Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil ,,gootika" halvustav tähendus sünonüümiks sõnadele ,,metsik", ,,kultuuritu", ,,barbaarne". Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandusei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele. Arenesid linnad, elavnes kaubandus, käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüsteemi gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi keha Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja
avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlaste vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi . Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s.
Aleksios I Komnenosel õnnestus aga ristisõdijatelt vasallvanne saada ja ta suunas ristisõdijad oma maadelt edasi. Teekonnal Püha haua poole saatis läänekristlasi edu. Üksteise järel langesid ristisõdijate kätte 1098. aastal Edessa, millest sai ristisõdijate esimene riik, ja Antiookia. 1099. aastal pärast kuuajalist piiramist saadi enda alla ka Jeruusalemm, mis oli olnud aga sõja peamine eesmärk. Samas üritati vallutatud riikides kehtestada feodaalset hierarhiat, kuid see ebaõnnestus. Pärast sõda moodustati Pühal Maal neli ristisõdijate haldusüksust, milleks olid Jeruusalemma kuningriik, Tripolise krahvkond, Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas haldusüksuses kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism ehk maa jagati läänideks ning esimeseks senjööriks oli Jeruusalemma kuningas. Maavalduste kaitsmiseks loodi kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu,
kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. Romantism kujutavas kunstis Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu.
koolkond, mis eksisteeris Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 1798 1800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute ja filosoofide vahel.Romantiline koolkond astus välja valgustusajastu ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, T aanis ja USA-s. Kujutavas Kunstis · Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb
Traditsiooniliselt vannutati keiser Konstantinoopoli hipodroomil. · Hipodroomi parteid rahvas jagunes vastavalt, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. 532.a Nikaia ülestõus, mille Justinianus veriselt maha surus. · Konsantinoopoli patriarh Bütsantsi kirikupea. Kroonis uue keisri. · Metropoliit piirkondlik kirikujuht · TSENTRALISEERITUD riik tugev keskvõim. Keiser jagas maid feodaalidele. · Feodaalset killustatust ei kujune elas linnas, elatus maa eest saadavast rendist. · Palju vabu inimesi tugevuse alus vabad talupojad. Maksti makse. Bütsantsi vaenlased · Bulgaaria riik (7.-11. saj) · araablased (7.-9. saj) · viikingid, Kiievi-Vene (9.-10. saj) · türklased 1071.a Mansiketi lahing-Bütsants kaotab türklastele Väike-Aasia. Keiser palub Euroopalt abi, lükkab käima ristisõjad. Usulised kodusõjad · Ikonoklastid ikoonipurustajad.Leon III pooldajad (730
Üksikud feodaalisalgad hakkasid Konstantinoopoli poole jõudma, kuid nende vägi ei olnud ühtne. Siiski suutis keiser neilt välja meelitada, et türklaste käest vabastatud maa tagastatakse keisrile. 1099 aastal suudeti siiski Jeruusalemm vallutada. Seal toime pandud tapatalgud olid jubedad. Peale Jeruusalemma vallutamist langes ristisõdijate alla veel suur osa Vahemere idarannikust. Sinna tekkisid ristisõdijate riigid. Neist tähtsam oli Jeruusalemma kuningriik. Seal üritati kehtestada feodaalset hierarhiat, nagu Lääne-Euroopas, kuid see ei õnnestunud. Ristisõda kuulutati välja 1095. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt, eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. Peagi sai sellest Prantusmaa rüütlite ettevõtmisest üleeuroopaline üritus, kus osalesid nii rüütlid kui talupojad mitmetest rahvustest. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati
1783 said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Seega oli nüüd Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga ja uute linnadena Palduski (1783) ja Võru (1784). Talurahva olukord Vene aeg: Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha enam kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest. Kirikuõpetaja Johann Eisen kritiseeris feodaalset mõisamajandust ja ütles, et see vajab põhjalikke uuendusi. Eisen pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soodustavale raharendile. Enamik mõisnikest ei pidanud seda vajalikuks. 1765 kokkutulnud Liivimaa maapäeval esitas kindralkuberner Browne nõudmisi talurahva olukorra parandamiseks. Aprillis kinnitas ta positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks
9. Karl Suure juhitud riigi majandus, keel, hõimud Frangi riik ei jõudnud tugeva keskvõimu ning hästi toimiva seadusandluse, raharingluse ja riiki tugevdava maksusüsteemini. Puudus seesmine ühtsus ning pealinn. Käsitöö oli ühendatud põlluharimisega. Majanduslik läbikäimine toimus laatadel, praktiliselt olematut raharinglust asendas maaringluse. Samuti oli vallutatud alade keel ja kultuur väga erinevad. 10. Miks iseloomustab keskaeg feodaalset killustamist? Mis on feodaalsuhted ja millel põhinesid? Sellepärast, et keskaja ja riigi majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid feodaalsuhted välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning sealt kandus edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistes vasallisuhetes. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall
Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil „gootika“ halvustav tähendus – sünonüümiks sõnadele „metsik“, „kultuuritu“, „barbaarne“. Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandusei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele. Arenesid linnad, elavnes kaubandus, käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüsteemi – gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi kehastus. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: 1. Varagootika – 12. saj. II pool 2
vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust,müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooniideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. Romantism teatris Teatrikunstis oli romantismiajastu umbes 18101850. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitleja tõepärases, kuid tugevate tundmustega mängus. Lavakõne muutus elulisemaks ja intonatsioonirikkamaks ning seostus hoogsama zesti ja liikumisega
c. Justinianus I ja Nika ülestõus Justinianus oli edukaim Bütsantsi keiser, kes üritas taastada Rooma suursugust impeeriumi. Tegi palju vallutusi, kuid peale teda algas Bütsatntsi langus, sest vaenlaseid tuli aina juurde: slaavlased, langobardid, araablased, pärslasedtürklased. Nikaia kirikugogu mõistis Aariuse õpetuse hukka, mille kohaselt on Kristus ajalik olend. d. Miks ei olnud Bütsantsi ajaloos feodaalse killustatuse perioodi? Bütsantsis polnud feodaalset killustatust, sest riigil oli oma palgasõjavägi. e. 1054.a. kirikulõhe ja selle sisu 1054. a toimus kirikulõhe, kirik jagunes Rooma- Katoliku kirikuks, mille keskuseks jäi Rooma ja Õigeusu e ortodoksi e kreekakatoliku kirikuks, mille keskuseks sai Konstantinoopol. Idas usuti, et püha vaim lähtub isast, läänes aga, et püha vaim lähtub isast ja pojast. f. Ida-Rooma langus Bütstants vallutati 1453 pärslaste poolt. (nt Hagia Sophia muudeti mošeeks) 4
vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. Romantismi viljelevad väga paljud kirjanikud. Neist kuulsamad on Victor Hugo, Alexandre Dumas, George Gordon Byron, Alfred de Musset, Mihhail Lermontov, Heinrich Heine ja eestlastest Lydia Koidula ning Eduard Bornhöhe. Maalikunst
märgitud ka Eesti. Rohkesti väljapaistvaid töid ilmus õigusteaduse, matemaatika, astronoomia aladel. Kuidas mõjutas islami usk teadust ja haridust? Tõelised islami teadused olid kõik seotud Koraaniga. Grammatika uuris Koraani sõnavara ja lauseehitust, õigusteadus tegeles Koraanis sisalduvate juriidiliste probleemidega, ametlike dokumentide koostamine pidi olema pühakirjaga kooskõlas. Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele Lääne-Euroopale? Kaks põhilist keskaegset või feodaalset majandussüsteemi?Rendihärrus- maa on mitmekordselt läänistatud, mõisnikul(feodaalil) puudub oma majapidamine, talupoeg rendib mõisnikult maad ning maksab selle eest makse. Maksud ja koormised olid seotud kindla maa-alaga. Talupojal oli maa pärimisõigus, aga maad ei saanud vabalt müüa, osta ega pantida. Mõisahärrus- pärisorjuslik mõisamajandus, kus mõisniku käes otseselt on suurem osa tema valdustest(tähendab: oli mõisamaa). Talupoeg pidi mõisas tööl käima ja ka
Algas põhjalik maade hindamine ja kaardistamine, mille järel talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Vene aeg: Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha enam kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest. Kirikuõpetaja Johann Eisen kritiseeris feodaalset mõisamajandust ja ütles, et see vajab põhjalikke uuendusi. Eisen pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soodustavale raharendile. Enamik mõisnikest ei pidanud seda vajalikuks. 1765 kokkutulnud Liivimaa maapäeval esitas kindralkuberner Browne nõudmisi talurahva olukorra parandamiseks. Aprillis kinnitas ta positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks
Maanõunike kolleegiumid ja raed saadeti laiali. Kõik mõisnikud omasid võrdseid õigusi, kuulusid nad rüütelkonda või mitte. Linnades anti võrdne õigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. Maksukorraldus: Kehtestati pearahamaks, hakati korraldama hingeloendamisi. Asehalduskorra muudatused piirasid demokraatlike elementidega keskajast päris omavalitsusstruktuuri. Positiivsed määrused: Torma kirikuõpetaja Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikku uuendust. Ta pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ning viia talupojad majanduslikku ettevõtlikkust soodustavalae raharendile. 1765. a kinnitas Browne nn. positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg või põllu ülejäägid vabalt turustada, kindlad piirid seati
vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, täideloomingut, ning religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. Romantismi tunnuseks on see, et ta väärtustab isiksust koos puhaste ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Ei hoolitud enam niivõrd reeglitest, olulisel kohal oli nii isiku kui ka loomingu vabadus
asemel ka hobuse, kes oli kiirem. · Üha rohkem kasutati vesiveskeid ja tuulikuid Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid selle nimel valmis ka sõdima. Nii kujunes linnaelanikkonnast arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962. aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X- XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. XI- XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid( Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ka ilmalikes küsimustes
vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USAs. Romantism: saab alguse 19. sajandi I poolel Lääne-Euroopas. Eestisse jõuab rahvusliku liikumise perioodil läbi Koidula loomingu (1860.-1880.). Romantism muusikas Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa
avavatlooduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust,müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooniideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. (1) Heaks näiteks romantismiaja kirjandusest on James Fenimore Cooperi romaan ,,Hirvekütt,,. 5 Ameerika Ühendriikide rahvuslikule kirjandusele alusepanija James Fenimore Cooper
vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USAs. Romantism: saab alguse 19. sajandi I poolel Lääne-Euroopas. Eestisse jõuab rahvusliku liikumise perioodil läbi Koidula loomingu (1860.-1880.). Romantism muusikas Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa
Parun Otto Fabian Rosen- Liivimaa maanõunik, arvas et talupoeg oli pärisori ja mõisnik võis teda pärandada, vahetada ja müüa. Tema deklaratsiooni (1739)tulemusena kaotas talurahvas Vene võimu alla sattudes kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused ninglanges õigusteta pärisorja seisundisse. Philipp Karell- Eesti arst,Nikolai I ja Aleksander II ihuarst,etendas hiljem rahvuslikus liikumises suurt rolli. Schwarzenberg-Torma kirikuõpetaja, kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiiivitut, mis vajab uuendusi,avaldas kirjutise "Liivimaa talupegade pärisorjusest"(1764), pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile. Stephan Raabest- juhtis Narva lahingus Rootslaste ratsanikud venelaste selja taha, mis tagas kiire võidu Simon Wanradt-Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu). Stefan Batory-Transilvaania vürst,Poola kuningas 157686
Klaver tundus sel hetkel ohumärgina. 3. Caravaggio ei olnud kunagi mõelnud, et temast võib saada elatanud tark mees. Kõik olid vanemaks jäänud, aga tema ei tundnud ikka veel, et tal oleks vanusega tarkust juurde tulnud. 4. Ta isa ei tundnud end maailmas kuigi kindlalt, ei julgenud kohati arvamust välja öelda. Hana ema kaebas ikka, et isa igas lauses on puudu kaks või kolm äärmiselt olulist sõna, kuid Hanale see meeldis, isa ümber ei hõljunud mingit feodaalset hõngu. 5. Kuna patsiendi keha ja nägu olid söestunud, oli nii tal lihtsam enda isikut peita. Võib- olla kartis ta, et sõjas tehtud koleduste eest võidakse talle kätte maksta või ta tahtis eitada oma päritolu, et saada kõrgemat austust kui vaenlasena. 6. Ta teadis palju relvadest ja nende kasutamisest, lisaks oskas lugeda kaarti ning tunda kontuuri järgi linnasid ära. Suureks kasuks tuli ka ajaloo tundmine. 7
Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil ,,gootika" halvustav tähendus sünonüümiks sõnadele ,,metsik", ,,kultuuritu", ,,barbaarne". Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandus ei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele. Arenesid linnad, elavnes kaubandus, käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüsteemi gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi kehastus. Gooti stiili arengus 3 etappi: 1. VARAGOOTIKA 12. saj. II pool 2. KÕRGGOOTIKA 13. ja 14
langes õigusteta pärisorja seisundisse. Katariina II-Vene tsaar1762-96, tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes,taotles balti aadli privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. George Browne- Riia kindralkuberner(1783-92), Balti poliitika elluviija, püüdis reglementeerida kõiki eluvaldkondi, püüdis Eesti talurahva olukorda kergendada, samuti kooliharidust edendada Schwarzenberg-Torma kirikuõpetaja, kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiiivitut, mis vajab uuendusi, avaldas kirjutise "Liivimaa talupegade pärisorjusest"(1764), pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile. August Wilhelm von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus
Esiplaanile tõusid Vladimir-Suzdal ja Novgorod. Viimase eripäraks oli vabariiklik riigikorraldus. Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid Põhja-Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal ja Flandrias. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962 aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X-XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne-Euroopas. XI-XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kii ka ilmelikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult
vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, täideloomingut, ning religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. Romantismi tunnuseks on see, et ta väärtustab isiksust koos puhaste ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Ei hoolitud enam niivõrd reeglitest, olulisel kohal oli nii isiku kui ka loomingu vabadus
a. Hispaania-USA sõjas. · Aafrikas osutasid omavahel vastupanu kolonisaatorid ja omavahel vaenutsevad hõimud, kuna neegreid sunniti töötama kellast kellani ja teatud palga eest, et eurooplased saaksid kätte kohvi ja vasemaaki. See viis hererote ülestõusuni 1904-1906.a. Ladina-Ameerikas olid vastupanud talupoegade-peoonide ja suurmaaomanike vahel. Kus suruti veriselt maha peoonide katsed saada endale maaomandit(Feodaalset tüüpi majandus, hasiendad ja fazendad, mida harisid sõltlastest peoonid, rentnikud). · Aafrikas oli agraarne majandus aga Ladina-Ameerikas oli feodaalne majanduskord. · Ladina-Ameerikat iseloomustas vägivallapoliitika, poliitilist elu iseloomustasid sõjalised riigipöörded(sarnaneb Hiinaga. Demokraatlik ühiskonnastruktuur ei ole veel välja kujunenud ja sõjavägi suudab ainsana viia ellu sihipärast poliitikat)
õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. ROMANTISM KUNSTIS Väljaspool Prantsusmaad ei olnud klassitsism 18. ja 19. sajandi vahetusel sugugi ainuvalitsev kunstivool. Klassitsismiga kõrvuti levisid mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste alla
kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. Elulugu Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse mingi käsitamatu ükskõiksusega
Üksikud feodaalisalgad hakkasid Konstantinoopoli poole jõudma, kuid nende vägi ei olnud ühtne. Siiski suutis keiser neilt välja meelitada, et türklaste käest vabastatud maa tagastatakse keisrile. 1099 aastal suudeti siiski Jeruusalemm vallutada. Seal toime pandud tapatalgud olid jubedad. Peale Jeruusalemma vallutamist langes ristisõdijate alla veel suur osa Vahemere idarannikust. Sinna tekkisid ristisõdijate riigid. Neist tähtsam oli Jeruusalemma kuningriik. Seal üritati kehtestada feodaalset hierarhiat, nagu Lääne-Euroopas, kuid see ei õnnestunud. Palverändurid, kes tulid Euroopast palverännakutele, olid kaitsetud ja nende kaitseks rajati vaimulikud rüütliordud. Nende liikmeteks olid nii mungad kui ka rüütlid. Nendeks ordudeks olid Templiordu ja Saksa ordu. Teine ristisõda(1147-1149) Esimese ristisõja käigus vallutatud alad suutsid türklased peagi tagasi vallutada.
