Eesti riik on noorte kätes (0)

Eesti riik on noorte kätes
Eesti riik on võrreldes teiste maailma riikidega territooriumilt pisike ning kuulub vanuselt pigem nooremate hulka. Läbi ajaloo oleme olnud mitme võõrvõimu all ning meie iseloomise ning -otsustamise aeg on olnud üürike. Eesti riik ning selle tulevik sõltub eelkõige riigi kodanikest ning nende maailmavaadetest. Siinkohal on eriti oluliseks just noored, kes oma riigi hüvanguks võiksid läbi eneseharimise, -teostuse ja tolerantsusega oma kodukohale tuge pakkuda.
Paljudele on kutsuvaks tulukeseks naaberriigid , kus sissetulek on suurem ja elumured kuuldu järgi väiksemad. See kõik on aga suhteline. Materiaalsed hüved ei ole siiski võrreldavad sotsiaalsete väärtustega. Kuigi külas on kena, on sõbrad siiski kodus. Tihtilugu on selline väljaränne ajutise iseloomuga -minnakse, nähakse, proovitakse ja tullakse koju tagasi. Selline on positiivne stsenaarium . Riigile kulukam on koolitada spetsialiste ja neid valitsuse poliitika tulemina jätta võõrsile. Keegi sellest rõõmsaks ei saa, kuna selline väljaränne on siiski tulenev pigem murest kui soovist. Seda omakorda saab seletada mitmeti. Mis on mure ja mis on soov? Eestlane üldjuhul folklooris ikka muretseb. Muretseb süüa, auto, muretseb lapsed ja pangalaenu. Samas on soov, vähemasti peaks olema - eriti just noortel - mingilgi määral nautida käesolevat eluetappi. Vanainimesed ütlevad selle kohta, et tee tööd, siis tuleb ka armastus. Kuid siiski, tundub, et tehtaks meelsasti tööd, õpiks, armastaks ja edaspidi võiks tekkida mured. Needsamad mured ja muretsemised sooviks jätta kaugemasse tulevikku-umbes sinnakanti, kui esimene või teine pensionisammas hakkab meie kasuks positiivselt tööle. Samas on seda hetke raske seada murdepunktiks, kuna keegi aega prognoosida ei oska ja kahjuks on see pidevas muutumises.
Tänastel noortel on eelistatuim pensionisammas siiski hea haridus . Lisaks haritus , mida on võimalik ammutada erinevatest elukogemustest. Enda kogemusest saan hinnata aastat vahetusõpilasena. Piltlikult öedes jäin “aasta istuma”, kuid arvan, et see kogemus oli seda väga väärt. Uued mõtted, kontaktid, inimesed, sõbrad. elamused ja kogemused. Põhilisem selle juures, et mujal maailmas mitte ei muretseta vaid elatakse ja nauditakse. Seda positiivses mõttes. Teame, et erinevates piirkondades on võimalused erinevad. Mis võimalik Tartus, pole võimalik Raplas jne. Arvan, et noored peaksid tahtma end arendada ning oma silmaringi laiendama. Laia silmaringiga ning haritud noored peaksid olema need, kes tuleviku Eestit kujundavad, sest, et meie riigi tulevik on noorte käes. Ilma keskmiste ja vanadeta me niikuinii ei saaks ja ka ei tahaks, sest nendelt on siiski palju õppida, meeldigu see meile või mitte.
Paljuski sõltume oma eelkäijate tegudest ja oleme neile tänulikud või vähemtänulikud. Täna elame globaliseeruvas ja multikultuurses maailmas. Sel on omad võlud, aga samas ka teatavad puudused. Ilmselgelt on noored tolerantsemad, kui vanem generatsioon . Kõik rahvused ja nahavärvid on väärtuslikud ning neid peaks kohtlema kui võrdseid. Just noored on need, kes saavad suurendada inimestevahelist sallivust ning vähendada rassismi. Siinkohal peaks igaüks alustama iseendast, tuleb maha suruda eelarvamused ning kohelda inimest kui indiviidi, mitte lahterdada ja liigitada neid sõltuvalt usu, nahavärvi või millegi muu vähegi erineva tõttu. Sellegipoolest on teatud iseärasusi, mis ei soosi kooseksisteerimist, üheks näiteks radikaalsed islamiusulised. Ristiusule on võõras enesetaputerror ning seda on see ka enamikele muu-usulistele. Samuti on ristiusulistel erinevaid usulahke-sektid ja ka nendes tehakse erinevaid ohverdusi ja ajupesu . Ei ole usku, rahvust ega ka mitte nahavärvi, mis oleks üdini halb või hea ning leian, et rutakad järeldused nende omaduste põhjal ei ole alati õigustatud vaid ainult õigustavad võõrviha.
Kuigi välismaal on enamasti alati tore, hea ning huvitav ja arvan, et iga inimene võiks vähemalt aasta elada väjaspool kodumaad , kuid siiski hiljem naaseda. Seda teha selleks, paremini tundma õppida ja arendada end ning avardada oma maailmapilti. Viimast on vaja, et suurendada sallivust Eestis ning läbi noorte on see võimalik. Just noored on need, kes saavad meie Eesti elu tulevikku enim mõjutada.