Globaliseerumine (0)

Mustamäe Gümnaasium
Globaliseerumine
Tõnis Adra
G1K
Sissejuhatus
Globaliseerumine ehk rahvusvahelistumine on protsess, mis on kiirenenud viimasel paarikümnel aastal ning selle mõju ulatub ka Eestini tihedate rahvusvaheliste majandussidemete kaudu. Majandus areneb ettevõtete spetsialiseerumise ja süveneva integratsiooni suunas, kusjuures mõlemad protsessid tähendavad paratamatult turu geograafilise ulatuse laiendamise vajadust. Globaliseerumise otsene mõju Eestile avaldubki eelkõige välisinvesteeringute kiires kasvus , mida toetab ka liberaalne majanduspoliitika ja kuulumine Euroopa Liitu. Kohaliku kapitali osa Eesti majanduses on jäänud väiksemaks võrreldes väliskapitaliga, mida pidevalt Eestisse juurde voolab soodsa majanduskliima tõttu. Teiseks oluliseks teguriks on infotehnoloogia kiire areng, mis on märgatavalt lihtsamaks ja intensiivsemaks muutnud suhtlemise erinevate maade ja rahvaste vahel ülemaailmse arvutivõrgu ehk Interneti kaudu. Siiski võivad globaliseerumisega kaasneda ka mitmed probleemid, millest tuntavamad on arenguvahede suurenemine eri maade vahel ja kultuurilised vastuolud. Eestiski on märgata kohalikul turul välismaiste tootjate –ja kaubanduskettide pealetungi, mille tagajärjel on välja tõrjutud mitmed väiksemad kodumaised ettevõtted.
Majanduse globaliseerumine ja selle mõju riikidele
Maailmas toimib üha laiemalt globaalne majandus ja globaalne turg : kapital, tööturg, tarbekaupade tootmine, toormega varustamine ja juhtimissüsteemid on saanud rahvusvaheliseks. Globaliseerumine tähendab eelkõige maailma riikide ja regioonide vaheliste kontaktide ning kaubavahetuse ja inimeste liikumise kasvu. Globaliseerumise arengutrendideks on: üleminek infoühiskonda, transpordi areng, koondumisprotsessid, uued kasvupiirkonnad ja rahvusvahelistumine. Samas on oluline rõhutada, et kaugeltki kõiki globaliseerumise ilminguid ei pea kõik ettevõtted strateegiliste otsustuste langetamisel arvesse võtma. Selleks, et mõista tänapäeva maailma, ei tuleks rääkida mitte ainult globaliseerumisest, vaid kolmest omavahel seotud trendist. Nendeks on tehnoloogia kiire areng, globaliseerumine ja erinevate elulaadide paralleelne ja senisest suurema kokkupuutepinnaga kooseksisteerimine . Termini “globaliseerumine” võimas ekspansioon maailmas leidis aset 80ndate aastate teisel poolel.
Tabel 1. Rahvusvahelistumise ja globaliseerumise võrdlus Peter Dicken’i järgi [3].
Rahvusvahelistumine
Globaliseerumine

• Ulatus võib olla regionaalne, katta vaid ühte või paari kontinenti. Suhted võivad olla bilateraalsed.
  

• Haarab kogu maailma või vähemalt enamikku kontinente, suhted valdavalt multilateraalsed. 
  

• Suhted erinevate riikide vahel, eri riikides opereerivate firmade või seal elavate inimeste vahel.
  

• Suhted ignoreerivad riikidevahelisi piire . Üks kompleksne protsess, mis haarab eri maades paiknevaid ühiskondi, firmasid, inimesi. 
  

• Mingi tegevuse, eelkõige majandustegevuse laienemine üle riigipiiride.
  

• Nii geograafiline kui funktsionaalne integratsioon (viimane aspekt on olulisem).
  