üldiselt. Kristluse teke ja selle üha suurem levik tõi kaasa erinevaid muutusi. Usk mõjutas nii kirjandust kui ka kujutavat kunsti ja arhitektuuri. Usk mõjutas ka väga suuresti inimeste mõttelaadi. Kirik muutus väga mõjuvõimsaks. (Saitanov. 2004: 12) Keskaeg jaotatakse kolmeks perioodiks. Esimene on varakeskaeg, mis kestab 5.-10. sajandini. Sellele perioodile omistatakse feodaalse korra kujunemist, naturaalmajanduse esinemist, feodaalset killustatust ja ka linnade kujunemist perioodi lõpu poole. Teine on kõrgkeskaeg, mis kestab 11.- 13. sajandi lõpp. Sellel ajal kujunes täielikult välja seisuslik korraldus, rahamajandus areneb, tsunftikäsitöö õitseaeg ja algab tsentraliseeritud riikide teke. Viimane on hiliskeskaeg, mis kestab 14.- 16. sajand, mille vältel hakkavad esile kerkima uusajale omased tunnused. (Wikipedia: ,,Keskaeg2") 3 2. KUNST KESKAJAL
*Linnaelu ja rahamajanduse areng jätkus. *Feodaalkord mõnes kohas hakkas murenema. 19.Talupojad ja mõisamajandus Kõrajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid PõhjaItaalias, LõunaPrantsusmaal ja Flandrias. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinudkogud. Saksamaa valitseja OttoI lasi end 962.aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millests ai XXIII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik LääneEuroopas. XIXIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid (Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis
6 Eesti 18. sajandil füüsikat, statistikat, meditsiini ja taimeteadust. 1741 saabus ta plaanitult mõneks aastaks Liivimaale, sai Avinurme mõisas koduõpetaja koha ja õppis samaaegselt selgeks eesti keele. 1745 sai temast Torma kirikuõpetaja. Suhted kohaliku aadliga muutusid järjest pingelisemaks. See mõjutas teda kritiseerima feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikke uuendusi. Oma Saksamaal avaldatud kirjutises ,,Ühe patrioodi kirjeldas Liivimaa talupoegade pärisorjusest" (1764) pidas Eisen vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soosivale raharendile. Ta esindas ratsionaliste. Eisen kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, tegeles puuviljakasvatuse ja juurviljade kuivatamisega, töötades
Seal hakati kastuama tööjaotust. Igal inimesel kindel protsess, töö viljakus suurenes. Töö tehakse käsitsi. Talupoegadest manufaktuuri käsitööline, erilist väljaõpet polnud vaja. Väljaõppinud töölised läksid panrkottttti, sest maufaktuuri kaup oli odavad. Osad välj, tööl. Hakkasid manufaktuure tegema. Riigid Tugeva keskvõimuga riigid olid ingl ja pra. Kuninga võim tugev, feodaalset killustatust polnud,. Itaalia jääb killustatuks. Sksm ka killustatud, kuigi nimi oli ühine. Kunigas valitses oma maid. Nendest aladest hiljem austria.ieurp PoolaLeedu riik. Ka nõrgened paavsti võim sest: Ristisõjad kukksid läbi Tugevad keskvõimuga riigid, paavsti tuge polnud vaja Hakaks rohkem levima ilmalik haridus Kirikumakse tõstetakse, kirik hakkas müüma indlugentse patukahetsuskiri. 22. Humanism ja renessanss
