......................................2 2.Hinnakasv ja selle dünaamika......................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlakirjade intressimäärad, aktsiaturud)................10 7.Rahapoliitilised otsused ja baasintressid (kui ujuva kursiga riik)..............................12 8.Keskpanga ja/või rahvusvaheliste organisatsioonide tuleviku -prognoosid regiooni majandusest...................................................................................................................13 1. Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga Austraalia riigi kogu SKP 2011
Kui eelnevalt olid finantsturu pinged seotud üksikute euroala riikidega, siis nüüd on võlakriis edasi levinud. Eesti finantssektorit võib võlakriis mõjutada eelkõige kahel viisil. Peamised osapooled ja nende seisukohad: «Esiteks kui euroala likviidsus- ja rahastamispinged peaksid senisest rohkem kanduma Põhjamaades tegutsevatele emapankadele, siis kallineb rahastamine ka Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide jaoks,» edastas Eesti Panga pressiosakond. «Finantsturgude kõrge usaldus Põhjamaade pangandussüsteemi ning majandus- ja eelarvepoliitika suhtes on emapankadest lähtuvaid ja Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske seni aidanud vähendada. Võlakriisi edasi kandudes on tähtis piiriülene ladus koostöö kriisihalduses.»Teiseks võivad pangandussektori tulud ja laenukvaliteedi paranemine saada tagasilöögi, kui Eesti majandusaktiivsusele hoo andnud välisnõudlus peaks märkimisväärselt kokku tõmbuma. Nende riskide realiseerumise tõenäosus
Tähtis on küllaldane tooraine, odav tootmine ning soodne kliima. Majanduse üleilmastumist näitab: Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine, tollipiirangute järk- järgult kaotamine Rahvusvahelise kaubanduse käibe kiirem kasv võrreldes kogu maailma majanduse SKT või RKT kasvuga Kapitali liikumine üle maailma Hargmaiste ettevõtete arvu ja osatähtsuse kasv maailmamajanduses Rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide loomine, finantsturgude üleilmastumine Riikide suveräänsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete töttu, mida on kaasa toonud Euroopa liidu, WTO, OPEC jne loomine. võrgustikupõhise majanduse areng. Kultuuri üleilmastumise näitajateks on kultuuride segunemine, parem juurdepääs eri kultuuride väärtustele, kultuuriliste erinevuste vähenemine. Soodustab ka kasvanud välisturism, riikidevaheline migratsioon ja rahvusköökide üleilmne levik.
deposiitidele ja depositaarsete finantsvahendajatele intressimääradele, rahvusvahelistelt rahavoogudelt piirangute kaotamine). Esimene piirang vähendas pankade suutlikkust konkureerida finantsturgudega finantsvahendite kaasamisel. Globaliseerumine finantsinstitutsioonid ja turud rahvusvahelistuvad ning laiendavad oma haaret erinevatele turgudele. Suured firmad osalevad nii kodu kui ka rahvusvahelistel turgudel. Seda on toetanud tehnoloogia areng ja omakorda finantsturgude deregulatsioon. Finantsturul toimub finantseerimine ehk finantskapitali liikumine majandusüksuste vahel 3 moel: Otsene finantseerimine - rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi
nafta pakkumises. Tõusu taga ei ole ainult geopoliitilised riskid, vaid ka paranenud majandusaktiivsus ja tarbijate ostuvõime kosumine peaasjalikult USAs ja Aasias. Toornafta kallinemine on tinginud ka märkimisväärse tõusu mootorikütuste hindades. Usun ka, et potentsiaalne naftahinna sokk mõjutaks tarbijaid ja ettevõtteid märgatavalt negatiivsemalt kui enamik turuosalejatest hetkel prognoosib. On selge, et toornafta hind on suur riskifaktor maailmamajanduse ja finantsturgude jaoks ning arvatavasti niipea pole oodata olukorra pöördumist. Nafta kallinemine tõstab hinda ka paljudel olulistel sünteesitud ravimitel. Ülikõrge hind võib muuta rohu vähem kättesaadavamaks. Naftasaadused on olulised mitmetes allergia, depressiooni ja suhkruhaiguse ravimites ning antiseptikutes. Päevas toodetakse maailmas 80 miljonit barrelit toornaftat päevas. Aasta peale teeb see kokku 29 miljardit
Lühiajalises perspektiivis – kasumi maksimeerimine Finantsjuhtimise valdkonnad: Finantsjuhtimise üldosa – finantsarvutused, finantsinstrumendid, risk ja selle hindamine Üldine finantsanalüüs ja planeerimine Varade juhtimine Finantsallikate juhtimine Kapitali struktuur ja dividendipoliitika Finantsinvesteeringute juhtimine Finantsjuhtimise erivaldkonnad 3. Finantsturu olemus ja struktuur (finantsturgude liigid). Mõiste: Finantsturg on turg, millel raha liigub neilt, kellel tekib vabaraha ülejääk, neile, kellel tekib raha puudujääk Finantsturg on turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega Struktuur: Liigid (1) – Eesmärgi ja finantsinstrumendi tähtaja järgi: Kapitaliturg: o Aktsiaturg o Tuletisinstrumentide turg o Laenukapitaliturg Võlainstrumentide turg
Raha ehk monetaarpoliitika Raha ehk monetaarpoliitika Monetary policy Poliitiliselt sõltumatu keskpanga tegevus, mis mõjutab rahamassi ja intressimäärasid, et kontrollida inflatsiooni ja majanduskasvu Rahapoliitika eesmärgid Raha stabiilsuse tagamine Hindade stabiilsus Majanduskasv Kõrge tööhõive Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitilised instrumendid ja keskpank 1 Püsivõimalused. Nende eesmärk on... lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust kehtestada üleöö turuintressimäärade piirid Avaturuoperatsioonid. Nende abil: juhitakse intressimäärasid juhitakse likviidsust turul väljendatakse rahapoliitilist kurssi Kohustuslik reserv.
