Bütsants (2)

Bütsants
Bütsants
Ülevaade ajaloost

• Lääne- Rooma alad langesid 6. saj germaanlaste võimu alla.
  

Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni 15. saj, mil Konstantinoopli vallutasid türklased. Ida provintsid tugevamad ja jõukamad.

• Bütsants –nimi tuleb Konstantinoopoli kreekapärase nimetuse Byzantioni järgi.
  
• Riik oli jätkuvalt keisririik ja selle elanikud nimetasid enda roomlasteks.
  

Läänes nimetati neid kreeklasteks.

• Kreeka keel -Bütsantsi riigikeel .
  
• Keiser Justinianus (527-565) –püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust.
  

* Vallutab juurde maid.
* Tsiviilkoodeks –kõik võrdsed (Corpus iuris civilis)
* Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks.
* Hagia Sophia (Püha Tarkuse ) katedraali ehitus.

• Keiser Basileios II (976-1025) –Bütsantsi väline hiilgus, võim ja heaolu haripunkt. Vallutas Bulgaaria riigi, Bütsants võimsaim. Turvalisus, käsitöö ja kaubanduse ja kultuuri õitseaeg.
  

*Araablaste sissetung -7. saj vallutasid araablased Vahemere idaranniku ja
Egiptuse, Küprose ja Kreeta , rüüstasid Väike-Aasiat, ründasid Konstantinoopolit.
Araablasi võideti raskustega, tugevdati sõjaväge jm.
*Türklased-seldžukid -11. saj alistanud suurema osa islamimaadest, tungisid Väike-
Aasiasse . 1071. a purustasid Bütsantsi väe.Väike-Aasias võeti omaks islami usk ja
türgi keel.
*Ristisõjad –Rooma paavstide ja Lääne-Euroopa feodaalide korrladtatud retks türklaste vastu. 1204. a vallutati Konstantinoopol Lääne-Eur vägede poolt, Bütsants lääne feodaalide võimuses.
1261. a taastas Bütsantsi keiser oma võimu, mitte aga hiilgust.
*Türgi riik -14. saj tugevnes Osmani dünastia all. Osmanid laiendasid oma võimu Väike-Aasiast ka Balkani ps, piirasid Konstantinoopoli.
! 1253. a vallutati Konsta ja Bütsantsi riigile tuli LÕPP.
Riigikorraldus

• Keiser e basileus –piiramatu võimuga. Pidas end kogu Rooma impeeriumi valitsejaks.
  

* Algul tiitel mittepäritav, al 11.saj muutus päritavaks.
* Keisrile allus ristiusu kirik , nimetas ametisse Konstantinoopoli patriatrhi, kinnitas ametisse piiskopi.
* Konflikt: Bütsantsi keiser arvas ka, et Rooma paavst peaks talle alluma.

• Senat –keisrile nõu andmiseks , aristoraatlik nõukogu
  
• Ametkonnad –mitmesuguseid riigielu valdkondi korraldavad, keisrile alluvad
  
• Sõjavägi –7. saj asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega.
  

11. saj asendati see omakorda feodaalide ratsaväega.

• Kolleegiumid –Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid ära- ja ametiühingutesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele.
  
• Keisri nimetas ametisse armee , senat ja rahvas (Vana-Rooma komme ). Traditsiooniliselt vannutati keiser Konstantinoopoli hipodroomil.
  
• Hipodroomi parteid –rahvas jagunes vastavalt, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati.
  

532.a –Nikaia ülestõus, mille Justinianus veriselt maha surus.

• Konsantinoopoli patriarh –Bütsantsi kirikupea . Kroonis uue keisri.
  
• Metropoliit –piirkondlik kirikujuht
  
• TSENTRALISEERITUD riik –tugev keskvõim. Keiser jagas maid feodaalidele.
  
• Feodaalset killustatust ei kujune –elas linnas, elatus maa eest saadavast rendist.
  
• Palju vabu inimesi –tugevuse alus vabad talupojad. Maksti makse.
  

Bütsantsi vaenlased

• Bulgaaria riik (7.-11. saj)
  
• araablased (7.-9. saj)
  
• viikingid , Kiievi-Vene (9.-10. saj)
  
• türklased
  

1071.a Mansiketi lahing-Bütsants kaotab türklastele Väike- Aasia . Keiser palub Euroopalt abi, lükkab käima ristisõjad.
Usulised kodusõjad

• Ikonoklastid –ikoonipurustajad. Leon III pooldajad (730. a keelustas ikoonid).
  
• Ikonoduulid –ikooniteenijad. Keisrinna Theodora pooldajad. (843. a taastas ikoonide austamise).
  

Kultuur

• Vahelüli idamaade ja Lääne-Euroopa vahel.
  
• Antiikeeskujude austamine, arendamine.
  
• Harmooniline tervik.
  
• Kaks hiigelaega kunstis: 1) Justinianuse valitsemisaeg VI saj
  

2) IX saj II pool, pärast kodusõja lõppu
Kujutav kunst

• Mosaiik ja fresko
  
• Skulptuuri vähe- seostus paganlike jumalatega
  
• 9. saj – ikoonimaal
  

Teadus

• Kõrgaeg 1000. a paiku
  
• Konstantinoopol hariduskeskus
  
• Õigusteadus, filosoofia
  
• Teadmiste aluseks –antiikautorite teosed, millel suur tähtsus
  

Kirjandus

• Hagiograafiad –pühakute elulood.