talupoegade olukord aga langes absoluutsesse õigusliku madalseisu. Talupojad olid pärisorjad nende vara kuulus mõisnikele ,nende müümine ja koormised sõltusid mõisnike tahtest. Mõsnikele kuulus ka kohtuvõim talupoegade üle. Ekstersioni areng.mõisate tulud ei olnud enam vastavuses mõisnike pidevalt kasvavate väljaminekutega.suurenevate koormiste tõttu käisid alla ka talumajapidamised. Üha enam hakkas kostma hääli, mis nõudsid talurahva olukorra paranemist. Kritiseeriti feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja tulutut. Peeti vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile. 8. november 2007. Kordamisküsimused 1)Eesti pärast põhjasõda? 2)Balti erikorra olemus? 3)Mis on restitutsioon? V: maade tagastamine.... 4) Põllumajandus vene ajal? 5) Talurahva olukord vene võimu all? 6) Kriisinähud mõisamajanduses? V:Esimesed kriisinähud tekkisid 18 saj. Lõpul,mil
GOOTIKA 2 16 sajand Gootika tekkimise aeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Feodaalid püüdsid oma soovide täitumist kindlustada talupoegade ja linlaste suurema koormamisega. See tõi kaasa rahulolematuse ja puhkesid talupoegade ülestõusud. Kuigi kõik need ülestõusud suruti maha, õõnestasid need siiski feodaalset ühiskonda. Selline areng kestis mitu sajandit ja sai alguse just gooti kunsti arenguaastail s o 12.-13. sajandil. Pikapeale õnnestuski paljudel linnadel saavutada sõltumatus suurfeodaalidest. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia
Üksikud feodaalisalgad hakkasid Konstantinoopoli poole jõudma, kuid nende vägi ei olnud ühtne. Siiski suutis keiser neilt välja meelitada, et türklaste käest vabastatud maa tagastatakse keisrile. 1099 aastal suudeti siiski Jeruusalemm vallutada. Seal toime pandud tapatalgud olid jubedad. Peale Jeruusalemma vallutamist langes ristisõdijate alla veel suur osa Vahemere idarannikust. Sinna tekkisid ristisõdijate riigid. Neist tähtsam oli Jeruusalemma kuningriik. Seal üritati kehtestada feodaalset hierarhiat, nagu Lääne-Euroopas, kuid see ei õnnestunud. Palverändurid, kes tulid Euroopast palverännakutele, olid kaitsetud ja nende kaitseks rajati vaimulikud rüütliordud. Nende liikmeteks olid nii mungad kui ka rüütlid. Nendeks ordudeks olid Templiordu ja Saksa ordu. Teine ristisõda(1147-1149) Esimese ristisõja käigus vallutatud alad suutsid türklased peagi tagasi vallutada. Teise ristisõja algatajateks olid Bernard Clairvaux´st,
80:20 printsiibi mõistmine ning kasutamine õiges suunas võimaldab muuta oma elu, firmat või ka ühiskonda. 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest 1.2.1. Merkantilistid Tänapäeva majandusteaduse areng sai alguse vastuse otsimisest küsimusele, mis on rahvusliku rikkuse aluseks. Ühed pidasid selleks kaubandust, teised põllumajandust ja kolmandad inimtööd üldse. Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks suunaks peale feodaalset tootmisviisi oli merkantilism (pr. mercantilisme, it. mercante 'kaupmees'). Merkantilism -- majanduspoliitika teoreetiline suund valitses 15--18. sajandil (W. Stafford, Th. Mun, A. Serra jt.). Pidasid rikkuseks raha (kulda, hõbedat). Pooldasid riigi aktiivset sekkumist majandusellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Merkantilismi kõrgperiood langes kokku 8
pinnal spontaanselt tekkinud ühendus ja on riigi suhtes suurel määral autonoomne. Tsiviilühiskonna struktuurid pakuvad konkurentsi riiklikele. Tsiviilühiskonna tegevust reguleeriv võimukorraldus ei ole rajatud valitsevale võimule, vaid vabatahtlikkuse põhimõttele. Ühiskonna arengut vaadeldakse kahest vaatepunktist: ühiskonnavormide areng ja riigivormide ning riigi ajalooliste tüüpide arenguna. Ühiskonna eri tüüpidena eraldatakse tavaliselt: sugukondlikku, orjanduslikku, feodaalset, kapitalistlikku; tootmisviisidel põhinev ühiskonnavorm(kuidas hangitakse elatusvahendid); kultuuriline. Riik on sotsiaalse kooselu kõrgeim vorm, mida koordineerib ühiskondlike institutsioonide formaalselt korraldatud ja tsentraliseeritud võim. Riikluse kontseptsioonid Õiguslikus käsitluses on riikluse olemuseks ühiskonnana elavate inimeste vabaduse mõistuspärane korraldus. Eesmärk luua korrastatud inimsuhted, milles iga isiku vabadus