Vedavad jõud -transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade vedamine ühest maailma servast teise muutub, võrreldes kauba enese hinnaga, üha odavamaks. Kaubanduslik liberaliseerimine Soodustab kaubanduse arengut riikide vahel. Hinnad alanevad, kaovad tollimaksud. Finantsintegratsioon Erinevate maade finantsturgude laienemine teistesse riiki- desse, mis soodustab kaubavahetust. Tootmist on võimalik hajutada üle maailma. Globaalne tootmine Rahvusvaheline ettevõtte omab välisfiliaale, kus on odavam toota kauba osi, kui seda oleks ühes kohas. Toodetakses üle maailma. Erinevate riikide globaliseerumise määr seda mõõdetakse riikide integratsiooni majanduslikul, individuaalsel, tehnoloogilisel ja poliitilisel tasemel Globaliseerumise mõjud
Euroopa keskpank Euroopa Keskpank, mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis. EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Euroopa Keskpank (EKP) on üks ELi institutsioonidest. Selle põhieesmärkideks on: · hoida hinnad stabiilsena (hoida inflatsiooni kontrolli all), konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides. hoida finantssüsteem stabiilsena tagades, et finantsturgude ja -institutsioonide üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet. · hoida finantssüsteem stabiilsena tagades, et finantsturgude ja -institutsioonide üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel
Ettevõtluskeskkond Ettevõtluskeskkond loob võimalusi või takistab ettevõtete alustamist, arengut ja tegevust. Ettevõtluskeskkonna jätkusuutliku arengu eelduseks on inimeste ligipääsu tagamine teenuste kättesaadavusele. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad riigimajanduskeskkond ja ettevõtlustingimused. Riigi majanduskeskkond: · majanduse avatus · valitsemise efektiivsus · finantsturgude toimimine · tehnoloogiline areng · infrastruktuuri arengutase · juhtimisoskused · tööjõu paindlikkus · seadusandlus Ettevõtlustingimused: · finantsvõimalused · valitsuspoliitika · valitsuse programmid · haridus ja täiendkoolitus · teadus- ja arendustegevuse kasutamine · ärikeskkond ja seadusandlus · kultuurilised ja sotsiaalsed normid · ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu
Lihtaktsia G. Esmaturg, kus firmad müüvad raha saamiseks aktsiaid. _D__ 8. Dividendid H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja dividendide maksmist. _C__ 9. Obligatsioon I. Tarnija lubab firmal maksta tarnete eest hiljem. __E_ 10. Bilanss J. On lisa firma kapitalile. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __b_ 1. Milline järgnevatest väidetest finantsturgude kohta ei ole tõene? a. Finantsturud on majanduskasvuks tähtsad. b. Üksikisikust säästjad saavad neis harva osaleda. c. Finantsturud aitavad ettevõtetel uude kapitali investeerida. d. Finantsturud on säästjatele tuluallikas. _c__ 2. Kui oled firma obligatsiooni omanik, siis sa a. oled üks firma paljudest omanikest. b. saad kasu vaid siis, kui firma teenib kasumit. c. oled firma laenuandja. d. oled investeerimispankur. _c__ 3. Firma kasutab lühiajalisi laene kõige tõenäolisemalt a
Euroopa Keskpank, mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis.EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Eesmärk Euroopa Keskpank (EKP) on üks ELi institutsioonidest. Selle põhieesmärkideks on: · hoida hinnad stabiilsena (hoida inflatsiooni kontrolli all), konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides. · hoida finantssüsteem stabiilsena tagades, et finantsturgude ja -institutsioonide üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Koostööd sellise tihedamalt seotud väikese grupi pankade vahel kutsutakse eurosüsteemiks. Ülesanded EKP rollide hulka kuulub:
Euroopa Keskpank, mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis.EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Eesmärk Euroopa Keskpank (EKP) on üks ELi institutsioonidest. Selle põhieesmärkideks on: · hoida hinnad stabiilsena (hoida inflatsiooni kontrolli all), konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides. · hoida finantssüsteem stabiilsena tagades, et finantsturgude ja -institutsioonide üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Koostööd sellise tihedamalt seotud väikese grupi pankade vahel kutsutakse eurosüsteemiks. Ülesanded EKP rollide hulka kuulub:
1988. aasta juunis Hannoveris (saksamaal) toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel loodi komitee, mis pidi välja töötama plaani majandus- ja rahaliidu käivitamiseks. Selle esimeheks sai komisjoni tolleaegne president Jacques Delors ja sellesse kuulusid kõik Euroopa keskpankade juhid. Nende üksmeelses ettekandes, mis avaldati 1989. aasta aprillis, sõnastati rahaliidu eesmärkidena täielik kapitali liikumise liberaliseerimine, finantsturgude integreerimine, valuutadevaheline tühistamatu konverteeritavus, vahetuskursside lõplik kindlaksmääramine ja riikide omavääringute võimalik asendamine ühisrahaga. Ettekandes öeldi, et seda on võimalik saavutada kolmes etapis, alustades tihedamast majandus- ja rahanduskoostööst ja lõpetades ühisraha, sõltumatu Euroopa Keskpanga ning liikmesriikide eelarvepuudujääkide suurust ja finantseerimist sätestavate reeglite väljatöötamisega. 1
