7 maailmaimet (3)

7 MAAILMAIMET
Referaat

Sisukord.

Sisukord. 2
Sissejuhatus. 3
Giza püramiid. 4
Ehitus. 4
Giza Sfinks . 5
Semiramise rippaiad . 6
Zeusi kuju. 8
Artemise tempel. 9
Ehitamine. 9
Halikarnassose Mausoleum. 11
Ehitamine. 11
Rhodose koloss . 13
Ehitus. 13
Pharose tuletorn Aleksandrias. 15
Kasutatud materjal. 17

Sissejuhatus.

Rohkem kui tuhat aastat tagasi koostas kreeka kirjanik Siidoni Antipatros nimekirja oma ajastu kõige tähelepanuväärsematest ehitistest. Need ehitised said hiljem tuntuks seitsme maailmaimena. Keegi ei tea täpselt, milleks Antipatros selle nimekirja koostas. Võib-olla oli see mõeldud idapoolsete Vahemeremaade tolleaegseks turismijuhiks.
"Imede" arvu peetakse tähenduslikuks. Juba igiammusest ajast oli arvu seitse peetud maagiliseks ning folklooris ja religioonis oli seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega.
Sajandite jooksul mõned seitsmest maailmaimest on paratamatult hävisid ja muutusid varemeiks, nii et hiljem koostasid kirjamehed oma nimekirjad teistest esmajärgulistest vaatamisväärsustest või "imedest".
See, mis kõiki "imesid" teiste antiikaja või uuema ajastu ehitiste hulgast esile tõstis, oli alati midagi hämmastavat – kas siis nende hiiglaslik suurus, tähelepanuväärne ehitusviis või lihtsalt nende väljapaistev ilu. Ja ühtlasi asjaolu, mis neil kõigil ühine oli – ammendamatu võime inimestes imetlust äratada.

NIMETUS

ASUKOHT

AEG

Giza püramiid
Egiptus
III a.-tuh. e.m.a
Semiramise rippaiad
Babülon
6.saj. e.m.a
Artemise tempel
Efesos
6.saj. e.m.a
Zeusi kuju
Kreeka
5.saj. e.m.a
Halikarnassose mausoleum
Väike- Aasia
4.saj. e.m.a
Rhodose koloss
Kreeka
4.saj. e.m.a
Pharose tuletorn
Aleksandria
3.saj. e.m.a

Giza püramiid.

Niiluse jõe kallaste läheduses kõrguvad kõrbes kuulsad Egiptuse püramiidid. Need ligikaudu 5000 aastat tagasi muistses Egiptuses rajatud ehitised on seitsme maailmaime seas vanimad ja ainsad mis on tänapäevanigi säilinud.
Püramiidid ehitati muistse Egiptuse kuningate hauakambriteks. Muistsed egiptlased uskusid hauatagusesse ellu, ning et kindlustada oma kuningate kõigega, mis neil sealses elus võis vaja minna, panid nad palju lahkunu isiklikke asju talle hauda kaasa. Püramiidide matusekambritest on arheoloogid leidnud väärisehteid, toitu, tarbeesemeid, muusikariistu ja jahimehevarustust
Giza püramiid püstitati vaarao Cheopsi auks. Seda püramiidi ehitasid mehed 30 aastat. Ehitus lõpetati aastal 2580 aastal e.K.r.
Püramiidi kõrgus on 137 meetrit (449 jalga) ja aluse iga külje pikkus on 230 meetrit (775 jalga). Püramiid on ehitatud ligikaudu 2 miljonist kiviplokist, millest igaüks kaalub umbes 2300 kg (5074 naela ).
Püramiidi jalamil on kolm väikest püramiidi. Nendesse on maetud vaarao Cheopsi kolm tähtsamat kuningannat.

Ehitus.

