Üksikisiku, ettevõtja, riigi kui terviku vastuolu võimalused (0)

Arutlus- üsikisiku, ettevõtja , riigi kui terviku vastuolu võimalused
Üksikisik ehk indiviid, isik, kes on tavaliselt inimene või inimesesarnane psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olend , juriidilises tähenduses kas füüsiline isik ehk inimene või juriidiline isik. Üksikisiku huviks on vaesuse vähendamine, mis eeldab siis raha tagamist, õiglast maksupoliitikat ja riigitulude mõistlikku jaotamist. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad asjaolud nagu riigi majanduse olukord (stabiilsus/ ebastabiilsus ), riigi rahapoliitika (maksumäära ja rahakursi püsivus või muutumine) ning kaupade ja teenuste hindade muutmine. Toimetulekuressurssideks on rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara. Üsikisiku jaoks ühiskond jaguneb: kõigile võrded võimalused, valikud ja otsused, rikaste valikud, vaeste valikud. Suureks huviks on võrdsus, mis tähendab, et huvitutakse sellest, et sünnilt on kõik võrdsed, saadakse rikkus, ühiskonnakorraldus soosib, põhitöö oleks igal inimesel endal. Üksikisikul on võimed ja tulud: võimete osa ei tohi ülehinnata, loomulik võimekus ei pea tähendama talenti ,,raha tegemisel’ (näiteks keelevaist). Rikkad jaotavad umber: kõigil võrdsed võimalused, tahtejõud , rikkamad ei ole süüdi vaeste majanduslikus seisus. Vaesed ja vaesus , mille alla kuuluvad põhimõtted/huvid: võimete arendamine, otsuste ja valikute tegemine, valikud avaldavad rohkem mõju kui talendikus. Kuid rikastumine eeldab kohusetunnet, tahtejõudu, pingutusi , edu on igaühe enda kätes. Raha=õnnelikus?-õnn ei peitu raha kogusest, raha on vajalik elamiseks, rahas ei peitu õnn. Üksikisik on oma huvide saavutamiseks liialt nõrk, seepärast koondutakse poliitilistesse ühendustesse (erakond, partei). Rikkam riik, vähem vaeseid?- sotsiaaltoetused , toimetulek lihtsam. Toetused, töökohtade loomine-töökohtade loomisest on abi. Toetused vajalikud neile, kes vaesed.
Ettevõtja on inimene, juriidiliselt füüsiline isik, kes kannab ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski ning kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Ettevõtjaks olemisest on unistanud vist enamik inimesi. Kes ei tahaks olla ise oma otsuste peremees või kindlustada enda isiklik heaolu? Mis on tüüpiline edukale ettevõtjale? Luksuslik elu, kiired autod, suur tutvustering või midagi muud? Miks nemad ja mitte mina? Edukal ettevõtjal peavad olema järgmised iseloomuomadused: majanduslik mõtlemine ja oskus majandada, iseseisvus ja otsustusvõime , koostöö, paindlikkus , tahtejõud ja distsipliin , positiivne ellusuhtumine , riskivalmidus, auahnus , vastutustunne. Edukateks ettevõtjateks ei saa mitte kõik ettevõtjad . Tasub teada, et ettevõtlusega alustamine nõuab ettevõtjalt enamasti kogu aja, energia ning ka raha. Seetõttu enne kui otsustada ettevõtjana tegutsemise üle, tuleks hoolega kaaluda enda tugevaid ja nõrku külgi, hinnata valmisolekut vastutada, võtta riske, loobuda hobidest või teistest meelistegevustest. Ettevõtjaks olemine mõjutab suhteid perekonna ja sõpradega. Tulevane ettevõtja peaks mõtlema, mis on tegelik motiiv ettevõtlusega alustamiseks. Peab olema algatusvõime, piisavalt majandusoskusi, vastutusvõime, juhtima ja suunama teisi inimesi ehk üksikisikuid, kiiresti otsuseid langetama, olema ,, kõva töömees’’. Põhitegevusteks on, juhtimine (juhtimine, planeerimine , organiseerimine ja kontroll), finantseerimine (kapitali hankimine), investeerimine (kapitali rakendamine), varustamine (tööjõu, tootmisvahendite ja materjalide hankimine), laondamine (tooraine, pooltoodete ja valmistoodangu laod ), tootmine (kaupade ja teenuste valmistamine), transportimine (ettevõttesisene ja väline transport), turustamine (müük, reklaam, turu-uuringud) Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist, oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu, tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks.