Ettevõtluskeskkond Eestis Ettevõtluskeskkond loob võimalusi või takistab ettevõtete alustamist, arengut ja tegevust. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad riigimajanduskeskkond ja ettevõtlustingimused. Riigimajanduse keskkonna alla kuuluvad majanduse avatus, valitsemise efektiivsus, finantsturgude toimimine, tehnoloogiline areng, infrastruktuuri arengutase, juhtimisoskused, tööjõu paindlikkus ja seadusandlus. Ettevõtlustingimused on näiteks finantsvõimalused, valitsuspoliitika, valitsuse programmid, haridus ja täiendkoolitus, teadus- ja arendustegevuse kasutamine, ärikeskkond ja seadusandlus, kultuurilised ja sotsiaalsed normid ja ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu. Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel:
Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.Nimeta globaliseerumise eeldused ehk millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele? 3.Mida tähendab innovatsioon? Missugune ühiskond on innovaatiline ühiskond? 4. Missugustes maailma piirkondades toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi? 5.Missuguste maailma piirkondade vahel liigub valdav osa raha ja kaupu? 6.Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed
Suur osa teadustöödest tehakse inglise keeles suurtes teadusparkides, kus töötavad eri riikidest pärit teadlased. Selle tagajärjel kohalikes keeltes puudub vastavasisuline sõnavara või see tuleb luua, mis ei ole alati otstarbekas 4. Haridusalane globaliseerumine noortel on võimalus õppida eri riikide koolides läbi õpilasvahetuse programmide, rahvusvaheliste stipendiumite; külalislektorid ülikoolides, vahetusõpetajad jne. 5. Finantsturgude globaliseerumine maailma suurimatel börsidel Londonis, Tokios ja New Yorgis tehakse tehinguid eri riikide ettevõtete aktsiatega ja rahadega. Arveldatakse sageli USA dollarites ülemaailmselt tunnustatud rahaga, Euroopas euroga. Näitajad, millega saab nö mõõta globaliseerumist (2 tk teada): 1. Eksporditavate ja imporditavate kaupade mahuga (ja struktuuriga) 1 2
B. on esindatud ettevõtte juhtorganites. C. on ettevõtte aktsiate kontrollpaki omanik D. ei osale ettevõtte juhtimises, on vaid selle aktsiate või võlakirjade omanik. C JA D 16. Kust saab kõige rohkem informatsiooni ettevõtte kasumi kohta? A. Väärtpaberibörsilt. B. Ettevõtte aastaeelarvest. C. Ettevõtte bilansist. D. Ettevõtte kasumiaruandest. B 17. Milline järgnevatest väidetest finantsturgude kohta ei ole tõene? 2 Test 8, Ettevõtte finantseerimine Junior Achievementi Arengufond A. Finantsturud on majanduskasvuks tähtsad. B. Üksikisikust säästjad saavad neis harva osaleda. C. Finantsturud aitavad ettevõtetel uude kapitali investeerida D. Finantsturud on säästjatele tuluallikas
Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest)
- kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus - hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses - kapitalivood liiguvad üle maailma - riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu - organisatsioonide nagu WTO ja OPEC teke - rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank) loomine ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumine eri valdkondades Finantsturgude globaliseerumine - Nt maailma suurimatel börsidel Londonis, Tokyos, New Yorgis tehakse tehinguid eri riikide aktsiate ja rahaga. - Arveldatakse sageli USA dollarites ülemaailmselt tunnustatud rahaga. Keskkonna-alane globaliseerumine - Riikidevaheline keskkonnakaitsealane koostöö: õhu- ja veesaaste levib tavaliselt üle riigi piiride ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumine eri valdkondades
kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism kasvanud immigratsioon (nt türklaste suur hulk Saksamaal) rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik · KESKKONNAALANE GLOBALISEERUMINE õhu- ja veesaaste levib üle ühe riigi piiride, seetõttu vajalik riikidevaheline koostöö Nt Kyoto protokoll võeti vastu 11. detsembril 1997. a Jaapanis Kyotos kliimamuutuste konverentsil, eesmärgiks on seatud siht vähendada kasvuhoone- gaaside heitkoguseid, eriti CO2. · FINANTSTURGUDE GLOBALISEERUMINE rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide (Maailmapank, IMF) loomine maailma suurimatel börsidel tehingud eri riikide ettevõtete ja rahaga USA dollar ülemaailmselt tunnustatud, EURO levik Euroopa riikides. · TEADUSTÖÖ GLOBALISEERUMINE teadusuuringud kallid, st suured ingliskeelsed teaduspargid eri riikide teadlastega keerulisi operatsioone teostavad koos eri riikide arstid · HARIDUSALANE GLOBALISEERUMINE
intressitulu mõõdukaks kasvuks. Pankade kasumlikkus ja kapitaliseeritus tõenäoliselt suurenevad. Eesti kindlustussektori kapitaliseeritus püsis viimase aasta jooksul tugev ning võib väita, et kindlustussektori riskid on hästi juhitud ja kasumlikkus suur. Lisaks ei ole Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk suurenenud pankade kohustusliku reservi nõude alanedes 2010. aastal. Finantsturud Rahvusvaheliste finantsturgude arengut mõjutas 2010. aasta IV kvartalis ja 2011. aasta I kvartalis jätkuvalt ekspansiivne rahapoliitiline keskkond. Peamiste majanduspiirkondade majandusnäitajate paranemine suurendas pikemat aega madalate intressimäärade taustal turuosaliste riskihuvi. Aktsia- ja võlakirjaturgudel vähehaaval tärganud valmidus rohkem riske võtta sai aga tagasilöögi 2011. aasta veebruari lõpus, kui vallandusid geopoliitilised pinged mitmes Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigis
kallist tehnikat osta. Suur osa teadustöödest tehakse inglise keeles suurtes teadusparkides, kus töötavad eri riikidest pärit teadlased. Selle tagajärjel kohalikes keeltes puudub vastavasisuline sõnavara või see tuleb luua, mis ei ole alati otstarbekas. Haridusalane globaliseerumine noortel on võimalus õppida eri riikide koolides läbi õpilasvahetuse programmide, rahvusvaheliste stipendiumite; külalislektorid ülikoolides, vahetusõpetajad jne. Finantsturgude globaliseerumine maailma suurimatel börsidel Londonis, Tokios ja New Yorgis tehakse tehinguid eri riikide ettevõtete aktsiatega ja rahadega. Arveldatakse sageli 4.Milliste näitajatega võiks mõõta globaliseerumist? välisinvesteeringute mahuga eksporditavate ja imporditavate kaupade struktuuriga ja mahuga rahvusvaheliste ettevõtete arvuga konkreetses riigis Internetiühenduste ja kasutajate arvuga Riigi osalemisega rahvusvahelistes organisatsioonides jne. 5
suurtesse rahvusvahelistesse koostöövõrkudesse. Plusside poolelt tähendas selline olukord uusi võimalusi ja lihtsamat pääsu välisturgudele. Teisest küljest oldi mitmete rahvusvaheliste kriiside mõju tõttu sunnitud küllalt ruttu kohalikul kapitalil loodud ettevõtteid välisomanikele müüma. Globaliseerumisega kaasnevatest võimalikest negatiivsetest efektidest Eestile on ekspertide hinnangul olulisemad: potentsiaalne ajude äravool; rahvusvaheliste finantsturgude volatiilsus; rahvusvaheline kuritegevus (sh. narkokaubandus jmt.); elanikkonna tulude diferentseerituse soodustamine ja sellest tulenevad sotsiaalsed pinged ühiskonnas; tugev surve Eesti välja arenemata sotsiaalkaitsesüsteemile; Eesti rahvuskultuurilise identiteedi nõrgenemine. Viimasel viieteistkümnel aastal on Lääneriikides ja alates 1993. aastast ka Eestis püütud probleemalade arengut tagada nende endi ressursside, võimalustest ja oskustest lähtudes
sellel on keskmine riskitase. SEB Strategy Balanced fondi näol on tegemist üsna uue fondiga, mis asutati 2008. aastal, ostuklass käivitati aga alles aastal 2012. Fondivalitsejaks on Seb Asset Management S. A, mis asutati 15.07.1988 ja asub Luksemburgis. Ettevõtte aktsiakapitali väärtus on 2 miljardit eurot. SEB Strategy Balanced on ülemaailmselt investeeriv fondifond, mille vara paigutatakse olenevalt finantsturgude väljavaadetest kuni seitsme varaklassi fondidesse. Fondi vara paigutatakse peamiselt aktsia-, võlakirja- ja riskimaandusfondidesse, kuid turu muutusi arvestades investeeritakse vähesel määral ka teistesse varaklassidesse, milleks on toorme-, valuuta-, kinnisvara- ja riskikapitalifondid. Strateegiafondi eesmärk on saavutada stabiilsem tootlus turuväljavaatest oleneva varaklasside ja fondide valiku kaudu ning ületada riskivaba
ja võimetekohane tasuta haridus kõigile lastele ja noortele sõltumata nende elukohast või vanemate sissetulekust. Heade õpetajate hoidmiseks tõstame õpetajate keskmise palga nelja aasta jooksul kahekordseks. Välispoliitika: Erakond on võtnud meedias euro pessimistlikel teemadel. Eestimaa Rohelised Maksupoliitika: Rohelised ajavad poliitikat, mille eesmärk on pikaajaline jätkusuutlikkus, mitte lühiajalise huvi rahuldamine tuleviku arvelt. Finantsturgude piiriülene loomus nõuab koordineeritud üle-euroopalist vastust, mis juhiks ja ühendaks rahvusvahelisi jõupingutusi. Rohelised on juba ammu soovitanud sisse seada finantstehingute maksu, mis vähendaks spekuleerimist ja aitaks rahastada võitlust vaesusega Sotsiaalpoliitika: Rohelised soovivad, et Euroopa Liit tagaks oma kodanikele õiglaste hindadega juurdepääsu tervislikule toidule. Rohelised seisavad selle nimel, et muuta Euroopa Liit GMO-vabaks piirkonnaks
18. Nimetage üks ülesanne, mida Eesti Pank täidab rahasüsteemi korraldades. Tagada püsivalt madal inflatsioonitase ehk tarbijahindade kasvutempo üldine stabiilsus, mis soodustab investeerimis- ja säästmistegevust, toetades seega kapitali efektiivset jaotumist majanduses ja selle kaudu majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. Rahapoliitika formuleerimisel ja teostamisel arvestatakse seejuures pidevalt muutuva majanduskeskkonna ning finantsturgude struktuuri arenguga. 7
põhiliseks sissetulekuallikaks. Riik kui tervik on ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure (sotsioloogiline lähenemine). Kapitalismi areng ja edukus on alati rajanenud majanduslike ja poliitiliste huvide kokkulangemisele. Riigi huvid on: majanduse avatus, valitsemise efektiivsus, finantsturgude toimimine, tehnoloogiline areng, infrastruktuuri arengutase, juhtimisoskused, tööjõu paindlikkus, seadusandlus. Kapitalismi areng ja edukus on alati rajanenud majanduslike ja poliitiliste huvide kokkulangemisele ning just see on võimaldanud ettevõtjate erahuvide(kasum) edendamise kaudu üldist hüve (elatustase) kasvatada. Kõige tugevamaks riskide maandajaks on olnud ja on tänaseni riik läbi avaliku poliitika.