Püramiidi ehitati ilma igasuguste masinateta ja ainult üsna väheste algeliste tööriistade abil. Mehed, kes püramiide ehitasid ei olnud orjad , vaid oskustöölised ja talupojad, kes töötasid ehitusel nende kuude jooksul, mil Niilus põllud üle ujutas ja maaharimise võimatuks tegi.Püramiidi ehitati astmete kaupa. Esiteks tasandati alus, siis määras ülevaataja (inimene kes juhtis töömeeste salku ja ütlesid mida peab tegema) tähtede järgi kindlaks ruudukujulise aluse asendi, nii et selle neli külge olid vastavalt suunatud põhja, lõunasse, itta ja läände. Kui alus oli rajatud, ehitati müürid, milleks kasutati hiiglasuuri kiviplokke, mis toodi kaugemalt kivimurrust mööda Niilust parvetades. Lõpuks ümbritseti püramiid valge lubjakiviga.

Giza Sfinks.

Suur sfinks, mis on välja raiutud kaljust, valvab Giza püramiide. Sfinksil on inimese pea kui mõistuse sümbol ja lõvi keha kui jõu sümbol. Koos tähistavad need kuningliku võimu.

Semiramise rippaiad.

Ükski seitsmest maailmaimest pole sütitanud inimeste kujutlus võimet nii nagi Babüloni rippaiad. Tolleaegselt kirjutajatelt ei ole nende aedade kirjeldusi, aga jutustused neist aedadest levisid suusõnal ning kasvasid legendiks keset kõrbe kerkivast maapealsest paradiisist .
Üks rooma kirjanik külastas neid aedu tükk aega pärast Babüloni hävimist ja leidis need ikka veel püsivat. Ta kirjeldas neid, kui rida üksteisest üle ulatuvaid võlvide kohale püramiidikujuliselt ehitatud terasse , kus lopsakas taimestik 7,6 m (25 jala) kõrguselt mööda müüre alla ripub. Igal terassil oli paks mullakiht, et puud saaksid kasvada.
Pärimuse järgi ehitas Babüloni aiad kuninganna Semiramis. Tegelikult rajas rippaiad Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II 6.sajandil e.K.r oma naisele Amytisele, kes igatses oma kodumaa rohelisuse ja künkliku maastiku järele. Lopsakad aiad pakkusid jahetat varju Babüloni ümbritseva kõrbe põletava kuumuse eest ning olid alati külastajatest tulvil.
Aedade kastmiseks pumbati vett linna külje all asuvast Eufrati jõest ja juhiti see varjatud torustiku kaudu terassidele.
Kahjuks keegi ei tea täpselt, kus rippaiad tegelikult paiknesid. Arheoloogide arvates on nad avastanud võlvid, mis moodustasid palee juurde kuuluvate aedade aluse.

Zeusi kuju.

Aastal 433 e.K.r. valmistas kreeka skulptor Pheidias Olümpias kreeka jumalate kuninga Zeusi suurejoonelise kuju. Kuju paiknes selleks spetsiaalselt ehitatud templis ja peagi hakati seda pidama üheks maailmaimeks. Muistsetele kreeklastele oli see kuju täiuslikkuse sümbol ning igal aastal käis tuhandeid inimesi selles Olümpia pühamus Zeusile austust avaldamas.
Zeusi kuju võttis enda alla kogu templi külglöövi laiuse . Tolle aja kirjutaja sõnul oli kuju 12 m (ligikaudu 40 jalga) kõrge, ja kui ta oleks saanud püsti tõusta, siis oleks tema pea ulatanud läbi katuse.
Kuju püsis templis sajandeid , kuid Rooma ajal jäi pühamus hooletusse.
Aastal 394 p.K.r. viidi kuju tõenäoliselt Konstantioopolisse (Istanbuli), kus see ilmselt hävis tulekahjus.
Jumalate kuningas Zeus istus uhkel seedripuust troonil mis oli kaetud elevandiluu, kulla, eebenipuu ja vääriskividega. Zeusi keha oli tahutud elavandiluust. Juuksed ja habe olid valmistatud kullast ning silmad hinnalistest kalliskividest. Zeusi parema käe peopesal seisid võidujumalanna Nike väike kuju. Vasakus käes hoidis Zeus säravat skepterit, ( elevandiluust või kullast valitsuskepp , üks kuningavõimu sümboleid) mille otsas istus kotkas. See sümboliseeris Zeusi võimu. Zeus on Vana-Kreeka mütoloogia peajumal kes valitseb ja kaitseb jumalaid ja inimesi samuti on ta taeva ja kõue käsutaja.