9saj Karolingide ajal anti Frangi riigi eri piirkondades feodaalidele kohtumõistmise õigus. Enne Karl Martelli ei olnud vasallidel üldjuhul maad. Karl Martell andis vasallidele maad, et nad suudaksid end ise üleval pidada ja varustada. Karl Suure ajast hakkasid suuremad vasallid andma truudusevannet kuningatele. Läänide süsteemil oli ka puudusi, sest vägede kokku kogumine oli väga aeglane. Ka anti vahest vandeid mitmele isandale saades vastu mitu lääni, mis tekitas probleeme. Mitte feodaalset maavaldust nimetati alloodiks selle valdajad ei olnud vasallid, sest nad olid maa pärinud mitte truudusevande vastu saanud. Lääne-Euroopas oli palju ka sõjamehi kellel ei olnud lääni ja kes tegutsesid rändrüütlitena. Läänisüsteemi kaotas Inglismaal William Vallutaja. Varakeskajal kujunes Vana-Veneriik, kus olid 3 erinevat etnilist kooslust: slaavlased, soome- ugrilased, skandinaavlased ning läänest kristlased. Varakeskajal asusid slaavlased
pidad Kadrioru lossi Tallinnas. Pilet 13 1. Gooti kunst 12-16 sajand. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Feodaalid püüdsid oma soovide täitumist kindlustada talupoegade ja linlaste suurema koormamisega. See tõi kaasa rahulolematuse ja puhkesid talupoegade ülestõusud. Kuigi kõik need ülestõusud suruti maha, õõnestasid need siiski feodaalset ühiskonda. Selline areng kestis mitu sajandit ja sai alguse just gooti kunsti arenguaastail s o 12.-13. sajandil. Pikapeale õnnestuski paljudel linnadel saavutada sõltumatus suurfeodaalidest. Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist
keskvõimuga siin oli tema usaldusisikuks George Browne Liivimaa kindralkuberner, kes pidi läbi viima valgustatud reformid; püüdis kergendada eesti talurahva olukorda ja kooliharidust edendada samal ajal anti välja raamatuid, mis kritiseerisid talurahva olukorda ja nõudsid selle parandamist: 1764. a ilmus Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eisen von Schwarzenbergi kirjutis Saksamaal Liivimaa talupoegade olukorrast: kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikke uuendusi, ta pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikust soosivale raharendile 1777. a A.W. Hupeli kriitika mõisnikest avaldasid uuendustahet vaid üksikud, seetõttu oli 1765. a kesktalvel kokku tulnud Liivimaa rüütelkonna maapäev üllatunud, kui kindralkuberner Browne esitas muude ettepanekute kõrval ka
Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida esndajad ka vähemjõukamatest kihtidest. Eesti ja Liivimaal kehestati ühte pearahamaks. Maksealuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Positiivsed määrused Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eins V Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kus ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikke uuendusi. Eins pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt üle majanduslikku ettevõtlikust soodustavale raharendile. 1765 kehtestas Brown nn Positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergedamiseks. Kus talupeg sai õiguse vallasvarale Põllumajandusjääke võis vabalt turustada.
