Keemia essee loodusteadusliku artikli põhjal (0)

Katerina Lipberg
EKL2-kõ
Essee loodusteadusliku artikli põhjal
„Tuli on elus“
Otsides sobilikku artiklit oma essee tarbeks lugesin põgusalt läbi mitmeid artikleid,nii eesti kui ka inglise keelsetest väljaannetest ja netilehekülgedelt. Leidsin www.sciencedaily.com leheküljelt nii mõnegi sisuka ja huvitava artikli, kuid loomulikult oli tegemist väga spetsiifiliste andmete ja nende analüüsiga, mille hoomamine ka küllalki väljakutsuvaks osutus. Siiski uurisin veel eesti lehtedelt siit ja sealt, kuini leidsin ühe artikli , mis mind tõeliselt kõnetas ja minus mõtteid tekitas, ning minu üdini humanitaarse vastuvõtlikkuse filtriga aju oma keerukusega ei blokeerinud.
„Tuli on elus“. Nii lihtne kontseptsioon , nii iseenesest mõistetavana kõlav lause, millest tavaolukorras oleks ehk isegi kerge üle libiseda , kuna see idee on ju nii argine. Autor kirjeldab oma igapäevast ahju kütmise rituaali, mis ka minule väga tuttav on, kuid kutsub üles mõtisklema tule tähenduse, sellega seotud keemiliste protsesside ning selle nii kultusliku kui ka praktilise olemuse üle.
Ususn, et on raske leida inimest, kes poleks selle maagilise loodusnähtuse tunnistajaks olles sattunud selle lummusesse. Elavat tuld jälgides on täiesti selgelt tajutav selle erakordne omadus korrastada mõtteid, püüda need kinni, vaigistada need, puhastada need argisest mürast. See rahustab ja annab jõudu ja energiat sama aegselt.
Kindlasti ei saa tähelepanuta jätta ka elava tule , kui loodusnähtuse jõud ja võim ,mis inimese, kui elavate seast arenenuima loodusliku liigi esindaja omast ülegi käib, kui selleks tingimused satuvad loodud olema.
Tuld on kummardatud ja selle maagiasse usutakse siiani nii mõnedeski kultuurides. Selle fenomenaalse nähtuse tähenduslikkus inimkonna jaoks ulatub juba kõike iidsematesse kultuuride algetesse. Loomulikult on see tingitud sellest, kui tähtis tuli tegelikult meie jaoks on ja on olnud. Tulele on erinevates usundites omistatud erinevaid omadusi ja võimeid, nagu puhastamine , seos hingede maailmaga jne. See on andnud ainest mütoloogias ja folklooris.
Artiklis kirjeldab autor Hendrik Relve ka oma erakordset kogemust ekstreemsetes ilmastikutingimustes Põhja- Siberis , kus tulel ka oma eriline tähtsus oli. Võib ju ette kujutada, ning on lihtne järeldada, et sealsetes ilmatikutingimustes, kus 30 lähedane külmapügalate arv „erakordset lämbust“ tähendab, on soojaandja erilise tähtsusega, sest sisuliselt oleks ju ilma tuleta seal elu absoluutselt mõeldamatu. Nii ongi sellega seal seotud mitmed rituaalid, mida autor artiklis ka kirjeldab.
Minu jaoks uus vaatenurk elava tule kontseptsioonile oli keemiline põhjendus ja seoste kirjeldamine tule ja elu seostest energia eraldumise tasandil.
„Jõud, mis tule sisse on kätketud, kuulub loodusjõudude hulka. Sedasama mõõtmatut väge on varjul ka tuules ja merelainetes. Ka tuul võib kasvada mahedast kosutavast hingusest purustavaks ja tapvaks rajuks. Ka merelained võivad tõusta raugest õõtsumisest pilbastavaks ja uputavaks koletiseks. Aga tulel kui loodusjõul on nendega võrreldes üks tähelepanuväärne eripära. Loodusteaduslikult vallandub tule põlemisel samasugune keemiline protsess nagu hingamisel. Et see toimuda saaks, on tarvis hapnikku. Kui protsess on juba vallandunud, vabaneb energia. Inimene saab hapnikku kopsudesse tõmmates energiat selleks, et edasi elada. Seni kuni hingame, püsib hing sees.
Tule energia vallandub soojuse ja valgusena . Ka meie hingamisega vabaneb soojusenergiat. Kuid helenduda me seejuures ei suuda. Energia vabaneb tule põlemisel tormilisemalt ja ägedamalt kui hingates. Sedamoodi võttes on tule hingamises elu ja hinge rohkem kui inimese omas. Siit edasi võib siis ju ka mõelda, et tule hingevägi on juba oma olemuse tõttu inimlikust üle.“
Seega on tule fenomenaalsus esindatud mitmes erivaldkonnas, sellepärast on see ka nii mitmeti käsitletav ja palju mõtteainet pakkuv .
Aga kõige lihtsam viis selle tajumiseks on lihtsalt istuda kamina ette, võtta kätte tass sooja kakaod ja lihtsalt vaadata.
See tõestab ennast ise.