Artemise tempel.

Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalannahiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt.
Kuid 356. Aastal e.K.r. ühel ööl süütas Herostratose- hullumeelne templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalannakuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.K.r oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat.
Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid . Ristkülikukujuline tempel oli 52 m (170 jalga) lai ja 112 m (366 jalga) pikk.
Templil oli 127 sammast. Neid kaunistasid keerulised skulptuurid , mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid.

Ehitamine.

Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast. Kaks rida massiivseid sambaid pikkusega 20 m (65 jalga) ja läbimõõduga 3 m (10 jalga) asetsesid paralleelselt templi seintega. Pärast seda, kui templi vundament oli rajatud ja põrand ehitatud, hakati sambaid aegamööda plokk ploki kaupa kõrgemaks ehitama. Raskete kiviplokkide ülestõstmiseks kasutati kraanasid ja talisid, ning kui ehitise ilme hakkas juba kujunema, püstitati tema ümber tellingud.
Hoone ehitati lubjakivist ja kaeti marmoriga, välja arvatud sambad, mis tahuti läbinisti marmorist. Kõige viimasena ehitati templi katus ja pärast seda asusid tööle skulptorid, et kaunistada templit kunstiteostega mis tegid ta kuulsaks.
Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod , mida nimetatakse kannelüürideks.
Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna . Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbetast, eebenipuust ja mustast kivist.
Templi varemed vajusid aegamisi pinasesse ja kadusid vaateväljalt. Sajandeid ei teadnud keegi, kus tempel asus. Lõpuks aastal 1863 avastas inglise insener Wood templi täpse asukoha.

Halikarnassose Mausoleum.

Kuningas Mausolos valitses Kaarias, tänapäeva Türgi ühes osas 4.sajandil e.K.r. Ta oli auahne kuningas ning ründas paljusid naabruses asuvaid linnu ja riike. Oma vallutusretkedelt saadud rahaga ehitas ta uue pealinna Halikarnassose.
Elu lõpul otsustas kuningas Mausolos ehitada endale hauamonumendi, mis pidi jääma mälestusmärgiks tema võimsusest. Ta tahtis, et see oleks kõige suurjoonlisem hauamonument, mida kunagi nähtud. Kulutusi kokku ei hoitud ja hauakamber sai nii võimas, et seda hakati Mausolose nim järgi kutsuma mausoleumiks.
Mausoleumi alusehitis oli mõõtmetega 38,4 m (126 jalga) ja 32 m (105 jalga). Valmis monumendi kõrgus oli üle 42,6 m (140 jalga)
Mausoleum püsis sajandeid ja viimaks lagunes varemeiks. 1581 .aastal hakati varemeist võtma kive kindluse ehitamiseks.

Ehitamine.

Mausolos tahtis mausoleumi saada valmis enda surma ajaks. Aga kui ta 353.aastal e.K.r suri, oli ehitis veel lõpetamata. Ehituse lõpetas alles neli aastat hiljem tema lesk Artemisia.
Mausoleum oli kavandatud selliselt, et see oleks üheaegselt nii tempel kui hauakamber. Säravvalgest marmorist ehitis koosnes kolmest korrusest, mille ülemisel korrusel asus sammastest ja skulptuuridest ümbritsetud tempel. Püramiidikujulisel katusel oli hobustest veetav triumfivanker, milles seisid Mausolose ja Artemisija suursugused kujud.
Mausoleumi kuulsust kroonis umbes 3 m (10 jala) kõrgune suurejooneline marmorist skulptuurigrupp, mis kujutas Mausolost ja Artemisiat seismas nelja kõrvuti rakendatud hobusega triumfivankris. Kuju fragmendid , sealhulgas triumfivankri 3,8 m (12,5 jalga) läbimõõduga ratas, on nüüd Londonis Briti Muuseumis .