Tehnoloogiate areng ja turu muutused eeldavad paindlikku ja kiiresti reageerivat ettevõtete sisest organisatsiooni. Firmad peavad leidma optimaalse koha oma tootmise eri komponentidele, vähendamaks kulutusi ja riske. Majanduse globaliseerumine on aga kaasa toonud mitmeid probleeme, mida liberaalset suunda pooldavad poliitikud ja majandusteadlased pole sageli suutnud ette näha. Üheks põhjuseks on see, et globaliseerumise tempo on eri eluvaldkondades ja isegi majandusvaldkondades ebaühtlane, mille tõttu on tekkinud majanduslikud ja sotsiaalsed lõhed. Kõikvõimalikud arenguvahed, alates sissetulekutest ja lõpetades kultuuriliselt determineeritud hoiakute, hariduse või IT-kasutusega. Majanduse globaliseerumine ja infoühiskonna pealetung on oluliselt mõjutamas ettevõtete toimimistingimusi. Kasvav rahvusvahelistumine Euroopas on tingitud Euroopa siseturu integratsioonist ja Aasia maade intensiivsest välismajandustegevusest. Konkurentsi intensiivistumine nõuab ettevõtete strateegilist uusorientatsiooni Euroopas. Riikides tekivad globaliseerumise kõrvalmõjuna arenguerisused erinevate regioonide vahel, millega kaasneb mõne piirkonna vaesumine, kõrge tööpuudus, ebanormaalsest vanusestruktuurist tulenevad suured sotsiaalkulutused ja muud probleemid. Tänu odavale tööjõule Aasias, aga paljudes muudes maailma piirkondades, on suured rahvusvahelised kontsernid sulgenud oma tehased emamaal ning paigutanud kapitali sinna, kus tootmine on tööjõukulude tõttu tulusam. Teine moodus , mida suurettevõtted kasutavad, on töötajate asendamine automaatika ja tööstusrobotitega. Nii ühel kui teisel puhul kaotavad inimesed töökohad, vähenevad reaalsissetulekud, kahaneb ühiskonna majanduslik aktiivsus.
Globaliseerumisega kaasnevad võimalikud probleemid Eestis
Eesti nagu ka teised sotsialismist väljunud Euroopa riigid asus oma majandus- ja sotsiaalseid struktuure moderniseerima ja mahajäämust tasa tegema tõusva globaliseerumislaine tingimustes. Väikese riigina peab Eesti paratamatult tihedalt integreeruma maailma-majandusse. Globaliseerimise kontekstis ei ilmne Eesti puhul küll tingimata otsene suhe kogu maailmaga, küll aga kaudne. Eesti tööjõud lülitati ruttu suurtesse rahvusvahelistesse koostöövõrkudesse. Plusside poolelt tähendas selline olukord uusi võimalusi ja lihtsamat pääsu välisturgudele. Teisest küljest oldi mitmete rahvusvaheliste kriiside mõju tõttu sunnitud küllalt ruttu kohalikul kapitalil loodud ettevõtteid välisomanikele müüma. Globaliseerumisega kaasnevatest võimalikest negatiivsetest efektidest Eestile on ekspertide hinnangul olulisemad:

• potentsiaalne ajude äravool;
  
• rahvusvaheliste finantsturgude volatiilsus;
  
• rahvusvaheline kuritegevus (sh. narkokaubandus jmt.);
  
• elanikkonna tulude diferentseerituse soodustamine ja sellest tulenevad sotsiaalsed pinged ühiskonnas;
  
• tugev surve Eesti välja arenemata sotsiaalkaitsesüsteemile;
  
• Eesti rahvuskultuurilise identiteedi nõrgenemine.
  

Viimasel viieteistkümnel aastal on Lääneriikides ja alates 1993. aastast ka Eestis püütud probleemalade arengut tagada nende endi ressursside, võimalustest ja oskustest lähtudes. Kohalik majandus peab suutma areneda abist sõltumata. Põhitähelepanu on suunatud kohaliku ettevõtluse ja ettevõtjate tekitamisele ning väljastpoolt tulevate erainvesteeringute kaasamisele.
Kokkuvõte
Viimased aastakümned on maailmas olnud murrangulised teaduse, tehnoloogia ja sotsiaalmajanduslike suhete arengus. Infoühiskonnaks muutumine on oluliselt muutnud ka majanduse struktuuri. Globaliseerumine on liberaalse majanduspoliitika taustal andnud juba ka tõsiseid tagasilööke, mida on põhjustanud suurkorporatsioonide domineerimine ja sotsiaalsete probleemide süvenemine riikide majanduses. Hinnanguliselt 1,3 miljardit inimest on ikka veel sunnitud läbi ajama vähem kui 1 dollariga päevas, mis näitab suurenevat lõhet arengumaade ja rikaste tööstusriikide vahel. Ligi 2/3 maailma kaubandusest arvatakse praegu olevat vaid 500 suurkorporatsiooni käes ja mitmed nendest teenivad rohkem raha kui mõnedki riigid. 1997. aastal oli maailma 5 suurema kompanii summaarsed müüginäitajad suuremad kui 46 vaesema riigi sissetulekud kokku.
Kasutatud allikad.
http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/globalisation/index_et.ht m
http://www.folklore.ee/seminar/ilmastum.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Globaliseerumine
http://www.diplomaatia.ee/artikkel/globaalsest-majandusest-globaliseerumise-vaatevinklist/