Akaatsia (0)

Akaatsia
Akaatsia ( Acacia ) on mitmekesine , väga laia levikuga  
puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast.
Robiinia (Robinia) ehk valge- ehk ebaakaatsia ei kuulu 
akaatsiate hulka.
Süstemaatika ja evolutsioon
● Akaatsialiike on praegu teada umbes 1350 
● Osade liikide jaoks on siiski mingil määral kasutusel teine 
perekonnanimi  Racosperma. 
● Kaheksakümnendatel lepiti kokku jagunemises kolmeks 
rühmaks (alamperekonnaks), kuid laialt neid kasutusele ei 
võetud.
○ Acacia (-alamperek. Acacia)
○ Senegalia (-alamperek. Aculeiferum)
○ Racosperma (-alamperek. Phyllodineae)
Hiljutised uurimused on välja selgitanud umbes viie üksuse 
(perekonna või alamperekonna) olemasolu. Need on:
● Acacia (= Acacia): 163 liiki
● Senegalia (= Aculeiferum): 203 liiki
● Racosperma (= Phyllodineae): 961 liiki
● Acaciella (= Aculeiferum sektsioon Filicinae): 15 liiki
● "perekond x" (= veel nimetamata alamperekond, kuhu 
kuulub Acacia coulteri rühm alamperekond 
Aculeiferum): 13 liiki.
Akaatsiad olid olemas juba miotseenis, kuid paleobotaanilisi 
andmeid on veel napilt.
Ehitus ja välimus
Akaatsiad on puud või põõsad.
Aafrika savanniliikidel iseloomulik 
"vihmavarjukujuline" võra . 
Vachellia grandicornuta
Acacia tortilis
Acacia cyanophylla
● Lehed on kaheli-sulgjad liitlehed või fülloodid. 
● Aafrika liikidel esinevad abilehtedest kujunenud pikad 
astlad.
●  Austraalia kuivalembestel liikidel abilehed vähenenud  
ja fülloodid meenutavad astlaid. 
●  Sarv -akaatsial on jämenenud seest lihakad okkad. 
●  Õied tavaliselt suhteliselt väikesed, kollased , 
kobarates. 
● Seemned valmivad kaunades. 
● Juurestik lai ja sügav.
1. Acacia baileyana 
14 liigi lehed
2. A. cyanophylla
3. A. xanthophloea 
4. A. farnesiana 
5. A. cornigera 
6. A. collinsii
7. A. podalyriifolia 
8. A. pendula
9. A. melanoxylon 
10. A. longifolia 
11. A. dealbata
12. A. cultriformis
13. A. greggii 
14. A. redolens
Seemned
Seemneid levitavad enamasti sipelgad
Levik
Akaatsiad on levinud troopikas ja subtroopikas Aafrikas, Aasias, 
Ameerikas ja Austraalias kuivematel aladel. Arvukalt kasvab neid ka 
Madagaskaril, kus nad on (peale ühe liigi) inimese poolt sisse toodud.
Alamperekondade kaupa on akaatsiad levinud järgmiselt:
●
Acacia - peamiselt Aafrikas ja Ameerikas, mõned liigid ka 
Austraalias ja Aasias
●
Senegalia- peamiselt Aafrikas ja Ameerikas, mõned liigid 
ka Aasias ja 2 liiki Austraalias
●
Filicinae - Ameerikas
●
Acacia coulteri rühm - Ameerikas
●
Racosperma - valdavalt Austraalias ja Vaikse Ookeani 
saartel, paar liiki Aasias ja Aafrikas
Sümbioos
Ökoloogia
● Akaatsiaid iseloomustab suhteliselt hea kuivataluvus, 
mistõttu nad on levinud eelkõige rohtla -tüüpi kooslustes. 
● Eriti oluline koht on neil Aafrika savanniökosüsteemis ja 
Austraalia poolkõrbetes, kus esineb ka suurim liigiline  
mitmekesisus. 
●  Savannides on nad üheks arvukamaks puude ja 
põõsaste rühmaks, olles (muidu harvade puudega 
koosluses) pesapuuks paljudele linnuliikidele ja ka 
põhiliseks toidutaimeks kaelkirjakutele. 
● Sarv-akaatsial on tekkinud huvitav sümbioos 
sipelgatega, kes elavad akaatsia okastes, söövad teatud 
lihakaid puu osi ja kaitsevad samal ajal puud muude 
loomade eest, hammustades neid kõvasti.
Majanduslik tähtsus
  Piirkondades, kus akaatsiad laialt levinud on, on neile leitud 
mitmeid kasutusalasid:
● Beetliakaatsia lülipuidust saadakse parkainet. 
● Hõbeakaatsiat kasvatatakse ilutaimena ning samuti 
koorest saadavate parkainete pärast. Lisaks saadakse 
temast parfümeerias kasutatavat mimoosiõli.