Riik kui tervik on ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure (sotsioloogiline lähenemine ). Kapitalismi areng ja edukus on alati rajanenud majanduslike ja poliitiliste huvide kokkulangemisele. Riigi huvid on: majanduse avatus , valitsemise efektiivsus, finantsturgude toimimine, tehnoloogiline areng, infrastruktuuri arengutase, juhtimisoskused, tööjõu paindlikkus, seadusandlus . Kapitalismi areng ja edukus on alati rajanenud majanduslike ja poliitiliste huvide kokkulangemisele ning just see on võimaldanud ettevõtjate erahuvide(kasum) edendamise kaudu üldist hüve (elatustase) kasvatada. Kõige tugevamaks riskide maandajaks on olnud ja on tänaseni riik läbi avaliku poliitika.
Ettevõtetes on hõivatud märkimisväärselt suur osa tööjõust, millest tulenevalt on neil väga oluline roll uute töökohtade loojatena, mis on kasulik nii üksikisikutele kui ka riigile (üldiselt väike- ja keskmise suurusega). Majanduses pooldatakse vabaettevõtlust, riigi sekkumine ettevõtjate tegevusse peab olema väga tagasihoidlik . Üsikisiku majanduslikuks huviks on raha ning tööga saadakse raha. Riigi majanduslikuks huviks on tööjõud , tööjõu paindlikkus ning tööjõuks on üsikisikud. Kuid võidakse sattuda vastuollu, näiteks ettevõtja palkab üsikisiku tööle, üsikisik saab palka aga ei ole rahul saadava summaga ning seega võib lahkuda töölt ning lausa teise riiki minna tööle, kus on parem palk, riik kaotab sellega tööjõudu, sellega kaasneb ka see, et laidetakse riiki maha, et riik on selles süüdi, samas võib ettevõtja sattuda pahuksisse riigiga, kui jääb võlgu või pankrotti seoses tööjõu puudusega. Ettevõtlustingimusteks on valitsuspoliitika, valitsuse programmid , ärikeskkond ja seadusandlus.
Majandusteooria ja -poliitika on sisuliselt alati lähtunud Adam Smithi poolt kuulsaks kirjutatud põhimõttest, et heaolu ja turu suuruse vahel on positiivne seos. Seega peaks globaliseerumine ning Euroopa Liit kui majandusintegratsiooni üks ilminguid olema kõikidele, ka Eesti ettevõtjatele, väga hea uudis. Globaliseerumine muudab majandussektorite poliitiliselt võrdse kohtlemise võimatuks. Globaalne majanduslik integratsioon tähendab avaliku sektori jaoks, et "tulemuslikult toimiv riik peab teenima inimesi (üksikisikuid) isegi siis, kui seda tuleb teha igaühe puhul erineval viisil" (Schick raamatus). Globaliseeruva majanduse tingimustes ei pruugi aga majanduslikud ning poliitilised huvid enam kokku langeda. Viimastel aastatel täheldatud töömahuka tööstuse liikumine arengumaadesse tähendab ka arenenud riikide keskklassi töökohtade kadumist või olulilist muutumist. Ettevõtjate huvid ei ole enam ainult geograadiliselt seotud, vaid eelkõige sektori siseselt, hoolimata geograafilisest asukohast. Seega ei ole majandusklastrid enam üheselt geograafiliselt defineeritavad. Kui ettevõtjate huvid on laias mõttes globaalsed , siis avaliku poliitika primaarne huvi ja ülesanne on alati konkreetse ühiskonna keskne . Seega on globaliseerumine suur võimalus ettevõtjatele, ent vähemalt sama suur väljakutse avalikule poliitikale, sest globaalse majanduse tingimustes ei ole enam majanduspoliitika eesmärk(klastrid) üheselt defineeritav, kuna klastrid ise on muutuva iseloomuga.
Kokkuvõttes ma arvan, et üsikisik, ettevõtja ja riik kui tervik võivad väga kergelt vastuollu sattuda, sest see on nagu kolmikring, kõik üksused saavad alguse üksteisest või üksteise abiga ehk üksikisik saab toimida tänu ettevõtjale ja riigile, ettevõtja tänu riigile ja üksikisikule, riik tänu üksikisikule ja ettevõtjale. Pahuksisse üldiselt ajab raha, mis on üksikisiku kui ka tegelikult ettevõtja ja ka riigi huviks, aga ka seadused. Vastuollu satutakse näiteks kui üksikisik ja ettevõtja ei täida riigiseadusi, riigi majandus ja poliitika vihastavad ettevõtja või/ja üksikisiku välja, üksikisik keerab käkki ettevõtjale (näiteks reedab või varastab) ning ettevõtja ja üksikisik satuvad vastuollu. Ka kui ettevõtja keerab üksikisikule käkki, näiteks sellega, kui ei maksa palka piisavalt või õigeaegselt, kiusab vaimselt jne ehk võib väljendada kui rikkama üleolekut, mis on vastuolus üksikisiku huviga , milleks on võrdsus rikaste ja vaeste vahel.
Abiks oli google.ee.