Globaliseerumise KT kordamisküsimused-vastused (0)

Globaliseerumise mõiste ja suundumus .
-kutuuriline, sotsiaalne, majanduslik fenomen .
-protsess, milles organisat pakuvad oma kaupa ja teenuseid eelkõige globaalsetel turgudel
-Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes.
Algus – u 500a tagasi, kui hakkasid EU riikide koloniaalimpeeriumid kujunema
Kolm lainet-
a) 1870-1914 kaubandusrevolutsioon
b) 1950-1980 algus tööstusrevolutsioon
b) 1980-2000 infotehnoloogia revolutsioon
Vedavad jõud -transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik
liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega.
Siirdekulud – kaubavahetuskulud. Kaupade vedamine ühest maailma servast teise muutub, võrreldes kauba enese hinnaga, üha odavamaks.
Kaubanduslik liberaliseerimine – Soodustab kaubanduse arengut riikide vahel. Hinnad alanevad, kaovad tollimaksud .
Finantsintegratsioon – Erinevate maade finantsturgude laienemine teistesse riiki-desse, mis soodustab kaubavahetust.
Tootmist on võimalik hajutada üle maailma. Globaalne tootmine – Rahvusvaheline ettevõtte omab välisfiliaale, kus on odavam toota kauba osi,
kui seda oleks ühes kohas. Toodetakses üle maailma.
Erinevate riikide globaliseerumise määr – seda mõõdetakse riikide integratsiooni majanduslikul, individuaalsel, tehnoloogilisel ja poliitilisel tasemel
Globaliseerumise mõjud
-Globaliseerunud riigid arenevad kiiremini kui suletud riigid.
-muutused kaubanduses, otseinvesteeringutes, finantsvoogudes ja tehnoloogias , → soodustavad globaalse turu kasvamist.
-Loobuti impordi asendamise strateegiastest-> kaotati tollid ja avati oma piire rahvusvahelistele kaubavoogudele. -> uute sõltumatute riikide arengu.
-Loob uusi võimalusi paremaks eluks ainult siis kui käib sellega kaasas parem juhtimine kõigil tasanditel.
- Globaalsed turud on kasvanud, ent samapalju pole arenenud majanduslikud ja sotsiaalsed institutsioonid , mis tagaksid nende turguse tõrgeta arengu.
-Tulude ebavõrdusu vaeste ja rikase vahel.
Globaliseerumise ohud
Töökohtade kandumine , konkurentsi tihenemine, kultuuride kadumine, kommete kadumine.
Kas õnnestunud või ei? - Ühelt poolt on see õnnestunud, samas aga mitte. On tekitanud pingeid kultuuride segunemine , töökohtade kadumine,
kapitaliturgudel toimuv on vastupidine ootustele, eksportijateks on saanud arengumaad mitte rikkad riigid, globaliseerumise kasud ilmnevad
alles tulevikus. Tootmise integreerimine üle riigipiiriderahvusvaheliste ettevõtete poolt. Majandus on muutunud mitmekesiseks ja on suurem
valik teenuseid ja tooteid, rahuldamaks inimese soove/vajadusi.
Protektsionistlikud huvid -on tugevaimad dominantsetes rahvuslikes harudes –
eriti teras ja põllumajandus. Suurettevõtted on leidnud toetust koduste töö-kohtade säilimise pärast muret tundvatatelt ametiühingutelt.
Globaalne tootmine on muutnud riikide eelisseisundeid. Kõik kauplevad kõikidel turgudel.
Kollektivistlikud ideed – vabakaubanduse vastased ideed. Globaliseerumis- ja kapitalismivastased rühmitused; sh rohelised, populistid, sotsid , kommunistid ja anarhistid
- pole ühinenud sotsiaalseks jõuks;
- suuresti eitavad parteipoliitikat;
- ei paku majanduslikku alternatiivi;
- on oma eesmärkides lõhenenud.
Majanduslik ebastabiilsus – finantsiline ebastabiilsus riikides – kriisid . Maailama majandus sõltub USA tohutust jooksevkonto defitsiidist.
Rahvusvaheline rivaliteet – rahvusvahelisi suhteid ohustab suurriikide rivaliteet. 4 fundamentaalset aspekti: 1) on olemas üks vaieldamatu hegemoon – US,
2) prevaleerib arusaamine, et õitsengut ja heaolu genereerib rahumeelne kaubavahetus mitte territoriaalsed vallutused ;
3) suurjõud on teatanud pühendumust turumajanduslikule arengule ning
rahvusvahelisele ja poliitilisele integratsioonile;
4) globaalsed institutsioonid ja tihe koostöö soodustavad koostöötahet.
Ressursinappus - Rikkust luuakse tootes ja vahetades. Kui pakkumine on fikseeritud ja nõudlus kasvab, siis tarbija on kehvemas olukorras:
- kõrge nafta hind;
- konfliktide võimalus