palgasoovide seisukohast võimalikult mõistlikke majandusotsuseid. • Soodne ja stabiilne vahetuskurss (vahetuskurss – välisvaluuta hind kohalikus valuutas) • Madalad intressid - Kui pangad saavad keskpangast raha madalama intressiga ehk odavamalt, siis on raha hind ka ettevõtjale odavam ja see julgustab ettevõtjat rohkem laenu võtma, mis omakorda elavdab majandust. • Finantsturgude stabiilsus - kogu finantssektor – lihtsustatult öeldes pangandus – toimib tõrgeteta. Neid eesmärke saavutades mõjutatakse ka kogu ülejäänud majandust, k. a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud. 1.3 Rahapoliitika puudused • Rahapoliitika meetodid on kasutud majandustsükli haripunktis • Globliseerumise tõttu suudab keskpank üha vähem riigi majandust mõjutada. • Valel ajal majandusse sekkumine võib anda negatiivse tulemuse.
tehnikat osta. Suur osa teadustöödest tehakse inglise keeles suurtes teadusparkides, kus töötavad eri riikidest pärit teadlased. Selle tagajärjel kohalikes keeltes puudub vastavasisuline sõnavara või see tuleb luua, mis ei ole alati otstarbekas Haridusalane globaliseerumine noortel on võimalus õppida eri riikide koolides läbi õpilasvahetuse programmide, rahvusvaheliste stipendiumite; külalislektorid ülikoolides, vahetusõpetajad jne. Finantsturgude globaliseerumine maailma suurimatel börsidel Londonis, Tokios ja New Yorgis tehakse tehinguid eri riikide ettevõtete aktsiatega ja rahadega. Arveldatakse sageli USA dollarites ülemaailmselt tunnustatud rahaga, Euroopas euroga. Näitajad, millega saab n-ö mõõta globaliseerumist: Eksporditavate ja imporditavate kaupade mahuga (ja struktuuriga) Rahvusvaheliste ettevõtete (ehk hargmaiste ettevõtete) arvuga konkreetses riigis Internetiühenduste ja kasutajate arvuga
alusel. Indeks mõõdab riikide kalduvust kasutada ära IKT poolt pakutavaid võimalusi. Võrguvalmidust vaadeldakse kolmel tasandil indiviid, ettevõte ja valitsus. Kõigi kolme puhul vaadeldakse eraldi valmisolekut IKT kasutamises ja selle reaalset kasutamist ning lisaks antakse hinnang majanduspoliitilisele keskkonnale. Keskkond: 1. Uue ettevõtte alustamise kergus; 2. Bürokraatlike takistuste olemasolu; 3. Teadlaste ja inseneride olemasolu; 4. Finantsturgude arengutase; 5. Õigussüsteemi usaldusväärsus; 6. Telefoniliinide olemasolu; 7. Turvatud internetiserverid; 8. Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö. Valmidus: 1. Matemaatika ja reaalteaduste kvaliteet; 2. Koolide varustatus internetiga; 3. Telefonikõnede maksumus; 4. Ärikoolide kvaliteet; 5. Valitsuse varustatus IKTga. Kasutamine: 1. Mobiiltelefonide levik; 2. Tavatelefonide levik; 3. Lairiba/DSL interneti kasutajate arv; 4. Valitsuse pakutavad e-teenused; 5
Finantsinspektsioon FI ajalugu · Eesti finantsjärelvalvet teostav riigiasutus. · Loodi Eesti Pangainspektisooni, Kindlustusinspektsiooni ja Väärtpaberiinspektsiooni ühendamisel 2002 aastal. · Vajadus tekkis seoses Maapanga pankrotiga 1998, kui algas finantsturgude ja -teenuste süvenev integratsioon. Tekkimine · 13 Juulil 1999 a vastuvõetud otsuse alusel hakati 4. augustil aastal 2000 seaduse välja töötamisega. · Teise lugemisega võeti seadus vastu ning see jõustus 9.mail 2001 a. · 2005 aasta juunis jõustus FI struktuurimuudatus, millega mindi üle kapitali- ja teenusejärelvalve põhisele töökorraldusele. FI Nõukogu · Nõukogu koosneb 6 liikmest