Rhodose koloss.

Antiikmütoloogias kuulus Türgi ranniku lähedal paiknev Rhodose saar päikesejumalale Heliosele. Pärast Rhodose saare edukat kaitsmist sissetungijate vastu 304.aastal e.K.r püstitasid rhodoslased Lindosesse, Rhodose peamisse sadamalinna määratu suure Heliose kuju, tänutäheks selle eest, et ta neid oli kaitsnud.
Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. Arvatakse, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. Siiski on tõenäolisem, et kuju paiknes, linnas vaadates üle sadama.
Kuju nimetati kolossiks tema kolossaalsete mõõtmete pärast. Kuju oli 37 m (120 jalga) kõrge, seega tavalisest inimesest üle 20 korra pikem ning teda võis silmata juba kaugelt merelt . Kõigest 66 aastat pärast kuju valmimist paiskas tugev maavärin ta õnnetult merepõhja.
Kuju oli valmistatud pronksist . Päikesekiirtest kroon ümber Heliose pea sümboliseeris tema kui päikesejumala rolli.

Ehitus.

Enamus mida me teame Rhodose kolossist, rajaneb tolle aja kirjutajate teateil. Kuju püstitas kreeka kuulsa kujuri Lysippose õpilane Chares. Ühtede kirjalike andmete kohaselt kasutati kuju ehitamiseks 12,7 tonni pronksi ja 7,6 tonni rauda.
Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis oli ainult kolossi väliskiht ehk "nahk" tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. Huvitav on teada, et New Yorgi sadamas paiknev Vabadussammas ehitati sadu aastaid hiljem samal viisil, millest järeldub, et kolossi ehitamisel kasutati oma aja eesrindliku meetodit.
Rhodos oli iseseisev saar, mille kreeklased tahtsid liita oma impeeriumiga. Kui Kreeka laevastik püüdis 304.aastal e.K.r saarele tungida , siis asusid rhodoslased nende vastu ägedasse võitlusesse, nii et Kreeka väepealik oli sunnitud alistuma ja tema laevastik võeti sõjasaagiks. Laevadest ja relvadest saadud vara kasutasid rhodoslased kolossi ehitamise eest tasumiseks.

Pharose tuletorn Aleksandrias.

Aastal 279 e.K.r, pärast 20 aastat kestnud ehitamist oli Aleksandria tuletorn valmis ja nimetati kohe üheks maailmaimeks. See oli esimene suur tuletorn, mida iganes ehitatud, ning pealegi võimas, et pidas vastu üle tuhande aasta ka mitmele maavärinale.
Tuletorn sai oma nime Pharose saarelt, kuhu ta ehitati. Paljudes keeltes tähendab sõna " pharos " tänapäevani "tuletorni". Saar asus väljaspool Aleksandria sadamat ning oli ühendatud maismaaga teetammi kaudu. Me võime Pharose tuletornist saada ettekujutuse Rooma müntide järgi ja vanaaja käsikirjadest leitud kirjelduste põhjal. 122 meetri (400 jala) kõrgust tuletorni võisid merel seilavad laevad näha paljude miilide kauguselt.
Valgest marmorist Pharose tuletornil oli kolm järku, millest igaüks oli kitsam. Torni alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline.
Aastal 1326 p.K.r sai tuletorn maavärina tagajärjel tugevasti kannatada ning hiljem ehitati selle varemeile kindlus . Muistse Pharose tuletorni vundamenti võib kaasajal näha seal, kus seisab Quait Bay Fort .
Tuletorni tipus põles tuli nii päeval kui öösel. Tuletorni valgus oli nii hele, et see paistis merele 56 km kaugusele.

Kasutatud materjal.

http://www.tmk.edu.ee/~nuku/index.html
http://www.miksike.ee/referaadid/7maaimet.ht m
http://neti.ee/
17