Rahval on sõna kaasa rääkida ja seeläbi saab rahvas tagasi oma õiguse jne.R seisab demokraatia idee juures. Need on seotud tema poliitiliste vaadetega ja demokratism iseloomustab ka tema esteetilisi vaateid. Need paljud vaated on suunatud kunsti vastu. Juhul, kui kunst tegeleb üksnes nautlemisega. Kunsti suhtes tahtis, et see oleks kõlbeline. R vaatlebki teatrit, kui ühiskonda rikkuvat jõudu. Teatrit ei tohiks olla. Ajastu diskursus paistab siin ka läbi, sest kunst toetab feodaalset ilmakorda ja absoluutset monarhiat ja sellepärast ongi ta paha. R tuleb ka üks jätkuv idee, mis ikka aegajalt pinnale ujub- R teeb erandi muusikale. See on kõigist kunstidest kõige demokraatlikum. 24.11.2011 Rousseau tema romaan traktaa ,,Emile"- ilmunud 1762. Valgustusideedele tuginevad. Rousseau räägib palju kasvatusest, nagu teisedki valgustajad. R, kes on looduslikkuse ja loomulikkuse autor,
Southwood Smith (1788-1861), John Simon (1816-1904) jt). Loodi Linnade Tervendamise Ühing (1840), mitmed statistikaseltsid ning Londoni Epidemioloogiline Ühing. Suurbritannias oli toimunud eriti võimas linnastumine ning vaesed inimesed olid liikunud välja oma kodu-koguduse kaitsva ja hoolitseva mõju alt. Alternatiivina tekkisid kõikvõimalikud heategevad organisatsioonid, millised mh püüdsid taastada või elus hoida ,,vana head" klasside-vahelist (feodaalset) solidaarsust. Niisiis pääses ingliskeelses maailmas esiplaanile vabatahtlik tervishoiukorraldus (-kindlustus). Sarnaseid initsiatiive (arstide, aga ka usuliikumiste nt kveekerite, eestvõttel) tekkis ka linnade sanitaarolude korraldamisel, nt ühiskondlike kaevude rajamisel. Koolerapuhang 1830. aastal tõi kaasa rahutused (lisaks niigi õhus olevale hirmule, et proletariaat muutub revolutsiooniliseks). Kooleraga seoses hakati Inglismaal ümber hindama seniseid vaesteseadusi
, 1229. ja 1234. aastal, Tallinn 1248. (kui mitte varemgi), Greifswald Läänemere lõunakaldal 1250. aastal, mõni hiljemgi. Vana-Liivimaa lülitus seega Lääne süsteemi kiiresti, kiireminigi, kui hilisema Saksamaa idaosa. Lübecki õigus andis linnale omavalitsuse, rae ja kohtukorralduse, linnakodanikule -- isikliku vabaduse. "Stadluft macht frei," ütles sakslane, "Linnaõhk teeb vabaks," teadis ka eestlane. Linnaõigus vastustas feodaalset omavoli. Lübecki linnaõigust on nimetatud saksa linnaõiguste kuningaks, see oli terviklikuim sisult ja ulatuslikuim territooriumilt, kus seda rakendati. Seejuures ei olnud Lübecki õiguse andmine ühekordne akt. Lübeck varustas "oma" linnu kus aastal 1400 elas ca. 250 000 inimest ka hiljem pidevalt õigusalaste juhtnööride ja üksiknäidetega. Nii üksnes ei sammunud Läänes sündinud linnademokraatia Ida poole, õigus oma kohtotsustega kujundas ja kujundab ka moraali ja kombeid!
töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USAs. George Gordon Noel Byron (tuntud ka kui Lord Byron, 22. jaanuar 1788 London 19. aprill 1824 Mesolóngi, Kreeka) oli inglise romantistlik luuletaja. Ta oli admiral John Byroni poeg ja matemaatik Ada Lovelace'i isa
Kui karolingide ajastul olid kogu Frangi riigis, sealhulgas ka praeguse Prantsusmaa aladel tugevnenud feodaalsuhted, mille tulemusena maad muutusid pärisvaldusteks, siis 10.sajandil valitses neil aladel feodaalne killustatus, mis majanduslikku arengut kuigivõrd ei soodustanud. Riik oli jagunenud mitmeks suuremaks või väiksemaks feodaalvalduseks, kuningal oli ainult nimeline võim. 10.sajandi lõpul esile kerkinud kapetingide dünastia püüdis summutada feodaalset anarhist, tugevdada kuningavõimu ning normaliseerida majanduse arengut ja ühiskondlikku elu. Otsustav panus tehti siin vaimulikkonnale, juhtivasse seisusse arvati rüütlite kõrval ka vaimulikud. Kesksele kohale tõusid kloostrid, kes tänu kuninga ja aadlike annetatud maadele said rikkaiks ja võimsaks. Üheks selliseks kloostriks oli tsistertslaste Cluny, mis sai lähtekohaks ka 10.-11.saj. toimunud usuelu reformimisele ja kiriku mõjuvõimu kasvatavale liikumisele
annaabi.ee 
