladina-Ameerikas. Tema asemele seati ideoloogiasekretäriks Rein Ristlaan, kellest sai Karl Vaino paremkäsi venestamisprotsessis.
1980.aastal peeti Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt. Regatt ja selleks puhuks ehitatud hooned pidid promoma kui kasulik ja tore on kuuluda Nõukogude Liitu. Sellest hoolimata boikoteeris enamik lääneriike Moskva olümpiamänge Afganistani sõja tõttu ja nii ei andnud ka Tallinna regatt õiget olümpiamõõtu välja.
Venestamisprogrammi käigus toodi Venemaalt lääneriikidesse põgenenud eestlaste asemele tuhandeid venelasi. 1989.aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 963 281 eestlast . Umbes samal ajal oli mujal maailmas ligikaudu 150 000 eesti päritolu inimest: ligikaudu 86 000 lääneriikides ja 63 000 NSV Liidu teistes liiduvabariikides.
MAJANDUS
1970ndatel oli Eestis kolhoosimajanduse õitseaeg. Paljud kolhoosid liideti ja välja kujunesid suurmajandid. Isegi lautade asemele kerkisid suurfarmid. Tulemuseks olid sageli liiga suured tootmishooned, vähemalt Eesti olude jaoks, mis põhjustasid keskkonnaprobleeme. Tegemist oli röövmajandusega , mis ei hoolinud keskonnast, inimestest ega tooraine ratsionaalsest kasutamisest.Enamik Eesti tööstus toodangust valmis tehastes , mis allusid Moskvale ja suuremail ettevõtteil ei olnud Eestiga muud seost kui tõsiasi, et nad asusid Eestis. Töölis-ja juhtkonnad olid venestatud ja need teenisid suurriigi vajadusi ja huve.Märkimisväärne osa Eesti NSVtööstusest täitis endiselt sõjalisi tellimusi.Samuti suurenes tehnika ja tehnoloogia mahajäämus läänemaailma omast.
Põllumajanduse areng oli Karl Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele.See tähendas Eesti NSV liha- ja piimasaaduste osa suurendamist üleliidulises fondis.Välismaise teravilja vastuvõtuks ehitati Tallinna Uussadam. Kohalik tarbimine muutus järjest kesisemaks ja poed üha tühjemaks. Kuigi Eesti NSV majandusnäitajad ületasid NSV Liidu keskmise taseme, oli ka siin taandareng selgelt tuntav.Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis.Majandusliku ummiku üheks ilminguks oli ka varimajanduse muutumine igapäevaelu püsivaks kaasnähtuseks:kuna kõigest oli puudust pidi kaupade saamiseks omama vajalikke tutvusi.
-3-
KULTUUR
Venestamissurve tekitas ohutunnet, et eesti rahvuskultuur on määratud hääbumisele. See omakorda põhjustas ühiskonnas üha suurenevat rahulolematust .1980.aasta sügisel toimusid Tallinnas koolinoorte rahutused. Rahutuste ajendiks said sündmused Kadrioru staadionil, kus tele-ja raadiomeeste jalgpallimatši vaheajal ja järel pidi esinema populaarne ansambel Propeller . Ootamatult keelati poistel esinemine ära ja tuhanded nördinud noored valgusid kesklinna, kus miilits nad laiali saatis, osalt ka kinni võttis. Hiljem karistati mitmeid kinnipeetuid koolist väljaviskamisega. Tulemuseks olid ulatuslikud solidaarsusprotestiaktsioonid mitmes koolis ning lõpuks tänavarahutused 1. oktoobril Tallinnas . Taolisi meeleavaldusi toimus palju ja mõningatel juhtudel käitus miilits väga jõhkralt- arreteeriti KGB juhendamisel noori , keda töödeldi nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt.