● Mimoosiõli saadakse ka sulgakaatsiast, kuid rohkem 
hinnatakse sulgakaatsiat ta kõva puidu pärast, mida 
tarvitatakse ehituses.
●  Araabia akaatsiat, lakiakaatsiat ja beetliakaatsiat 
kasvatatakse ka lakitäi peremeestaimena.
Akaatsiapuust ehted
Majanduslik tähtsus
● Kummiakaatsiast (Acacia senegal ) ja ka lakiakaatsiast 
saadakse vaiku - kummiaraabikut, mis eraldub 
väljahigistisena. Lakiakaatsia viljadest ja lehtedest saadakse 
ka värvainet ja parkaineid. 
● Parfümeeriatööstus toodab õitest akaatsiaõli (kassiaõieõli). 
Indias tarvitatakse ta lehti veel vürtsina ja seemneid 
süüakse. 
● Akaatsia seemned on väga toitvad.
Kultuurilooline tähtsus
● Seoses mitmesuguste kasutusaladega, eriti mõnede liikide 
tarvitamisega ravimtaimena, on akaatsiatel oluline koht Aafrika 
rahvaste folklooris .
● Austraalias on akaatsia rahvuspuuks- kuldakaatsia ehk 
Austraalia kummiakaatsia (Acacia pycantha).
● Alates 1838. aastast tähistatakse seal 1. septembril Akaatsia 
Päeva ( Wattle Day; langeb kokku paljude liikide 
õitsemisajaga ). Ka Austraalia rahvusvärvid roheline ja kuldne  
sümboliseerivad akaatsia lehtede ja õite värvi.
Kummiaraabik
● Koostiselt on kummiaraabik orgaaniliste ühendite segu, 
koosnedes erinevatest süsivesikutest ja liitvalkudest.
● Lahustudes väga hästi vees, annab kummiaraabik tihke  
lahuse, kuid pikemat aega õhu käes seistes hakkab 
tahkuma. Värvilt on kummiaraabik pruunikas või hall, 
puhastatult aga suisa värvusetu.
● Kummiaraabik võib olla emulgaatori, niisutaja, pinnatöötleja 
või kristallide tekke takistaja rollis.
● kummiaraabiku valgulised koostisosad võivad allergiat 
põhjustada.
Kui akaatsia oksi vigastada, imbub sealt 
välja vedelik, mis kuiva õhu toimel tardub 
elastseks massiks. Puu kaitseb ennast 
selle vedelikuga, et seened ja bakterid  
talle ligi ei pääseks. 
Maailma kummi kogutoodang on 
ligikaudu 60 000 tonni ja seda 
korjatakse käsitsi.
Kummiaraabik
Tänapäeval kasutatakse kummiaraabikut väga palju:
farmaatsias kunstvere valmistamisel, pillide ja pastade 
sideainena, emulsioonide stabiliseerijana (emulgaatorina), 
kleepainetes, akvarellvärvides, paksendajana, margiliimis, 
tuletikkude valmistamisel, kangaste töötlemisel ja trükkimisel, 
toiduaine- ja suhkrutööstuses sideainena, samuti 
puuviljapastilaa ja marmelaadi tegemisel, nätsud ja 
kummikommid, imiku- ja väikelaste toidud, salatikastmed, 
pudingud, marmelaaditooted, siirupid, pastillid, kiirsupid ja 
kuivsegud , külmutatud magustoidud , mitmed joogid ning 
toorjuustud.
Huvitavaid videosid:
Kuidas toimetada akaatsia seemnetega enne istutamist:
https://www.youtube.com/watch?v=wN5rPHekVSY
Tansaania perede sõltuvus akaatsiapuudest:
https://www.youtube.com/watch?v=1ogTb7OwC2Q
Sipelga ja akaatsia sümbioos:
https://www.youtube.com/watch?v=Xm2qdxVVRm4
https://www.youtube.com/watch?v=s3blzcbll7Q
http://www.nationalgeographic.com/search ?
proxystylesheet=site_search&site=site_search&q=acacia&cli
ent=site_search&output=xml_no_dtd&getfields=%
2A&requiredfields= description &start=10&
https://www.youtube.com/watch?v=fjGZlNLOoms
Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Akaatsia
http://www.acacia-world.net/index.php/acacia -
world/unforgettable-acacias
http://waynesword.palomar.edu/plaug99.ht m
http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102002605
http://www.worldwidewattle.com/infogallery/utilisation/seeds .
php
http://anpsa.org.au/APOL25/mar02-3.html
http://toidutare.ee/oma_maitse_rubriik/maitsetark/17FC2/
http://pixgood.com/kenya-sunset-wallpaper.html
http://www.marietta .
edu/~biol/biomes/images/tropseas/20dimg_1253.jpg
III kursus
2015
AITÄH !