võlakirjaemissioone ja aktsiaemissioone oma korporatiivsetele klientidele. Pangad olid seega rahavoogude keskpunktis. 33'aasta Glass-Steagall seadusega lahutati ka investeerimispangandus ja jaepangandus. Kuna Suure Depressiooni ajal kukkus suur osa pangandusest kokku, pangad olid siiski omanud oma klientide aktsiaid suures osas. Sellel sammul oli oluline mõju hilisema USA majandusmudeli institutsionaalse korraldatuse kujunemisele ja finantsturgude kesksuse kujunemisele. USA majanduspoliitika on alates 30ndatest püüdnud hoida finantsvõimu eraldi tööstusettevõtetest, vältimaks majandusraskuste korral majanduse üldist kollapsit. See soodustas investeerimispanganduse arengut ja sealset konkurentsi. See on olnud aluseks ka riskijuhtimise arengule, kuna kapitaliturgude suur osakaal on loonud tururiskid, mida on vaja olnud juhtida. Erinevalt Panganduskesksest finantsmudelist Jaapanis ja Saksamaal, kus
ühtekuuluvust, peab Euroopa järjekindlalt keskendama oma jõupingutused majandustulemuste, uuendustegevuse ja inimeste oskuste parandamisele. EL-i liikmesriigid otsustasid seetõttu Euroopa komisjoni presidendi José Manuel Barroso algatusel: suurendada investeeringuid teadusuuringutesse ja uuendustegevusse; anda Euroopa Komisjonile koordineerijana suuremad volitused, et toetada liikmesriike eelkõige „parimate tavade” levitamise kaudu; kiirendada finantsturgude ja sotsiaalkindlustussüsteemide reforme ning side- ja energiasektori liberaliseerimist. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks. Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike),
Rahvusvahelised finantsturud. Lisaks kaupade liikumisele on maailmas väga oluliseks muutunud ka kapitali liikumine. Kapitali osta ja müük toimub ülemaailmsetel finantsturgudel- börsidel, mille eesmärk on raha vajajad ja raha pakkujad omavahel kokku viia. Rahvusvahelised finantsturud jagunevad: 1) rahaturg- kaubeldakse kõikvõimalike riikide raha ehk valuutadega. 2) väärtpaberiturg- kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega. Suue osa finantsturgude tehingutest moodustab väärtpaberite ost-müük. Olulisel kohal on võlakirjad j aktsiad. Aktsia on väärtpaber, mis annab osaluse mingis firmas. Annab õiguse kuuluda ettevõtte omanike ringi. Võlakiri- inimene laenab ettevõttele raha ning saab sealt intressidega kasumit. Rahvusvahelise finantskeskkonna arendamisel on tähtis roll Rahvusvahelisel Valuutafondil. Euroopa Liidu ühtne majandusruum
majandustulemuste, uuendustegevuse ja inimeste oskuste parandamisele. EL-i liikmesriigid otsustasid seetõttu Euroopa komisjoni presidendi José Manuel Barroso algatusel: suurendada investeeringuid teadusuuringutesse ja uuendustegevusse; anda Euroopa Komisjonile koordineerijana suuremad volitused, et toetada liikmesriike eelkõige „parimate tavade” levitamise kaudu; kiirendada finantsturgude ja sotsiaalkindlustussüsteemide reforme ning side- ja energiasektori liberaliseerimist. Kokkuvõte Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu liikmesriigid
Kui tulude tase või hinnatase majanduses tõuseb, suureneb ka nõutava raha hulk, mida isikud kasutavad majandustehingute sooritamiseks. Raha nõudlus on pöördvõrdelises sõltuvuses raha hinna ehk intressimääraga. Kui intressimäär alaneb, siis raha hoidmise alternatiivkulu väheneb. See suurendab raha vajadust, toimima hakkavad ettevaatusmotiiv, spekulatsioonimotiiv. Rahapoliitika eesmärgid: hindade stabiilsus majanduskasv kõrge tööhõive finantsturgude stabiilsus intressimäära stabiilsus välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitika enamlevinud vahendid: avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ehk diskontomäär, pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 1) Avaturuoperatsioonid sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset.