Noorte protestivaim innustas ka täiskasvanuid. 1980.aasta sügisel koostas grupp haritlasi”Avaliku kirja Eesti NSV-st”, mis adresseeriti ajalehtedele “Pravda”, “Rahva Hääl” ja “Sovetskaja Estonija” . Kirja peamine initsiaator oli Jaan Kaplinski ning kirjale andsid oma aalkirjad veel 40 lugupeetud avaliku elu tegelast (Paul-Erik Rummo, Andres Tarand, M. Lauristin jpt) Kiri astus välja laste kaitseks ja taunis vaoshoitud toonis jõhkrat venestamist. Sel moel loodeti võimuladviku tähelepanu juhtida ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele: keele küsimus, süvenev migratsioon , möödalaskmised noorsoopoliitikas.Ajalehed kirja muidugi ei avaldanud, kuid see levis käsikirjaliste koopiatena ja sai rahva seas vaimustunud toetuse osaliseks .Kiri avaldati ka välismaal,mis suurendas muu maailma tähelepanu Eesti vastu. Sealt edasi venestamispoliitika Eesti NSV-s mõnevõrra pehmenes.
Seisaku- ehk stagnatsiooniajal anti välja hulganiselt teoseid, mille juures sageli kasutati nii öelda ridadevahele kirjutamist. Heaks näiteks on Jaan Krossi romaan “Keisri hull”.Eestlaste vastupanuvaim koondus kultuurivalda , sest ei relvastatud ega massiline poliitiline võitlus oma rahvuse säilimise eest ei olnud 70ndatel enam mõeldav.Selle ilminguks võib pidada praktiliselt kõiki tolleaegseid tähtsamaid kultuurisündmusi ja teoseid. Ilmusid “Eesti Nõukogude Entsüklopeediad”ehk ENE-d , eesti kirjandusklassikute ( Vilde ,Luts, Tammsaare )valiksarjad.Eesti haridussüsteem suutis kogu ideoloogilise surutisele vaatamata oma taset ja traditsioone osalt säilitada.Samuti säilis kõigis Baltiriikides emakeelne kõrgharidus.
Küllaltki populaarsed olid rahvatants, koorilaul , rahvamuusikaansamblid. Kõiki kultuurilise vastupanu ilminguid pole võimalik siin kohal üles lugedagi.Olgu mainitud ka rahvusteadustes-folkloristikas, etnograafias, eesti ja soome- ugri filoloogias ning arheoloogias ja samuti ka Eesti ajaloo uurimisel suured saavutused.
Eesti kultuurielu rikastus erinevate isesisvus organisatsioonide ja üritustega.Tekkisid Eesti Muinsuskaitse Liit, Rahvarinne, Interrinne , MRP-AEG jne.Samuti toimusid laulupeod Eestimma eri paigus :öölaulupeod,kus põhiliselt olid osalisteks noored , kuid kus leidus ka vanemaid.
1978.aastal hakati Eestis välja andma põranda alust kroonikat”Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis “, kuhu koguti kõik tähtsamad avaldused, memoraudumid, poliitikute kohtuprotsesside ülevaated jms. teated . Avaldati artikleid Eesti ajaloost ja poliitilisi ülevaateid naabermaade eriti Läti, Leedu ja Poola kohta.
-4-
KOKKUVÕTE
Karl Vaino aegne Eesti ja selle rahvas said aru, et saamaks Nõukogude Liidust ja selle kammitsaist vabaks peab ise tegutsema hakkama, mitte oodata et Moskva loobuks Eesti aladest. Ühiskonnas levis üha süvenev protestivaim ja tehti kõik mis nende võimuses,et oma hääl kuuldavaks teha. Toimusid massirahutused, protestiaktsioonid , mis jõudsid ka välismeediasse nagu näiteks Balti kett ja nii edasi. Eestlased on visa rahvas ja kui nad kord on midagi alustanud, ja seda eriti veel üllal eesmärgil ,viivad nad selle ka lõpuni. Karl Vaino ajal toimunud sündmused olid aluseks, et Eesti mõned aastad hiljem Nõukogude Liidust vabaks saada sai.
-5-
KASUTATUD KIRJANDUS
-6-