aasta septembrikuises reservide aruandes olevalt graafikult on näha, et keskvalitsuse likviidsete varade maht likviidsusreservis oli septembrikuu seisuga ligi 190 miljoni euro ulatuses negatiivne. Valitsusel on võimalik kasutada ka stabiliseerimisreservi, mis ei kuulu likviidsete varade hulka ja mille suurus oli 2016. aasta septembrikuu seisuga ca 400 miljonit eurot, kuid seda vaid erakorraliselt ja Riigikogu loal. Eesti väikest ja avatud majandust mõjutavad rahvusvahelised pinged ning finantsturgude loidus. Probleemide tõttu oma riigi majanduses ei soovi kaubanduspartnerid piisavalt innukalt meie kaupu ega teenuseid osta. Teisalt peab Eesti endale tunnistama, et vajaka jääb ka oskusest luua tooteid ja teenuseid, mida teistes riikides (kallilt) osta soovitakse. Eesti majanduse üheks suurimaks probleemiks on kasin tootlikkus. Võrreldes Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmisega on Eesti tööjõu tootlikkus samal tasemel kui viis aastat tagasi. Kui
Feldstein'i arvates saaks siiski vähendada maksukoormust samal ajal jättes alles ka mingisuguse osa riiklikust pensionist. Viimaseks seletab Feldstein ülemineku mõju inimestele, hoiustele ja kapitalile. Mõju indiviididele oleks tasakaalukam, sest PAYG süsteemi põhiselt jõukamad inimesed peavad maksma rohkem. Majanduslikust aspektist saab näitena tuua, kui Eestis püüti mõjutada II ja III pensionisama loomisega majandusekavsu, mis tooks meid kriisist välja ja samuti soodustaks finantsturgude arengut. Majanduslikus mõttes ei ole ühtegi mõistlikku lahendust, nii või teisiti kaasnevad probleemid teatud inimklassidele. Parim lahendus on ilmselt II ja III samba osatähtsuse suurendamine, samas jättes alles siiski ka PAYG pensionisüsteem. Pensionilahendite valik on väga lai, samuti võib ühe riigi edukas süsteem mõnes teises riigis samasuguses situatsioonis osutuda jällegi halvemaks. Ülejäänud teemad:
000 eurot) Alates 2008 .a. 9. oktoobrist* 100% ulatuses kuid mitte rohkem kui 782 330 krooni (50 000 eurot) Allikas: Eesti Pangaliit. 6 Kokkuvõte. Viimase aastate jooksul hüvitamise piirmäär oli kiiresti suurenenud. Selline muudatus oli vajalik selleks, et majandusaktiivsuse vähenemisel säilitada hoiustajate usaldus ja saavutada finantsturgude suurem stabiilsus. 3.3. Hüvitamiskohustuse tekkimise päev Hoiuste tagamise osafondi arvel hüvitatakse Eestis registreeritud krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiused. Fondi kohustus hüvitada hoiustajate hoiused tekib hoiuste peatamise päeval. Hoiuste peatamise päevast alates on Fond kohustatud hoiused Tagatisfondi seaduses sätestatud tingimustel ja korras hüvitama.
· majandusagentidena kodumajapidamised (KMP), · firmad ja · valitsus (avalik sektor) ning millede vastastikused seosed avalduvad · toodanguturgudel, tootmisteguriturgudel ning finantsturgudel. Kodumajapidamised KMP olles tootmistegurite omanikud, teenivad tulusid tootmisteguriturgudel (markets for factors of production, mida kasutavad selleks, et tasuda avalikule sektorile makse, osta toodanguturgudelt tarbimiseks vajaminevaid tooteid ja teenuseid ning finantsturgude abil paigutada oma tulude ülejäägid säästudena näiteks pankadesse või osta väärtpabereid. Firmad seevastu saavad tulu valmistatavate toodete, teenuste müügist ning nende kulutused on seotud tootmistegurite eest maksmisega. Nii kodumajapidamised kui firmad võivad finantsturgudelt võtta laenu, et finantseerida investeerimiskaupade ostusid. Avalik sektor, valitsus saab tulusid maksudest ning kasutab neid selleks, et teha kulutusi, see tähendab maksta ostetavate toodete ning
(kommerts) pangad ning laenuhoiusteühistud, tegevusloa annab Eesti Pank 49 Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjatele maksetest fondi, millest hüvitatakse tekkinud kahjud. Maksete ja hüvitiste vahe tuuakse finantsturule . Liigitatakse elu- ja kahjukindlustusselts. 50 Väärtpaberivahendajad- fin. Turuga seotud erinevate väärtpaberite emiteerimise ning teisese turu kaudu. 51 Finantsturgude liigid-Rahaturg- lüh, ajal kuni 1 a. instrumentide turg Kapitaliturg- pikemaajaliste instrumentide turg Esmasturg- toimub esmakordne müük investoritele, osapoolteks emiteerija ja investor Järelturg- osapoolteks kaks investorit, tunduvalt laiem kui esmasturg
Tehnilise abi ja muu koostöö vallas suurenes samuti EL-i osa. 13 Ülalmainitud arengu tulemusel jõudsid Rahvusvahelise Valuutafondi ja Balti riikide suhted uude faasi. Konsultatsioonide raskuskese nihkus rohkem selliste spetsiifilisemate küsimuste analüüsile, nagu läbipaistvus, eelarve tasakaal keskpikal perioodil, konkurentsivõime ja Balti riikide finantsturgude analüüs. Lühidalt öeldes oli temaatika selline, mis oli ametivõimudele abiks ka diskussioonides Euroopa Liiduga. Samal ajal liikusid Balti riigid suhetes Rahvusvahelise Valuutafondiga senistelt konkreetsetelt programmidelt seirepõhise koostöö juurde. Tagasi vaadates võib öelda, et RVF-i finantsabi puhul Balti riikidele polnud määrav mitte selle maht (rahaline abi oli pigem väike), vaid eelkõige positiivne algtõuge ja riikidele ligipääsu avamine kapitalivoogudele
majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. · Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade vedamine ühest maailma servast teise muutub, võrreldes kauba enese hinnaga, üha odavamaks. · Kaubanduslik liberaliseerimine Soodustab kaubanduse arengut riikide vahel. Hinnad alanevad. · Finantsintegratsioon Erinevate maade finantsturgude laienemine teistesse riiki- desse, mis soodustab kaubavahetust. Tootmist on võimalik hajutada üle maailma. · Globaalne tootmine Rahvusvaheline ettevõtte omab välisfiliaale, kus on odavam toota kauba osi, kui seda oleks ühes kohas. Toodetakses üle maailma. · Erinevate riikide globaliseerumise määr seda mõõdetakse riikide integratsiooni majanduslikul, individuaalsel, tehnoloogilisel ja poliitilisel tasemel 5
liikmesriikide riiklikest organitest majanduslikult ja poliitiliselt sõltumatult. Ülesanded EKP rollide hulka kuulub: · Põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine. · Euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus. · Aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta. · euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti · hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal. Majandus- ja rahaliit 1988. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi viia järk-järgult ellu majandus- ja rahaliit (EMU)
raha neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga. Seda nimetatakse finantsvahendite liikumiseks. Väärtpaberite kustutusaja järgi jagatakse finantsturud raha- ja kapitaliturgudeks. Rahaturuks on intuitsioon, kus kaubeldakse krediidivõimeliste laenuvõtjate poolt lühijaliselt (kuni 1 aasta) väljaantud laenuinstrumentidega. Kapitaliturul liiguvad väärtpaberid, mille kustutusaeg on üle ühe aasta, see on ka põhjuseks miks kasutatakse neid likviidsuse juhtimiseks. Kolmas liigitus on finantsturgude jagamine esmas- ja järelturuks elutsükli järgi. Esmaturul toimub väärtpaberite esmakordne müük investorile. Järelturus on osapoolteks aga kaks investorit. Nemad kauplevad varem väljastatud väärtpaberitega ning enamus kauplemisest toimub järelturul. Kui liigitada finantsinstrumente liikide järgi, siis on võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg. 3.3. RAHAASUTUSED JA NENDE TÜÜBID
vastutus on hädavajalik ning loonud ka hea põhja selleks. Riik oli majanduslanguses, ajutine tagasipöördumine defitsiiti oli vältimatu. Kuid Bush´i maksukärped ja kulude suurenemised tõid USA püsiva defitsiidini. Kindlasti ei põhjustanud see küll 2008. aasta kriisi, kuid ta jättis valitsuse väga nõrka positsiooni, et selle üldse vastu hakata. Sarnaselt Reagan´ga tegi ka Bush vea, vähendades makse hästiteenivatel, surudes keskklassi sügavale maasse, finantsturgude sissetulek aina vähenes ning see kõik viis buumini. George Bushi valearvestused Lähis-Idas ei söönud mitte ainult sadu miljardeid maksumaksja raha, vaid kahandas ka USA usaldatavust. Obama väitis, et Bush eksis. Inimesed, kes neid ründasid, ei olnud iraaklased vaid afgaanid. Al Qaeda ei eksisteerinud Iraagis enne kui USA alustas sissetungi. Kui tuli otsustada, kas minna sõtta või mitte, oli selgelt näha poliitikute kartust ja hirmu näida nõrgana, nii anti Bush´le voli minna sõtta
kindlustusfirmad, usaldus- ja investeerimisfondid, riskikapitali fondid, investeerimisühingud ja muud väärtpaberite vahendajad. Raha asutuste liigitus sõltub tänapäeval riigi , finantsvahenduste roll riigiti varieerub ning nende olulisus majandussüsteemis sõltub eelkõige sellest, kui hästi nad suudavad rahuldada majandus subjektide nõudmisi ja vajadusi. Palju sõltub ka traditsioonidest, Euroopas on olnud domineerivaks pangad, USA-s otse finantsturgude kaudu. Majandussektorid jagatakse 4 tegevusvaldkonda: 1) Eraisikutesektor ehk kodumajapidamised 2) Äriühingud ehk firmad 3) Rahaasutused ehk finantsvahendus 4) Riik ja kohalikud omavalitsused Varad Kohustused Varad ja finantsvarad Omakapital Reaalvara Võõrkapital Rahaasutustel on omakapital suhteliselt väike. Kuni 20% omakapital ja ülejäänu
o Finantsturud: Esmas- ja järelturg Raha-ja kapitaliturg · Finantstooted: o Finantsinstrumendid o finantsteenused 17. Väärtpaberituru osalised: · EMITENT - isik, kes on väärtpaberid välja lasknud või võtnud endale vastava kohustuse. · VÄÄRTPABERITURU KUTSELISED OSALEJAD · INVESTOR isik, kes on omandanud väärtpabereid. 18. Finantsturgude liigitus erinevatest aspektidest: · Tähtajajärgi: o Rahaturg o Kapitaliturg · Elutsükli järgi: o Esmasturg o Järelturg · Toote järgi: o Võlainstrumendid o Omandiväärtpaberid o Valuuta o tuletisväärtpaberid 19. Väärtpaberite liigitus: · Aktsiad e. omandiõigust tõendavad väärtpaberid:
Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele? Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimist.Majandusalane globaliseerumine tuleb nii uutest side- ja infotehnoloogiatest kui ka
annaabi.ee 
